lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-2616/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2616/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1330
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 1Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 44 lg 1KaebeõigusHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 37 lg 2KaebusRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-2616/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2616

Määruse kuupäev

30. aprill 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

X.X.-i (X.X.) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada menetlus kaebaja inspektor-kontaktisiku väljavahetamiseks ning Tartu Vangla 13. mai 2024. a individuaalse täitmiskavas ja Tartu Vangla 13. juuni 2022. a iseloomustuses ning 10. novembri 2023. a iseloomustuses ebaõigete andmete parandamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Jätta X.X.-i taotlus riigilõivu tasumise vabastamiseks läbi vaatamata.

kohustusest

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 16. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja palub alustada menetlus seoses tema kontaktisiku vahetamisega ning tema individuaalne täitmiskava (ITK) ja iseloomustuses vigade parandamisega. Kaebaja osutab, et ärevus on tema elu üle kontrolli võtnud ning paanika igapäevane. Kaeabaja on seiskohal, et kontaktisik tahtlikult tappis teise kinnipeetava ning nüüd pingutab, et teda tappa. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning anda talle advokaat.
2.Vastusena kohtunõudele esitas Tartu Vangla 8. aprillil 2025 kohtule kaebuses loetletud dokumendid ning muud kaebuse asjaoludega seonduvad materjalid. Tartu Vangla selgitas, et kinnipeetavale koostati 13. mail 2024 individuaalne täitmiskava, mis kehtib praeguseni. Lisaks selgitas vangla, et X.X.-ile koostati 13. juunil 2022 iseloomustus kriminaalasja nr 22922900046 raames ja 10. novembril 2023 iseloomustus kriminaalasja nr 23922900077 raames.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine

3-24-2616 alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

4.Kohus saab aru, et vangla on kaebaja hinnangul kajastanud tema ITK-s ning tema kohta koostatud iseloomustustes ebaõigeid andmeid. Kohus mõistab lähtuvalt kaebusest ja kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja taotleb HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel Tartu Vangla 13. mail 2024 tema suhtes koostatud ITK-s ning 13. juunil 2022 ja 10. novembril 2023 koostatud iseloomustustes ebaõigete andmete parandamist. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, milliste konkreetsete andmete parandamist ta taotleb, nähtub kohtueelse menetluse materjalidest (vt kaebaja 30. mai 2024. a pöördumine nr 1-13/24/361-1), et kaebaja ei nõustu ITK-s ja iseloomustustes märgitud karistusandmetega. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kohustamisnõude Tartu Vangla kohustamiseks algatada menetlus tema inspektorkontaktisiku väljavahetamiseks.
5.Kohus võtab järgnevalt seisukoha kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse (II). I
6.HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus kõigi kaebuses esitatud nõuete osas. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on kinnipeetava karistuse täideviimise programm, milles hinnatakse temaga seotud riske ning planeeritakse tegevusi ja abinõusid. Individuaalse täitmiskava koostamise eesmärgiks ei ole kinnipeetava õiguste ja kohustuste reguleerimine. ITK-s sisalduvate väidete ja hinnangute eraldiseisvaks vaidlustamiseks puudub seetõttu õiguskaitsevajadus. Vangla esitab ITK-s kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest. Ka ITK-s kirjeldatud andmetel kinnipeetava kriminaalkaristuste kohta ei ole regulatiivset toimet. Andmetel ei ole iseseisvalt õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning neil puudub vahetu mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tehakse eraldi haldusaktide ja toimingutega. Kui vangla tugineb mõne otsuse või toimingu tegemisel (sh mõne kaebaja taotluse lahendamisel) täitmiskavas välja toodud asjaoludele, siis on kaebajal selle vaidluse raames õigus esitada oma vastuväited ka täitmiskavas toodule. Seega ei ole praegu täitmiskavasse kantud väidetavad ebaõiged andmed eraldiseisvalt vaidlustatavad (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-18-111, p 13; halduskolleegiumi 17. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-95-09, p-d 19 ja 26; Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2019. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12; halduskohtu 4. oktoobri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1857, p-d 6-7; Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2018. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 7-10 jne).
8.Kohtu hinnangul ei saa kaebaja eraldiseisvalt vaidlustada ka tema kohta kriminaalmenetluste jaoks koostatud vanglapoolseid iseloomustusi. Iseloomustuste puhul ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 1 tähenduses ning nende suhtes ei saa esitada HKMS § 37 lõikes 2 nimetatud nõudeid. Vangla koostatud iseloomustuste puhul on tegemist kaebajale antava hinnanguga, millel puudub vahetu mõju

3-24-2616 kaebaja õigustele ja kohustustele ning mis ei oma regulatiivset toimet. Iseloomustuse koostamine on üks menetlustoiming menetlustoimingute ahelas, mis on suunatud konkreetse toimingu sooritamisele ehk materjalide esitamise poole, antud juhul siis prokuratuurile. Kaebaja iseloomustused koostati otseselt konkreetseid kriminaalasju puudutavate menetluste jaoks ning neil ei ole väljaspool neid konkreetseid menetlusi iseseisvat tähendust. Halduskohtumenetluse ülesandeks ei ole anda hinnanguid kriminaalmenetlustes esitatud tõendites kajastatud teabe tõele vastavusele (HKMS § 2 lõige 1 ja § 4 lõige 1). Kaebajal oli võimalus esitada vastuväited iseloomustustele konkreetseid kriminaalasju puudutavates kriminaalmenetlustes. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud iseloomustused ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi HKMS § 44 lõike 1 mõttes riivata ning kaebajal puudub iseloomustuste peale halduskohtule kaebuse esitamise õigus.

9.Seoses kaebuse nõudega kohustada vanglat algatama menetluskaebaja inspektorkontaktisiku väljavahetamiseks selgitab kohus järgmist. Vangistusseaduse § 105 1 lõike 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesanne vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Vangla pädevuses on oma tööd korraldada, sh otsustada ametnike tööülesannete ja vastutusala üle. Kohtul puudub võimalus sekkuda vangla tegevusse ja kohustada ametnike seas ümberkorraldusi tegema. Vangistusseadusest ega muudest vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglas kinni peetavale isikule õigust valida temaga tegelevaid vanglaametnikke või nõuda, et talle ebasobiv vanglaametnik välja vahetataks. Seega ei näe õigusaktid ette võimalust nõuda inspektor-kontaktisiku vahetamist. Kaebajal on õigus vaidlustada vanglaametniku ja vangla konkreetseid toiminguid ja haldusakte, kui need rikuvad tema õigusi.
10.Kohus peab siinkohal vajalikuks lisada, et ka varasemas kohtupraktikas on halduskohtud kontaktisiku vahetamist puudutavad kaebused tagastanud (vt Tartu Halduskohtu 20. detsembri 2023. a määrus asjas 3-23-1914 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. II
12.Kuna kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
13.Kaebaja on kaebuses avaldanud soovi saada advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lõike 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti ei anta RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.

3-24-2616

15.Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse. See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik. Tulenevalt uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat suunata ja abistada. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil. Seega ei ole kaebajale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lõike 1 punkti 5 alusel, sest kohus on eelnevalt hinnanud, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus ja tagastab kaebuse.
16.Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium