X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 31.05.2024 otsuste nr P6-2024-555568 ja nr P6-2024555562 ning 02.08.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/18246-3 tühistamise nõudes Kaebaja – X. X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, aadressiandmed ning otsuse punktides 12.4, 12.5, 12.6, 23 ja 28.5.3 kajastatud kuupäevavahemikud tähemärgiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.05.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
31.05.2024 otsustega nr P6-2024-555568 ja nr P6-2024-555562 lõpetas Sotsiaalkindlustusamet (SKA) alates 01.08.2023 X. X laste Y. Y ja C. C kasvatamiseks
määratud perehüvitise (lapsetoetus) maksmise. Mõlemas otsuses tugineb SKA sellele, et rahvastikuregistris registreeritud elukohale vaatamata ei saa alates 01.08.2023 X. Xt ja last lugeda Eesti alalisteks elanikeks, kellele oleks laienenud õigus saada perehüvitisi Eesti siseriiklike õigusaktide alusel (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 18 ja 163).
05.06.2024 edastas SKA kaebajale teavituskirja nr P13-V2024-121010, milles selgitas alusetult makstud perehüvitise tagastamise võimalusi (dtl 21).
11.06.2024 esitas X. X vaide (täiendatud 12.06.2024 ja 13.06.2024) SKA 31.05.2024 otsustele nr P6-2024-555568 ja nr P6-2024-555562 ja lisaks ka 05.06.2024 teavituskirjale nr P13-V2024-121010 (dtl 61 jj).
02.08.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/18246-3 otsustas SKA jätta X. X vaide SKA 31.05.2024 otsustele nr P6- 2024-555568 ja nr P6-2024-555562 rahuldamata. SKA selgitas vaideotsuses, et 05.06.2024 kirjale nr P13- V2024-121010 vaiet esitada ei saa (dtl 23).
03.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohus X. X kaebus, milles kaebaja palub tühistada SKA 31.05.2024 perehüvitise maksmise lõpetamise otsuse nr P6- 2024-555568, 31.05.2024 perehüvitise maksmise lõpetamise otsuse nr P6-2024-555562, 05.06.2024 nõude P13-V2024-121010 ja 02.08.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/18246-3 (dtl 4 jj).
12.09.2024 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse (dtl 32 jj).
18.10.2025 esitas vastustaja vastuse kaebusele, milles vaidles sellele vastu (dtl 48 jj).
13.02.2025 edastas kohus pooltele küsimused, millele pooled vastasid 14.03.2025 (dtl 103 jj).
18.03.2025 võttis kohus asja juurde täiendavad tõendid, määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, otsuse kuulutamise aja ning esitas kaebajale ja vastustajale täiendavad küsimused (dtl 120 jj).
09.04.2025 vastasid nii kaebaja kui vastustaja kohtu küsimustele (dtl 147 jj).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja ei nõustu SKA 31.05.2024 otsustega ja leiab, et need on õigusvastased kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
11.1.Kaebaja on Eesti kodanik, nagu ka laste isa ja lapsed ise; nad ei ole ühegi teise riigi kodanikud ega saa sotsiaalkindlustushüvitisi ega hüvitisi üheltki teiselt riigilt. Nii kaebaja kui ka laste isa on Eesti maksuresidendid. Pere alaline elukoht on Eestis. Nii laste isa kui kaebaja töötavad Eestis. Nad omavad kinnisvara ainult Eestis ja neil ei ole püsivat elukohta üheski teises riigis.
11.2.Vaidlustatud otsuses on viidatud üksnes kaebaja ja Y andmetele, kuid Ci ja laste isa osas pole märgitud ühtegi sõna. Perehüvitiste seaduse (PHS) kohaselt on perehüvitiste määramise ja maksmise üheks eelduseks tingimus, et nii vanem kui ka laps elavad alaliselt Eestis, ja perest eemal viibiv ja välismaal õppiv laps. Ehk teisisõnu piisab ka kui üks vanem elab alaliselt Eestis. Laste isa Q. Q kohta puuduvad otsuses igasugused andmed. Seega rikkus SKA olulisel määral uurimispõhimõtet (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6).
11.3.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lõikes 1 toodud sõnastusele on kaebaja alaline elukoht Eestis aadressil Xxxxxxxxxxxxxxxx Xxx xx-xx,
2 (11)
kuna see on: 1) kaebaja ainus alaline elukoht; 2) rahvastikuregistris registreeritud elukoht Eestis; 3) ainus kaebaja kuuluv elamukinnisvara; 4) koht, kus kaebaja elab, ööbib ja puhkab; 5) koht, kus asuvad kaebaja isiklikud asjad, kaebaja abikaasa ja kaebaja laste isiklikud asjad; 6) korteri soetamiseks võttis kaebaja laenu Coop pangast ja maksab pangale igakuiseid makseid, mille kohta edastatakse andmed ka Maksuametile; 7) nimetatud eluruumi ei üürita välja ega anta ajutiseks kasutamiseks kolmandatele isikutele.
