Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 30.04.2025, Tartu 3-22-1466 X.X.-i kaebus Viru Vangla kohustamiseks esitada Justiitsministeeriumile dokumendid kaebaja ümberpaigutamiseks teise vanglasse või paigutada kaebaja ümber Viru Vangla teise osakonda, alternatiivselt Viru Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja/apellant – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna, ning resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus kohustas Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlust kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Vastavas osas teha uus otsus, millega jätta kaebus teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise nõude osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud vastuväited rahuldamata.
3.Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.05.2025 (HKMS § 212 lg 1).
Kaebaja on kinnipeetav, kes on 10.09.2008. a otsusega nr 11-5/9995 (dtl 186–188) paigutatud Viru Vanglasse, kus ta viibib II üksuses.
2.Kaebaja esitas 11.04.2022 Viru Vangla direktorile taotluse (reg nr 6-10/10186-1; dtl 11– 13, 99–101), milles palus edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid tema ümberpaigutamiseks Tartu või Tallinna Vanglasse.
3.Kaebaja esitas 11.04.2022 Viru Vangla direktorile taotluse (reg nr 6-10/10134-1; dtl 15, 114), milles palus paigutada ta mõnda teise Viru Vangla avatud osakonda või kaaluda tema ümberpaigutamist teise vanglasse.
4.Viru Vangla tagastas 25.05.2022. a otsusega nr 6-10/10186-2 (dtl 17–18, 103–104) kaebaja taotlused, jättes need sisuliselt läbi vaatamata.
5.Viru Vangla leidis, et kuivõrd kaebaja on ka varasemalt aastatel 2017, 2019, 2020 ja 2021 esitanud taotlusi tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse, on tegemist korduva taotlusega. Kuna kaebaja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks menetluse uuendamise aluseks, sest samasugused põhjendused esitas ta ka oma varasemates pöördumistes, jättis Viru Vangla taotluse läbi vaatamata. Taotluse osas, mis puudutas kaebaja soovi, et ta paigutataks Viru Vangla avatud osakonda leidis Viru Vangla, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust valida, millisesse eluosakonda teda paigutatakse. Kaebaja vajab riskihindamisest tulenevalt tugevdatud järelevalvet, mis on tagatud tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus kaebaja viibib. Viru Vangla ei näinud vajadust kaebaja paigutamist täiendavalt põhjendada.
6.Kaebaja esitas 01.06.2022 Viru Vangla 25.05.2022. a otsusele nr 6-10/10186-2 vaide (dtl 19–20, 106–107).
7.Viru Vangla tagastas kaebaja vaide 06.06.2022. a otsusega nr 6-12/274-2 (dtl 21–22, 108– 109) haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 4 alusel, kuna isik on samas nõudes juba vaide esitanud ja see on lahendatud, ning jättis selle Justiitsministeeriumile edastamata. Viru Vangla leidis, et kuna kaebaja on korduvalt esitanud samasisulisi taotlusi enda ümberpaigutamiseks ning läbinud ka kohtumenetluse (asi nr 3-21-383), ei ole HMS § 76 lg 2 p 6 mõtte kohaselt korduva vaide esitamine lubatud.
8.Kaebaja esitas 05.07.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid Viru Vangla kohustamine, et Viru Vangla esitaks Justiitsministeeriumile dokumendid kaebaja ümberpaigutamiseks või et Viru Vangla paigutaks kaebaja teise osakonda või vaataks kaebaja taotlused uuesti läbi.
9.Viru Vangla palus vastuses kaebusele see rahuldamata jätta. Halduskohtu otsus
10.Tartu Halduskohus rahuldas 30.08.2024. a otsusega (dtl 204–211) kaebuse (resolutsiooni p 1) ning kohustas Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlused kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ja tema Viru Vangla teise osakonda paigutamiseks (resolutsiooni p 2). Halduskohus jättis kaebaja menetluskulud, s.o kaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 20 eurot, Eesti Vabariigi kanda (resolutsiooni p 3) ning muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 4).
11.Halduskohus leidis, et Viru Vangla ei saanud käsitada kaebaja 11.04.2022. a taotlust Justiitsministeeriumile dokumentide esitamiseks kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks haldusmenetluse uuendamise taotlusena, vaid vanglal tulnuks see taotlus läbi vaadata ja teha sisuline otsus selle rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.
2
Tulenevalt HMS § 43 lg-st 1 on iseenesest võimalik, et isiku taotluse esitamisega alanud haldusmenetlus lõpeb taotluse läbi vaatamata jätmisega. Haldusorganile esitatud taotluse läbi vaatamata jätmine on aga lubatud üksnes juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või muul seadusega ettenähtud juhul (HMS § 14 lg 6 p 2). Vangistusseadusest (VangS) ei tulene täiendavaid aluseid kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks, mistõttu tuleb selline taotlus lahendada kas „EI“ või „JAH“ vastustega. 1 Viru Vanglale ei andnud alust kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks ka see, et kaebaja oli esitanud vanglale varem sarnaste põhjenduste ja sama eesmärgiga taotlusi. Isegi kui kaebaja ei oleks uues taotluses esitanud varasemate taotlustega võrreldes uusi asjaolusid, oleks saanud olla tegemist üksnes korduva taotlusega, mille vangla oleks pidanud siiski sisuliselt lahendama ehk selle kas rahuldama või rahuldamata jätma. Tegemist ei olnud varasemate sarnaste menetluste, ennekõike Viru Vangla 01.03.2017. a otsusega nr 6-10/4582-2 (dtl 181–183) lõppenud haldusmenetluse uuendamise taotlusega.
