Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
Menetlusosalised
3-22-1827 Otepää valla kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 18. mai 2022. a finantskorrektsiooni otsuse osaliseks ja 28. augusti 2022. a vaideotsuse tühistamiseks Kaebaja Otepää vald, esindajad Aivar Pilv ja Epp Lumiste Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Marliis Elling Kolmas isik Osaühing Mapri Ehitus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Mapri Ehitus apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Osaühing Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse ja 11. aprilli 2024. a menetlusdokumendi lisad (dtl 642–737 ja 768). Tagastada Riigi Tugiteenuse Keskuse
22.jaanuari 2024. a menetlusdokumendi lisa (dtl 763–764).
2.Jätta Osaühingu Mapri Ehitus apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2023. a otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-22-1827 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ettevõtluse Arendamise SA (EAS) rahuldas 8. juuni 2018. a otsusega nr 1.1-5.1/18/666 siseministri 13. veebruari 2015. a määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 4) alusel Otepää Vallavalitsuse taotluse toetuse saamiseks projektile „Otepää linnakeskuse väljaarendamine“. Projekti kogumaksumus oli 1 592 350,96 eurot, millest omafinantseering oli 238 852,65 eurot ja toetus 1 353 498,31 eurot. Projekti abikõlblikkuse periood oli 1. veebruar 2018 – 31. detsember 2019, mida pikendati kuni 31. detsembrini 2020.
2.Otepää Vallavalitsus kuulutas 29. märtsil 2019 välja avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Otepää keskväljaku ja lipuväljaku rekonstrueerimine“. Hange oli jagatud kaheks osaks: 1) 1 ehitustööd ja kommunikatsioonide rajamine ja 2) linnamööbli paigaldamine. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13. mai 2019. Otepää Vallavalitsus tunnistas mõlemas hanke osas edukaks Osaühingu Mapri Ehitus (kolmas isik või OÜ Mapri Ehitus) pakkumused ja sõlmis temaga hanke esimese osa kohta 17. juunil 2019 hankelepingu, mis tuli täita 14. jaanuariks 2020 (maksumus 909 337 eurot (ilma käibemaksuta)). Riigihangete registri andmetel pikenes lepingu täitmise tähtaeg poolte kokkuleppel kuni 30. novembrini 2020, sest lisatööde tõttu täpsustusid tööde maht ja maksumused. Kasutusluba väljastati 30. novembril 2020. Lepingu tegelikuks maksumuseks kujunes 897 195,30 eurot.
3.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) luges 18. mai 2022. a otsusega nr 11.2-14/0479 mitteabikõlblikuks kuluks 359 548,17 eurot, millest toetus oli 305 615,95 eurot ja omafinantseering 53 932,22 eurot. Vastustaja muutis 8. juuni 2018. a otsust ja luges projekti maksumuseks 1 170 950,77 eurot (omafinantseering 175 642,62 eurot ja toetus 995 308,15 eurot). Otsuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja pani toime kaks rikkumist. Otepää vald hüvitas mitteabikõlblikke kulusid ja ta pikendas hankelepingu täitmise tähtaega vastuolus riigihangete seaduse (RHS) §-ga 123; 2) Teede Tehnokeskus AS tuvastas eksperthinnanguga töös puudused. Proovivõtukohas mõõdeti konstruktsiooni paksuseks orienteeruvalt 28 cm, projektijärgselt pidanuks olema 71 cm. Seega eirati olulises osas projektsete konstruktsioonikihtide paksusi; 3) kuna ehitustöödel kasutatud materjalid ja mahud ning ehituseks sobimatu pinnase kaevandamise maht ei ole vastavuses ehitusprojektiga (reaalsed mahud on tunduvalt väiksemad) ja täitedokumentatsioon on olulises osas puudulik, siis ei ole hankelepingut nõuetekohaselt täidetud. Töid ei ole teostatud kokkulepitud mahus, akteeritud kulud ei ole kogu ulatuses põhjendatud ega abikõlblikud. Töövõtja oli kohustatud teostama lepingujärgseid töid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, lepingudokumentidele, sh projektile ja selles määratud kvaliteedile, ning esitatud pakkumusele, mis sisaldab mh kululoendit, samuti hankima vastavalt lepingudokumentidele kõik