Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe 29. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1902
Haldusasi
G.A kaebus Eesti Töötukassa 18. aprilli 2024. a otsuse nr TVH/24/015200 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.A Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.A määruskaebus
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
Määruskaebuse tagastamine
Lugeda G.A 16. septembri 2024. a määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1902 resolutsiooni punkti 1 peale esitatutuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.
Tagastada G.A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1902 resolutsiooni punkti 1 peale läbivaatamatult selle esitajale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Soome Vabariigi kodanik G.A (varasem nimi X) esitas Soome pensioniametile 20.03.2023 taotluse töövõimetuspensioni saamiseks. Soome pensioniamet saatis 12.01.2024 G.A taotluse koos dokumentidega Eesti Töötukassale (ETK). ETK tuvastas 18.04.2024 otsusega nr TVH/24/015200 (muudetud ETK 23.05.2024 otsusega nr TVH/24/019490) G.A-l osalise töövõime alates 02.03.2023 kuni vanaduspensionieani. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) jättis 19.04.2024 otsusega nr P26-2024-7661 taotlejale puudega tööealise inimese toetuse määramata. ETK jättis 27.06.2024 vaideotsusega nr
3-24-1902 VO/24/1155 rahuldamata G.A vaide ETK 18.04.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid määras osalise töövõime algusajaks 20.03.2023. ETK selgitas, et kuna isik on elanud lisaks Soomele ka Eestis (ajavahemikul 05.02.1961–13.02.1995), siis arvestab ja maksab selle perioodi eest töövõimetoetust Eesti Vabariik vastavalt Euroopa Liidu nõukogu määrusele nr 883/2004 ning rakendusmäärusele nr 987/2009.
2.G.A esitas Tallinna Halduskohtule 26.06.2024 kaebuse ETK 18.04.2024 otsuse nr TVH/24/015200 tühistamiseks. Kuna kaebaja ei ole alates 1995. a-st Eestis elanud ning ta ei ole Eesti kodanik ja ei ole ETK-le taotlust esitanud, siis ei olnud ETK-l õigust hinnata kaebaja töövõimet ja töödelda kaebaja isikuandmeid. Kaebaja palub kohtul viia läbi menetlus ja määrata kontroll ETK ja SKA rikkumiste suhtes ning karistada süüdlasi vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
3.Halduskohus jättis 25.07.2024 määrusega kaebuse käiguta ja palus kaebajal mh selgitada, kas ta soovib lisaks ETK 18.04.2024 otsuse tühistamise nõudele taotleda ka SKA tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning kui jah, siis selgitada, kuidas aitab see kaitsta kaebaja õigusi. Halduskohus selgitas, et halduskohtult ei saa nõuda ametnike karistamist ning õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise võimalus on samuti seadusega piiratud (HKMS § 45 lg 2). Eraelu puutumatuse rikkumise korral on tõhusam esitada hüvitamisnõue (riigivastutuse seaduse § 9). Hüvitise nõude esitamiseks tuleb ära näidata, et haldusorganite tegevus on tekitanud kaebajale kahju. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel ei oleks kahjunõudel pigem eduväljavaateid.
4.G.A märkis 14.08.2024 seisukohas, et soovib ETK 18.04.2024 otsuse tühistamist ning palub tuvastada isikud, kes töötlesid ETK-s ja SKA-s ebaseaduslikult tema isikuandmeid. Kaebaja soovib taotleda hüvitist ning tal ei ole kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid.
5.Tallinna Halduskohus võttis 27.08.2024 määrusega G.A kaebuse menetlusse nõudes tühistada ETK 18.04.2024 otsus nr TVH/24/015200 (resolutsiooni p 2) ning tagastas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse nõuete osas määrata uurimine ja tuvastada süüdlased kaebajaga seotud haldusmenetlustes ETK-s ja SKA-s ning tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus (resolutsiooni p 1). Seadus ei võimalda halduskohtule esitada nõudeid määrata uurimine ja tuvastada süüdlased kaebaja asjas ETK-s ja SKA-s. Kaebaja ei soovi vaidlustada SKA otsuseid, kuid soovib, et kohus tuvastaks, et SKA töötles haldusmenetluses tema isikuandmeid õigusvastaselt. Kaebaja põhjendustest ei selgu, kuidas on see tema õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebaja leiab, et SKA rikkus tema eraelu puutumatust ning see tekitas talle kahju, on tal võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Kaebaja kinnitas, et ta ei taotle hüvitist. Seega ei ole kaebajal SKA tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 1).
6.G.A esitas Tallinna Halduskohtule 16.09.2024 avalduse, mille pealkirjaks oli „apellatsioon administratiivmenetluse otsusele nr 3-24-1902“. Kaebaja märkis, et sai Narva Maakohtu 25.07.2024 kirjaliku otsuse kätte 31.07.2024, kuna see saadeti talle algselt epostiga formaadis, mida kaebaja ei saanud ID-kaardi ja kaardilugeja puudumise tõttu avada. Kaebaja sai dokumendi sisuga tutvuda pärast seda, kui kohus edastas selle talle pdfformaadis. Kaebaja märgib, et on kaebuse puudused kõrvaldanud ning palub jätkata menetlust nõuetes tühistada ETK 18.04.2024 otsus nr TVH/24/015200 (ETK 23.05.2024 otsusega nr TVH/24/019490 muudetud kujul) ning määrata kontroll ja tuvastada süüdlased ETK-s ja SKA-s.
