Kaberland Tootmine OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/471 ja 02.05.2022. a vaideotsuse nr 1330.3/22/570-1 tühistamiseks ning OÜ FELLING kaebus PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 ja 02.05.2022. a vaideotsuse nr 13-30.3/22/569-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja I – Kaberland Tootmine OÜ Kaebaja II – OÜ FELLING Kaebajate esindaja – vandeadvokaadi abi Ivo Kütt Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Eva Rückenberg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING kaebused rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 10.09.2024. a määrusega haldusasjas nr 3-22-1209 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-22-1209
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaberland Tootmine OÜ kaebus
1.Kaberland Tootmine OÜ esitas 08.10.2019 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile
(PRIA)
toetustaotluse (digitaalse toimiku lehed (dtl) 397–423) põllumajandusministri 13.03.2015. a määruse nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ (määrus nr 25) alusel toetuse saamiseks. Toetust taotleti puidu konteinerkuivatustehnoloogia, pakendiseadme, alusekiletaja ja spetsiaalse võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks kogusummas 66 132,00 eurot.
2.PRIA rahuldas 06.12.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1493 (dtl 424–426) Kaberland Tootmine OÜ toetustaotluse ning määras toetuse summas 66 132,00 eurot.
3.Kaebaja esitas 2021. a lõpuperioodil kaks maksetaotlust. PRIA-l tekkis kahtlus, et Kaberland Tootmine OÜ on seotud ettevõtetega OÜ FELLING ja osaühing Kaberland ega ole tegelikkuses autonoomne.
4.PRIA tegi 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/471 (dtl 32–37), millega jättis Kaberland Tootmine OÜ-le välja maksmata ühe maksetaotlusega taotletud toetuse summa 10 100 eurot, tunnistas PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/1493 Kaberland Tootmine OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ning nõudis Kaberland Tootmine OÜ-lt tagasi alusetult makstud toetuse summas 11 264 eurot. Otsuse põhjendused on järgmised.
4.1.Määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 sätestab, et toetust võib taotleda komisjoni 06.05.2003. a soovituse (EL) 361/2003 (mis käsitleb mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust; edaspidi ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) soovitus) lisa tähenduses mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. VKE soovituse lisa kohaselt loetakse mikroettevõtjaks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Vastavalt VKE soovituse lisa art 3 lg-s 4 toodud erireeglile käsitatakse sidusettevõtjatena ettevõtjaid, kellel on mõni sidusettevõtja tunnustele (VKE soovituse lisa art 3 lg 3) vastav suhe teise ettevõtjaga füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma kaudu, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Euroopa kohtu praktika kohaselt ei välista formaalselt sidusettevõtjate tunnuste mitteesinemine automaatselt ettevõtjate seotuse tuvastamist. VKE kategooriast tuleb välja jätta need ettevõtjate rühmad, mille majanduslik võim võib olla suurem tõeliselt väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate omast. Füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kontekstis peetakse perekondlikke sidemeid piisavaks, järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad ühiselt. Peale selle käsitatakse VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljanda lõigu tähenduses ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab omakorda selle, et neid ettevõtjaid saaks käsitada üksteisest majanduslikult sõltumatutena.
4.2.Kaberland Tootmine OÜ ei ole PRIA-le esitatud toetustaotluses toonud välja seotud ettevõtteid ning on märkinud enda 2018. a töötajate arvuks 8, mis kajastub ka majandusaasta aruandes. Nende andmete põhjal luges PRIA Kaberland Tootmine OÜ mikroettevõtjaks ning rahuldas esitatud toetustaotluse. Toetuse saamise õiguspärasuse kontrolli käigus esitatud dokumentide põhjal on aga tuvastatud, et kogu ettevõtte majandustegevus on seotud ettevõttega osaühing Kaberland. Kaberland Tootmine OÜ ostab tootmiseks vajaliku materjali sisse osaühingult Kaberland ning müüb toodanguna kaminapuid samuti osaühingule Kaberland. Äriregistri andmetel on Kaberland Tootmine OÜ osanikeks 50% ulatuses Lembit 2
3-22-1209 Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on küttepuude tootmine. OÜ FELLING ainuosanik on Mati Voolaid ja juhatuse liikmeks Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on samuti küttepuude tootmine. Osaühingu Kaberland osanikeks on 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on äriregistri andmetel puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. Ettevõtte majandusaasta aruandes on tegevusalana kirjeldatud, et põhitegevusalaks on kaminapuu eksport, ost, müük. Eelnevast nähtuvalt tegutsevad toetuse saaja ja OÜ FELLING samal asjaomasel turul, mida kinnitab ka see, et mõlemad ettevõtted on PRIA-le esitanud müügiarved, millelt nähtub, et müügitulu on saadud küttepuude müügist. Kõikide nimetatud ettevõtete äriregistrijärgne tegevuskoht on samas piirkonnas, s.o Jõgeva linnas. Rahvastikuregistri andmete põhjal on Toomas Voolaid ja Mati Voolaid lähisugulased, mis tõendab, et ettevõtted on omavahel seotud ka läbi sugulussideme. OÜ FELLING ja Kaberland Tootmine OÜ seotust näitab veel asjaolu, et mõlema ettevõtte maksetaotluste esitajaks on Toomas Voolaid. Kuna ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul, tuleb need ettevõtted lugeda sidusettevõtjateks ning ettevõtete majandusaasta andmed liita.