12.Kaebaja taotles ka enda 01.06.2022. a vaides (dtl 19–20) muu hulgas vangla direktori kohustamist edastada Justiitsministeeriumile dokumendid tema ümberpaigutamise otsustamiseks. Vangla küll tagastas kaebaja vaide (dtl 21–22), kuid kuna vaie on tagastatud ebaõigesti (vt ka praeguses asjas tehtud 14.06.2023. a määruse p 15.1), on kaebaja nõue Viru Vangla direktori kohustamiseks edastada Justiitsministeeriumile vajalikud dokumendid kaebaja Viru Vanglast mõnda teise vanglasse ümberpaigutamiseks lubatav.
13.Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi määrus nr 9) § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab. Määruse nr 9 § 2 lg-st 2 koostoimes § 1 1 lg 2 p-ga 1 tuleneb, et kinnipeetava ühest kinnisest vanglast teise ümberpaigutamise otsustab Justiitsministeerium. Seega on kinnipeetava ühest vanglast teise ümberpaigutamise menetlus kaheastmeline ning ümberpaigutamise menetluse saab algatada üksnes vangla. VangS § 19 lg 1 järgi võib kinnipeetava ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Määruse nr 9 § 6 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kinnipeetava võib paigutada vanglasse sama määruse §-s 5 (kinnipeetava paigutamise üldjuhud) sätestatut järgimata, kui see on vajalik vangla ülekoormuse tõttu või kinnipeetava julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel.
14.Vangistust reguleerivad õigusaktid ei anna kinnipeetavale õigust taotleda enda ümberpaigutamist teise vanglasse.2 Ühtlasi puudub kaebajal subjektiivne õigus valida endale meelepärast kinnipidamisasutust ja nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Samas on kinnipeetaval õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks.3
15.Kaebaja 11.04.2022. a taotluse (nr 6-10/10186-1) kohaselt on tema ümberpaigutamine teise vanglasse viivituseta vajalik tema elu ja tervise, julgeoleku ning era- ja perekonnaelu puutumatuse, sh karistuse täideviimise eesmärkide parema saavutamise eesmärgil. Kaebaja sõnul on Viru Vangla direktor koos talle alluvate ametnikega kaebajat aastaid inimväärikust alandavalt, ebainimlikult ja piinavalt kohelnud, millega on viidud kaebajat korduvalt 1
TrtRnKo 31.10.2023, 3-22-53, p 16. RKHKm 02.06.2010, 3-3-1-30-10, p 12. 3 Samas, p 13. 2
3
enesetapukatseteni. Kaebaja märgib veel, et teda kiusatakse, fabritseeritakse ettekandeid ja määratakse nende alusel distsiplinaarkaristusi, pidevalt lõhutakse kaebaja eraelulisi ja sotsiaalseid olulisi sidemeid ning piiratakse kaebaja suhtlemist advokaatidega. Kaebaja väitel levitab II üksuse juhtkond kaebaja kohta valeandmeid sooviga kajastada tema isikut negatiivses valguses. Kaebaja õiguste rikkumist ja tagakiusamist kinnitab kaebaja sõnul ka see, et Viru Vangla on lahendamata jätnud ca 170 tema esitatud pöördumist. Kaebajal ei võimaldata väidetavalt omandada haridust, osaleda keelekursustel ja huvitegevuses, ei tagata sotsiaalprogramme ega individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Seega ei tagata kaebaja hinnangul talle Viru Vanglas ühiskonda naasmiseks ettevalmistavaid tegevusi ja üritatakse lõhkuda seda, mis kaebajal on väljaspool vanglat. Ametnike tegevus on kahjustanud tema vaimset tervist, mille parandamiseks ei saa ta Viru Vanglas ka piisavat abi.
16.Viru Vangla ei ole 25.05.2022. a vastuses kaebaja taotluses nr 6-10/10186-1 esitatud väiteid sisuliselt analüüsinud, ega hinnanud, kas taotluses kirjeldatud asjaolud võiksid kujutada endast erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Taotluse sisuliseks lahendamiseks ei saa pidada piisavaks vastuses märgitud lauset, et kaebaja rahulolematus Viru Vangla II üksuse ametnikega ei ole aluseks ümberpaigutamise menetluse alustamisele. Kuigi halduskohus nõustus Viru Vanglaga, et pelgalt väidetav ametnike õigusvastane tegevus ei saa olla aluseks kinnipeetava teise vanglasse ümberpaigutamiseks, sisaldab kaebaja taotlus siiski väiteid, mis vajavad vangla poolt neile hinnangu andmist ja kaalutlusotsuse tegemisel arvesse võtmist. Muu hulgas võib olla vajalik hinnata seda, kas kaebaja terviseseisundist tulenevalt võib esineda erandlik vajadus kaebaja paigutamiseks Tartu Vanglasse, kus on olemas eraldi psühhiaatria osakond. Kuna praegusel juhul ei ole vangla toimingu tegemata jätmist ehk kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmist sisuliselt otsustanud ega põhjendanud, puudus halduskohtul võimalus kontrollida vangla poolt selle otsuse tegemisel faktiliste asjaolude arvestamise õigsust ning seejärel ka vajalike kaalutlusreeglite järgimist. Seega rahuldas halduskohus kaebaja kohustamisnõude tema teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist puudutavas osas ning kohustas Viru Vanglat vaatamata kaebaja 11.04.2022. a taotluse tema teise vanglasse ümberpaigutamiseks sisuliselt läbi.
17.Kaebaja taotles Viru Vanglalt ka enda II üksusest mõnda teise osakonda ümberpaigutamist, kuid Viru Vangla jättis sellegi taotluse läbi vaatamata. Halduskohus märkis, et taotlus võib jääda küll läbi vaatamata, kuid seda ainult siis, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata (HMS § 14 lg 6 p 1) või muul seadusega ettenähtud juhul (HMS § 14 lg 6 p 2). VangS-st ei tulene täiendavaid aluseid jätmaks läbi vaatamata kinnipeetava taotlust tema teise osakonda ümberpaigutamiseks. Seetõttu tuleb ka sellised taotlused lahendada kas „EI“ või „JAH“ vastustega. 4 ning vanglal tulnuks lahendada kaebaja taotlus tema vanglasisese paigutamiseks kohta sisuliselt.
18.Vanglasisest paigutamist reguleerib VangS § 11 lg 2 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6. Vanglasisese paigutamise otsustamisel tuleb järgida VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiipi ning julgeolekukaalutlusi (VSkE § 5). VSkE § 5 lg 2 sätestab, et osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele täiesti ühesugused kinnipidamistingimused, kuid kinnipeetavatele peab õiguste kasutamine olema tegelikult ja seaduses ettenähtud mahus tagatud, ehk isikutel peab olema mõistlik võimalus kasutada õigusaktidest tulenevaid õigusi.5 Vanglasisese paigutamise 4 5
TrtRnKo 31.10.2023, 3-22-53, p 16. RKHKo 26.05.2008, 3-3-1-20-08, p 24; 28.04.2011, 3-3-1-10-11, p 13.
4
kord ei ole õigusaktides detailselt reguleeritud ning seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse.6 Määruse nr 9 § 5 lg 1 p-st 7 saab järeldada, et see, kas isiku suhtes esineb vajadus tugevdatud järelevalveks, tehakse kindlaks tema kohta koostatud riskihinnangu alusel. Tugevdatud järelevalve vajaduse ja riskihinnangu vahelisele otsesele seosele on viidatud ka määruse nr 9 § 17 lg 2 p-s 3.
19.Viru Vangla küll tagastas 25.05.2022. a vastusega kaebaja taotluse nr 6-10/10134-1 läbivaatamatult, kuid selgitas seejuures kaebajale vanglasisesel paigutamisel arvestatavaid olulisi kriteeriume ning seda, et kaebaja suhtes koostatud ja 03.05.2022 kinnitatud riskihindamise kohaselt vajab ta tugevdatud järelevalvet, mis on tagatud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Hoolimata sellest ei pidanud halduskohus võimalikuks hinnata vangla poolt toimingu tegemisest ehk kaebaja teise osakonda paigutamisest sisulise keeldumise õiguspärasust. Vangla ei andnud enda 25.05.2022. a vastuses kaebaja taotlusele ega ka 17.07.2023. a vastuses kaebusele vähimatki sisulist hinnangut kaebaja taotluses esitatud väidetele tema II üksuses viibimise eluohtlikkusest ega ka viidetele selle kohta, et ta on riskihinnangus hinnatud ohtlikuks ebaõigesti. Seega puuduvad vangla sisulised põhjendused taotluse rahuldamata jätmise kohta, mida kohus saaks hinnata. Kokkuvõttes rahuldas halduskohus kaebaja kohustamisnõude tema II üksusest mõnda teise osakonda paigutamiseks selliselt, et vanglat tuleb kohustada kaebaja vastavat 11.04.2022. a taotlust sisuliselt läbi vaatama.
20.Kuivõrd halduskohus rahuldas kaebuse sõltumata sellest, kas VangS on tugevdatud järelevalvega üksusest ümberpaigutamise põhjendatuse hindamist puudutava regulatsiooni puudumise tõttu põhiseadusevastane või mitte, jättis halduskohus läbi vaatamata kaebaja taotluse VangS suhtes selles osas põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks. Kuigi CPT on tõepoolest soovitanud Eesti riigil vaadata kinnipeetavate paigutus tugevdatud järelevalvega osakonnas läbi vähemalt kord kolme kuu jooksul, ei ole tegemist riigile siduva kohustusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNKOHTUS
Viru Vangla apellatsioonkaebus
21.Viru Vangla esitas 30.09.2024 halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (dtl 216– 218), milles palub teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata.