11.4.Kaebaja selgitas vaidemenetluses, et 1) laste isa igapäevane töökoht asub Eestis. Ta on ettevõtte Woodpeckers Corp. OÜ juhatuse liige ja saab kuupalka, millelt tasutakse Eestist tulumaks ja kõik sotsiaalmaksud; 2) kaebaja vastusele olid lisatud uued koolitõendid; 3) 21.07.2023 lõppes kaebaja tööleping, mille järgi sai kaebaja palka, kuna firma finantsseisust tulenevalt ei suutnud nad antud hetkel töötasu maksta. Kaebaja on Jubek Investments OÜ juhatuse liige aastast 2006 kuni tänase päevani. Kui firma finantseis paraneb, saavad omanikud talle jälle palka maksta. Hetkel teeb oma tööd firmas ilma palgata. Äriühinguga seoses on Vene Föäderatsiooni pooleli õigusvaidlused, mis on ainus võimalus Eesti investoritele Vene Föderatsiooni süül kaotatud raha tagasi saada. Samuti maksab Jubek Investments OÜ kaebajale kõik vahepeal maksmata töötasud tagasi. Komandeeringud olid vajalikud Jubek Investments OÜ huvides läbirääkimisteks Krimmi, Moskva ja Peterburi advokaadibüroodega, mis erinevates etappides tegelesid Cascade Investmentsi kohtumenetlustega Venemaal. Nüüd on peamised kohtuprotsessid juba lõppenud ja kaebajal ei ole vaja Venemaale nii tihti reisida.
11.5.Venemaal viibides elas pere Sevastopolis, Y ristiema F. F majas. Olena ise elab Itaalias ja on abielus Itaalia kodanikuga. Peterburis elas pere kaebaja õe H. H juures, ta on Venemaa kodanik ja elab alaliselt Peterburis.
11.6.Lapsed saavad haridust online koolis, sest see haridus on mugavam ja kvaliteetsem kui kõik muud meie poolt kaalutud võimalused. Y on professionaalne balletitantsija. Tänapäeval läbib Y aasta jooksul erinevaid koolitusi meistriklasside, intensiivkursuste ja individuaaltundide vormis Venemaal ja Prantsusmaal.
11.7.SKA teadet päringu kohta 04.08.2024 ei olnud saadetud kaebajale meili teel, seega kaebaja ei teadnud päringust. SKA tegi otsuse 31.05.2024, laste isa Q. Qi piiriületuse kohta andmeid küsimata. 31.05.2025 otsuse tegemisel SKA kaebajalt lisateavet ei küsinud, samuti eiras SKA kaebaja päringut selle kohta, milliseid lisadokumente peaks kaebaja esitama. Seega on SKA rikkunud teabe kogumise põhimõtted ning ka enne otsuse tegemist ei veendunud, et kaebaja on eelmise päringu kätte saanud. Lisaks saatis SKA kaebajale tööpäeva lõpus päringu 2 päeva enne vastamise tähtajaga.
11.8.Balleti individuaaltundide maksumus on Tallinnas, nagu ka teistes EL-i riikides, oluliselt kõrgem kui Peterburis. Seetõttu läksime tavalisteks "live" tundideks ainult Venemaale. Eestisse naastes jätkas Y õppimist oma Peterburi õpetajate juures iga päev, kuid juba online, kasutades videokonverentse WhatsAppis, Skype’is või Telegramis.
11.9.SKA-le esitatud Suurbritannia King’s InterHigh 31.05.2023 väljastatud inglisekeelse koolitõendi kohaselt on mõlemad lapsed nimetatud õppeasutuse täiskoormusega õppurid alates 04.09.2023. Nii Y kui ka C õppisid ja õppivad praegu ainult online koolides.
11.10.Kaebaja puhul ei võta SKA otsuse tegemisel arvesse, et 2023. aastal viibisid lapsed Eestis üle 183 päeva, tuginedes vaid sellele, et kaebaja viibimine Eestis oli vaid 179 päeva. Samuti ei küsinud SKA isegi informatsiooni laste isa Q. Qi piiriületuse 3 (11)
kohta, kuigi oleks pidanud seda tegema. Q. Q on Woodpeckers Corp. OÜ juhatuse liige alates ettevõtte asutamisest 2021. aastal ning ka ettevõtte vähemusomanik (5%). Töölepingut ega juhatuse liikme lepingut ta ei sõlminud. Ettevõte loodi erinevate kuivtoidukaupade tarneahelate organiseerimiseks Aasia riikidest Eestisse ning Eestist EL-i riikidesse ja Venemaale. Q vastutab läbirääkimiste eest tarnijatega ja ettevõtte tegevuse korraldamise eest Eestis. Ettevõtte kaks peamist omanikku ja investorit Z. Z ja D. D olid tol ajal Venemaa kodanikud. 2022. aasta veebruaris Ukrainas puhkenud sõja ja Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamise tõttu otsustas ettevõte suunata oma tegevuse ümber ainult EL-i riikidele. Q jätkas tööülesannete täitmist ettevõttes. Tema tööülesannete hulka kuuluvad: ettevõtte tegevuse juhtimine Eestis; aruannete esitamine reguleerivatele asutustele; suhted Aasia riikide tarnijatega; tootenäidiste testimine; tarneahela plaani koostamine. Hetkel on ühel põhiomanikul käsil EL-i kodakondsuse saamine ja teine lahkub ettevõttest – Qi kohustuste hulka kuulus ka uue investori leidmine. Qi alaline töökoht on Eestis, kuna tal polnud tööülesannete täitmiseks vaja reisida.