4.3.Kaberland Tootmine OÜ on läbi tehinguliste ja isikuliste seoste seotud ka osaühinguga Kaberland ning ettevõtted tegutsevad lähiturul. Seega tuleb sidusettevõtjate määratlemiseks liita ettevõtete osaühing Kaberland (töötajate arv 3), Kaberland Tootmine OÜ (töötajate arv 8) ja OÜ FELLING (töötajate arv 7) 2018. a töötajate arvud. Kokku oli sidusettevõtjatel 2018. aastal 18 töötajat, 2017. aastal 20 töötajat ja 2016. aastal 11 töötajat. Kuna töötajate arv ületab kontrollitud perioodil 10 töötajat, siis ei ole toetuse saaja näol tegemist mikroettevõttega ning täidetud ei ole määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 nõue.
4.4.On tuvastatud, et läbi perekondlike sidemete seotud ettevõtted on ka majanduslikult tihedalt seotud ning seotud ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. Toetuse saaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ettevõtted ei tegutse ühiselt, ega ümber lükanud väidet, et kõik kolm ettevõtet tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. Esinevad nii isikulised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata jätmine, ärisuhted seotud ettevõtete vahel, otsustuspädevad isikud on lähikondsed, ettevõtted tegutsevad samal tegevussuunal, seotud ettevõte on taotlenud maaelu arengukava (MAK) investeeringutoetuseid), mis viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga vastata toetuse saamise tingimustele.
5.Kaberland Tootmine OÜ esitas PRIA 15.03.2022. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 02.05.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/570-1 (dtl 7–11) järgmistel põhjendustel rahuldamata.
5.1.On tuvastatud, et isa ja poja ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas ja samal tegevusalal ning ettevõtted omavad olulist majanduslikku seotust, jagades vara ja tehes omavahel tehinguid. Tulenevalt Euroopa Kohtu 27.02.2014. a otsusest asjas nr C-110/13 tuleb VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljandat lõiku tõlgendada nii, et ettevõtjaid, kellel formaalselt puuduvad seotud ettevõtte tunnustele vastavad suhted, kuid kes sellest hoolimata kujutavad endast üht majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma tegevuse tõttu, peab samuti käsitama seotud ettevõtjatena selle sätte tähenduses, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel. Lisaks on ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma puudutav tingimus täidetud juhul, kui need isikud teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Kõnealuse tingimuse täitmine ei pea tingimata olema seotud nende isikute vaheliste lepinguliste suhetega ega ka nende kavatsusega VKE määratlust ära kasutada. Toomas Voolaid ja Mati Voolaid, kes on lähisugulased, omavad ja/või juhivad kõiki kõne all olevaid ettevõtteid. Osaühing Kaberland 3
3-22-1209 turustab valdava enamuse Kaberland Tootmine OÜ ja kogu OÜ FELLING toodangu. Niisugused sidemed annavad isikutele võimaluse teha koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Euroopa Kohtu otsusest nr C-607/13 (p 67) tulenevalt tuleb selleks, et teha kindlaks, kas ettevõtja määrab oma tegevuse turul kindlaks iseseisvalt, üldjuhul võtta arvesse kogu asjakohast teavet majanduslike, organisatsiooniliste ja õiguslike sidemete kohta, mis seda ettevõtjat teise ettevõtjaga ühendavad ja mis võivad sõltuvalt olukorrast muutuda.
5.2.Seotud isikute kohta andmete varjamise tulemusel vastas vaide esitaja formaalselt toetuse saamise tingimustele. Võttes arvesse ettevõtete vahelisi seoseid ning asjaolusid, et tootmis- ja turustamisülesanded on ettevõtete vahel jagatud ja ettevõtteid omavad ja juhivad 3 isikut, kellest 2 on sugulussidemetes, on tegemist seotud ettevõtetega, kes toimivad ühe majandusüksusena. Seotud ettevõtete suuruse määratlemiseks tuleb vaide esitaja ja osaühingu Kaberland majandusaasta andmetele liita ka OÜ FELLING andmed, mille tulemusel oli seotud ettevõtetel 2018. aastal 18 töötajat ning nende bilanss kokku moodustas 3 218 172 eurot.
6.Kaberland Tootmine OÜ esitas Tartu Halduskohtule 31.05.2022 kaebuse, mis registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-22-1209 ja mille kohus võttis 03.06.2022. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada PRIA 15.03.2022. a otsus nr 13-30.3/22/471 ning 02.05.2022. a vaideotsus nr 13-30.3/22/570-1.