22.Viru Vangla ei nõustu halduskohtu otsuse p 12 ja 14.06.2023 määruse p 15.1. seisukohtadega. Kaebaja osas on vangla varasemalt korduvalt lahendanud tema taotlusi seoses ümberpaigutamisega. Varasemad otsused on kestvalt kaebaja õigusi piiravad haldusaktid, kuivõrd nende tagajärjel paikneb kaebaja jätkuvalt tugevdatud järelevalvega osakonnas. Uute taotluste esitamist selleks, et saavutada varasemate samasisuliste taotluste eesmärke (enda ümberpaigutamine tugevdatud järelevalvega osakonnast mõnda teise osakonda), saab pidada HMS § 44 lg 1 alusel menetluse uuendamise taotluseks.
23.Viru Vangla ei nõustu halduskohtu otsuse p-des 12–17 ja 23 väljendatud seisukohaga, mille järgi ei jätnud Viru Vangla kaebaja taotlust läbi vaatamata õiguspäraselt. HMS § 38 lg 3 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid ning selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on korduvalt esitanud samasisulisi taotlusi, kuid võrreldes varasemaga ei toonud ta välja uusi asjaolusid. Lausest „Samas ei sisalda Teie väited asjaolusid, mis annaks alust 6
RKHKo 28.04.2011, 3-3-1-10-11, p-d 10 ja 14.
5
haldusmenetlust uuendada“ nähtub, et vastustaja on kaebaja väiteid hinnanud ning leidnud, et need ei olnud põhjendatud. Samuti nähtub 25.02.2022. a vaide tagastamisest, et vangla teavitas kaebajat sellest, millistel juhtudel käsitletakse tema korduvat taotlust haldusmenetluse uuendamise taotlusena. Võrreldes varasemaga uute asjaolude välja toomata jätmist võib pidada HMS § 38 lg 3 tähenduses tõendite esitamata jätmiseks, mille alusel võib taotluse jätta läbi vaatamata. Kuigi Viru Vangla ei viidanud otsesõnu mainitud sättele, nähtub Viru Vangla selgitustest, et vastav läbi vaatamata jätmise alus esines. Viru Vangla leiab, et jättis seega taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Viru Vangla hinnangul oleks halduskohus pidanud välja selgitama, kas kaebaja käesoleva vaidluse esemeks olevas taotluses esitatud väited erinesid kuidagi varasematest kaebaja samasisulistest taotlustest ja väidetest.
24.Halduskohtu viide Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2023 otsusele asjas 3-22-53 ei ole asjakohane, kuna viidatud kohtuasja asjaolud olid teistsugused. Kohtupraktikast tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus valida endale meelepärast kinnipidamisasutust ja nõuda enda ümberpaigutamist teise vanglasse. Samas on kinnipeetaval õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks. Viru Vangla leiab, et halduskohus oleks pidanud esmalt hindama, kas kaebaja väiteid ohust tema elule või tervisele võis pidada põhjendatuks. Alles seejärel saaks asuda hindama konkreetsemalt ümberpaigutamise menetlust puudutavaid asjaolusid. Kaebaja ei olnud võrreldes varasemate taotlustega toonud välja ühtegi uut asjaolu. Ka kaebaja 11.04.2022 taotlust lugedes on kaebaja vaid üldsõnaliselt viidanud ohule seoses oma elu- ja tervisega, kuid ei ole sisustanud seda, milles väidetav oht konkreetselt seisneb. Kuna vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja võrreldes varasemaga ühtegi uut asjaolu välja toonud, ei olnud vastustaja hinnangul ka alust menetluse uuendamiseks, ehk teisisõnu puudus kaebajal antud juhul põhiõiguste kaitse eesmärgil subjektiivne õigus taotleda enda ümberpaigutamist. Seega oleks halduskohus esmalt pidanud tegema selgeks, kas kaebajal esines antud juhul subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist. Isegi juhul, kui kaebajal oleks esinenud subjektiivne õigus taotleda enda ümberpaigutamist, ei oleks see muutnud asjaolu, et ta on tunnistatud riskihindamise põhjal tugevdatud järelevalvet vajavaks kinnipeetavaks, mistõttu Määruse nr 9 § 5 lg 1 p 7 kohaselt oleks ta jätkuvalt paiknenud Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas (Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 142). Vastustaja on edastanud kohtule inspektor-kontaktisiku õiendi, millest nähtuvalt on kaebaja osas läbi viidud korduvalt riskihindamisi. Lisaks on Viru Vangla ainukene vangla Eestis, kus toimub tugevdatud järelevalve vajadusega kinnipeetavate vangistuse täideviimine. Seetõttu ei saa täielikult nõustuda ka halduskohtu otsuse p-s 23 väljatoodud selgitustega, et kaebaja Viru Vangla II üksuses paiknemist polnud ühelgi moel võimalik sisuliselt hinnata. Kaebaja vastus apellatsioonkaebusele
25.Kaebaja leiab vastuses apellatsioonkaebusele (dtl 233), et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Kaebaja leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
26.Halduskohus leidis õigesti, et Viru Vangla jättis kõik kaebaja taotlused sisuliselt menetlemata ja eiras haldusmenetluse läbiviimise reegleid, sh jättis kõikide taotluste puhul kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata ja eiras HMS §-s 6 sätestatut.