11.11.Eesti seadusandluses ei ole kohustust, et lapsed peaksid õppima Eestis asuvas füüsilises koolis. Samuti ei ole keelatud online haridus. Kaebaja perekond veetis osa 2023 aastast ja osa 2024 aastast Venemaal, kus Y õppis baletti. Kuid 2024. aasta juulis lõpetas ta oma õpingud Venemaal ja kogu pere tuli tagasi Eestisse 14. juulil 2024, mida saab ka kontrollida piiriületuse andmetest. Sellest ajast alates ei ole kaebaja, Y ega C Venemaale reisinud.
11.12.2023. aastal viibisid mõlemad lapsed ja ka nende isa Eestis rohkem kui 183 päeva (kaebaja viibis ainult 4 päeva vähem kui 183), mis vastab sätestatud nõuetele. 2024 aastal elas pere ka peamiselt Eestis. Tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses pere elab alaliselt Eestis. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel:
12.1.Perehüvitiste saamise õigus ei teki üksnes kodakondsuse, maksuresidentsuse, kinnisvara omamisega või asjaoluga, et mõni teine riik hüvitisi ei maksa. Perehüvitiste saamise eelduseks on lapse kasvatamine Eestis, st nii laps kui ka teda kasvatav vanem peavad elama Eestis, va kui kohaldub Euroopa Liidu reeglistik. Kui lapsed ja ema elavad/viibivad Venemaal, siis Euroopa Liidu reeglid ei kohaldu.
12.2.Kaebaja kinnitab töölepingu lõppemist 21.07.2023, kuid toob välja, et ta on Jubek Investments OÜ juhatuse liige. Äriregistri andmed kinnitavad kaebaja juhatuse liikmeks olekut, kuid töötamise registrisse ei ole vastavat kannet tehtud. Ainuüksi kanne äriregistris juhatuse liikmeks oleku kohta ei ole aluseks perehüvitiste maksmiseks või tegeliku töötamise tõendamiseks. Laste isa kohta on töötamise registris kanne Woodpeckers Corp OÜ juhtimisorgani liikmeks oleku kohta, mida kinnitavad ka äriregistri andmed (juhatuse liige selles ettevõttes).
12.3.Seoses sellega, et kaebaja tütar Y läbib aasta jooksul erinevaid balletikoolitusi Venemaal ja Prantsusmaal ja tema vanust arvestades reisib üks vanem temaga, märgib SKA, et PHS § 4 lõike 3 mõttes ei loeta perest eemal viibivaks lapseks last, kes viibib välismaal koos oma vanemaga.
12.4.Vaidemenetluses on kaebaja esitanud 22.07.2024 täiendava selgituse ja tõendeid. G stuudio „Context“ tõendi kohaselt on Y. Y osalenud õpingutes x tunni ulatuses perioodidel x – x, x – x ja x – x. Lisatud on stuudiole tasumist tõendavad kviitungid. 4 (11)
Vaidemenetluses on esitatud ka x, x ja x maksekorraldused Audentese Spordiklubile tasumiseks (neist ei selgu, mille või kelle eest tasutakse), tasumine x Sofitart OÜle (selgituses – Y Y), x, x ja x Top One Spordiklubile Ci eest tasumist näitavad konto väljavõtted ning x ja x MTÜ Koit Tantsukoolile tasutud summad (väikse saali kasutus?) ehk kõik maksed on tehtud enne x, kui lõpetati lapsetoetuse maksmine. Kaebaja töösuhe lõppes x ja pärast seda otsustades kaebaja poolt esitatud andmete põhjal ei ole lapsed Eestis huvi- või spordiringides osalenud.
12.5.10.07.2024 paluti kaebajal teada anda, millal on kaebaja koos lastega Eestis viibinud ja esitada vastavad tõendid. Kaebaja tõi vastuses välja küll perioodid, millal ta pere Eestis viibis, kuid vastavaid tõendeid ta ei esitanud. Arvestades, et kaebaja tööleping lõppes x, lapsed ei ole pärast seda Eestis huviringides osalenud, lapsed Eestis ei õpi, seisuga x on kaebaja koos lastega Eestist lahkunud x, Y osales Venemaal balleti õppes x, x, x ja x läheb Y Princess Grace Akadeemiasse intensiivi (kaebaja sõnul käis Y x. aastal intensiivkursustel ja sai koolitusi vaid Venemaal, sest Prantsusmaal võetakse vastu lapsi alates 11. eluaastast) ja kaebaja on mõistetavalt koos Yga, siis ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja koos lastega elaks alaliselt Eestis.