7.PRIA esitas kohtule 08.07.2022 vastuse kaebusele, milles palub jätta Kaberland Tootmine OÜ kaebuse rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus teavitas 19.10.2023. a määrusega menetlusosalisi haldusasjas nr 322-1209 kohtukoosseisu vahetumisest. OÜ FELLING kaebus
9.OÜ FELLING esitas PRIA-le 08.10.2019 määruse nr 25 alusel toetustaotluse (dtl 590– 616), taotledes toetust puidu konteinerkuivatustehnoloogia, pakendamisseadme, alusekiletaja ja spetsiaalse võrgu pingutamise seadme ning täishüdraulilise halumasina soetamiseks ja paigaldamiseks kogusummas 66 112 eurot.
10.PRIA rahuldas 06.12.2019. a otsusega nr 13-30.3/19/1493 (dtl 425–426, 617) OÜ FELLING toetustaotluse ning määras toetuse summas 66 112 eurot.
11.OÜ FELLING esitas 2021. aasta lõpuperioodil kaks maksetaotlust. PRIA-l tekkis kahtlus, et ettevõte OÜ FELLING on seotud ettevõtetega Kaberland Tootmine OÜ ja osaühing Kaberland ega ole tegelikkuses autonoomne.
12.PRIA tegi 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 (dtl 147–151), millega jättis OÜ-le FELLING kahe maksetaotluse eest välja maksmata kokku toetuse 17 984 eurot ning tunnistas PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 13-30.3/19/1493 OÜ-d FELLING puudutavas osas kehtetuks. Otsuses toodud viited VKE soovituse sätetele ja nende sätete tõlgendused kattuvad Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud PRIA 15.03.2022. a otsuses tooduga. Täiendavalt on otsust põhjendatud järgmiselt.
12.1.OÜ FELLING ei ole toonud toetustaotluses välja seotud ettevõtteid ning on taotluses märkinud 2018. a töötajate arvuks 7, mis kajastub ka majandusaasta aruandes. Nende andmete põhjal luges PRIA OÜ FELLING mikroettevõtjaks ning rahuldas esitatud toetustaotluse. Toetuse saajale tehtud järelepärimiste vastustena esitatud dokumentide põhjal on tuvastatud, et kogu ettevõtte majandustegevus on seotud ettevõttega osaühing Kaberland. OÜ FELLING ostab ümarmaterjali sisse osaühingult Kaberland ning müüb kogu toodangu (kaminapuud) 4
3-22-1209 samuti osaühingule Kaberland. Äriregistri andmetel on OÜ FELLING ainuosanik Mati Voolaid ja juhatuse liikmeks Toomas Voolaid ning ettevõtte põhitegevusalaks on küttepuude tootmine. Ettevõttel Kaberland Tootmine OÜ-l on kaks osanikku, kelleks on 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Ettevõtte põhitegevusalaks on äriregistri andmetel samuti küttepuude tootmine. Osaühingu Kaberland osanikeks on 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Ettevõtte põhitegevusalaks on äriregistri andmetel puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine ning ettevõtte majandusaasta aruandes on tegevusalana kirjeldatud, et põhitegevusalaks on kaminapuu eksport, ost, müük. Eelnevast nähtuvalt tegutsevad toetuse saaja ja Kaberland Tootmine OÜ samal asjaomasel turul, mida kinnitab ka see, et mõlemad ettevõtted on PRIA-le esitanud müügiarved, millelt nähtub, et müügitulu on saadud küttepuude müügist. Rahvastikuregistri andmetel on Toomas Voolaid ja Mati Voolaid lähisugulased, mis tõendab, et ettevõtted on omavahel seotud ka läbi sugulussideme. OÜ FELLING ja Kaberland Tootmine OÜ seotust näitab veel ka asjaolu, et mõlema ettevõtte maksetaotluste esitajaks on Toomas Voolaid. Kuna ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul, tuleb nimetatud ettevõtted lugeda sidusettevõtjateks ning ettevõtete majandusaasta andmed liita.
12.2.OÜ FELLING on läbi tehinguliste ja isikuliste seoste seotud ka osaühinguga Kaberland ning ettevõtted tegutsevad lähiturul. Seega tuleb sidusettevõtjate määratlemiseks liita ettevõtete osaühing Kaberland (töötajate arv 3), Kaberland Tootmine OÜ (töötajate arv 8) ja OÜ FELLING (töötajate arv 7) 2018. aasta töötajate arvud. Kokku oli sidusettevõtjatel 2018. aastal 18 töötajat, 2017. aastal 20 töötajat ja 2016. aastal 11 töötajat. Kuna töötajate arv ületab kontrollitud perioodil 10 töötajat, siis ei ole toetuse saaja näol tegemist mikroettevõttega ning täidetud ei ole määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 nõue.
12.3.On tuvastatud, et läbi perekondlike sidemete seotud ettevõtted on ka majanduslikult tihedalt seotud ning seotud ettevõtted tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. OÜ FELLING ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ettevõtted ei tegutse ühiselt, ega ümber lükanud väidet, et kõik kolm ettevõtet tegutsevad samal asjaomasel turul või lähiturul. Esinevad nii isikulised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata jätmine, ärisuhted seotud ettevõtete vahel, otsustuspädevad isiku on lähikondsed, ettevõtted tegutsevad samal tegevussuunal, seotud ettevõte on taotlenud MAK investeeringutoetuseid), mis viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga vastata toetuse saamise tingimustele.