Kaebaja vastuväited kohtu tegevusele
6
27.Kaebaja esitas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 90 mõttes menetlusliku vastuväite kohtu tegevusele, s.t 03.10.2024. a kohtujuristi määrusele. Kaebaja viitab Riigikohtu üldkogu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13 (p 59), milles märgiti, et ka kohtunikuabi suhtes kehtivad samad põhimõtted, mis kohtujuristi puhul. Kohtujuristi pädevust käsitles Riigikohus 04.02.2014. a otsuses nr 3-4-1-29-13, mille p-s 43.9 leidis Riigikohus, et menetluskulude kindlaksmääramine maakohtus on käsitatav õigusemõistmisena Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 146 esimese lause mõttes. Kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses üksnes kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 mõttes, kuna kohtunik on ametisse nimetatud ja just tema suhtes kohalduvad PS §-des 147 ja 153 sätestatud tagatised ja piirangud ning eelduslikult vastab ta PS §-st 15 tulenevatele sõltumatuse ja erapooletuse nõuetele. Kohtujurist ei ole kohtunik PS §-de 147, 150 ja 153 tähenduses. Apellatsioonkaebuse võttis menetlusse kohtujurist, kellel selleks pädevus puudub, sest menetlusse võtmine on õigusmõistmine PS § 146 tähenduses, s.t õigust mõistab ainult kohtunik.
28.Vastuseks määrusele, millega ringkonnakohus määras, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, esitas kaebaja vastuväite, mille kohaselt ta soovib asja läbivaatamist istungil. Kaebaja märgib, et esimeses astmes ei toimunud kohtuistungit, kuigi vähemalt ühes astmes peab riik tagama asja arutamise kohtuistungil (PS § 24 ja Euroopa Inimõiguse Kohtu praktika). On lubamatu, et kinnipeetavatest protsessiosaliste õigused on kohtute poolt tehtud illusoorseteks, kuna üheski astmes ei tagata asja arutamist kohtuistungil ning ei tagata ka tunnistajate ja vastaspoole küsitlemist, ühtlasi eiratakse meelevaldselt uurimisprintsiipi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29.Ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna, ning resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus kohustas Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlust kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Vastavas osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kaebuse teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise nõude osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
30.Apellatsioonkaebuses vaidlustab Viru Vangla halduskohtu otsust, millega halduskohus rahuldas kaebuse ja kohustas Viru Vanglat lahendama kaebaja 11.04.2022 esitatud taotlusi kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks ja tema Viru Vangla teise osakonda paigutamiseks.
31.Ringkonnakohus tõdeb kõigepealt, et haldusmenetluse seadus ei sisalda üldisi taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid, vaid halduskohus on õigesti leidnud, et HMS § 14 lg 6 p 2 kohaselt peab taotluse läbi vaatamata jätmise alus olema sätestatud seaduses. Sellised seaduses sätestatud (eri)alused on näiteks HMS § 14 lg 6 p 1, § 15 lg-d 2, 3 ja 4, § 38 lg 3, § 42 lg 4. Samuti võib taotluse läbi vaatamata jätmise alus tuleneda eriseadusest, kuid vangistusseadus kui vastava valdkonna eriseadus alust, mis võimaldaks jätta teise vanglasse ümberpaigutamise taotluse ja/või vanglasisese ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata, ette ei näe. Järelikult tuleb lähtuda üldisest korrast.
32.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt kaebaja taotluse teise vanglasse ümberpaigutamiseks tagastamist (I), seejärel kaebaja taotluse mõnda teise Viru Vangla avatud
7
osakonda paigutamiseks tagastamist (II), kaebaja vastuväited kohtu tegevusele (III) ning lahendab apellatsioonkaebuse ja otsustab menetluskulude jaotuse (IV). I
33.Käesoleval juhul jättis Viru Vangla kaebaja taotluse kaebaja ühest vanglast teise ümberpaigutamiseks läbi vaatamata, leides, et kuivõrd kaebaja oli juba varasemalt (aastatel 2017, 2019, 2020, 2021) esitanud samasisulisi taotlusi, on korduva taotluse puhul tegemist menetluse uuendamise taotlusega. Kuna kaebaja taotluses ei esinenud võrreldes eelmiste kordadega sisuliselt uusi asjaolusid, leidis Viru Vangla, et taotluse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud.
34.Halduskohus ei nõustunud Viru Vangla seisukohtadega, vaid leidis, et tegemist ei saa olla haldusmenetluse uuendamise taotlusega, kuna puudub kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt. Siinkohal pidas halduskohus silmas 01.03.2017. a otsust nr 6-10/4582 (dtl 186– 188), millega Viru Vangla jättis kaebaja ümberpaigutamise taotluse rahuldamata ja mille peale esitatud vaiet ei rahuldanud ka Justiitsministeerium 17.04.2017. a vaideotsusega. Halduskohus lisas, et kuna kaebuse läbivaatamiseks ei esine aluseid (HMS § 14 lg 6 p-d 1 ja 2 või mõni muu seadusega ette nähtud alus), tuli Viru Vanglal kaebaja ümberpaigutamise taotlus lahendada kas „JAH“ või „EI“ vastustega.