ehitustööde teostamiseks vajalikud materjalid. Kui töövõtja soovis kasutada lepingudokumentidest erinevaid materjale ja mahte, tulnuks see eelnevalt kaebajaga kirjalikult kooskõlastada ja tööde mahu vähendamisel vähendada ka lepingu hinda. Töövõtjal oli kohustus kajastada tööde faktiline teostamine ehituspäevikus. Eksperthinnangust selgub, et ehituspäevikutes on viited materjalidele kohati ebaselged ja osaliselt ei ole toodud korrektselt ka nende mahtusid (puuduvad ka saatelehed), mistõttu ei ole võimalik täpselt öelda, kui palju materjali tegelikkuses objektile tarniti. Mahtusid ei ole välja toodud ka ehitusjärgsel teostusmõõdistusel, seega on ebaselge, mille järgi töömahud akteeriti. Puuduvad tõendid tööde nõuetekohase täitmise kohta. Kui töövõtja 2(9)
3-22-1827 ei teosta töid nõuetekohaselt, siis ei ole ta õigustatud saama tasu vastavalt pakkumuses toodud maksumusele, sest see kuulus hankelepingu p 8.1 järgi maksmisele nõuetekohaselt tehtud tööde eest. Praegusel juhul ei toimunud hinna kallinemist ega töömahu või kulutuste suurenemist, vaid materjalide vahetus ja mahtude vähenemine. Kõik hankija koostatud dokumendid, mis on lisatud riigihanke alusdokumentide (RHAD) hulka, on RHAD-i osaks, sh mahutabel, mis oli aluseks pakkujatele pakkumuse koostamisel ja hankijale eduka pakkumuse välja selgitamisel. Edukas pakkumus oli madalaima hinnaga. Kaebaja kohustuseks oli kontrollida ja hinnata teostatud tööde mahte ja kvaliteeti, et tagada raha sihtotstarbepärane kasutus; 4) tekkinud kahju ulatust ei ole võimalik üheselt tuvastada. Vastustaja peab Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) § 21 lg 1 alusel proportsionaalseks kohaldada 10% korrektsioonimäära. Kergendava asjaoluna arvestatakse, et ehitisele on väljastatud kasutusluba. Puudus ei mõjutanud väga suurt hankelepingu osa. Ainuüksi eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas, mida on võimalik ligikaudselt välja arvutada, moodustavad riigihanke esialgsest maksumusest hinnanguliselt ca 9%; 5) nii hanketeate, RHAD-i kui ka hankelepingu kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 7 kalendrikuu jooksul alates hankelepingu sõlmimisest. Sama aja jooksul tuli esitada ka kasutusloaga seonduv dokumentatsioon. Hankelepingus on märgitud tööde valmimise kuupäevaks 14. jaanuar 2020. Kaebaja muutis hankelepingu tingimusi, pikendades tööde valmimise tähtaega. Töövõtja andis tehtud tööd kaebajale üle 17. veebruaril 2020 allkirjastatud lõppaktiga. Tegemata olid haljastustööd (teostati 4. juunil 2020), asfaltkatte joonimine (tehti 2020. a kevadel) ja puudus ehitise kasutusluba (kasutusloa taotlus esitati 24. novembril 2020, kasutusluba väljastati 30. novembril 2020). Riigihangete registri andmetel on hankelepingu lõpetamise kuupäevaks 30. november 2020 ja hankelepingut pikendati poolte kokkuleppel. Osa kasutusloa aluseks olevaid dokumente allkirjastati veel septembris ja novembris 2020. Seega on hankelepingu täitmine toimunud 7 kuu asemel rohkem kui 17 kuud. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine ei ole kooskõlas RHS § 123 lg-ga 1 ning § 3 p-dega 1 ja 2. Puudus õiguslik alus hankelepingu muutmiseks; 6) määruse nr 143 § 228 ja § 227 järgi tuleb RHS § 123 lg 1 rikkumise korral kohaldada 25% korrektsioonimäära. Ka RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% määra. Järelikult ei saa kaebajal olla õigustatud ootust madalama korrektsioonimäära kohaldamiseks. Kuna hankelepingu muudatusega pikenes tööde teostamise periood vähemalt 50% ulatuses (rohkem kui 3,5 kuud), siis ei ole teada, milliseks oleks kujunenud pakkujate ring ja pakkumuste maksumused, kui kaebaja oleks juba RHAD-is ette näinud pikema lepingu täitmise tähtaja. Seega on tegemist olulise lepingumuudatusega. Mõni huvitatud isik võis loobuda hankes osalemisest lepingu täitmise tähtaja tõttu. Esineb põhjendatud oht, et hankelepingu õigusvastane pikendamine võis kaasa tuua rahalise mõju.