12.6.Kui ka lähtuda kaebaja poolt esitatud ja piiriületuse andmetest, siis perioodil x – x (otsuse tegemisele eelnev aastane periood) on kaebaja suurema osa ajast elanud väljaspool Eestit. Venemaal x – x (x päeva), x – x (x päeva) ja x – x (piiriületuse andmete esitamise kuupäev ja periood alates x on teadmata/tõendamata) x päeva ehk kokku x päeva.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.SKA on teinud kaebajale lapsetoetuste maksmise lõpetamise otsused (dtl 18 ja 163). Mõlemas otsuses tugineb SKA sellele, et rahvastikuregistris registreeritud elukohale vaatamata ei saa alates 01.08.2023 X. Xt ja lapsi lugeda Eesti alalisteks elanikeks, kellele oleks laienenud õigus saada perehüvitisi Eesti siseriiklike õigusaktide alusel. Õigusliku alusena on nendes märgitud PHS § 4 lõige 3, SÜS § 19 lõike 1 punkt 2 ja § 21 lõige 1 punkt 2. Vaideotsuses on viidatud PHS § 33 lõikele 1.
14.Vaidluse keskne küsimus on, kas SKA on vaidlusalustes otsustes asunud õiguspäraselt seisukohale, et alates 01.08.2023 puudub kaebajal õigus saada Eesti siseriiklike õigusaktide alusel perehüvitisi põhjusel, et kaebaja ei ole last Eestis kasvatavaks vanemaks.
15.Arvestades, et kaebaja on kaebuses ja täiendavates seisukohtades läbivalt tuginenud ka asjaoludele, mis iseloomustavad tema elukohaga seonduvat peale vaidlusaluste otsuste tegemist, selgitab kohus, et hindab otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Järelikult ei saa kohus praeguses asjas arvestada peale 31.05.2024 ilmnenud asjaoludega (TlnRnKo 08.06.2023 nr 3-21-2088, p 7). Kui kaebaja uute asjaolude (st peale vaidlusaluseid otsuseid) valguses leiab, et perehüvitiste maksmist tuleks edasiulatuvalt jätkata, tuleb kaebajal selleks esitada SKA-le taotlus (vt PHS §-d 6-9). Kohus selgitas seda kaebajale ka 13.02.2024 määruses, milles kohus esitas pooltele täiendavad küsimused (dtl 103 jj).
16.Kohus märgib, et vaideotsuse tegemisel ei kehti HKMS § 158 lõikes 3 kolmandas lauses sätestatud keeld teostada kaalutlusõigust haldusasutuse asemel. Vaideotsuse põhjendusi tuleb kohtul arvestada samaväärselt haldusakti põhjendustega (RKHKo 22.09.2022 nr 3-20-1548/31, p 15).
5 (11)
Õiguslikud alused perehüvitiste saamise õiguse tekkimiseks ja lõpetamiseks
17.Lapsetoetus on iga kuu makstav peretoetus (PHS § 16 lg 1 p 1, § 17). Perehüvitisi määratakse ja makstakse PHS-s sätestatud tingimustel SÜS § 3 lõikes 1 nimetatud isikule (PHS § 4 lg 1). Sotsiaalseadustikus sätestatud õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel (SÜS § 3 lg 1).
18.Perehüvitise saamise õigus on PHS § 4 lõikes 1 nimetatud isiku Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise tõttu perest eemal viibival lapsel (PHS § 4 lg 2). Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus perehüvitistele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses (PHS § 4 lg 3).
19.Õigus hüvitisele lõpeb, kui isik ei vasta seaduses hüvitise saamiseks sätestatud tingimustele (SÜS § 19 lg 1 p 2). Iga kuu makstava toetuse maksmine lõpetatakse peretoetuse saamise õiguse lõppemisele järgnevast kuust (PHS § 31).
20.Perehüvitiste taotleja on kohustatud SKA-le viivitamata teatama asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste määramist või suurust, sh teise riiki õppima või elama asumisest (PHS § 9).