35.Viru Vangla on apellatsioonkaebuses seisukohal, et halduskohus leidis ebaõigesti, et Viru Vangla oleks pidanud lahendama kaebaja taotluse teise vanglasse ümberpaigutamiseks sisuliselt. Viru Vangla väidab, et kuivõrd kaebaja esitatud taotluses ei esinenud menetluse uuendamise asjaolusid, oli õige jätta see taotlus läbi vaatamata.
36.Ringkonnakohus nõustub esmalt halduskohtuga, et kaebaja õigusi ei saa kestvalt piirata 2017. a keelduv otsus. Tegemist on ühekordse taotluse lahendamise otsusega ning see ei oma kaebaja õigustele kestvalt piiravat mõju, mis välistaks edasiste taotluste esitamise ja nende sisulise lahendamise.
37.Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt on selles osas, mis puudutab teise vanglasse ümberpaigutamise taotlust, HMS § 44 lg 1 p 1 tähenduses olemas. Kaebaja õigusi kestvalt piirav haldusakt on see otsus, millega otsustati kaebaja (ümber)paigutamine Viru Vanglasse. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja paigutati Tartu Vanglast Viru Vanglasse 10.09.2008. a otsusega nr 11-5/9995 (dtl 186–188). Kohtupraktika kohaselt on kinnipeetava ümberpaigutamine haldusakt.7 Sama kehtib ka esmase paigutamisotsuse kohta. Kaebaja Viru Vanglasse paigutamise otsus ei ole oma algset õigusmõju kaotanud ning piirab kestvalt kaebaja õigusi.
38.VangS § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kinnipeetava paigutamise üldjuhud on toodud määruse nr 9 §-s 5, mille lg 1 p 7 näeb ette, et meessoost kinnipeetav, kes riskihinnangust tulenevalt vajab tugevdatud järelevalvet, paigutatakse Viru Vanglasse. Ka taotluste läbi vaatamata jätmise otsusest nähtub, et taotluse lahendamise hetkel oli kaebajal kehtiv riskihinnang, millest tulenevalt on ta Viru Vanglasse paigutatud. Teise vanglasse ümberpaigutamiseks tuleb kas algset paigutamisotsust vastavalt muuta või see kehtetuks
7
Vt ka RKHKo 28.04.2011, 3-3-1-10-11, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika.
8
tunnistada. See saab toimuda üksnes haldusmenetluse uuendamiseks ette nähtud alustel ja korras (HMS § 64 lg 1 ls 2, § 65 lg 3 ja § 68 lg 1 koosmõjus HMS §-ga 44).8
39.Ringkonnakohus nõustub Viru Vanglaga, et sisuliselt ei ole kaebaja esitanud ühtegi uut asjaolu, mis annaks alust väita, et asjaolud on võrreldes varasemaga muutunud (vt ka 2017. a taotluse rahuldamata jätmise otsust ja seal toodud põhjendusi, miks kaebaja soovis ümberpaigutamist, dtl 186). Järelikult ei esinenud ka ühtegi HMS § 44 lg-s 1 nimetatud haldusmenetluse uuendamise alust. Järelikult jõudis Viru Vangla teise vanglasse ümberpaigutamise taotluse läbi vaatamata jätmisega õigele lõppjäreldusele, et on olemas kehtiv haldusakt, mis välistab kaebaja ümberpaigutamise ning ei esine ka ühtegi uut asjaolu, mis tingiks haldusmenetluse uuendamise.
40.HMS § 68 lg 1 ja § 64 lg 1 ls 2 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist või selle muutmist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Järelikult, kui HMS § 44 lg-s 1 sätestatud haldusmenetluse uuendamise alust ei esine, ei ole isikul õigust taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist ega selle muutmist. HMS § 44 lg 4 järgi ei korrata menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused ei puuduta. Ringkonnakohus järeldab nende sätete koosmõjust, et õiguse puudumise korral taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist või selle muutmist on haldusorganil õigus jätta esitatud taotlus läbi vaatamata.
41.Ringkonnakohus osutab sellele, et Viru Vangla ei tuginenud 25.05.2022. a taotluse läbi vaatamata jätmise otsuses 10.09.2008. a kaebaja Viru Vanglasse paigutamise otsusele nr 11-5/9995, vaid 01.03.2017. a otsusele nr 6-10/4582-2. Tegemist on põhjendamisveaga. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhtumil ei ole põhjendamisvea tagajärjeks haldusorgani otsuse tühistamine. Kuna menetluse uuendamise alust ei esinenud, esines alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks. Järelikult ei mõjutanud see põhjendamisviga asja otsustamist.