Vastustaja jättis 28. juuli 2022. a vaideotsusega nr 11.2-14/0723 vaide rahuldamata.
5.Otepää vald nõudis halduskohtule esitatud kaebuses RTK 18. mai 2022. a otsuse tühistamist osas, millega käsitleti riigihanke esimeses osas kajastatud rikkumisi, ja 28. juuli 2022. a vaideotsuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ekspertiisi alusel ei saa teha kõikehõlmavaid järeldusi ehitustööde mahtude osas, Tööd teostati vastavalt projektile; 2) lepingu kohaselt ei lähtutud mahupõhisest arveldamisest. Lepingus oli hind fikseeritud ja seda ei saanud muuta. Tegemist oli siduva eelarvega (VÕS § 639 lg 1). Tööde mahutabel oli informatiivne. Lähtuda tuli tegelikult teostatud töödest; 3) tegemist oli kõrvaldatavate puudustega; 3(9)
3-22-1827 4) hankelepingu täitmise tähtaja pikendamine pole oluline muudatus; 5) haljastustööd olid vaegtööd ja need ei takistanud ehitustööde vastuvõtmist; 6) kümneprotsendiline korrektsioonimäär pole proportsionaalne; 7) määruse nr 143 § 25 lg 5 on põhiseadusega vastuolus; 8) hankija tegevusetust ei tule käsitada hankelepingu muutmisena; 9) leppetrahvi nõudmine pole kaebaja kohustus; 10) hankes esitati 7 pakkumust. Usutav pole, et keegi oleks pakkumuse jätnud esitamata.
6.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) hankeleping tuleb sõlmida samal tingimustel, mis on välja toodud RHAD-s. Järelikult ei saa eduka pakkumuse koosseisus olnud mahutabel olla üksnes informatiivse tähendusega; 2) kaebaja väited ekspertiisiakti kohta pole põhjendatud. Kaebaja nõustub, et tööde käigus ilmnenud tegelikud asjaolud tingisid projekti ja tööde muutuse; 3) kasutusloa väljastamine ei tähenda, et riigihanke nõudeid oleks järgitud; 4) lepingu muutmine pole RHS § 123 kohaselt lubatud; 5) vastustaja põhjendas, miks ta kohaldas just sellist korrektsioonimäära.