13.OÜ FELLING esitas PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/472 peale vaide, mille PRIA jättis 02.05.2022. a vaideotsusega nr 13-30.3/22/569-1 (dtl 122–126) rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused kattuvad enamuses osas Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud 02.05.2022. a vaideotsuses toodud põhjendustega.
14.OÜ FELLING esitas 31.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti kohtus haldusasjana nr 3-22-1210 ja mille kohus võttis 08.06.2022. a määrusega menetlusse nõuetes tühistada PRIA 15.03.2022. a otsus nr 13-30.3/22/472 ja 02.05.2022. a vaideotsus nr 1330.3/22/569-1.
15.PRIA esitas kohtule 08.07.2022 vastuse kaebusele, milles palub jätta OÜ FELLING kaebuse rahuldamata. Kaebuste liitmine ja edasine menetlus
16.Tartu Halduskohus liitis 05.02.2024. a määrusega Kaberland Tootmine OÜ kaebuse haldusasjas nr 3-22-1209 ja OÜ FELLING kaebuse haldusasjas nr 3-22-1210 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks jäi 3-22-1209. 5
3-22-1209
17.Kohus kohaldas 10.09.2024. a määrusega Kaberland Tootmine OÜ taotluse alusel asjas esialgset õiguskaitset ning peatas PRIA 15.03.2022. a otsuse nr 13-30.3/22/471 täitmise tagasiulatuvalt alates otsuse tegemisest ja kohustas PRIA-t esitama kohtutäiturile avalduse Kaberland Tootmine OÜ suhtes alustatud täitemenetluse peatamiseks ja tehtud täitetoimingute tagasipööramiseks.
18.Kohus otsustas 14.04.2025. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19.Kaebajad põhjendavad oma kaebusi kokkuvõtlikult järgmiselt.
19.1.Asjas omavad tähtsust äriühingute loomise ja registreerimise kuupäevad. Äriregistri avalikest andmetest nähtub, et OÜ FELLING on registreeritud 19.11.2001, osaühing Kaberland 31.08.2004 ja Kaberland Toomine OÜ 15.11.2007. Need andmed lükkavad ümber vaideotsuses toodu, justkui oleks tegemist ettevõtetega, mis loodi toetuste saamise eesmärgil. Tegemist on erinevatel aegadel loodud autonoomsete äriühingutega, millest igaüks on kindla suunitlusega.
19.2.PRIA ei ole järginud õiguskindluse printsiipi, kuna mõlemad kaebajad on analoogsetel alustel varasemalt PRIA-lt toetust saanud (2012. ja 2014. aastal). Seega ei ole PRIA oma tegevuses järjekindel, mis omakorda ei ole kooskõlas haldusmenetluse hea tavaga. Äriühingutel peab olema õiguskindlus, et vastavad riigiasutused ei muuda ajas oma seisukohti ja praktikat.
19.3.PRIA on vääralt kohaldanud VKE soovitust. OÜ FELLING ja selle juhatuse liige ei vasta mitte ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 toodud kriteeriumile: OÜ FELLING on asutatud 19.11.2001 ja asutamisest alates on ainuosanikuks Mati Voolaid. OÜ-l FELLING puuduvad tütar- või sidusettevõtted ning seetõttu ka mistahes õigused teiste ettevõtete juhtorganite määramisel või võimalused valitseva mõju rakendamiseks. Samuti ei ole OÜ-l FELLING mingeid kokkuleppeid teistes ettevõtetes kontrolli õiguste omamise kohta.
19.4.Ka Kaberland Tootmine OÜ ja selle juhatuse liige Toomas Voolaid ei vasta mitte ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 toodud kriteeriumile: Kaberland Tootmine OÜ on asutatud 15.11.2007. Kaberland Tootmine OÜ-l puuduvad tütar- või sidusettevõtted ning seetõttu ka mistahes õigused teiste ettevõtete juhtorganite määramisel või võimalused valitseva mõju rakendamiseks. Samuti ei ole Kaberland Tootmine OÜ-l mingeid kokkuleppeid teistes ettevõtetes kontrolli õiguste omamise kohta. Eeltoodust tulenevalt on OÜ FELLING ja Kaberland Tootmine OÜ VKE soovituse kohaselt autonoomsed ettevõtted.