42.Apellatsioonkaebuses väidab Viru Vangla täiendavalt, et halduskohus on valesti tõlgendanud 06.06.2022. a vaide edastamata jätmise otsust nr 6-12/274-2 ning halduskohus asus vääralt seisukohale, et vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 4 alusel ei olnud õiguspärane. Nimetatud sätte alusel vaie tagastatakse, kui samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus. Vaide tagastamise otsuses viitas Viru Vangla haldusasjale nr 3-21-383. Halduskohus märkis käesolevas asjas tehtud 14.06.2023. a määruses (p 12) õigesti, et Viru Vangla tagastas vaide õigusvastaselt, sest haldusasjas nr 3-21-383 tagastas kohus kaebaja kaebuse määrusega, mistõttu ei ole tegemist kohtuasjas jõustunud kohtuotsusega. Ringkonnakohus lisab, et vastustaja tõlgendus, mille kohaselt ei ole taolises olukorras vaide tagastamine HMS § 79 lg 1 p 4 alusel väär, kui ei ole olemas jõustunud kohtuotsust, vaid hoopiski jõustunud kohtumäärus, on ekslik, sest HMS § 79 lg 1 p 4 näeb sõnaselgelt ette vaide tagastamise võimalikkuse vaid olukorras, kus on olemas jõustunud kohtuotsus. Kui seadusandja oleks soovinud ette näha ka vaide tagastamise lubatavuse jõustunud kohtumääruse puhul, oleks seadus ka vastavalt sõnastatud. Ringkonnakohus osutab täiendavalt sellele, et HMS § 72 lg 3 p 4 näeb sõnaselgelt ette võimaluse vaidlustada vaidemenetluse korras haldusaktist eraldi haldusakti andmise taotluse tagastamist. 8
43.Kokkuvõttes tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 30.08.2024. a otsuse resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna, ning resolutsiooni p 2, millega halduskohus kohustas Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlust kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Kaebus tuleb osas, mis puudutab kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamist, jätta rahuldamata. II
44.Kaebaja taotles 11.04.2022 esitatud taotluses ka võimalusel enda Viru Vangla II üksusest mõnda teise avatud osakonda paigutamist. Kuivõrd Viru Vangla leidis, et kaebaja suhtes 03.05.2022 koostatud riskihindamise kohaselt vajab ta tugevdatud järelevalvet, mis on tagatud just Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas ehk II üksuses, ei näinud vangla vajadust paigutamist täiendavalt põhjendada. Ka selle taotluse tagastas Viru Vangla läbivaatamatult.
45.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et seda taotlust ei tohtinud vangla läbivaatamatult tagastada. Riigikohus on selgitanud, et vanglasisene (ümber)paigutamine ei ole haldusakt, vaid toiming.9 Järelikult ei omanda vanglasisese paigutamise otsus seadusjõudu ja järelikult ei saa sel olla ka kaebaja õigusi kestvalt piiravat õigusmõju HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes.
46.Samuti ei ole Riigikohus haldusaktiks tunnistanud kinnipeetava individuaalset täitmiskava ega selles sisalduvat riskihinnangut, mis on vanglasisese paigutamise aluseks, võimaldades siiski erandeid põhjendatud juhtudel. Käesoleval juhul sellist erandit õiguslikel põhjustel ei esine. VangS § 14 lg 12 järgi hinnatakse kinnipeetava vanglasse saabumisel tema riske eesmärgiga tagada vangla julgeolek ja kord ning korraldada karistuse täideviimine. Vastavalt VangS §-le 16 koostatakse igale kinnipeetavale individuaalne täitmiskava. Üksikasjalikumalt on individuaalse täitmiskava kohta käiv sätestatud justiitsministri 14.05.2008. a määruses nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (edaspidi määrus nr 21). Määruse nr 21 § 1 järgi on individuaalne täitmiskava kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi nähakse individuaalses täitmiskavas muu hulgas ette kinnipeetava paigutamine vanglas ja kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse. Riigikohus on individuaalse täitmiskava õigusliku iseloomu kohta märkinud, et see „on programmiline dokument, milles vangla esitab kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edaspidistest toimingutest ja haldusaktidest.“ 10 Varasemalt on Riigikohus täitmiskava kohta märkinud, et „vaidlusalusel ajal [s.t 22.12.2005] kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid.“11 Justiitsministri 29.11.2000. a määruse nr 53 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 11 sätestas: „Kui seadusest ei tulene teisiti, on täitmiskavas sisalduvad ettepanekud 9
RKHKo 28.04.2011, 3-3-1-10-11, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika. RKHKm 10.04.2019, 3-18-111, p 13. 11 RKHKo 17.06.2010, 3-3-1-95-09, p 19. 10
10
soovituslikud, välja arvatud järelevalve- ja julgeolekuteenistuse koostatud ettepanekud selle kohta, kuhu kinnipeetav vanglas paigutada ning milliseid turvameetmeid tema suhtes rakendada.“ Erinevalt sellest sätestab hetkel kehtiva määruse nr 21 § 3 lg 6: „Riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel.“ Määruse nr 21 § 3 lg 6 viitab niisiis sõnaselgelt sellele, et paigutamisotsus ei sisaldu individuaalses täitmiskavas, vaid tuleb teha sellest eraldi. See vanglasisene paigutamisotsus ei ole aga Riigikohtu praktika järgi haldusakt. Järelikult ei saa määruse nr 21 järgi käsitada individuaalset täitmiskava kinnipeetava vanglasisese paigutamisotsuse osas ka siduva haldusaktina. Järelikult ei saa ka individuaalsel täitmiskaval ega selles sisalduval riskihinnangul olla kaebaja õigusi kestvalt piiravat õigusmõju HMS § 44 lg 1 p 1 mõttes.
47.Ringkonnakohus nõustub täiendavalt halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutavad kaebaja vanglasisest paigutamist II üksusest mõnda muusse Viru Vangla osakonda (p 18-25), ega pea vajalikuks neid korrata.