Kolmas isik nõudis vastuses kaebuse rahuldamist.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17. novembri 2023. a otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas RTK 18. mai 2022. a otsuse ja 28. juuli 2022. a vaideotsuse osas, mis puudutas riigihanke esimeses osas sõlmitud hankelepingu täitmise tähtaja pikendamist ja sellega seoses tehtud finantskorrektsiooni, samuti EAS-i 8. juuni 2018. a otsuse muutmist vastavas osas. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis RTK-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 4561,64 eurot ja kolmanda isiku kasuks 3504,77 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kolmas isik ei teinud pakkumust tööde üldisest kogumahust lähtudes, vaid pakkumuse maksumuse aluseks on konkreetsed tööd, mahud ja ühikuhinnad. Vastustaja selgitas eduka pakkumuse välja pakkumuste maksumuse alusel. Edukaks osutus madalaima hinnaga pakkumus. Olukorras, kus osa töid jääb tegemata või tehakse vähendatud mahus, väheneb tehtud tööde hind. Põhjendatud ei ole maksta sama suurt summat väiksemas mahus tehtud tööde eest. Tegemist oleks avalike ressursside raiskamisega. Konkreetne maksumus oli ette nähtud konkreetsete tööde ja mahtude eest tasumiseks. Kui neid töid ei ole tehtud või ei ole tehtud ettenähtud mahus, siis ei ole põhjendatud nende eest ka maksta. Tegemist ei ole abikõlblike kuludega määruse nr 4 § 7 lg 1 tähenduses; 2) õige pole kaebaja järeldus, et hankeleping ei võimalda praeguses olukorras töövõtjale makstavat tasu vähendada. Maksumus on seotud tehtavate tööde mahtudega (vt hankelepingu p 6.2.8). Lepingu p-ga 8.1 on kaebaja kindlustanud end tööde ja materjalide kallinemise vastu. See ei tähenda, et kaebaja peab aktsepteerima sama maksumusega ka töövõtja poolset tööde mahu vähendamist või osade tööde ära jätmist. Kaebaja viitas RHAD-i tehnilise kirjelduse p-s 6 toodud märkusele, mille kohaselt: „Hankedokumentides kirjeldatud eesmärgi täitmiseks vajalike tööde mahtude määramine on Pakkuja kohustus. Juhul kui Hankedokumentides või selle lisades on esitatud konkreetsed tööde mahud tuleb lugeda neid informatiivseteks ning Pakkumuses tuleb arvestada tegelike vajalike tööde mahtudega.“ Viidatud mööndus võimaldab pakkujal teha pakkumuse vajalikust tööde mahust lähtudes, mitte hankelepingu täitmise käigus hinda muutmata tööde mahtu vähendada. Kolmas isik esitas oma pakkumuse täpselt sellistest mahtudest lähtudes, nagu olid välja toodud RHAD-i mahutabelis, seega ei ole ta pakkumuse esitamisel vajalike tööde mahtu ümber hinnanud. Kolmanda isiku pakkumus oli lepingu lahutamatu osa, järelikult on see mõlemale poolele siduv ja täitmiseks kohustuslik (hankelepingu p-d 2.1, 2.2.4, 5.1.1). Samuti oli hankelepingu lahutamatuks lisaks 4(9)
3-22-1827 projektdokumentatsioon (hankelepingu p-d 2.1, 2.2.2). Projektdokumentatsioonist sai hankelepingu p 5.2.2 järgi kõrvale kalduda vaid hankijaga kooskõlastatult. Töövõtjal ei olnud õigust töid või tööde mahtu omaalgatuslikult vähendada. Ka projektdokumentatsioonist erinevate materjalide kasutamine tuli eelnevalt hankijaga kooskõlastada (hankelepingu p 5.1.8). Muudatuste tegemiseks ehitustööde osas tuli teha hankijale kirjalik motiveeritud ettepanek koos majandusliku analüüsiga (hankelepingu p 5.2.1); 3) vastustaja ei pidanud andma kaebajale võimalust puuduseid kõrvaldada; 4) eksperthinnang on usaldusväärne. Pole esitatud tõendeid, mis eksperthinnangu ümber lükkaks. Tööde korrektset teostamist saanuks tõendada korrektselt koostatud ehitusdokumentatsiooniga, mille kolmas isik samuti koostamata ja esitamata jättis. Lisaks näitasid ka koostatud ja esitatud dokumendid tööde tegemist nõutavast väiksemas mahus; 