19.5.Hoolimata sellest, et Toomas Voolaid on OÜ FELLING ainuosaniku Mati Voolaidi poeg ja OÜ FELLING juhatuse liige, või asjaolust, et Toomas Voolaid omab 50% osaühingute Kaberland Tootmine OÜ ja osaühingu Kaberland osadest, ei ole temal või temale kuuluvatel ettevõtetel selliseid suhteid VKE soovituse lisa art 3 lg 3 tähenduses, mis määratleksid Kaberland Tootmine OÜ-d seotud ettevõtteks, sest : 1) Toomas Voolaidil puudub häälteenamus nii OÜ-s FELLING, Kaberland Tootmine OÜ-s kui ka osaühingus Kaberland; 2) Toomas Voolaidil puudub õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest; 3) Toomas Voolaidil puudub õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; 4) Toomas Voolaidil puudub kokkulepe, mis võimaldab kontrollida ettevõtte teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest. Eeltoodust 6
3-22-1209 tulenevalt on PRIA jätnud arvestamata VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljandas lõigus sätestatud erireegli tingimustega, mille kohaselt peab kontrollima, kas asjaomastel turgudel tegutsevatel ettevõtetel on füüsilise isiku kaudu üks või mitu suhet, mis määratlevad ettevõtte seotud ettevõtteks, ning on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. Ainuüksi see, et ettevõtted tegutsevad asjaomasel turul või lähiturgudel, ei tee neist veel seotud ettevõtteid VKE soovituse lisa art 3 lg 3 kohaselt.
19.6.PRIA tõlgendused toovad kaasa olukorra, kus tegelikkuses eiratakse põhimõtet, milleks on antud toetused mõeldud, s.o maapiirkonnas tegutsevate väikeettevõtete toetamine. Riigikohus on oma 19.06.2020. a otsuses asjas nr 3-18-1699 viidanud sellele, et olulised on meetmete eesmärgid. Kahtlust ei ole selles, et kaebajad kindlasti toetavad ja parandavad oma tegevusega kohaliku piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda ja kohaliku kogukonna elukvaliteeti.
19.7.PRIA ei ole haldusmenetluste käigus küsinud kaebajatelt midagi omavahelise nn „seotuse“ kohta. Kui tõepoolest oleks kaebajad soovinud koos luua „skeemi“ mõlemale ettevõttele toetuse saamiseks, siis polnuks probleem tekitada olukord, kus töötajate arv mõlemas ettevõttes ei ületanuks 10 töötajat ja käivet hoitakse alla 2 miljoni euro.
20.Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsustes ja vaideotsustes esitatud seisukohtade ja analüüsi juurde ning esitades kokkuvõtlikult järgmised täiendavad põhjendused.
20.1.Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetme 6.4 raames toetust taotledes peavad ettevõtjad vastama lisaks põllumajandusministri määruses nr 25 sätestatud tingimustele ka VKE soovituse lisas sätestatud mikroettevõtja määratlusele. VKE määratlust käsitlevas teatmikus on avatud mõiste „ühiselt tegutsemine“. Teatmiku kohaselt peetakse perekondlikke sidemeid VKE soovituse lisa art 3 lg 3 kohaste füüsiliste isikute kaudu tekkivate seoste kontekstis piisavaks, järeldamaks, et füüsilised isikud tegutsevad ühiselt. Peale selle käsitatakse VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljanda lõigu tähenduses ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid, mis välistab omakorda selle, et neid ettevõtjaid saaks käsitada üksteisest majanduslikult sõltumatutena. Siinkohal ei ole oluline, kas nende isikute vahel on lepingulised suhted või mitte.
20.2.Vastustaja ei nõustu sellega, et kaebajad ega nende juhatuse liige Toomas Voolaid ei vasta ühelegi VKE soovituse lisa art 3 lg-s 3 nimetatud kriteeriumile. Antud juhul on tuvastatud, et samal asjaomasel turul või lähiturul tegutsevad ettevõtted on tugevalt seotud läbi perekondlike ning majanduslike sidemete. Isa ja poja ettevõtted tegutsevad samas piirkonnas ja samal tegevusalal. Ettevõtted omavad olulist majanduslikku seotust, jagades vara ning tehes omavahel tehinguid.
20.3.Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole ühiselt toimiva majandusüksuse vaates oluline mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt. Euroopa Kohus on oma otsuses asjas nr C-607/13 (p 67) märkinud, et tehingute kunstlikkuse hindamisel saab nende tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja/või isiklikke suhteid. Käesoleval juhul esinevad nii isikulised, asukohalised kui ka tehingulised asjaolud (seotud isikute andmete esitamata jätmine, ärisuhted seotud ettevõtete vahel, ettevõtete osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad, isikud on lähikondsed, ettevõtted tegutsevad samal tegevussuunal, üks ühing on jagatud kaheks, st tegevusalad on tekitatud kunstlikult, kuigi tootmine on sisuliselt üks, ettevõtetel on identsed või siis üksteist täiendavad tegevusalad (üks toodab, teine müüb), seotud ettevõte on taotlenud MAK investeeringutoetuseid, seotud isik ei ole vastanud toetuse saamise 7
3-22-1209 tingimustele), mis viitavad toetuse saamise tingimuste kunstlikule täitmisele, eesmärgiga vastata toetuse saamise tingimustele.
