X-i (X) kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses õhtusel ajal majandustööde tegemisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 13. aprillil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja märkis, et esitab kahju hüvitamise nõude ja nõude õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja jääb enda taotluse nr 1-9/2-25/79-1 juurde. Tartu Vangla jättis kaebaja nõude rahuldamata 10. aprilli 2025. a otsusega nr 1-9/25/79-2. Riigi õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlused esitab kaebaja e-toimiku vahendusel.
2.Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2025. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 15. aprillil 2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja esitas mh taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4.Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 23. aprillil 2025 kohtueelse menetluse materjalid.
5.Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et kaebaja peab õhtul kell 20 koristama eluosakonda. Ka on kaebaja esitanud taotlused riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus võtab esmalt seisukoha tuvastamisnõude osas (I), seejärel annab hinnangu esitatud hüvitamisnõudele (II) ning viimaks lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III). I
8.Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 37 lg 2 p 6, HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus. Õigusvastase tegevuse kordumist või jätkumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu
14.oktoobri 2020. a määrus nr 3-19-882, p 23.1).
9.Kohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
10.Kohus palus 14. aprilli 2025. a määruses kaebajal muuhulgas esitada põhjendused, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik, kuid kaebaja ei ole tuvastamiskaebuse esitamise vajadust siiani kohtule põhjendanud.
11.Kohus leiab, et kaebuses väljatoodud asjaolud ei viita ülekaalukale preventiivsele huvile, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tulevikus sarnaselt tegutseda ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Lisaks, kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
12.Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks tõhusamad vahendid. Olukorras, kus kaebaja soovib vaidlustada vangla töökorraldust, on kaebajal tõhusam esitada kohustamiskaebus. St et kui kaebaja soovib, et vangla sooritaks konkreetse toimingu, nt võimaldaks kaebajal tööd teha muul ajal, siis tuleb tal esmalt esitada sellekohane taotlus vanglale kirjalikult (piisav ei ole märgukirja esitamine). Esitatud pöördumises peab olema selgesõnaliselt märgitud, et kaebaja taotleb toimingu sooritamist. Kui kaebaja ei nõustu vangla vastusega, siis tuleb kaebajal esitada vaie, milles kaebaja nõuab samamoodi toimingu sooritamist. Kohtusse saab kaebaja pöörduda pärast seda, kui vangla tagastab vaide õigusvastaselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata
13.Kohus ei pea antud juhul vajalikuks suunata kaebajat tema õiguste kaitseks tõhusama nõude esitamisele. Kaebuses esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks seoses tuvastamisnõude esemeks oleva toiminguga efektiivsemaid õiguskaitsevahendeid kasutanud. Seejuures on kaebajal pikaajaline kohtumenetluses osalemise kogemus ja ta peab juba mitmetest varasemates kohtuasjades tehtud lahenditest olema teadlik tuvastamiskaebuse lubatavuse tingimustest ja asjaolust, et tuvastamiskaebuse esitamine on vaid erandlikel juhtudel võimalik.
2
14.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse tuvastamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. II
15.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 1500 eurot selle eest, et vangla sunnib kaebajat tööle kell 20, mil teised saavad olla kambris ja puhata. Kaebaja sõnutsi tarvitab ta ravimeid, mis ei lase tal sellisel kellaajal tööd teha. Eelnevaga alandab vangla kaebaja inimväärikust.
16.Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus hüvitamisnõudes tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
17.Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 näeb ette, et kui VangS ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Vastavalt VangS § 37 lg-le 2 ei ole töötama kohustatud: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks tervishoiutöötaja (VangS § 37 lg 3). VangS § 38 lg 1 järgi kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav.
18.Eeltoodud sätetest tulenevalt leiab kohus, et vangla ei ole õigusvastaselt käitunud, kui kehtestas töökorralduse, mille kohaselt suunatakse kinnipeetavatest majandusabitöölised eluosakonda koristama pärast õhtust loendust. VangS-s ei sätestata töökohustuse täitmise aega. Ka Riigikohus on oma 14. novembri 2012. a otsuses nr 3-3-1-44-12 rõhutanud, et vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal. Tööle asumise korraldus oleks õigusvastane, kui selle tulemusena ei oleks kinnipeetavale tagatud piisavalt uneaega. Ainuüksi töötamine öörahu ajal seda veel ei tähenda. Halduskohus leiab, et Riigikohtu eelnimetatud seisukohad on asjakohased ka praeguses asjas.
19.Ühtlasi on kaebajal VangS § 37 lg 2 p 3 alusel õigus keelduda tööle asumast, kui arst või tervishoiuteenust osutav õde leiab, et kaebaja ei ole tervislikel põhjustel võimeline sel hetkel töötama. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt suunati kaebaja 2. veebruaril 2025 kella 20.20 paiku koos teiste kinnipeetavatega eluosakonda koristama ning kaebaja ei maininud kordagi, et ta oleks unine või et ta ei oleks võetud ravimite tõttu võimeline koristustöid teostama. Seega võib mõista, et eelnimetatud kuupäeval oli kaebaja siiski suuteline tööd tegema.
20.Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti 3
kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Ka ei saa inimväärikust alandavaks pidada vangla poolt antud soovitusi konsulteerida oma raviskeemi osas raviarstiga. Kaebajal tuleb ka endal tegutseda mõistlikult ja teha kõik võimalik kahju ärahoidmiseks.
21.Et koristustööde puhul on tegemist kergemat sorti tööülesandega, tervislike probleemide esinemisel on kaebajal võimalik tervishoiutöötaja loal keelduda töö tegemisest ning on usutav, et kaebajale on tagatud piisav uneaeg, siis leiab kohus, et kaebaja õigusi ei ole intsensiivselt riivatud.
22.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse hüvitamisnõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
23.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
24.Kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. III
25.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
26.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
27.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodu, mille kohaselt on kaebajal keelatud tahvelarvuti kasutamine, kaebaja saab arvutiruumi kasutada kaks tundi päevas ning kaebaja on esitanud suurel hulgal kaebusi. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
28.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
29.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
4
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.