21.SKA-l on õigus lisaks rahvastikuregistris sätestatud andmetele lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine (PHS § 8 lg 3). 22. Isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib üheaegselt olla mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta (TsÜS § 14 lg-d 1-3). TsÜS § 14 lõike 2 järgi võib isiku elukoht (TsÜS § 14 lg 1 kohaselt koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab) olla üheaegselt mitmes kohas. Igal elukohal on õiguslikult sama tähendus, nagu ainukesel elukohal. Isik võib elada vaheldumisi kord ühes, kord teises kohas. Sel juhul on mõlemad kohad elukohad ning ajutisel viibimiskohal ei ole elukoha tuvastamiseks tähtsust (RKTsKo 06.04.2016 nr 3-2-11316, p 13 ja seal viidatud lahendid). TsÜS § 14 kommentaaride järgi tähendab alaline elamine kohta, kus isik alaliselt viibib ning millega ta on kõige enam isiklikult seotud. Samas on rõhutatud, et elukoht ei pea olema peamise vara asukoht. Elukoha määramisel on oluline kriteerium vastavasse kohta elama asumise tahe, mida järeldatakse isiku käitumisest ja muudest tema elukorraldusega seotud asjaoludest (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne., koost. P. Varul jt, Tallinn 2023, 2. vlj.). Kaebajale tehtud lapsetoetuste maksmise lõpetamise otsused
Vastustaja tugineb kaebaja suhtes tehtud otsustes kokkuvõtvalt sellele, et on leidnud tõendamist, et kaebaja ja lapsed ei ela Eestis (dtl 109). Asjaoludeks, mis seda SKA hinnangul kinnitavad on: kaebaja tööleping lõppes x; lapsed ei ole pärast seda Eestis huviringides osalenud; lapsed Eestis ei õpi, seisuga x on kaebaja koos lastega Eestist lahkunud x; Y osales Venemaal balleti õppes x, x, x; kaebaja on suurema osas ajast viibinud Eestist eemal (dtl 18, 163, 51, 23 jj).
Kaebaja seevastu leiab, et tema ja laste isa alaline elukoht on Eestis tuginevalt järgmistele asjaoludele: rahvastikuregistri kanne; kaebaja ja pere ööbimiskoht; isiklike asjade asukoht; eluasemelaen on võetud Eestis; eluruumi välja ei üürita; kaebaja laste isa on Woodpeckers Copr OÜ juhatuse liige ja saab kuupalka; kaebaja on Jubek Investments OÜ juhatuse liige aastast x kuni tänaseni; makse tasutakse Eestis; lapsed õpivad online koolis (dtl 6-7).
6 (11)
Vaidlus puudub, et rahvastikuregistri andmetel on kaebaja, laste ja laste isa elukoha aadress Eestis. SKA-l on aga õigus lisaks rahvastikuregistris sätestatud andmetele lähtuda ka teistest andmetest, mille alusel otsustatakse perehüvitise maksmine, peatamine või lõpetamine (PHS § 8 lg 3).
26.Perehüvitisi saama on õigustatud isik, kes on Eesti kodanik ja elab Eestis (PHS § 4 lg 1, SÜS § 3 lg 1) või isik, kes on Eesti alaline elanik, kelle elukoht on mitmes riigis ja ta on resident (PHS § 4 lg 3). Esmalt kontrollib kohus, kas kohaldamisele kuulub PHS § 4 lõige 3 ja seejärel, kas on täidetud PHS § 4 lõikele 1 tuginemise eeldused.
Kohus leiab, et praegusel juhul ei kuulu kohaldamisele PHS § 4 lõige 3, kuivõrd tõendamata on, et kaebajal on mitu elukohta. Selle sätte kohaldamise eelduseks ei ole üksnes TuMS § 6 lg 1 eelduste olemasolu, vaid ka asjaolu, et Eesti elanikul on mitu elukohta. Seega ei ole määrav, kas kaebaja ja tema lapsed viibisid Eestis viimase kalendriaasta vältel 183 päeva. Kaebaja ei ole ka ise sellele tuginenud, et kaebajal oleks mitu elukohta, vaid on läbivalt seisukohal, et kaebaja elab Eestis (dtl 4 jj; 151 jj). Kohtupraktikas on seejuures selgitatud, et toetuse saamiseks ei piisa sellest, kui isiku üks elukohtadest on Eesti Vabariigis. PHS § 4 lõikest 3 tulenevalt on õigus perehüvitistele Eesti alalisel elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, kui ta on Eesti resident TuMS § 6 lõike 1 tähenduses. Säte ei näe ette, et perehüvitise saamiseks on piisav üksnes residendiks olemine TuMS § 6 lõike 1 mõttes ja taotleja ning lapse elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Oluline on faktiline Eestis elamine (TlnRnKo 28.10.2020 nr 3-19-1451/10, p 21). Oluline on Eestis alaline elamine, s.o Eesti olemine kaebaja majanduslike ja isiklike huvide keskpunkt (TrTRnKo 28.03.2028 nr 3-18-265/17, p 10).
Kohus on seisukohal, et asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja pere ei elanud alaliselt Eestis alates 01.08.2023 (PHS § 4 lg 1):
28.1.SKA on tuginenud kaebajaga seotud töötamise registri (TÖR) kandele, mis kinnitab, et kaebaja viimane töösuhe Eestis lõppes 21.07.2023.