5) ehitustööde mahtude osas on vastustaja õigesti kohaldanud finantskorrektsiooni 10% (määrus 143 § 21 lg 1). Vastustaja pole rikkunud kaalumisreegleid. Vastustaja selgituste kohaselt moodustavad ainuüksi eksperthinnangus mainitud ebakõlad ehitusmaterjalide ja mahtude osas, mida on võimalik ligikaudselt välja arvutada, riigihanke esialgsest maksumusest hinnanguliselt 9%, seega ei saa vastustajale 10%-st madalama korrektsioonimäära kohaldamata jätmist ette heita; 6) tööde tähtaja pikendamise osas pole tegemist olnud hankelepingu olulise muutmisega ning see polnud RHS § 123 kohaselt keelatud. Selles osas tuleb kaebus rahuldada ja RTK otsus tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Mapri Ehitus taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse osalist tühistamist ja kaebuse täielikku rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus rikkus eelmenetluse reegleid. Halduskohus ei selgitanud kolmandale isikule seda, milliseid asjaolusid peab kolmas isik tõendama. Kolmas isik ei pidanud kandma ehitusmahu ületamise riski. Lepingu täitmisel ei esinenud olukorda, kus projektdokumentatsioonist oleks tulnud kõrvale kalduda. Tehnokeskus AS-i ekspertiisi kohaselt teostati töid tellija ja omanikujärelevalve silme all, töid kontrolliti, mõõdistati ja võeti vastu. Kasutusloa dokumentatsioonist nähtub, et Sweco EST OÜ 2. oktoobri 2020. a auditi p 5.2 kohaselt nähtub, et projekti viidi muudatused sisse. Teede Tehnokeskus AS-i ekspertiisis pole Sweco EST OÜ auditile tähelepanu osutatud. Kolmanda isiku tõendeid haldusmenetluses eirati. Kolmandat isikut ei kaasatud haldusmenetlusse; 2) kolmas isik taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. Halduskohus jättis selle taotluse rahuldamata. Kohtuistungil oleks antud tõendit saanud uurida; 3) väide, et mahu erinevus oli 9%, pole õige. Seetõttu 10% ulatuses toetuse vähendamine pole õige; 4) Teede Tehnokeskus AS teostas šurfe kokku seitsmes kohas. Kõige suuremate platside all seda ei tehtud. Näiteks teostati proovi nr 7 osas 2021. a oktoobris-novembris uus proov ning mahtude erinevust ei tuvastatud; 5) proovis nr 5 on maht paksem kui nõutud; 6) halduskohus pole ekspertiisi lisasid asja materjalide hulka võtnud.
10.Vastustaja on seisukohal, et kolmanda isiku apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendusetel: 1) halduskohus pole eelmenetluse reegleid rikkunud. Kolmas isik pole vaidemenetluses ega kohtumenetluses väitnud, et eksperthinnangus kajastatud seisukohad on ümberlükatavad. Vastustaja ei pidanud arvestama Sweco EST OÜ auditiga, sest Teede Tehnokeskus AS viis läbi kohapealse kontrolli ja see oli hilisem dokument. Auditi koostasid isikud, kellel puudusid 5(9)
3-22-1827 akadeemilised teadmised ja kutsetunnistus. Tegemist on ebapädevate isikute koostatud pinnapealse hinnanguga. Kasutatud mõõteseade (Inspector-3) polnud kalibreeritud. Teede Tehnokeskuse AS-i ekspertiisist nähtub, et ehituse ja ehitustegevuse selline dokumenteerimine polnud lubatav. Teede Tehnokeskuse AS-i seisukohad pole ümberlükatavad. Hankelepingut ei täidetud nõuetekohaselt. Vaidlustatud otsuste tegemisel anti isikutele võimalus esitada oma tõendid. Need jäeti esitamata. Apellatsioonkaebuses esitatud tõendid ei lükka varasemaid asjaolusid ümber. Kaebaja esitas vastustajale kuludokumendid, mida tegelikkuses ei kantud. Tegemist on mitteabikõlbuliku kuluga. Vastustaja ees vastutab kaebaja, mitte kolmas isik; 2) apellatsioonkaebuses esitatud uued tõendid tuleb kolmandale isikule tagastada. Need oleks tulnud esitada halduskohtule; 3) halduskohus pole hankelepingu muutmist lubavaid õiguslikke aluseid analüüsinud, vaid asus hindama muudatuse olulisust.
