5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 2. oktoobril 2024 Tartu Vanglale taotluse, milles palus mitte võtta tema e-poe tellimuse pealt teenustasu 5,15 eurot ning tagastada talle e-poe tellimuste pealt 13 korral makstud teenustasu, kokku 76,95 eurot.
2.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond jättis 31. oktoobri 2024. a vastusega nr 6-24/24/4257-2 X-i taotluse rahuldamata.
3-24-3318
3.X esitas 3. novembril 2024 Tartu Vanglale vaide, milles palus tagastada talle enam makstud e-poe teenustasu 76,95 eurot. Samuti palus X vanglal üle kontrollida vangla e-poe hinnad, et need ei ületaks 20% jaekaubanduse hindadest, ning kui vangla e-poe hinnad ületavad 20% jaekaubanduse hindadest, siis mitte lisada kohaletoimetamise tasu 5,15 eurot.
4.Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakond jättis 6. detsembri 2024. a vaideotsusega nr 1-11/24/261-2 X-i 3. novembri 2024. a vaide rahuldamata.
5.X esitas 8. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Viru Vangla ja Tartu Vangla vaideotsuse nr 1-11/24/261-2 ning kohustada Viru Vanglat ja Tartu Vanglat tagastama talle alates 2023. a oktoobrist kuni viimase tellimuse kuupäevani tasutud vangla e-poe teenustasu (vaide esitamise ajal kokku 76,95 eurot) ning tagastama kaupade eest makstud tasu, mis ületavad jaemüügihindu üle 20%. Samuti palub ta kohustada Tartu Vanglat ja Viru Vanglat üle vaatama e-poe hinnad, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast. Kaebuse kohaselt on vanglad ja Justiitsministeerium sõlminud kinnipeetavatele kauba müümiseks lepingu Osaühinguga Makro Trade Baltic ebasoodsalt kinnipeetavate kahjuks. Iga kinnipeetav peab maksma ostult teenustasu 5,15 eurot, sõltumata ostukorvi suurusest. Lisaks on e-poes müüdavate kaupade hinnad jaekaubanduse hindadest üle 100% kallimad. Seaduse järgi ei tohi e-poe kauba hind koos kullerteenuse ja pakendamiskuludega ületada jaekaubanduse hindu üle 20%. Kinnipeetavad on pandud ebasoodsasse olukorda ning kaupade hindade ja kullerteenusega rikastutakse nende kulul alusetult. Selles on süüdi ka vanglad, sest eraõigusliku juriidilise isikuga sõlmisid lepingu vanglad, mitte kinnipeetavad. Vangla ei anna kinnipeetavatele piisavalt süüa ega normaalset toitu ning kinnipeetavad peavad kõik asjad ise ostma ja muretsema.
6.X esitas 22. aprillil 2025 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub keelata Tartu Vanglal võtta temalt kaupade kohaletoimetamise tasu 5,15 eurot ning keelata kaupadele turuhinnast 20% ületav juurdehindlus. Taotluse kohaselt pole kaebajal võimalik e-poest kaupa tellida, sest hinnad on liiga kõrged ja kauba kohaletoomise eest tuleb maksata 5,15 eurot, sõltumata ostukorvi lõpphinnast. Kaebaja soovib osta telerit, aga tal puudub selleks võimalus, sest teler maksab 300% rohkem kui jaekaubandusketis.
7.X esitas 23. aprillil 2025 kohtule menetlusabi taotluse, milles palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja põhjendas, et ta on maksejõuetu, tal puudub sissetulek ja tal on nii riigi kui ka eraisikute ees võlgnevusi.