28.1.1.Kohus selgitab esmalt, et üksnes TÖR kandele (dtl 77-80) tuginemine ei saa olla aluseks, mis kinnitab või lükkab eraldiseisvalt ümber kaebaja töised seosed Eestiga. Kohus rõhutab, et perehüvitise maksmine ei ole PHS-s ega muus õigusaktis seotud TÖR kandega. Kohtu hinnangul ei ole Eestis elamise tuvastamisel oluline mitte konkreetselt TÖR kanne ja töötamine maksukorralduse seaduse (MKS) § 251 lõike 3 punkti 1 mõistes, vaid see, kas inimese aktiivne või passiivne tegevus kinnitab kogumis muude asjaoludega isiku majanduslikku seost või selle puudumist Eestiga. Kuigi töötamisega seonduva registreeringu puudumine saab olla üks kaalukas argument Eestis mitte elamise kinnituseks, saavad töötamist lisaks TÖR kandele kinnitada ka lepingud või sissetulekud pangakontole. Samas võib seost Eestiga kinnitada ka seos Eesti äriühingu juhatuse liikmena olukorras, kus muude riikidega igasugused töised suhted puuduvad ning juhatuse liige täidab peamisi ülesandeid äriühingus ise, st tegemist ei ole täiesti passiivse tulu saamisega Eesti äriühingust.
28.1.2.Praegusel juhul on kaebaja oma väidetes Eestis töötamise osas aga jäänud üldsõnaliseks, ega ole andnud täpsustavaid vastuseid ega esitanud tõendeid ka peale kohtu poolsete küsimuste (dtl 151 jj). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks töötamist Eestis, vaid 7 (11)
on põhjalikult selgitanud, milles seisnesid äriühinguga seotud tegevused Vene Föderatsiooni puutuvalt, sh õigusvaidlustega kaasnevat. Kaebaja viitab, et talle makstakse järele vahepeal maksmata töötasud, kuid ei ole esitanud tõendeid, mis selliste väljamaksete aluseks saaks olukorras, kus kaebaja alates 21.07.2023 enam äriühingus ei tööta. Seega kinnitavad kaebajaga seotud äriühingu majandusaasta aruanded (dtl 123 jj) ja kaebaja vastused kohtu täiendavatele küsimustele (dtl 151 jj) seda, et äriühingul on seosed Vene Föderatsiooniga, kuid majanduslikud seosed Eestiga on tõendamata.
28.2.SKA on asunud vaideotsuses seoses laste isasse puutuvate andmetega seisukohale, et „Q. Qi töötamine Eestis on perehüvitistele õigustatuse hindamisel määrav üksnes juhul, kui perel on lisaks Eestile elukoht mõnes EL liikmesriigis ning EL määruse nr 883/2004 prioriteetsusreeglitest tulenevalt on vaja otsustada perehüvitiste esmane või lisahüvitise maks“ (dtl 27-28, 148). Kohus sellega ei nõustu. Olukorras, kus küsimuse all on see, kas kaebaja elab koos lastega Eestis ei saa kõrvale jätta laste isa elu- ja töökohaga seotud andmeid põhjendusel, et formaalselt on hüvitise saajaks laste ema. Tegemist on asjakohaste tõenditega, mis võimaldavad hinnata pere tegeliku elukohaga seonduvat.
28.2.1.HMS § 38 lõike 1 alusel oli SKA õigus küsida selgitusi vahetult kaebaja abikaasalt või selgitada nende asjaolude esitamise vajadust selgelt kaebajale. Asjaoludest nähtub, et 08.04.2024 on SKA küsinud kaebajalt laste isa töökohaga seoses (dtl 55), kuid kaebaja ei ole küsimusi kätte saanud. Kaebaja vastas küsimustele 11.06.2024 vaides (dtl 61). Muul viisil vastustaja kaebaja laste isa osas tõendeid ei kogunud (dtl 148).
28.2.2.Kohus leiab, et kaebaja laste isa osas on vastustaja rikkunud uurimiskohustust, kuna ei ole laste isa töötamisega seotud asjaolusid välja selgitanud (HMS § 6). Ka ei ole kaebajale asjakohaseid küsimusi haldusmenetluses kätte toimetatud (HMS § 40 lg 1). Uurimispõhimõtte rakendamisel ning tõendite kogumisel ja hindamisel tehtud vigadele antav hinnang sõltub aga sellest, kas need võisid mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58) (vt nt TlnRnKo 26.10.2023 nr 3-22-257/17, p 12).