48.Viru Vangla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata kaebaja nõude osas kaebaja mõnda teise Viru Vangla avatud osakonda paigutada.
49.Ringkonnakohus märgib täiendavalt vastuseks Viru Vanglale, et Tartu Ringkonnakohtu otsus,12 millega halduskohus põhjendas taotluse läbi vaatamata jätmise mittelubatavust, on asjakohane ka vanglasisese ümberpaigutamise kontekstis. Oluliseks tuleb pidada ringkonnakohtu viidatud otsuse põhjendusi (p 16), mille kohaselt olukorras, kus ei esine aluseid taotluse läbi vaatamata jätmiseks (HMS § 14 lg 6 p-d 1 ja 2), tuleb taotlus lahendada sisuliselt, s.t anda vastus küsimusele „JAH“ või „EI“. III
50.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud vastuväite sellele, et kohtujurist võttis Viru Vangla apellatsioonkaebuse menetlusse, kuivõrd kaebaja hinnangul puudub kohtujuristil taolise menetlustoimingu tegemiseks pädevus, sest tegemist on õigusemõistmisega.
51.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kuna ringkonnakohus ei ole menetluse käigus esitatud vastuväidet määrusega lahendanud, lahendab kohus vastavalt HKMS § 162 lg-le 1 otsuse resolutsiooniga veel seni lahendamata taotlused.
52.Kohtujuristi kui kohtuametniku pädevus tuleneb HKMS §-st 12, mille lõige 1 sätestab, et asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas kaebuse menetlusse võtmise määruse, kaebuse või muu avalduse käiguta jätmise määruse ning määruse tähtaja andmise ja pikendamise kohta võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik. Tartu Ringkonnakohtu kodukorra, mis on kehtestatud Tartu Ringkonnakohtu esimehe 06.11.2023. a käskkirjaga nr 11-1/23/56, § 9 lg 1 p 1 kohaselt on õigusteenistusse kuuluval kohtuametnikul õigus allkirjastada kohtunõudeid ning kohtuasja lahendamist ettevalmistavat või muud korraldavat määrust, mille peale ei saa õigusaktidest tulenevalt edasi kaevata. Kohtute seaduse § 125 1 lg 1 kohaselt on kohtujurist kohtuametnik, kes osaleb kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel kohtumenetluse seaduses ettenähtud ulatuses iseseisvalt või kohtuniku järelevalve all. Vastavalt HKMS § 187 lg-le 1 otsustab ringkonnakohus pärast 12
TrtRnKo 31.10.2023, 3-22-53.
11
apellatsioonkaebuse saamist määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Nimetatud sättest ega ka teistest HKMS-i sätetest ei tulene, et tegemist oleks edasikaevatava määrusega. Samuti ei ole tegemist asja edasist menetlust takistava määrusega, mille peale ei ole pooltel HKMS § 235 lg 1 kohaselt õigust esitada määruskaebust ja mida on seetõttu tulenevalt HKMS § 12 lg-st 1 pädev allkirjastama ka kohtuametnik. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine ei ole käsitletav õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes, kuna selles faasis ei ole tegemist veel põhiasja lahendamisega, vaid pelgalt õigusemõistmist ettevalmistava tegevusega.
53.Lisaks esitas kaebaja vastuväite ka sellele, et ringkonnakohus määras 20.03.2025. a määrusega asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. Sellele eelnevalt ei olnud ei Viru Vangla ega ka kaebaja taotlenud apellatsiooniastmes kohtuistungi korraldamist. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas asjas pole kohtuistungi korraldamine vajalik. Kaebaja väide, et vähemalt ühes kohtuastmes peab olema tagatud kohtuistungil osalemise võimalus, ei tähenda, et ilmtingimata tuleks asjas ka istung korraldada. Pelgalt vastav soov ei too kaasa asjas istungi läbiviimist. Ka praegusel juhul ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, miks on kohtuistungi korraldamine vajalik asja õigemaks ja õiglasemaks lahendamiseks. Käesoleva asja aluseks olevad tehiolud ei ole vaieldavad. Apellatsiooniastmes on vaidluse all õiguslikud küsimused. Ringkonnakohus leiab, et asjas istungi korraldamine tooks kaasa kohtumenetluse venimise. Apellatsioonkaebuse lahendamine kirjalikus menetluses võimaldab ringkonnakohtu hinnangul lahendada asja kiiremini. Kirjaliku menetlusega ei saa poolte õigused kuidagi kahjustatud, sest neil on olnud võimalusi esitada täiendavaid seisukohti ja vajadusel ka uusi tõendeid. Kokkuvõttes jätab ringkonnakohus ka selle vastuväite rahuldamata. IV
54.Ringkonnakohus rahuldab niisiis Viru Vangla apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna, ning resolutsiooni p 2 osas, milles halduskohus kohustas Viru Vanglat sisuliselt lahendama kaebaja 11.04.2022. a taotlust kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamiseks. Vastavas osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab kaebuse teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise nõude osas rahuldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
55.Viru Vangla oli apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt HKMS § 104 lg-le 10. Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole ringkonnakohtule kuludokumente esitanud ei Viru Vangla ega ka kaebaja, mistõttu jäävad menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.