8.Taru Vangla esitas 25. aprillil 2025 vastuseks kohtunõudele X-i 2. oktoobri 2024. a taotluse, vangla 31. oktoobri 2024. a vastuse, X-i 3. novembri 2024. a vaide ja vangla 6. detsembri 2024. a vaideotsuse. Tartu Vangla kinnitas vastuses, et X ei ole viibinud alates 2023. aasta oktoobrist Viru Vanglas. Tartu Vangla andis vastuses ka seisukoha X-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Vangla hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, sest vanglas on vaidemenetlus läbitud. Vangla arvates ei ole taotluse rahuldamine põhjendatud. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks korraldati riigihange kontsessiooni andmiseks ning riigihanke võitis Osaühing Makro Trade Baltic, kes nõuab kliendilt (kinnipeetavalt) kohaletoimetamise tasu ostukorra pealt. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa kinnipeetavale rasket ja mittekõrvaldatavat tagajärje. Vanglas on kinnipeetavatele tagatud toitlustus, riided ja
2
3-24-3318 muu eluks vajalik. Ka asju, mida üldjuhul soetavad vangid ise (aluspesu, esmased hügieenitarbed), tagab vajadusel vangla.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus lahendab esmalt kaebuse (I) ja seejärel esialgse õiguskaitse taotluse (II). I
10.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kaebaja on märkinud kaebuses vastustajaks nii Viru Vangla kui ka Tartu Vangla ning on suunanud oma nõuded mõlema vangla vastu. Praeguses asjas on vastustaja siiski üksnes Tartu Vangla. Kaebaja viibib praegu Tartu Vanglas ning Tartu Vangla kinnitusel ei ole kaebaja alates 2023. aasta oktoobrist Viru Vanglas viibinud. Kohtule teadaolevalt ei ole Viru Vangla kaebaja vaidlusaluseid õigusi piiranud. Kaebaja taotlusele ja vaidele vastas Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna ametnik põhjusel, et Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonnal on õigus täita justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus” §-s 111 nimetatud ülesandeid ja muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ka Tartu Vanglas (justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 2 lg 2). Kohtule arusaadavalt soovib kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagastama talle vangla kauplusest alates 2023. aasta oktoobrist ostetud kauba kättetoimetamise tasu. Samuti taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat tagastama kauba eest makstud raha, kui kaupade hind ületas 20% jaemüügihinnast. Kolmandaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast. Kaebaja 2. oktoobri 2024. a taotluse ja kohtule 22. aprillil 2025 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjal mõistab kohus, et kaebus hõlmab ka nõuet keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Lisaks nõuab kaebaja Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna 6. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/261-2 tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu keelamiskaebuse, kolm kohustamiskaebust ja tühistamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p-d 1, 2 ja 3).
11.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et X-i kaebus tuleb tagastada.
12.Kaebaja esitas kohtule nõude keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu (keelamiskaebus). HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta toimingu hilisemal vaidlustamisel. Halduskohtulik kontroll täidesaatva riigivõimu üle on üldjuhul 3
3-24-3318 järelkontroll. Keelamisnõue riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 tähenduses ja selle kohtulikku realiseerimist võimaldav keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3 tähenduses) on erandlik õiguskaitsevahend, sest üldjuhul ei ole lubatud isikul asuda oma õigusi kaitsma enne nende tegelikku riivamist. Selline võimalus on isikul üksnes juhul, kui tal on põhjust arvata, et haldusorgan asub tema õigusi rikkuma ning õiguste tõhus kaitsmine pärast toimingu sooritamist oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17-749/24, p 11). Muudel juhtudel saab isik oma õigusi kaitsta pärast toimingu sooritamist. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud abstraktse keelamiskaebuse. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta oleks püüdnud osta kiireloomuliselt mõnda hädavajalikku asja, kuid mis pole kauba kättetoimetamise tasu tõttu talle jõukohane. Kaebaja märkis 2. oktoobri 2024. a taotluses üksnes üldsõnaliselt, et tema arvates ei tohiks kinnipeetavatele kauba kättetoimetamise tasu rakendada. Väite, et ta sooviks osta teleri, veekeedukannu ning elektrilise raseerija, kuid ei saa seda liiga kõrge juurdehindluse tõttu teha, esitas kaebaja alles vaides. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja samuti ühtegi konkreetset elulist probleemi kirjeldanud. Esialgse õiguskaitse taotluses avaldas kaebaja rahulolematust üksnes vangla kaupluses müüdava teleri hinna osas. Eeltoodu põhjal ei ole alust arvata, et vastustaja teeb lähiajal mõne konkreetse toimingu, mis rikub kaebaja õigusi. Pelgalt eesmärgil, et haldusorgan tegutseks edaspidi õiguspäraselt, ei või keelamiskaebust esitada. Kaebaja pole esitanud ka väiteid, mille põhjal saaks pidada usutavaks, et tal poleks võimalik kaitsta oma õigusi pärast haldustegevust. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik kaitsta oma õigusi tõhusalt pärast seda, kui temalt on vangla poest kaupade ostmisel nõutud kättetoimetamise tasu. Kaebajal on võimalik esitada vangla vastu hüvitamiskaebus, kui ta leiab, et vangla on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega või mõne muu haldustegevusega talle õigusvastaselt kahju tekitanud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 45 lg 1), tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel nõude osas keelata vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu.
