lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-641/3

Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-641/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Tervishoiuteenuste järelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

2. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-641

Haldusasi

M.J kaebus Sotsiaalministeeriumi Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

27.veebruari 2025. a hinnangule

Menetlusosalised

Kaebaja M.J Võimalik vastustaja Sotsiaalministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.J määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse M.J määruskaebus Tallinna
18.märtsi 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-641.

Halduskohtu

2.Jätta M.J määruskaebus rahuldamata ja Tallinna
18.märtsi 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-641 muutmata.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Halduskohtu

Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.J esitas 11. märtsil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) Tühistada Sotsiaalministeeriumi juures tegutseva Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni

(TKE)

27.veebruari 2025. a hinnang M.J
31.oktoobril 2024 esitatud avaldusele (protokoll nr 101, punkt 15). 2) Kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul)

3-25-641 M.J avaldust uuesti TKE-s läbi vaatama ja seaduse kohaselt hindama või alternatiivselt kohustada Sotsiaalministeeriumi viivitamatult moodustama samaväärne ekspertkomisjon, mis 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (või kohtu leitud mõistliku tähtaja jooksul) annab samaväärse hinnangu, lähtudes TKE-le kehtinud hinnangu andmise korrast. 3) Tuvastada, et TKE luges õigusvastaselt oma 27. veebruari 2025. a hinnangus OÜ MPPK poolt esitatud lisa „EER terviselugu LP sissekanded.pdf” tervishoiuteenuse osutamist tõendavaks dokumendiks. Kaebaja esitas koos kaebusega muu hulgas vaidlustatud TKE 27. veebruari 2025. a hinnangu M.J 31. oktoobri 2024. a avaldusele, milles jõuti kokkuvõtvalt järeldusele: „Vaimse tervise õelt lapsele osutatud tervishoiuteenus vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja seda on osutatud oodatava hoolega, ravivigu tehtud ei ole.“ Ühtlasi selgitati eksperthinnangus: „TKE on nõuandev komisjon, mille ülesanne on hinnangu andmine patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile, kuid TKE ei lahenda tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi vahelisi vaidlus- ja rahaküsimusi. TKE hinnang on eriarstidest ekspertide arvamus, mis ei sea kellelegi mingeid juriidilisi õigusi ega kohustusi. TKE hinnangu sisu ei saa muuta ega vaidlustada, sest ühe ekspertide kogu arvamusega rahulolematu isik, olemata ise vastava eriala ekspert, võib alati taotleda hinnangut teistelt ekspertidelt. TKE-lt hinnangu taotlemise võimalus loodi patsiendile selleks, et tal oleks võimalik saada tasuta eksperdihinnang (TKEsse pöördumine on riigilõivuvaba) enne hagi esitamist kohtusse. TKE hinnangud on kasutatavad tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus neil nagu igal teiselgi tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab hinnanguid kogumis teiste talle esitatud tõenditega.“

2.Tallinna Halduskohus tagastas 18. märtsi 2025. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. TKE 27. veebruari 2025. a hinnangu näol ei ole tegemisest haldusakti või toiminguga HKMS § 6 mõttes, millele kaebaja saaks kaebuse esitada. Nagu ka 27. veebruari 2025. a eksperthinnangus endas on selgitatud, on tegemist eriarstidest ekspertide arvamusega, mis ei tekita kellelegi õigusi ega kohustusi ning see ei ole seetõttu ka eraldi vaidlustav. Teisisõnu TKE eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda juriidilisi ega ka rahalisi vaidlusi seoses kahju hüvitamisega. Juhul kui kaebaja ei nõustu selle hinnanguga, on tal võimalik endal tellida eraldi eksperthinnang teistelt ekspertidelt. Samuti on kaebajal, juhul kui ta leiab, et tehtud on raviviga, võimalik pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada tsiviilõiguslikke vaidlusi, mis on tekkinud seoses tervisehoiuteenuse osutamisega (v.a kinnipeetavate isikute puhul). Kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on luua endale sobiv tõend tsiviilkohtumenetluseks. Kuna selliste tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesandeks, ei saa halduskohus ka tuvastada, kas kõnealune ekspertkomisjoni hinnang (tõend tsiviilkohtumenetluses esitamiseks) on õige või mitte. Sellist võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Tsiviilkohtumenetluses esitatud tõendite usaldusväärsust on kaebajal võimalik seada kahtluse alla, esitades sellekohased seisukohad vastavas kohtumenetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja esitas 18. märtsil 2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 18. märtsi 2025 määruse ja saata asi halduskohtule tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja palub avalikustatavas lahendis muuta kaebaja ja tema lapse andmed anonüümseks. 2(4)