20.4.Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013. a määruse (EL) nr 1306/2013 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta) art-le 60 ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Taotleja vastab nõuetele, kui on täidetud kõik vastava meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavad nõuded. Selleks, et vältida Euroopa Liidu fondidest toetuste väära jaotamist, ei saa lugeda õiguspäraseks toetuse maksmist neile, kes on tekitanud toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult (antud juhul ettevõtete seotuse ning ühe majandusüksuse varjamine). Kuivõrd osaühingu Kaberland 2018. a aastabilanss oli 2 136 733 eurot, ei oleks osaühing Kaberland ise toetuse saajaks kvalifitseerunud. Seotud isikute kohta andmete varjamise tulemusel vastasid kaebajad formaalselt toetuse saamise tingimustele. Lisaks ei ole kaebajad ja nende seaduslik esindaja esmakordsed toetuse taotlejad. Kui taotleja tegutseb vastavas põllumajanduslikus valdkonnas või mittepõllumajanduslikus valdkonnas, siis peab ta ka täitma vastavas valdkonnas tegutsevale tootjale esitatavaid nõudeid, olenemata sellest, kuidas taotleja mõistab toetuse taotlemiseks õigusaktides üles seatud nõudeid. Nii meetme määrus kui ka selle seletuskiri ning taotlejatele suunatud abimaterjalid on taotlejatele olnud pidevalt kättesaadavad juba enne taotluste vastuvõttu, mistõttu oli kaebajate kohustuseks vastava materjaliga tutvuda.
20.5.Asjaolust, et PRIA on kaebajatele toetust andnud, ei saa kuidagi tuleneda õiguspärast ootust, et seda toetust ei või pärast asjaolude kontrollimist tagasi nõuda. Kaebajad ei ole viidanud ühelegi normile, millest tuleneks, et kui PRIA on toetuse väljamaksmise ajal mingitest asjaoludest teadlik, siis ei saa ta tugineda neile asjaoludele hiljem toetuse tagasinõudmisel.
KOHTU SEISUKOHT
21.Kaebajad on vaidlustanud PRIA 15.03.2022. a otsused, millega tunnistati kehtetuks PRIA varasemad otsused kaebajate toetusetaotluste rahuldamise kohta. PRIA hinnangul on ettevõtted Kaberland Tootmine OÜ, OÜ FELLING ning osaühing Kaberland omavahel seotud ega ole tegelikkuses autonoomsed. PRIA tuvastas haldusmenetluse käigus, et ettevõtete juhtorganite liikmed kattuvad ning ettevõtted tegutsevad samal tegevusalal. Samuti on PRIA arvates leidnud kinnitust asjaolu, et suur osa majandustegevusest toimub seotud ettevõtete vahel. PRIA leiab, et kaebajate suuruse määratlemiseks tuleb liita ettevõtete osaühing Kaberland, Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING töötajate arvud kokku. Kuna töötajate arv ületab sel juhul kontrollitud perioodil 10 töötajat ning aastabilansi kogumaht ületab 2 miljonit eurot, ei ole kaebajate näol tegemist mikroettevõtetega ning nad ei vasta tegelikkuses toetuse saamise tingimustele. Kaebajad sellega ei nõustu ning leiavad, et PRIA on toetuse saamise eelduste kindlaksmääramisel vääralt kohaldanud VKE soovitust. Samuti heidavad kaebajad PRIA-le ette õiguskindluse printsiibi järgimata jätmist, kuivõrd kaebajad on analoogsetel alustel varasemalt PRIA-lt toetust saanud.
22.Vaidlusaluste toetuste näol on tegemist „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 6 „Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng” tegevuse liigi „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” raames antava maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetustega, mille andmise ja kasutamise tingimused ning kord on kehtestatud põllumajandusministri määrusega nr 25. Määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2 kohaselt võib kõnealust 8
3-22-1209 toetust taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes on VKE soovituse lisa tähenduses mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro. Kuivõrd määruse nr 25 § 2 lg-s 1 on viidatud, et taotleja peab vastama mikroettevõtte määratlusele VKE soovituse lisa tähenduses, siis on tehtud riigisisese määruse viite kaudu komisjoni soovituses sätestatud mikroettevõtte määratlusest lähtumine riigisiseselt kohustuslikuks. Seega on PRIA õigesti tuginenud kaebajate toetusõiguslikkuse kindlakstegemisel nimetatud komisjoni soovituse lisale.
23.Vastavalt VKE soovituse lisa art 2 lg-le 3 loetakse mikroettevõteteks need ettevõtted, mis annavad tööd kuni 10 inimesele ja mille aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. VKE soovituse lisa art 3 lg 1 kohaselt on „autonoomne ettevõte” iga ettevõte, mis ei ole partnerettevõte sama artikli lg 2 tähenduses ega seotud ettevõte sama artikli lg 3 tähenduses. VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimese lõigu kohaselt on „seotud ettevõtted“ ettevõtted, millel on teineteisega mõni järgmistest suhetest: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorganite liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju, vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte osanik või liige, kontrollib vastavalt kokkuleppele ettevõtte teiste osanike või liikmetega üksi enamikku selle ettevõtte osanike või liikmete hääleõigustest. Ettevõtted, millel on üks või mitu nimetatud suhet füüsilise isiku või ühiselt tegutseva füüsiliste isikute rühma kaudu, loetakse samuti seotud ettevõteteks, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või lähiturgudel (VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljas lõige) „Lähiturg” on tootmisahelas vahetult asjaomase turu ees või järel asuva toote või teenuse turg (VKE soovituse lisa art 3 lg 3 viies lõige).
24.VKE soovituse preambula p 9 selgitab, et saamaks paremini aru VKE-de tegelikust majanduslikust positsioonist ja kõrvaldamaks sellest kategooriast ettevõtterühmad, kelle majandusvõimsus võib ületada tõeliste VKE-de oma, tuleks teha vahet eri tüüpi ettevõtete vahel, olenevalt sellest, kas nad on autonoomsed, kas neil on osalusi, millega ei kaasne kontrollivat seisundit (partnerettevõtted), või kas nad on seotud teiste ettevõtetega. Preambula p 12 kohaselt tuleks sobival juhul arvesse võtta ka füüsiliste isikute kaudu toimivaid suhteid ettevõtete vahel, tagamaks, et VKE-sid soosivatest reeglitest või meetmetest tulenevatest eelistest saaksid tegelikult kasu vaid need ettevõtted, kes seda tõepoolest vajavad.
25.PRIA on vaidlustatud otsuste tegemisel tuginenud sel ajal kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p-le 1, § 80 lg 2 p-le 1, § 81 lg-tele 3 ja 4 ning Kaberland Tootmine OÜ osas tehtud otsuse puhul ka ELÜPS § 111 lg-le 1, § 112 lg-tele 1–4 ja § 114 lg-le 1. ELÜPS § 79 lg 4 p 1 sätestas vaidlustatud otsuste tegemise ajal, et lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 59 lg-s 7 ja art-s 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele, kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. ELÜPS § 80 lg 2 p 1 kohaselt tunnistatakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud. Kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse 9
3-22-1209 maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi, teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ning tunnistab taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks (ELÜPS § 81 lg-d 3 ja 4). ELÜPS § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. ELÜPS §-d 112 ja 114 reguleerivad toetusraha tagasimaksmist ja toetuse tagasimaksmisega viivitamise eest viivise maksmist.
26.Vaidlustatud otsuste tegemise ajal kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele. Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna Euroopa Liidu toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada Euroopa Liidu õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu otsused asjas nr C176/20, p 68, ja asjas nr C-432/12; p-d 27 ja 29; Riigikohtu 17.12.2018. a otsus asjas nr 3-16567, p 10). Kohtupraktikas on selgitatud, et kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja isiklikke suhteid. Oluline ei ole mitte niivõrd toetust taotleva üksuse range õiguslik määratlus, vaid ka majanduslik vaatepunkt, mis lubab järeldada, et kui toetusi taotlevate juriidiliste isikute vahel on tugev majanduslik side, on toetuste osas majanduslikult tegemist ühe ja sama ettevõtjaga (vt Riigikohtu 19.12.2006. a otsus asjas 3-3-1-80-06, p 23).
27.Eeltoodud regulatsioonist kogumis tuleneb, et toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise korral tuleb PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja tühistada toetuse määramise otsus ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral kaalumisruumi (vt nt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.04.2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18–20).
28.Kohus nõustub PRIA-ga, et kuigi ettevõtted Kaberland Tootmine OÜ, OÜ FELLING ning osaühing Kaberland on eraldiseisvad juriidilised isikud, tuleb neid ettevõtteid siiski pidada nii isikuliselt, asukohaliselt kui ka äriliselt seotud ettevõteteks, kes tegutsevad ühisest majanduslikust huvist kantuna. Tegemist on olukorraga, mida on silmas peetud VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljandas lõigus ning seda tõlgendavas Euroopa Kohtu praktikas (vt 07.06.2006. a otsus asjas nr C-8/2005, p-d 48, 49; 27.02.2014. a otsus asjas nr C-110/13, p-d 34, 35, 37). Viimati viidatud Euroopa Kohtu otsuse p-s 34 on kohus leidnud, et VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljandat lõiku tuleb tõlgendada nii, et ettevõtjaid, kellel formaalselt puuduvad VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimese lõigu punktides a–d nimetatud suhted, kuid kes sellest hoolimata kujutavad endast üht majandusüksust ühe füüsilise isiku või ühiselt tegutsevate füüsiliste isikute rühma tegevuse tõttu, peab samuti käsitama seotud ettevõtjatena selle sätte tähenduses, kui nende tegevus või osa tegevusest toimub samal asjaomasel turul või 10
3-22-1209 lähiturgudel. Veel leidis Euroopa Kohus samas otsuses, et VKE soovituse lisa art 3 lg 3 neljanda lõigu tähenduses käsitatakse ühiselt tegutseva rühmana füüsilisi isikuid, kes teevad koostööd selleks, et mõjutada asjaomaste ettevõtjate äriotsuseid. Selle tingimuse täitmine ei pea tingimata olema seotud nende isikute vaheliste lepinguliste suhetega ega nende kavatsusega ära kasutada mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust selle soovituse tähenduses.