11.Kaebaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb kolmandalt isikult kaebaja kasuks välja mõista kaebaja menetluskulud. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) asjaolu, et kohus ei vaadanud asja läbi kohtuistungil, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Kolmas isik sai oma seisukohad kohtule esitada; 2) välistada ei saa seda, et kuna halduskohus ei selgitanud, milliseid asjaolusid võib kolmandal isikul olla vajadus tõendada, siis võib kohus olla rikkunud eelmenetluse reegleid. Samas oli kolmandal isikul võimalus oma asjaolud ja tõendid esitada 2. oktoobriks 2023. Sweco EST OÜ audit valmis 2020. Kolmas isik pole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta neid tõendeid halduskohtule ei saanud esitada; 3) Sweco EST OÜ tõend ei lükka ümber Teede Tehnokeskuse AS-i järeldusi. Vastustaja pole finantskorrektsiooni otsuse tegemisel lähtunud kõigist Teede Tehnokeskuse AS-i ekspertiisis esile toodud puudustest ja apellandi kõrvaldatud puudus ei olnud finantskorrektsiooni aluseks. Sweco EST OÜ ja Teede Tehnokeskus OÜ ekspertiisi võrdlusest nähtub, et asfaltkatte ja asfaldi retsepti osas ei ole Sweco EST OÜ hinnanguid oma töös andnud. Samuti pole analüüsitud sillutuskivi vastavust dokumentatsioonile. Proovide asukoht ei mõjutanud lõpliku tulemust. Selle tõendi kogumata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust; 4) kolmas isik pole tõendanud, et mahuerinevused olid alla 9%. Tuvastatud puudused polnud piisavad, et finantskorrektsiooni määrata. Kontroll viibi läbi juhuslikult, millest ei saanud teha tõsikindlaid järeldusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.OÜ Mapri Ehitus esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale osas, millega halduskohus jättis kaebuse osaliselt rahuldamata. Kaebaja ja vastustaja apellatsioonkaebust ei esitanud. Ringkonnakohus analüüsib seega halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
13.RTK luges vaidlustatud otsusega kaebajale määratud toetuse osad kulud abikõlbmatuks põhjusel, et pärast projekti valmimist selgus, et hankemenetluses esitatud dokumentides kajastatud ehitustööde mahte tegelikkuses sellises määras ellu ei viidud (kululoendi kohta vt dtl 77–80).
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et määruse nr 4 § 7 lg 1 kohaselt ei saa lugeda abikõlbulikuks sellist kulu, mida projekti elluviimisel, sh ehitustööde teostamisel 6(9)
3-22-1827 tegelikult ei kantud. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4).
14.1.Määruse nr 4 § 6 lg 1 p 4 kohaselt anti toetust linnakeskuse avaliku ruumi, sh linnasüdame ja väljaku kaasajastamiseks ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks. Määruse nr 4 § 7 lg 1 kohaselt loeti abikõlbulikuks kuluks toetuse saaja või projekti elluviimiseks kaasatud partnerite kulud, mis olid otseselt vajalikud määruse nr 4 § 6 lg 1 p-s 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks.
14.2.Eespool viidatud sätetest järeldub, et abikõlbulikuks kuluks loeti üksnes projekti elluviimiseks otseselt vajalik kulu. Kui tegemist pole otseselt vajaliku kuluga, siis selles osas toetust ei anta, kuna see ei teeni toetusega taotletavat üldist eesmärki (vt ka määruse nr 4 § 3 lg 1). Normi mõtteks on kasutada avalikku raha säästlikult ja finantseerida tegelikult kantud kulusid. Kui teatud töid reaalselt ei teostata või materjale ei soetata, siis pole toetus selles osas otseselt vajaliku kulu katmiseks antud ja seda ei saa pidada määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes abikõlbulikuks kuluks.