28.2.3.Uurimiskohustuse rikkumine ei mõjuta aga kohtu hinnangul praegusel juhul otsuste sisulist õiguspärasust, kuivõrd kaebaja ei esitanud ka vaides vastuseid vastustaja küsimustele laste isa töökoha iseloomu kohta. Kaebaja vastas, et laste isa töökoht asub Eestis, kuid ei selgitanud, kuidas see haakub sagedase Vene Föderatsioonis viibimisega (dtl 61 jj). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks laste isa majanduslike sidemete seost Eestiga määral, mis kinnitaks pere Eestis elamist. Vastuseks kohtu küsimusele selle kohta, millised tõendid kinnitavad laste isa igapäevast töötamist Eestis, selgitas kaebaja, et juhatuse liikme lepingut sõlmitud ei ole, kuid ei selgitanud seda, millised konkreetsed tööülesanded olid tal just Eestis ja mis seda tõendab. Üldised selgitused juhatuse liikme tavapäraste ülesannete osas (nt aruannete esitamine, tegevuse juhtimine, tarneahela plaani koostamine) ei viita mingilgi viisil konkreetsele seosele Eestiga (dtl 151-152). Seega ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud selgitusi ja tõendeid, millega SKA saanuks haldusmenetluses arvestada ja mis 8 (11)
seaks SKA lõppjärelduse kaebaja pere Eestis mitte elamise kohta kahtluse alla. Kohus märgib, et on kaebajale seejuures korduvalt selgitanud (dtl 104, 121) oma väidete tõendamise kohustust ja esitanud kaebajale konkreetsed küsimused, mille osas tulnuks esitada vastused ühes tõenditega.
28.3.Kaebaja laste välisriigis hariduse omandamise kohta on esitatud tõendid (dtl 7576) ning eluliselt usutavaks saab pidada sedagi, et kaebaja soovib tagada oma lapsele parima hariduse ja laps õpib seetõttu välismaal. Samas ei kinnita eeltoodu aga kaebaja laste eluliste huvide keskuse olemasolu Eestis. Kaebaja on tõendanud, et lapsed õpivad kaugõppes (dtl 75-76) ja selgitanud põhjalikult õppimise korraldust (dtl 153), kuid sellest ei nähtu, et laste hariduse saamine oleks vaidlusalusel perioodil mingilgi viisil seotud läbivalt Eestiga. Eestiga on seotud vaid märtsi, aprilli ja maikuu huvihariduse arved (dtl 88-89). Pigem on kaugõpe kooskõlaline sellega, et kaebaja pere ei ela Eestis, kuna kaugõppe asjaoludest ei nähtu mingitki seost Eestiga.
28.4.Maksude tasumisega seotud info (dtl lk 72-74) ei kinnita eraldiseisvalt kaebaja või laste isa Eestis elamist. Kohus rõhutab, et küsis kaebajalt tõendeid ja selgitusi kaebaja majanduslike sidemete kohta Eestis. Äriühingute konkreetsete tegevuste seoseid Eestiga ei ole kaebaja tõendanud ega selgitanud (dtl 151 - 152).
28.5.Kohtuasjas on esitatud ka kaebaja pere välisriigi piirületuse andmed 2023 aasta kohta (dtl 60). Samas on SKA palunud vaidemenetluses lisaks 10.07.2024 päringuga tõendeid 2024 aasta kohta (dtl 81), millele kaebaja ei vastanud. Kohtumenetluses esitas kaebaja (dtl 117-118, 14.03.2025 Excel tabel) väljavõtte, millelt nähtuvad ka 2024 piiriületused PPA andmete kohaselt.
28.5.1.Kaebaja pere välisriigi viibimise andmete osas tuleb esmalt rõhutada, et PPA piiriületuste väljavõte (dtl 60) ei kajasta ammendavat infot isikute piiriületuste kohta.
28.5.2.Kaebaja on esitanud piirületuste kohta andmed 2023 aasta kohta (dtl 82-83). Kuna asjas ei kuulu kohaldamisele PHS § 4 lõige 3 ei ole määrav, kas pere viibis Eestis SKA poolt hinnatava perioodi raames täpselt vähemalt 183 päeva. PHS-st ei tulene, millise konkreetse perioodi osas peab SKA hindama pere Eestis elamist. Kohus on seisukohal, et pere riigist lahkumise sagedus ja Eestis viibimise aeg on asjaolud, mida tuleb hinnata kogumis muude tõenditega tuvastamaks, kas vanem kasvatab last Eestis (PHS § 33 lg 1). Ei ole välistatud, et pere viibib ajutiselt Eestis eemal rohkem kui 183 päeva, kuid muud tõendid kogumis kinnitavad jätkuvalt Eestis elamist. Arvestades kaalul olevaid hüvesid ja saamaks võimalikult ülevaatlikku pilti hüvitise saaja elukorraldusest ning selleks, et hinnata Eestist eemal viibimise sagedust ja võimalikke mustreid, peaks hinnatav periood kohtu hinnangul olema võimalikult pikk. Kohus leiab, et see peaks olema minimaalselt üks aasta SKA kontrolli alustamisele eelnevast perioodist. Praegusel juhul see nii on.
28.5.3.Võttes aluseks kaebaja poolt avaldatud Venemaal viibimise perioodid x – x (x päeva) ja x – x (x päeva) ning piiriületuse andmed x (Eestis lahkumine) – x (piiriületuse andmete esitamise kuupäev (x päeva) märgib SKA õigesti, et kaebaja on koos 9 (11)
lastega sel perioodil olnud Eestist ära x päeva. See on kooskõlaline ka kaebaja kohtumenetluses esitatud x. aasta andmetega (dtl 117118, 14.03.2025 Excel tabel). Seega on kaebaja pere peale kaebaja töösuhte lõppemist Eestis ca x/x ajast Eestist eemal viibinud. Sealjuures ei ole kaebaja ära näidanud elulisi- või majanduslikke sidemeid, mis Eestiga Venemaal viibimise perioodil säilinud oleks. Kinnisvara olemasolu Eestis ei ole üksi piisav Eesis elamise tõendamiseks.