29.Toomas Voolaid ja Mati Voolaid (VKE soovituse lisa art 3 lg 3 tähenduses isikute rühm), kes on lähisugulased, omavad ja/või juhivad kõiki kõne all olevaid ettevõtteid. OÜ FELLING ainuosanik on Mati Voolaid ning juhatuse liikmeks on tema poeg Toomas Voolaid. Ettevõttel Kaberland Tootmine OÜ oli vaidlustatud otsuste tegemise ajal kaks osanikku, kelleks oli 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Osaühingu Kaberland osanikeks olid vaidlustatud otsuste tegemise ajal samuti 50% ulatuses Lembit Uueda ja 50% ulatuses Toomas Voolaid. Kõikide nimetatud ettevõtete äriregistrijärgsed tegevuskohad ja kontaktaadressid kattuvad. PRIA-le haldusmenetluste käigus esitatud selgitustest (dtl 427, 428, 769) ning ostu- ja müügiarvetest (dtl 504–545, 547–550, 669–677, 682, 687, 691–768) nähtub ka äriühingute vaheline tihe majanduslik seotus. Nimelt ostavad kaebajad nende põhitegevusalaga tegelemiseks, s.o küttepuude tootmiseks vajaliku ümarmaterjali sisse osaühingult Kaberland ning müüvad toodanguna kaminapuid samuti osaühingule Kaberland – Kaberland Tootmine OÜ müügi- ja ostutehingute teiseks pooleks on olnud valdavas osas osaühing Kaberland ning OÜ FELLING ostutehingute teiseks pooleks on olnud valdavas osas osaühing Kaberland ja müügitehingute teiseks pooleks täies ulatuses osaühing Kaberland. Kõigi kolme ettevõtte majandusaasta aruanded on allkirjastanud Toomas Voolaid. Samuti on Toomas Voolaid esitanud nii OÜ FELLING kui ka Kaberland Tootmine OÜ toetustaotlused PRIA-le. Kohus nõustub PRIA-ga, et eeltoodu annab piisavalt alust asuda seisukohale, et hoolimata formaalselt VKE soovituse lisa art 3 lg 3 esimeses lõigus nimetatud suhete puudumisest, saab neid ettevõtteid käsitada ühe majandusüksusena ühiselt tegutsevate ja sugulussidemetega seotud isikute tegevuse tõttu. Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING tegevus toimub ka samal asjaomasel turul (küttepuude tootmine, EMTAK kood 02202). Osaühingu Kaberland tegevus, mis seisneb kaminapuude ekspordis, ostus ja müügis, asub aga tootmisahelas vahetult küttepuude tootmise järel.
30.Kohtu hinnangul on seega vaidluse asjaolude pinnalt selge, et kaebajad vastasid toetuse saamise tingimustele (määruse nr 25 § 2 lg 1 p 2, VKE soovituse lisa art 2 lg 3) üksnes kunstlikult ning tegelikkuses ei saa neid pidada enda äritegevuses autonoomseteks mikroettevõteteks, kelle toetamiseks olid kõnealused toetused ette nähtud. Kohtu hinnangul ei oma eelkirjeldatud kunstlikkuse hindamisel tähtsust see, millal on erinevad äriühingud registreeritud. Kaebajad heidavad küll PRIA-le ette, et neilt ei ole haldusmenetlustes omavahelise seotuse kohta midagi küsitud, kuid ei ole seejuures ka kohtumenetluses esitanud ühtegi sellist väidet või tõendeid, mille pinnalt saaks pidada Kaberland Tootmine OÜ-d, OÜ-d FELLING ja osaühingut Kaberland iseseisvalt tegutsevateks äriühinguteks ning omavahelist ärilist ja isikulist seotust mitteomavaks. Selle üle, et kaebajate ning osaühingu Kaberland majandusnäitajate koos arvestamisel ei vasta kõnealune ühine majandusüksus VKE soovituse lisa art 2 lg 3 nõuetele, poolte vahel vaidlus puudub. Sellest aga, et PRIA oli varem kaebajate sarnased toetustaotlused rahuldanud, ei saanud tekkida kaebajatele õiguspärast ootust ning PRIA-le kohustust kaebajate toetustaotluste rahuldamiseks ka tulevikus.
31.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud PRIA otsused ja vaideotsused on õiguspärased ning kaebuste rahuldamiseks puuduvad alused. Seetõttu jätab kohus Kaberland Tootmine OÜ ja OÜ FELLING kaebused täies ulatuses rahuldamata.
11
3-22-1209
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajad on tasunud kumbki kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot (maksekorralduse kviitungid dtl 24 ja 139). Kaberland Tootmine OÜ on kandnud lisaks riigilõivule menetluskulusid seoses õigusteenuse osutamisega 864 euro ulatuses (arve dtl 880). Kaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad need menetluskulud kaebajate endi kanda. Kuivõrd PRIA ei ole esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad ka PRIA võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).
33.Vastavalt HKMS § 253 lg-le 4 tühistab kohus Tartu Halduskohtu 10.09.2024. a määrusega asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. (allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.