14.3.Sõlmitud töövõtulepingu lisaks oli ka OÜ Mapri Ehitus pakkumus (lepingu p 2.2.4). Pakkumuse üheks osaks oli kululoend, milles oli üksikasjalikult kajastatud tööde kirjeldus, maht, ühiku hind ja summa, sh pakkumuse lõplik maksumus (vt dtl 77–80). Kululoend kajastas neid eeldatavaid tegevusi ja kulutusi, mis tuli projekti elluviimiseks teha. Kuigi lepingu p-s 8.1 oli tööde hind fikseeritud ja see ei lubanud töövõtjal täiendavat tasu küsida, siis ei järeldu sellest, et tellijal oleks puudunud õigus töö hinda korrigeerida. Nimelt nägi lepingu p 6.2.8 ette, et tellijal oli õigus ühepoolselt muuta töövõtja teostavaid töid ja mahtusid, teatud töö või hanke töövõtu mahust välja jätta või asendada ning sellest tulenevalt vähendada lepingu hinda. Lepingu viimati viidatud punkti mõtteks oligi tagada määrusest nr 4 tuleneva kohustuse täitmine rahastada projekti toetuse alusel üksnes abikõlbulike kulude ehk tegelikult teostatud tööde ja materjalide ulatuses. Viimati märgitut tuli rakendada juhul, kui tööde teostamisel selgus, et algselt eeldatavaid kõiki töid või töid teatud mahus pole tegelikult tarvis teha.
15.Sõltumata sellest, kas tegemist oli abikõlbuliku või abikõlbmatu kuluga määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes, ei ole RTK 18. mai 2022. a otsuse ja 28. juuli 2022. a vaideotsusega OÜ Mapri Ehitus õigusi rikutud ja sellest tulenevalt puudub alus apellatsioonkaebust rahuldada.
15.1.Vaidlustatud otsuste adressaadiks oli Otepää vald, mitte OÜ Mapri Ehitus. OÜ Mapri Ehitus ei saa asuda kaitsma Otepää valla õigusi finantskorrektsiooni tegemisel. Vaidlustatud otsusus peab kuidagimoodi mõjutama OÜ Mapri Ehitus õiguslikult kaitstavaid huve.
15.2.Vaidlustatud otsustega pole asutud kolmanda isiku õigusi ja kohustusi reguleerima ega muud moodi tema õigusi negatiivselt mõjutama. Vaidlustatud haldusaktist võrsunud suhe puudutab Otepää valla õigusi. OÜ Mapri Ehitus õiguste negatiivse mõjutamisena ei tule käsitada seda, et Otepää vald esitas OÜ Mapri Ehitus vastu hagi töövõtulepingu rikkumise tõttu (tsiviilasi nr 2-22-19412). Otepää valla suhtes kohaldatud finantskorrektsiooni määrast ega sellest, kas tegemist on määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes abikõlbuliku kuluga, ei sõltu see, kuidas maakohtul tuleb lahendada Otepää valla hagi OÜ Mapri Ehitus vastu. Haldusasjas vaidlustatud otsuste esemeks ei ole küsimus, kas kolmas isik rikkus töövõtulepingust tulenevaid kohustusi Otepää valla ees. Vaidlustatud otsuse esemeks oli kontrollida, kas Otepää vald on talle antud toetust kasutanud määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes sihipäraselt ehk rahastanud projekti abikõlbulike kulude osas. See suhe puudutab üksnes toetuse andjat ja toetuse saajat, mitte aga tööde tegelikku teostajat ehk OÜ-d Mapri Ehitus. Üksnes asjaolust, et 7(9)
3-22-1827 tegemist polnud määruse nr 4 § 7 lg 1 mõttes abikõlbuliku kuluga, ei järeldu, et OÜ Mapri Ehitus oleks rikkunud Otepää vallaga sõlmitud lepingulist suhet. Otepää valla ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu täitmisest võrsunud vaidlus pole praeguse haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse esemeks.
