Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-641
Haldusasi
M.J kaebus Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
Menetlusosalised
Kaebaja M.J Võimalik vastustaja Sotsiaalministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.J määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Halduskohtu
Halduskohtu
Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
M.J esitas 11. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) Tühistada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni
3-25-641 M.J avaldust uuesti TKE-s läbi vaatama ja seaduse kohaselt hindama või alternatiivselt kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult moodustama samaväärne ekspertkomisjon, mis 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) annab samaväärse hinnangu, lähtudes TKE-le kehtinud hinnangu andmise korrast. 3) Tuvastada, et TKE luges õigusvastaselt oma 27. veebruari 2025. a hinnangus OÜ MPPK poolt esitatud lisa „EER terviselugu LP sissekanded.pdf” tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks dokumendiks. Kaebaja esitas koos kaebusega muu hulgas vaidlustatud TKE 27. veebruari 2025. a hinnangu M.J 31. oktoobri 2024. a avaldusele, milles jõuti kokkuvõtvalt järeldusele: „Vaimse tervise õelt lapsele osutatud tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud oodatava hoolega, ravivigu tehtud ei ole.“ Ühtlasi selgitati eksperthinnangus: „TKE on nõuandev komisjon, mille ülesanne on hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile, kuid TKE ei lahenda tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus loodi patsiendile selleks, et tal oleks võimalik saada tasuta eksperdihinnang (TKEsse pöördumine on riigilõivuvaba) enne hagi esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid kogumis teiste talle esitatud tõenditega.“
3-25-641 Kohus leidis ekslikult, et kaebaja soovis TKE hinnangut sisuliselt vaidlustada. TKE hinnangu sisu vaidlustamist ei ole kaebaja taotlenud, vaid taotleb hinnangu tühistamist, sest see pole antud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõuetele vastavat hinnangut saanud. TKE asetas kaebaja olukorda, kus ta jäi ilma seadusejärgsest hüvest, mille andmiseks Sotsiaalministeerium on kohustatud. Eksperthinnangu sisu analüüsides saab ka kohus anda oma arvamuse TKE hinnangu andmise protsessi õiguspärasusele või selle puudumisele. Kaebuses esitatud tuvastusnõue on vajalik, et põhinõude rahuldamisel viiks vastustaja läbi uue hindamise seaduses nõutud korras ja tagaks kaebajale sellise hinnangu, mis on õiguspäraselt koostatud. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on luua endale sobiv tõend tsiviilkohtumenetluseks. Kaebuse sisuliseks eesmärgiks on saada eksperthinnang, mis on koostatud õiguspäraselt ja mille saamiseks on kaebajal seaduse järgi õigus. HKMS § 5 järgi on halduskohtu pädevuses kohustada vastustajat toimingu õiguspäraseks teostamiseks, samuti teha kindlaks toimingu õigusvastasus. TKE hinnang, mis on koostatud seadusevastaselt, kahjustab üheselt kaebaja võimalust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ravivigade hüvitamist tsiviilkohtus. Nimelt kui halduskohus jätab eksperthinnangu õigusvastasuse tuvastamata, saab tervishoiuteenuse osutaja viidata sellele kui õiguslikul alusel koostatud hinnangule. Sellega seatakse kaebaja hoopis põhjendamatult nõrgemasse positsiooni, sest tsiviilkohtul ei ole pädevust haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Selline tulem ei saa olla õiguspärane, kus seaduse alusel töötava organi õigusvastast tegevust ei saa üheski kohtus vaidlustada.
Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet
3(4)
3-25-641 Kaebaja leiab, et eelkõige peab tal olema võimalus TKE eksperthinnangu vaidlustamiseks seetõttu, et TKE hinnang kahjustab kaebaja võimalust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ravivigade hüvitamist tsiviilkohtus, sest kui halduskohus jätab eksperthinnangu õigusvastasuse tuvastamata, saab tervishoiuteenuse osutaja viidata sellele kui õiguslikul alusel koostatud hinnangule. TKE eksperthinnangust ei tulene kaebajale õigusi ega kohustusi. Sõltumata TKE hinnangust on kaebajal võimalik esitada maakohtusse hagi ja oma väiteid tõendada teiste tõendite alusel, vajadusel taotleda kohtuliku ekspertiisi teostamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidele. Kaebajal on võimalus vajadusel seada TKE eksperthinnangu usaldusväärsus kahtluse alla, esitades sellekohased seisukohad tsiviilkohtumenetluses, kus tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab seda kogumis teiste talle esitatud tõenditega.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.