13.Kaebaja esitas kaebuses nõude, et kohus kohustaks vanglat tagastama talle vangla kauplusest alates 2023. aasta oktoobrist ostetud kauba kättetoimetamise tasu. Kaebaja väitel on OÜ Makro Trade Baltic kinnipeetavate arvel alusetult rikastunud, kuid kahju eest vastutab ka vangla, kes sõlmis kinnipeetavatele kahjuliku lepingu. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
13.1.Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kohustamiskaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt tõenäoline.
13.1.1.Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud Tartu Vangla vastu avalik-õiguslikus suhtes alusetust rikastumisest tuleneva üleantud raha tagastamise nõude. RVastS § 22 lg 1 järgi on alusetu rikastumise nõude eelduseks see, et avaliku võimu kandja on saanud isikult avalik-õiguslikus suhtes raha ning raha üleandmiseks puudus õiguslik alus või on õiguslik alus ära langenud. Teadaolevalt müüb Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele kaupu eraõiguslik juriidiline isik OÜ Makro Trade Baltic, kellega vangla on sõlminud selleks tsiviilõigusliku 4
3-24-3318 lepingu (VangS § 48 lg 1). Kauba ostmisel tasub kaebaja nii kauba kui ka selle saatmise kulude eest müüjale, s.o OÜ-le Makro Trade Baltic, mitte vanglale. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks maksnud alates 2023. aasta oktoobrist vangla poest ostetud kaupade kättetoimetamise tasu Tartu Vanglale, ei ole Tartu Vangla vastu esitatud alusetu rikastumise nõudel eduväljavaateid.
13.1.2.Kaebusel ei oleks eduväljavaateid ka juhul, kui käsitada kauba kättetoimetamise tasu tagastamise nõuet kahju hüvitamise nõudena. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav osta oma isikuarvel oleva raha eest toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud, vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et nimetatud sätte alusel lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimalus (vt nt Riigikohtu erikogu otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p 9). Sama kohustus on vanglal ka vahistatute osas (VangS § 90 lg 1). VangS § 48 lg 1 kolmanda lause kohaselt võivad vanglas müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu olla turuhinnast kuni 20% kõrgemad. Kuna vangla peab tagama kinni peetavatele isikutele sisseostude tegemise reaalse võimaluse, peab vangla kontrollima muu hulgas ka kauba hindade ja kauba kättetoimetamise kulu kooskõla nimetatud sättega (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-24-660/18, p 10). Seega võiks kahju hüvitamise nõudel olla eduväljavaateid juhul, kui kaebajal poleks olnud alates 2023. a oktoobrist mõne konkreetse kauba ostmiseks reaalset võimalust. Kaebaja pole ühelegi sellisele konkreetsele juhtumile osutanud ega toonud esile ühtegi asjaolu peale ostude sooritamise ajavahemiku ja kaupade kättetoimetamise tasu suuruse. Nõude aluse saab kindlaks määrata üksnes nõude esitaja. Kahju hüvitamise nõude esitamisel ei piisa üksnes ajavahemiku kindlaksmääramisest. VangS § 48 lg 1 rikkumise tuvastamiseks tuleb nõude esitajal esile tuua konkreetne kaup ning tarbeesemete puhul ka kaubamudel, mille ostmiseks puudub väidetavalt reaalne võimalus – andmed peavad võimaldama tuvastada konkreetse kaubaartikli turuhinda. Kaebaja avaldustest nähtuvalt on ta seisukohal, et temalt ei või kauba kättetoimetamise eest ühelgi juhul tasu nõuda. Kauba kättetoimetamise eest tasu nõudmine ei ole siiski õigusvastane, sest VangS § 48 lg 1 kolmas lause näeb sellise võimaluse sõnaselgelt ette. Võttes arvesse, et vangla tagab vanglas kinni peetavatele isikutele toitlustuse ja eluks vajalikud esemed, ei ole alust pidada kauba kättetoimetamise eest tasu küsimise võimalust põhiseadusvastaseks. Samuti ei osuta pelgalt fakt, et ühe vangla poe tellimuse eest tuleb maksta kättetoimetamise tasu 5,15 eurot, tasu ülemäärasusele, sest kättetoimetamise tasu turuhind tuleks tuvastada konkreetse kaubaartikli põhjal (tasu suurus võib sõltuda kauba kaalust, mõõtmetest ja muudest omadustest). Praeguses asjas ei ole alust hinnanguks, et vangla rikkus VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustust. Samuti ei osuta miski kaebajal kahju tekkimisele.