2(4)
3-24-1902
7.Tallinna Halduskohus edastas 13.02.2025 e-kirjaga G.A 16.09.2024 avalduse läbivaatamiseks ringkonnakohtule, sest seda on võimalik käsitada määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 25.07.2024 määruse või 27.08.2024 määruse peale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni pidades. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib puudutatud menetlusosaline esitada halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. HKMS § 204 lg 1 näeb ette, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p-de 2 ja 6 ning § 207 lg 1 järgi määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebuse esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust või määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.
9.G.A 16.09.2024 avaldus kordab sisuliselt kaebaja poolt halduskohtule puuduste kõrvaldamiseks esitatud 14.08.2024 seisukohta (koostamise ajaks märgitud 09.08.2024). Selles on mh põhjendatud, miks ei saanud kaebaja kohe tutvuda Tallinna Halduskohtu 25.07.2024 määrusega, ning lisaks selgitatud, et kaebuse puudused on kõrvaldatud. Eeltoodule vaatamata ei pea ringkonnakohus õigeks käsitada 16.09.2024 avaldust halduskohtu 25.07.2024 määruse peale esitatud määruskaebusena. Eelkõige ei olnud halduskohtu määruse peale, millega kaebus jäeti käiguta, võimalik esitada ringkonnakohtule määruskaebust ning lisaks on kaebaja sellele määrusele vastanud juba 09.08.2024 avaldusega (halduskohtus registreeritud 14.08.2024).
10.Kuna G.A 16.09.2024 avalduses on jätkuvalt taotletud kontrolli määramist ning süüdlaste tuvastamist ETK-s ja SKA-s, siis käsitab ringkonnakohus seda määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 27.08.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale, millega halduskohus tema kaebuse osaliselt tagastas. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastas halduskohus 27.08.2024 määruse kaebajale samal päeval nii digiallkirjastatult kui ka pdf-vormingus ja docxvormingus. G.A ei ole 16.09.2024 avalduses märkinud, et ta poleks saanud 27.08.2024 määrusega viivitamata tutvuda. Kuna määrus tuleb lugeda kaebajale kätte toimetatuks 27.08.2024, siis oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks 11.09.2024. G.A on halduskohtus 17.09.2024 registreeritud avaldusele omakäeliselt märkinud koostamise kuupäevaks 16.09.2024. Seega on määruskaebus esitatud määruskaebuse esitamise tähtaega rikkudes.
11.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1). Erandina on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh isiku kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest 3(4)
3-24-1902 (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, pd 16–17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12).
12.Kuigi kaebaja ei ole 16.09.2024 avalduses tähtaja ennistamist eraldi taotlenud, saab siiski eeldada, et kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse mittetähtaegseks, taotleb kaebaja tähtaja ennistamist. Kaebaja on avalduses seejuures põhjendanud, et ta ei saa kaardilugeja ja ID-kaardi puudumise tõttu halduskohtu saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumente avada. Toimikust ei nähtu mingeid muid asjaolusid, mis võinuks takistada määruskaebuse tähtaegset esitamist (nt kaebaja 30.12.2024 avalduses on samuti eeskätt korratud varem esitatud väiteid). Arvestades, et halduskohus edastas 27.08.2024 määruse kaebajale samal päeval täiendavalt Adobe Acrobat (pdf) ja Microsoft Word (docx) vormingus failidena, siis ei saanud määruskaebuse esitamisega hilinemist tingida asjaolu, et kaebajal puudub võimalus avada halduskohtu saadetud digitaalselt allkirjastatud dokumente. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada.
13.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et isegi kui määruskaebuse saanuks sisuliselt läbi vaadata, ei oleks selle rahuldamiseks ilmselgelt alust. Nagu märgitud, on 16.09.2024 avalduses sisuliselt (mõningate sõnastuslike erisustega) üksnes korratud varem 14.08.2024 (09.08.2024) seisukohas esitatut, mida halduskohus on 27.08.2024 määruse tegemisel arvestanud. Kaebaja ei ole seniajani avaldanud, millisel põhjusel oleks tema õiguste kaitseks tarvis eraldi tuvastada ETK ja SKA tegevuse õigusvastasus eelkõige tema isikuandmete töötlemisel, kuigi ta on samas rõhutanud, et ei soovi mingit kahjuhüvitist haldusorganitelt taotleda. Halduskohtu ülesanne on kaitsta isikute õigusi (vt HKMS § 2 lg 1), mitte kontrollida igasugust haldusorganite tegevuse õigusvastasust. Kaebaja väide, et tal puudub võimalus esitada tõhusam nõue, ei selgita, kuidas aitaks ETK ja SKA tegevuse õigusvastasuse tuvastamine edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Kui kaebaja peab õigusvastaseks seda, et tema poolt Soome ametiasutustele edastatud taotlused on lahendanud ETK ja SKA, siis on tal võimalik vaidlustada taotluste kohta tehtud haldusakte ning tuua selle käigus ühtlasi välja kõik argumendid, mis seonduvad asjaomaste haldusmenetluste läbiviimisega (sh isikuandmete töötlemine), ent asjakohane ei ole esitada kohtule eraldi nõuet tuvastada taotluse lahendamise käigus toimunud isikuandmete töötlemise õigusvastasus. Lisaks on suur osa kaebaja etteheidetest seotud Soome ametiasutuste tegevusega, mis ei saa seonduda praeguse vaidlusega. Soome haldusorganite tegevust on võimalik vaidlustada Soome kohtus ja vastavalt Soomes kehtivatele seadustele.
14.Eeltoodust lähtudes keeldub ringkonnakohus G.A 16.09.2024 määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.