15.3.Vaidlusaluse haldusakti põhjendustes võetud seisukohad ja hinnangu pole maakohtule õiguslikult siduvad. Isegi juhul, kui RTK 18. mai 2022. a otsust ja 28. juuli 2022. a vaideotsust käsitada tsiviilasjas nr 2-22-19412 dokumentaalse tõendinda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes, ei järeldu sellest, et nende otsustega oleks OÜ Mapri Ehitus õigusi rikutud või muud moodi tema õiguslikult kaitstavat huvi kahjustatud. Halduskohtumenetluse ülesanne pole luua tõendeid teiste kohtumenetluse harude tarvis (vt RKHKo 3-19-2069, p 10). Haldusmenetluses antud haldusaktid, sh teistes kohtuasjades tehtud kohtulahendid on dokumentaalsed tõendid, millel pole maakohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ja maakohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses (vt nt RKHKo 3-22-1072, p 15; RKTKo 2-17-1725, p 12; RKTKo 3-21-52-16, p 13). Maakohtul tuleb sõltumata RTK 18. mai 2022. a otsusest ja 28. juuli 2022. a vaideotsusest hinnata, kas Otepää valla ja RTK vahelisest töölepingust võrsunud suhtes on üks pool oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud või mitte, sh hinnata, kas Otepää vald on hagi aluseks märgitud asjaolusid tõendanud.
16.Halduskohtu otsuse tühistamist ei too kaasa OÜ Mapri Ehitus väide, et halduskohus rikkus eelmenetluse reegleid, kuna ta ei korraldanud asjas istungit ega taganud võimalust esitada täiendavaid tõendeid. OÜ Mapri Ehitus esitatud tõendid võivad omada tähendust tema vastu esitatud hagi lahendamisel tsiviilasjas nr 2-22-19412, mitte aga OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse lahendamisel. Praeguse vaidluse esemeks ei ole Otepää valla ja OÜ Mapri Ehitus vahel sõlmitud töövõtulepingu võimalik rikkumine ja selle tõendamine.
17.1.Eeltoodud põhjusel polnud halduskohtul tarvis võtta asja juurde OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebusele lisatud Sweco EST OÜ auditit ega lisasid 1–6, millega OÜ Mapri Ehitus soovib tõendada asjaolu, et tema teostatud tööd olid nõuetekohased (HKMS § 62 lg 2). Ringkonnakohus tagastab need OÜ-le Mapri Ehitus (HKMS § 198 lg-d 2 ja 3). Tagastada tuleb ka OÜ Mapri Ehitus 11. aprilli 2024. a menetlusdokumendile lisatud ehitusinseneride volituste ulatust puudutav dokument (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg-d 2 ja 3). Ka nimetatud asjaolu ei oma OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust.
17.2.Ringkonnakohus tagastab RTK 22. jaanuari 2024. a menetlusdokumendi lisa 1, sest see ei oma OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tähendust (HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg-d 2 ja 3).
18.Tähelepanuta jäävad vastustaja väited selle kohta, miks halduskohtu otsus on õigusvastane osas, millega kaebus rahuldati ehk väited, mis puudutavad lepingu tähtaja pikendamist ja RHS § 123 rikkumist. Vastustaja pole selles osas halduskohtu otsust apelleerinud.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
20.Kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna kolmas isik osales halduskohtumenetluses kaebaja poolel ning OÜ Mapri Ehitus apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ka kaebaja apellatsiooniastme 8(9)
3-22-1827 menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja lg 8). Vastustaja menetluskulude hüvitamist ei nõua.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.