28.5.4.Kuigi kaebaja esitatud PPA 2024. aasta piiriületuse andmete kohaselt oli kaebaja koos lastega alates 14.07.2024 Eestis ning lahkunud ei ole, ei muuda see vaidlusaluste otsuste õiguspärasust (vt käesoleva otsuse p 15).
28.6.SKA on tuginenud otsustes ka kohaliku omavalitsuse teatisele (dtl 57), millest nähtub, et ühe kodukülastuse kohaselt kedagi kodus polnud. HMS § 38 lõike 2 järgi võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Kohus selgitab, et üks teatis (dokumentaalne tõend) ei saa SKA järeldust kaebaja pere Eestis elamise või mitte elamise kohta kinnitada ega ümber lükata, sest ühest koduvisiidist ei saa selle juhuslikkuse tõttu teha järeldusi faktiliste asjaolude kohta. Ühtlasi võimaldab kehtiv õigus kohaliku omavalitsuse üksusel kontrollida isiku elukoha andmete õigsust rahvastikuregistris (RKPSJKo 26.02.2025 nr 5-24-29/14, p 64).
28.7.Kokkuvõttes on SKA õigesti tuvastanud, et kaebaja laste kasvatamine Eestis (PHS § 33 lg 1) ei ole alates 01.08.2023 tõendatud. SKA on tuginenud kaebajaga seotud TÖR kandele, mis kinnitab, et kaebaja viimane töösuhe Eestis lõppes 21.07.2023. Olukorras, kus seadus ei täpsusta, millised tõendid prevaleerivad Eestis elamise tuvastamisel ning jaatada saab, et töised seosed Eestiga saavad olla kaalukad argumendid Eestis elamise kasuks, on kohtu hinnangul, arvestades muuhulgas PHS §-s 31 sätestatut, põhjendatud järeldada Eestis elamise lõppemist töösuhte lõppemisele järgnevast kuust, kui puuduvad tõendid, mis viitaks hilisemale Eestis elamise lõppemisele. Praegu seesuguseid tõendeid ei nähtu.
Kohus selgitab täiendavalt vastuseks kaebusele järgmist:
29.1.Perehüvitiste määramise aluseks ei ole PHS kohaselt isiku kodakondsus, vaid see, et pere kasvatab lapsi Eestis (PHS § 33 lg 1). PHS eelnõu seletuskirjas märgitud, et Eestis on residentsuspõhine perehüvitiste skeem, mis tähendab, et perehüvitisi on õigustatud saama PHS põhimõtteid arvestades Eestis elavad perekonnad (perehüvitiste seadus (217 SE), seletuskiri, lk 9).
29.2.Kaebaja märgib, et menetluses ei antud piisavalt aega vastamiseks, mistõttu on vastustaja rikkunud teabe kogumise nõudeid (dtl 154). Kohus nõustub sellega, et haldusmenetluses, kus otsuse tegemine ei ole ajakriitiline, on vastamiseks antud kahe päevane tähtaeg ebamõistlik (HMS § 5 lg 2). Lühike vastamistähtaeg võib pärssida ärakuulamisõiguse (HMS § 40) realiseerimist, mis võib mõjutada haldusakti õiguspärasust, kui sellest rikkumisest tulenevalt, ei saanud inimene esitada seisukohti ja tõendeid, mis võiksid mõjutada lõppotsuse sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Kohus on käesolevas otsuses selgitanud, et kaebaja ei ole esitanud kohtumenetluses seisukohti ja tõendeid, mis haldusmenetluses esitamata jäid, kuid võiksid mõjutada tehtud järelduste paikapidavust. Seega ei ole praegusel juhul tegemist menetlusveaga, mis mõjutaks vaidlusaluste otsuste õiguspärasust.
10 (11)
Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
30.SKA 31.05.2024 otsused nr P6-2024-555568 ja nr P6-2024- 555562 ning 02.08.2024 vaideotsus nr 5.2-3/18246-3 on õiguspärased ning alused nende tühistamiseks puuduvad. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
31.Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja enda kantud menetluskulud tema enda kanda ning neid ei hüvitata (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
32.Ehkki kohus on menetluse 25.10.2024 määrusega kinniseks kuulutanud, siis kohtupraktika ühtlustamise ja kujundamise eesmärgil saab kinniseks kuulutamise alust kahjustamata avalikustada käesoleva kohtuotsuse viisil, et kohtuotsuse avaldamisel asendatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, kõik aadressiandmed ning otsuse punktides 12.4, 12.5, 12.6, 23 ja 28.5.3 kajastatud kuupäevavahemikud tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.