13.2.Kohtu hinnangul ei ole vangla kaebaja õigusi intensiivselt riivanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud kauba kättetoimetamise tasu suuruse tõttu alates 2023. a oktoobrist mõni konkreetne kaup ostmata või et kauba kättetoimetamise eest tasu maksmine oleks takistanud tal teostamast muid subjektiivseid õigusi. Kaebaja väljendas küll vaidemenetluses soovi osta teler, veekeedukann ja elektriline raseerija, kuid ta tõi ostude tegemise takistusena esile nimetatud kaupade kõrge hinna, mitte kaupade kättetoimetamise tasu suuruse. Ka kaupade kättetoimetamise tasuga seonduv nõude suurus ei osuta kaebaja õiguste intensiivsele riivele.
5
3-24-3318
14.Kaebaja esitas kaebuses ka nõude kohustada Tartu Vanglat tagastama talle kauba eest makstud raha, kui kaupade hind ületas 20% jaemüügihinnast. Kui käsitada kaebaja nõuet kahju hüvitamise nõudena, tuleks kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 kohaselt tuleb enne hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumist esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kuna kaebaja ei esitanud 2. oktoobri 2024. a ega 31. oktoobri 2024. a avaldustes Tartu Vangale taotlust tagastada talle kauba eest makstud raha, ei ole ta kahju hüvitamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidanud. Kaebuses esitatud nõuet on võimalik käsitada ka alusetu rikastumise nõudena. Võttes arvesse, et vangistusseadus ei sätesta selgesõnaliselt kohustust esitada alusetu rikastumise nõue esmalt vanglale, tagastab kohus kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat tagastama kaebajale kauba eest makstud raha HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks maksnud alates 2023. aasta oktoobrist vangla poest ostetud kaupade eest Tartu Vanglale, ei ole Tartu Vangla vastu esitatud alusetu rikastumise nõudel eduväljavaateid. Kaebuses esile toonud asjaoludest ei osuta miski kaebaja õiguste intensiivsele riivele.
15.Kaebuses on esitatud ka nõue kohustada Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast. Vanglas kinni peetaval isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et vangla teostaks vanglas kinni peetavatele isikutele kaupu müüva eraõigusliku juriidilise isiku üle järelevalvet. Vanglas kinni peetav isik saab VangS § 48 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tingimuse täitmist nõuda üksnes nende kaupade osas, mille ostmise vastu on tal endal reaalne huvi. Praeguses asjas esitas kaebaja vangla kaupluses müüdavate kaupade hindade kontrollimise avalduse Tartu Vanglale 3. novembri 2024. a vaides. Nimetatud avaldus on käsitatav märgukirjana. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg-st 1 tuleneb isikule subjektiivne õigus saada haldusorganile esitatud märgukirjale vastus, ent isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan teeks märgukirja alusel mõne konkreetse toimingu. Vangla vastas kaebaja märgukirjale vaideotsuses ning vastuse sisu vastab pöördumise sisule. Seepärast puudub alus hinnanguks, et vangla tegevus oleks kaebaja märgukirja lahendamisel olnud õigusvastane. Kuna vangla vastas kaebaja pöördumistele sisuliselt ning mõistliku aja jooksul, ei saa kaebaja subjektiivse õiguse riive olla praeguses asjas intensiivne. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse nõude osas kohustada Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast, HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
16.Kaebaja taotleb vangla 6. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1-11/24/261-2 tühistamist. Kuna kohus tagastab kaebuse põhivaidluses, kohaldub vaideotsuse vaidlustamisele HKMS § 45 lg-s 4 sätestatud kaebeõiguse piirang. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, olenemata vaide esemest. Kaebusest ei nähtu, et vaideotsus saaks praeguses asjas rikkuda eraldiseisvalt, st vaide esemest sõltumata kaebaja õigusi. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses sellele tuginenud ega esitanud vaideotsusele iseseisvaid vastuväiteid. Kaebusest nähtuvalt
6
3-24-3318 soovib kaebaja vaidlustada vaideotsuse üksnes põhjusel, et ta ei nõustu vaide rahuldamata jätmisega. Seega puudub kaebajal kaebeõigus vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
17.Kokkuvõttes tagastab kohus X-i kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
18.Kuigi kohus tagastab praeguse määrusega kaebuse, peab kohus kaebaja õiguste tagamiseks vajalikuks esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaadata, seda enam, et kaebuse tagastamise määrus kohe ei jõustu (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-88-16, p 15).
19.HKMS § 104 lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 23. detsember 2024 kuni 22. aprill 2025 kohta (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja rahalised vahendid ei ole piisavad, et tasuda riigilõivu summas 20 eurot (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja vabastab ta HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
20.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Nimetatud sättest tulenevalt kohaldab kohus esialgset õiguskaitset üksnes juhul, kui taotlejat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15).
21.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse taotluses, et kohus keelaks Tartu Vanglal võtta temalt vangla poest ostude tegemisel kaupade kättetoimetamise tasu 5,15 eurot ning keelaks Tartu Vanglal rakendada tema kaupadele turuhinnast 20% kõrgemat juurdehindlust (HKMS § 251 lg 1 p 2).
21.1.Esialgse õiguskaitse taotluse saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva põhinõude piires (HKMS § 251 lg 1). Kohtu hinnangul ei võimalda kaebuses esitatud nõuded kaebajal taotleda, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal rakendada tema kaupadele turuhinnast 20% kõrgemat juurdehindlust. Kaebaja palus kaebuses kohustada Tartu Vanglat kontrollima vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu, et need ei ületaks 20% jaemüügihinnast. Nagu kohus eespool 7
3-24-3318 märkis, on kaebaja vastavasisuline 3. novembri 2024. a vaides esitatud avaldus käsitatav märgukirjana. Kuna kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud kohtule kaebust, milles kaebaja vaidlustaks keelamis- või kohustamisnõudega vangla poes müüdavate kaupade hindu, ei ole kaupade hindu mõjutav esialgse õiguskaitse meede lubatav. Kaebaja taotlus, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal võtta temalt vangla poest ostude tegemisel kaupade kättetoimetamise tasu 5,15 eurot, on lubatav. See taotlus kattub kaebuses esitatud nõudega keelata Tartu Vanglal võtta vangla poest ostude tegemisel kauba kättetoimetamise tasu. Kohtupraktika kohaselt tuleks esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seepärast peaksid kaebajal olema esialgse õiguskaitse saavutamiseks väga kaalukad argumendid.
22.Kohtu hinnangul ei esine kaebajal temalt kaupade kättetoimetamise tasu võtmise keelamiseks esialgse õiguskaitse vajadust. Kohtule ei nähtu, et kaebajat ähvardaks vangla kauplusest tellitud kaupade kohaletoimetamise tasu tõttu praegu kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem ebamõistlikult raske kõrvaldada. Vanglas kinni peetavad isikud on vangla ülalpidamisel ning üldjuhul on neile kõik vältimatult vajalik vangla poolt kindlustatud. Kaebaja ei ole esile toonud, et tal oleks vaja kiireloomuliselt osta mõnda hädavajalikku asja. Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses viidanud teleri ostmise soovile, kuid pole põhistanud, et tegemist oleks tema jaoks hädavajaliku esemega.
23.Eelnevast tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 249 lg 1 alusel rahuldamata.
24.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.