3-25-641 Kohus leidis ekslikult, et kaebaja soovis TKE hinnangut sisuliselt vaidlustada. TKE hinnangu sisu vaidlustamist ei ole kaebaja taotlenud, vaid taotleb hinnangu tühistamist, sest see pole antud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole nõuetele vastavat hinnangut saanud. TKE asetas kaebaja olukorda, kus ta jäi ilma seadusejärgsest hüvest, mille andmiseks Sotsiaalministeerium on kohustatud. Eksperthinnangu sisu analüüsides saab ka kohus anda oma arvamuse TKE hinnangu andmise protsessi õiguspärasusele või selle puudumisele. Kaebuses esitatud tuvastusnõue on vajalik, et põhinõude rahuldamisel viiks vastustaja läbi uue hindamise seaduses nõutud korras ja tagaks kaebajale sellise hinnangu, mis on õiguspäraselt koostatud. Kohus on vääralt asunud seisukohale, et kaebaja kaebuse sisuliseks eesmärgiks on luua endale sobiv tõend tsiviilkohtumenetluseks. Kaebuse sisuliseks eesmärgiks on saada eksperthinnang, mis on koostatud õiguspäraselt ja mille saamiseks on kaebajal seaduse järgi õigus. HKMS § 5 järgi on halduskohtu pädevuses kohustada vastustajat toimingu õiguspäraseks teostamiseks, samuti teha kindlaks toimingu õigusvastasus. TKE hinnang, mis on koostatud seadusevastaselt, kahjustab üheselt kaebaja võimalust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ravivigade hüvitamist tsiviilkohtus. Nimelt kui halduskohus jätab eksperthinnangu õigusvastasuse tuvastamata, saab tervishoiuteenuse osutaja viidata sellele kui õiguslikul alusel koostatud hinnangule. Sellega seatakse kaebaja hoopis põhjendamatult nõrgemasse positsiooni, sest tsiviilkohtul ei ole pädevust haldusorgani toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. Selline tulem ei saa olla õiguspärane, kus seaduse alusel töötava organi õigusvastast tegevust ei saa üheski kohtus vaidlustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

5.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6.Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et TKE 27. veebruari 2025. a hinnangu näol ei ole tegemisest haldusakti või toiminguga HKMS § 6 mõttes, mille peale kaebaja saaks esitada kaebuse. Seda olenemata asjaolust, kas kaebaja soovib vaidlustada eksperthinnangu tulemust või selle läbiviimise protsessi õiguspärasust. Kuigi kaebaja väidab, et soovib vaidlustada pelgalt hindamisprotsessi, mitte hinnangut ennast, tuleb kaebaja määruskaebusest siiski välja, et ta soovib vaidlustada eksperthinnangut, sest TKE on jõudnud ebaõige lõppjärelduseni. Sisuliselt tähendab see, et kaebaja soovib vaidlustada TKE 27. veebruari 2025. a eksperthinnangut tervikuna – nii hindamise protsessi kui ka tulemust – soovides, et kohus kohustaks TKE-d kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama ja uut eksperthinnangut andma.
7.Sotsiaalministeeriumi veebilehel, kus on selgitatud TKE tegevust, on kirjas, et TKE eksperthinnangul ei ole juriidilist jõudu ning see ei lahenda ka juriidilisi ega rahalisi vaidlusi seoses kahju hüvitamisega1. Kaebajal oli võimalus tutvuda nende selgitustega enne TKE poole pöördumist. Sama on kaebajale selgitatud vaidlusaluses eksperthinnangus. Kaebajal oli õigus pöörduda TKE poole eksperthinnangu saamiseks, kuid ta polnud selleks kohustatud. Kaebaja pidi möönma, et on võimalus, et TKE leiab, et ei ole tehtud ravivigu. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus TKE eksperthinnangu läbiviimise protsessi ja järeldustega, ei anna alust selle vaidlustamiseks halduskohtus. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et kuna tsiviilkohtumenetluseks tõendite loomine ei ole haldusmenetluse ülesanne (vt ka RKHKo 319-2069, p 10), ei saa halduskohus tuvastada, kas TKE eksperthinnang on õige või mitte. 1

https://www.sm.ee/tervise-edendamine-ravi-ja-ravimid/ravi-ja-tervise-taastamine/tervishoiuteenuste-kvaliteet

3(4)

3-25-641 Kaebaja leiab, et eelkõige peab tal olema võimalus TKE eksperthinnangu vaidlustamiseks seetõttu, et TKE hinnang kahjustab kaebaja võimalust nõuda tervishoiuteenuse osutajalt ravivigade hüvitamist tsiviilkohtus, sest kui halduskohus jätab eksperthinnangu õigusvastasuse tuvastamata, saab tervishoiuteenuse osutaja viidata sellele kui õiguslikul alusel koostatud hinnangule. TKE eksperthinnangust ei tulene kaebajale õigusi ega kohustusi. Sõltumata TKE hinnangust on kaebajal võimalik esitada maakohtusse hagi ja oma väiteid tõendada teiste tõendite alusel, vajadusel taotleda kohtuliku ekspertiisi teostamist vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidele. Kaebajal on võimalus vajadusel seada TKE eksperthinnangu usaldusväärsus kahtluse alla, esitades sellekohased seisukohad tsiviilkohtumenetluses, kus tõendil puudub ettemääratud tõendusväärtus ja kohus hindab seda kogumis teiste talle esitatud tõenditega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja