G.Fi kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 07.10.2024 otsuse nr 4.-1/843-2 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – G.F Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Janne Kivistik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.05.2024, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.G.Fi eestkostja (ema O.P) esitas 23.04.2024 Mustamäe Linnaosa Valitsusele sotsiaalhoolekandelise abi taotluse eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmiseks (dtl 6466). Taotluses soovis kaebaja, et linn hüvitaks kulud seoses laetõstuki paigaldamisega voodi kohale, et kaebaja saaks tõusta voodist ja vastupidi.
3-24-2936
2.Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond teostas 20.06.2024 sotsiaalhoolekandelise abi taotluse alusel G.Fi juurde kodukülastuse abivajaduse hindamiseks. 06.08.2024 edastas Mustamäe Linnaosa Valitsus abivajaduse hindamise kokkuvõtte koos eluruumi fotodega ning kogutud dokumentide ja infoga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.
3.Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 07.10.2024 otsusega nr 4.-1/843-2 (dtl 4 ja 5) otsustati G.Fi taotlus eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmiseks jätta rahuldamata. Amet põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et 20.06.2024 toimunud kodukülastuse käigus selgus, et taotluse esitajal on olemas lingtõstuk voodi kõrval, mida saab kasutada igapäevaselt voodist tõusmisel. Hindamisperioodi käigus paluti esitada G.Fi ja eestkostja O.Pi pangakontode väljavõtted. Selgus, et 20.06.2024 seisuga on taotluse esitaja ja tema eestkostja pangakontodel mitmekümne tuhande euro väärtuses raha. 06.08.2024 kogutud andmete ning abivajaduse hindamise kokkuvõtte alusel jõudis Mustamäe Linnaosa Valitsus seisukohale, et eluruumi füüsilise kohandamise kulude hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlejal on juba olemas sama funktsiooniga tõstuk ja kallima samalaadse toote soetamine/paigaldamine on võimalik kaebaja omavahendite arvelt. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (amet) 30.09.2024 kontrollis taotleja ja taotluse vastavust eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmise tingimustele Mustamäe Linnaosa Valitsuse edastatud ning andmebaasidest kogutud info alusel. Amet leidis, et taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele, sest tema kasutuses olevad vahendid võimaldavad funktsionaalsema laetõstuki kohandamise oma vahenditest, mistõttu tuleb taotlus eluruumi kohandamise kulude katmiseks jätta rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 23.10.2024 G.Fi (kaebaja) kaebus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti 07.10.2024 otsusele nr 4.-1/843 –2 (kodu kohandamise kulude katmise taotluse rahuldamata jätmine). Kaebaja leiab, et kodu kohandamise kulude katmise taotluse rahuldamata jätmisel ja sellega seoses abivajaduse määramisel on amet eksinud. Otsuse tegija on kogutud fotomaterjalist valesti aru saanud või on sattunud taotluse juurde valed fotod. Kaebaja väitel ei ole nende korteris lingtõstukit. Kaebaja leiab ka, et lingtõstuk ei ole sobivaim abivahend tema liitpuuet arvesse võttes ning vajadus on statsionaarse lakke paigaldatava elektrilise tõstmisabivahendi järele, mis aitaks igapäevaselt iseseisvamalt siirduda voodist ratastooli ning ratastoolist voodisse. Kaebajaga koos elav ema on samuti sügava liikumispuudega ratastooli kasutaja ja abistab oma tütart igapäevaselt. Vajalike abivahendite puudumise tõttu on igapäevaste toimingute tegemine väga raske ning teatud toimingute teostamine on pea võimatu.
5.Kohus võttis kaebuse menetlusse ja kohustas meenet, määras vastustajaks Tallinna linna ja kohustas menetlusosalisi asuma asja lahendamiseks kompromissläbirääkimistele ja palus teavitada hiljemalt 16.12.2024 kohut kompromissläbirääkimiste käigust. Kohus pakkus vajadusel kohtu abi läbirääkimiste pidamiseks või asja lahendamiseks lepitusmenetluse algatamist. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet edastas 06.12.2024 Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu G.File (seaduslik esindaja eestkostja O.P) selgituse ja ettepaneku (dtl 52 ja 53). Kokkuvõtvalt leidis linn, et abivahendi tehnoloogiline lahendus ei muuda/mõjuta seadusest tulenevat hüvitamise lubatavuse sisu ning antud juhul ei ole tegemist hüvitatava/finantseeritava abivahendiga kodukohanduse raames SÜS § 14 ja SHS §-de 41 ja 42 mõttes. Samas tegi linn ettepaneku toetada toote valikul ning paigaldamise korraldamisel. Kaebaja kirjalikult vastust ei andnud, kuid 11.12.2024 toimunud telefonivestluse teel edastas kaebaja läbi Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastuse, et ei ole kompromissiga nõus, tema hinnangul ei ole tegemist kompromiss pakkumisega ja ta ei vaja abi toote valikul ega ka paigaldusel. Seega menetlusosalised kompromissi ei saavutanud (dtl 50 ja 51).
6.Vastustaja Tallinna linn esitas 23.01.2025 kaebusele vastuse (dtl 58-62). 2(8)
3-24-2936
7.Kohus määras kaebuse lahendamise kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ja menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
8.Kaebaja märgib oma esialgses kaebuses, et soovib vaidlustada otsuse 4. 1/843 - 2 kodukohandamise osas Tammsaare tee xx-xx. Kaebaja soovib uut hindamist kodu kohandamise määramise osas toetudes sotsiaalametniku tehtud fotomaterjalile või uut sotsiaalametniku visiiti ja hindamist kodukohandamise määramise osas.
9.Kaebaja loeb otsusest välja, et koduvisiiti teinud sotsiaalametnik on tema korteris teinud fotosid lingtõstukist. Kaebaja korteris ei ole lingtõstukit. Lingtõstuk ei ole ka sobivaim abivahend tema liikumispuude puhul. Kaebaja palub vaadata üle sotsiaalametniku tehtud fotomaterjal abivahendispetsialisti poolt uuesti üle, et praeguses olukorras toetuda adekvaatsele hinnangule. Kaebaja arvab, et vastustaja on ekslikult lingtõstukiks arvanud invavoodi peatsis paiknevat voodiohja, mis kuulub voodiga komplekti ning mis ei oma tõstuki funktsiooni vaid on abivahend asendi korrigeerimiseks. Antud voodiohi on voodi osa ehk kuulub toote ja abivahendi ISO 18.12. alla.
10.Kaebaja leiab, et kodukohandamise ja sellega seoses abivajaduse määramisel on tehtud otsus tema kahjuks kodukohandamist mitte pakkuda, tulenevalt eksimusest fotomaterjali tõlgendamisel. Kaebaja on liitpuudega ning vajab statsionaarset tõstukit, elektrilist lakke paigaldatavat tõstmisabivahendit, et igapäevaselt siirduda voodist ratastooli ning ratastoolist voodisse iseseisvamalt. Praegu saab ta siirduda täielikult ainult teise inimese abil. Tema lihasspastika tõttu on normaalne liikumine tugevalt piiratud.. Kaebaja elab koos emaga, kes on ka sügava liikumispuudega ratastooli kasutaja ja abistab oma tütart igapäevaselt. Emal on kaebaja eest hoolitsemine praegusel hetkel raske, sest puudub vajalik abivahend ning teatud toimingute teostamine on pea võimatu. Abiks käivad abistajad kaks korda päevas, et aidata kaebajat hooldustoimingutel, riietumisel ning hommikul voodist ratastooli siirdumisel ja õhtul ratastoolist voodisse siirdumisel. Ilma kõrvalise abita ei saa kaebaja füüsilistest piirangutest lähtuvalt ise voodisse ega ka sealt välja. Kaebajale on vajalik laetõstuk, mida on võimalik meil hankida ainult läbi linna poolt pakutava puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise.
11.Kaebaja soovib, et Tallinna linn võimaldaks talle linna poolt pakutava puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise toetust. Kaebaja soovib, et linn hüvitaks laetõstuki ostmise ja paigaldamise kulud. Laetõstuk parandaks oluliselt kaebaja ja ta ema praegust olukorda ja võimekust igapäevaste hooldustoimingute teostamisel, voodisse ja ratastooli siirdumise osas. Laetõstuk oleks väga oluline abistajale füüsilise koormuse vähendamiseks hooldustoimingute teostamisel ja siirdumisel abistamise osas. Kaebajal on kogemus, et väga keeruline on olnud leida abistajaid, kellele oleks võimetekohane sellise füüsilise koormusega töö. Enamik abistajaid on naisterahvad, kelle jaoks see on raske. Kaebaja kaalub 70 kg. Süvenevate terviseprobleemide tõttu nagu lihasspastika on järjest keerulisemaks läinud hooldustoimingute läbiviimine. On esinenud olukordi, kus abistaja kohalolu ei ole võimalik olnud, et aidata kaebajal siirduda voodist ratastooli. Selline olukord esines pandeemia ajal, kui karantiini piirangute tõttu ei olnud võimalik abistajal kaebaja juurde tulla. Sellisteks puhkudeks oleks väga oluline, et kaebaja ema saaks ise aidata oma tütrel siirduda ratastoolist voodisse ja vastupidi. Kaebaja tervise seisukohalt on temale liikuvuse tagamine väga oluline lamatiste ohu ja teiste kaasnevate tervisohtude tõttu. 3(8)
3-24-2936
12.Kaebaja sissetulek ühes kuus on töövõimetoetus 20,57 eurot päevas, keskmiselt 617,10 eurot kuus. Kaebaja ema sissetulek ühes kuus on töövõimetoetus keskmiselt 640.35 eurot kuus ja palk keskmiselt 400 € kuus. Tallinna linn viitab asjaolule, et kaebaja pangakontol on piisavalt vabasid vahendeid, et võimaldada perel iseseisvalt antud probleemiga tegelemine ning olukorra lahendamine. Kaebaja pangakontol oli taotluse esitamise hetkel 56 138,80 €. Kaebaja pangakonto jääk on pika ajaga kogutud töövõimehüvitiste jääk, et tagada talle turvaline elu ja tulevik ning abi ja toetus tervise eest hoolitsemise osas, et tagada temale ka tulevikus turvaline elukeskkond, vajadusel hooldekodus, kui see peaks tervislikel põhjustel möödapääsmatu olema. Kaebaja eestkostja kohustus on tema raha eest vastutada, seda mõistlikult kasutada ja võimalusel seda koguda. Hooldekodu kohatasu on keskmiselt 1639 €, millest omaosalustasu 905 € kuus. Sellest kogutud summast võiks praeguse korra põhjal jaguda umbes viieks aastaks, et tasuda hooldekodu kohta kaebaja jaoks.
13.Kuna laetõstuk ei ole riiklikult abivahendite loetelus siis riigipoolset soodustust sellele abivahendile ostmise puhul ei ole. Samal põhjusel ei ole võimalik seda ka rentida. Laetõstukit saab osta ainult täishinnaga. Kaebajale vajalikku laetõstukit müüb Teresa Abivahendikeskus ja Tervise Abi OÜ, kus selle abivahendi hind jääb koos paigaldusega hinnavahemikku 5000 6000 €.Täishinnaga laetõstuki ostmine on kaebaja pere jaoks liiga kallis ja majanduslikult liiga suur püsikuludega väljaminek. Kaebaja pere on arvestanud, et laetõstuki kasutamisega on seotud elektrikulu ja tehnilise hooldusega seotud kulud.
14.Kaebaja teab, et Tallinn hüvitab kulud kuni summas 3200 eurot. Juhul, kui kohandus läheb maksma rohkem, tuleb ülejäänud summa kliendil ise tasuda. Nii on kirjas Tallinna kodulehel https://www.tallinn.ee/et/teenused/eluruumide-kohandamise-kulude-huvitamine. Kaebaja on arvestanud, et tal peab olemas olema piisav summa, et kodukohanduseks puudu jääv osa ise tasuda ning tal peab jätkuma ka võimekust edaspidi maksta tehnilise abivahendiga seotud püsikulusid. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
16.Kaebaja taotleb sotsiaalkaitset ehk abi sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste riikliku süsteemi raames. Sotsiaalkaitse süsteemsus põhineb omavastutusel ja koostööl ning selle tulemusena isiku vajadustele vastava hüvitiste andmisel, seejuures on oluline, et avalike vahendeid kasutatakse säästlikult, otstarbekalt ja sihitatult (sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 10). Hüvitiste andmine ehk kulude katmine jaguneb sotsiaalkaitsesüsteemis osalejate - isiku ja perekonna ning riigi ja kohaliku omavalitsuse – vahel proportsionaalselt. Antud juhul on tegemist mitterahalise hüvitisega, mis seisneb isikule osutatava teenuse maksumuse või asja/abivahendi isiku käsutusse või kasutusse andmisega seotud maksekohustuse ülevõtmises vastavalt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 14.
17.Hüvitise andmisega seonduvate kulude katmise proportsionaalsuse väljaselgitamiseks viiakse läbi abivajaduse hindamine, mille käigus selgitatakse välja mh ka abivajaja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslik olukord. Vastustaja nõustub, et on otsust langetades eksinud abivahendi tehnoloogilise lahenduse määratlusega, kuid hüvitise andmise, seadusest tulenevaid, põhimõtteid on järgitud.
18.Hüvitise andmisega seonduvate kulude katmine jaguneb sotsiaalkaitsesüsteemi osalejate vahel proportsionaalselt ehk sotsiaalhoolekande teenused ja toetused finantseeritakse osapoolte vahel osadena. Nii on ka täna kaebajale korraldatud sotsiaalhoolekanne jagatud erinevate osalejate vahel. Kaebajale osutatakse täisealise tugiisikuteenust 65 tundi kuus – teenuse maksumus ühes kuus kohalikule omavalitsusele 1040 eurot. Otsus kehtib perioodil 05.05.2022 - 05.05.2025. Teenuse eesmärk: isik vajab saatmist ja abi liikumiseks erinevate 4(8)
3-24-2936 sihtpunktide vahel (Päevakeskuse Käo, meditsiiniasutused, õues käimisel). Ta vajab abi igapäevaelu toimingutel sh suhtlemisel, abivahendite kasutamisel, erinevate oskuste omandamisel, toetamisel vaba-aja tegevustes, huvitegevustes osalemisel, abistamisele tervishoiuteenuste kättesaamisel, võrgustiku nõustamisel ja toetamisel. Kaebajale osutatakse isikliku abistaja teenust 60 tundi kuus – teenuse maksumus ühes kuus kohalikule omavalitsusele 515.90 eurot. Otsus kehtib perioodil 05.05.2022 - 05.05.2025. Teenuse eesmärk: Vajab kõrvalabi liikumiseks erinevate sihtpunktide vahel, riietumiseks, igapäevaelu toimingutel, koristamisel, poes käimisel, ühiskondlikel üritustel osalemiseks. Kaebaja on Käo Tugikeskuse klient, Käo Tugikeskuses osutatakse suuremat järelevalvet ja toetust vajavatele täisealistele igapäevaelu toetamise teenust päeva- ja nädalahoiuteenusena. Teenuse eesmärgiks on: vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist; pakkuda raske või sügava intellektihäirega hooldust vajavatele täisealistele inimestele nende toimetulekuks vajalike tegevuskomponentidega teenust, mis võimaldab jätkata elamist koduses keskkonnas. Teenuse maksumus 2024. aastal (sõltuvalt diagnoosist ja toetusvajadusest, tasub riik: 41 € x 23 päeva = 943 eurot kuus.
19.Kaebaja on õigustatud saama tulevikus ööpäevaringse toega erihoolekandeteenuseid, mida rahastab riik. Ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel on omaosalus majutuse ja toitlustamise eest, näiteks Tallinna Lastekodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimesele on omaosalus 433 eurot/kuus. Ülejäänud osa teenuse maksumusest tasub riik. Töövõimetoetuse määr 2024 aastal puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (20,57 eurot päevas, keskmiselt 617,10 eurot kuus), seega on kaebaja sissetulekud piisavad, et tasuda teenuse omaosalust ööpäevaringsel erihooldusteenusel.
20.Kaebaja kasutab omastehooldaja asendamise teenust, mis on hooldajale vaba aja võimaldamiseks. Teenuse raames abistatakse riietumisel ja liikumisel ehk asendatakse hooldajat. Otsus kehtib perioodil 05.05.2022 – 05.05.2025. Teenuse hind kohalikule omavalitsusele on 18 eurot tunnis. Detsembris kasutas Kaebaja teenust kokku 960 minutit (16 korda) 280 eurot. Teenust osutatakse kaebaja hooldajale tööpäeviti hommikul ajavahemikus 6.30–8.30 (1 tund). Kaebajale osutab ja maksab kohalik omavalitsus sotsiaaltransporditeenust, mille kasutamise limiit kaebajal on kuus 190 eurot kuus. Lisandub kohandatud sõiduki kasutamise kulu 8,70 eurot x 18 sõitu = 156,60 eurot. Taksoveoteenuse eest tasus kohalik omavalitsus novembris 346,60 eurot. Kaebaja omaosalus 25% oli 56,36 eurot. Kaebaja kasutas juhuveoteenust Haapsallu. 2025 hinnakirja alusel on 100 km x 3.08 eurot ja lisandub tühisõit Läänemaa piires – 50 eurot on 2 sõidu korral kokku 716 eurot. Inimene ise tasub 13 eurot x 2 sõitu kokku 26 eurot. Kohalik omavalitsus tasub 690 eurot. Kaebaja kasutab sotsiaaltransporti sõiduks Tallinna Erihoolekande- ja Rehabilitatsiooniteenuste Keskuse Pae keskusesse 5 päeval nädalas ja 2 sõitu päevas. 2025 hinnakirja alusel on 14 km x 3.08 eurot x 2 x 22 päeva jaanuaris. 2025 kokku 1897,20 eurot tasub kohalik omavalitsus. Liinivedu on kasutajale tasuta ehk puudub omaosalus. Kaebajale korraldatud sotsiaalhoolekandega seonduvad kulud on seega kuus 5712,1 eurot, millest Kaebaja omaosalus on 82 eurot. Eelnev näitab, kuidas on sotsiaalhoolekanne korraldatud ja toimib ning kogu eelneva valguses on asjakohatu väita, et vastustaja on kulude katmise taotluse rahuldamata jätmisel eksinud ja kaebaja abivajadusest valesti aru saanud. Amet on järginud seadusest tulenevat sotsiaalhoolekande proportsionaalsuse põhimõtete.
21.Sisuline vaidlus on tõstuki tüübi osas ehk tõstuki tehnoloogilise lahenduse osas, mis on ainult üks toetavaid elemente liitpuudega abivajaja igapäeva toimingute tegemisel. Põhiosa igapäevasest toimetulekust saab toetuse eelnevalt loetletud teenustest. Abivahendi finantseerimiseks taotleb kaebaja sotsiaalhoolekandelist hüvitist, mis on sissetulekust sõltuv toetus (Määruse § 4 lg 3 p 4) ja hüvitise määramisel ja maksmisel lähtutakse Määruse § 15 lõikest 7 ehk mh abivajaduse hindamisest. 5(8)
3-24-2936
22.Hindamise käigus kogutud materjalidest selgus, et 20.06.2024 seisuga on taotluse esitajal piisavalt vahendeid, seega on eluruumi füüsilise kohandamise kulude katmine võimalik taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil ehk toote soetamine/ paigaldamine on võimalik teha omavahenditest (kaebaja ema ja kaebaja pangakontode väljavõtted, dtl 73-82 ja dtl 84-107).
23.Vastustaja edastas 06.12.2024 Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Kaebajale selgituse ja ettepaneku (dtl ja 71). Edasiste eriarvamuste ja arusaamatuste vältimiseks avati sotsiaalhoolekande korralduse tausta ning selgitati kaebajale sotsiaalhoolekandeliste hüvitiste andmist ja sellega kaasnevat rahastamise koormuse jagunemisest/proportsionaalsusest osapoolte vahel. Samuti selgitati, et hüvitise andmise proportsionaalsuse väljaselgitamiseks viiakse läbi abivajaduse hindamine, mille käigus selgub mh ka abivajaja ja tema perekonna sotsiaalmajanduslik olukord. Abivajaduse hindamisel selgus, et kaebaja leibkonna kasutuses olevatel pangakontodel on piisavalt vahendeid, et laetõstuk kohandada oma vajadustele vastavaks.
24.Täiendav hindamine viidi läbi 12.11.2024. Hindamise kokkuvõte infosüsteemis: „Abivajajal on sügavast vaimu- ja liikumispuudest tingituna piirangud kõigis hindamise valdkondades ning vajab kõrvalist abi vastavalt suurel või täielikul määral. Abivajaja kasutab Tallinna linna poolt võimaldatavat isikliku abistaja teenust ja tugiisikuteenust. Sotsiaalkindlustusamet võimaldab kasutada Käo Tugikeskust. Igapäevaelu hõlbustamiseks ja ohutuse tagamiseks (kukkumise vältimiseks) on vajalik laetõstuki paigaldus, et abivajajat tõsta voodist ratastooli ja tagasi. Abivajaja elab koos emaga, kes on ka abivajaja eestkostja. Emal töötab osalise koormusega ja tal on tuvastatud sügav liikumispuue. Hinnanud leibkonna sotsiaalset ja majanduslikku olukorda selgus, et leibkonna kasutuses olevatel pangakontodel on kokku 76 359 eurot, millest abivajaja pangakontol on 20 196 eurot ja emal kontol 56 163 eurot. Eestkostja selgituste kohaselt on need vahendid kogutud kindlustamaks tulevikku.“ (dtl 73-82 ja dtl 84-107.
25.Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et otsus kaebajale toetuse määramata jätmiseks on õiguspärane. Oluline on märkida, et eluruumi kohandamise toetust rahastatakse avalikest vahenditest. Avalikke vahendeid tuleb kasutada otstarbekalt ja säästlikult. Kaebaja poolt taotletud abivahendi finantseerimine tooks kaasa avalike vahendite ebamõistliku kasutamise, kuivõrd rikuks sotsiaalhoolekande korraldamisega seotud kulude katmise proportsionaalsuse põhimõtet. Seega on vastustaja seisukohal, et abivahendi tehnoloogiline lahendus ei muuda/mõjuta seadusest tulenevat hüvitamise lubatavuse sisu ning antud juhul ei ole tegemist hüvitatava/finantseeritava abivahendiga kodukohanduse raames SÜS § 14 ja SHS §-de 41 ja 42 mõttes.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja oleks pidanud kaebaja esitatud taotluse puudega isiku eluruumi kohandamise kulude hüvitamise rahuldama ning hüvitama kaebajale eluruumi kohandamise kuluna kuni 3200 eurot laetõstuki paigaldamiseks kaebaja korterisse.
28.Sotsiaalhoolekande seadus (SHS) § 42 sätestab kohaliku omavalitsuse üksusele kohustuse abistada eluruumi kohandamisel puuetega inimesi, kellel on raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. 6(8)
3-24-2936
29.Tallinna Linnavolikogu 7. oktoobri 2021 määrusega nr 26 (määrus nr 26) on kehtestatud „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“, mis näeb sissetulekust sõltuva toetusena ette võimaluse eluruumi kohandamise kulu hüvitise maksmise. Laetõstuki soetamise hüvitamiseks taotles kaebaja linnalt sotsiaalhoolekandelist hüvitist, mis on sissetulekust sõltuv toetus (määruse nr 26 § 4 lg 3 p 4). Eluruumi kohandamise kulu hüvitise määramisel ja maksmisel lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest (määrus nr 26 § 15 lg 2). Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 24 (määrus nr 24). Nimetatud korra kohaselt hindab linnaosa valitsus abi vajava inimese ja/või perekonna abivajadust, sealhulgas sotsiaal-majanduslikku olukorda, selgitab välja sobivaima abi ja selle ulatuse, kaalub võimalike sekkumisviiside tulemuslikkust lühi- ja pikaajalises perspektiivis ning korraldab abi andmise. Kui abivajadus on tuvastatud, tuleb abi osutada (määrus nr 24 § 9 lg 1).
30.Vastustaja vastusest ja selles antud selgitustest nähtub, et vastustaja on läbi viinud kaebaja abivajaduse hindamise. Kaebaja abivajaduse hindamisel tegi vastustaja (Mustamäe LOV) 20.06.2024 kaebaja kodukülastuse (dtl 4). Pärast toimunud külastust edastas Mustamäe LOV 06.08.2024 abivajaduse hindamise kokkuvõtte koos eluruumi fotodega ning kogutud dokumentide ja infoga Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. 06.08.2024 kogutud andmete ning abivajaduse hindamise kokkuvõtte alusel jõudis Mustamäe LOV seisukohale, et eluruumi füüsilise kohandamise kulude hüvitamine ei ole põhjendatud, sest taotlejal on juba olemas sama funktsiooniga tõstuk ja kallima samalaadse toote soetamine/ paigaldamine võimaldab omavahenditest seda teha. Eeltoodust tulenevalt jõudis vastustaja järeldusele, et kaebaja ei vasta taotleja määruses sätestatud tingimustele, sest tema kasutuses olevad vahendid võimaldavad funktsionaalsema laetõstuki kohandamise oma vahenditest, mistõttu tuleb jätta taotlus eluruumi kohandamise kulude katmiseks rahuldamata. Vastustaja viitas, et määruse nr 24 § 5 järgi võib abi andmisest keelduda, kui taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek. Kohtumenetluse käigus möönis vastustaja, et ta eksis lingtõstukit olemasolu puudutavas osas, kuid märkis, et see eksimus ei mõjuta otsuse kehtivus, sest taotlus jäi rahuldamata eelkõige põhjusel, et taotleja ei vasta määruses sätestatud tingimustele, sest tema kasutuses olevad vahendid võimaldavad laetõstuki soetamist enda rahalistest vahenditest.
31.Täiendavalt põhjendab vastustaja, et kaebaja ei vasta toetuse andmise tingimustele ka seetõttu, et tal on olemas piisavad rahalised vahendid ise tõstuki soetamise ja selle paigaldamise finantseerimiseks. Samuti nähtub vastustaja vastusest ja 29.11.2024 abivajaduse hindamisest kokkuvõttest (dtl 69), et linn osutab läbi erinevate sotsiaalhoolekandeliste teenuste pakkumise kaebajale igakuiselt regulaarset abi ja toetust. Kaebaja kasutab Tallinna linna poolt võimaldatavat isikliku abistaja teenust, sotsiaaltransporti (taksoveoteenus ja liiniveoteenus). Varasemalt on kasutatud ka tugiisikuteenust, omastehooldaja asendamise teenust. Sotsiaalkindlustusamet võimaldab kasutada erihoolekande teenust Käo Tugikeskuses.
32.Vaidlust ei ole selle üle, et taotluse esitamise seisuga oli kaebaja ja tema ema pangakontodele kogutud 76 359 euro, mis on märkimisväärne summa sääste. Kaebaja esindaja on selgitanud, et säästud on kogutud selleks, et vajaduse tekkimisel maksta kaebaja hooldekodu koha eest, kuid nagu nähtub vastustaja vastusest, kannaks kaebaja hooldekodusse paigutamisel kulud riik ning kaebaja kanda jääks omaosalus suuruses, mille ta on võimeline katma oma igakuise töövõimetoetuse arvelt.
33.Kuivõrd kaebaja poolt taotletud toetus on määruse nr 26 kohaselt sissetulekust sõltuv toetus, on vastustajal õigus toetuse andmisel hinnata, kas toetuse andmine on kaebaja majandusliku seisukorda arvestades õigustatud. Toetuseid makstakse linna eelarve piiratud vahenditest ning seetõttu on linnal ka õigus keelduda toetuse andmisest, kui kaebajal on endal 7(8)
3-24-2936 piisav finantsvõimekus abivahendi hankimiseks. Minu hinnangul ei ole vastustaja eksinud, kui leidis, et perekonna majanduslik olukord on selline, mis võimaldab soovitud abivahendi hankida ilma linna toetuseta. Kaebaja on avaldanud, et soovitud laetõstuki hind jääb vahemikku 5000-6000 eurot. Arvestades kaebaja ja tema perekonna käsutuses olevaid rahalisi vahendeid ning ka seda, et linn on kaebajale määranud mitmeid muid toetavaid teenuseid, tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on võimeline vajaliku abivahendi soetamise eest ise tasuma. Vastustaja on kaebaja abivajadust seega kohaselt hinnanud ja asunud põhjendatult seisukohale, et siinsel juhul ei ole kaebajale toetuse maksmine eelarve piiratud vahenditest vältimatult vajalik.
34.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
35.Märgin, et kaebaja on õigesti osundanud, et Tallinna kodulehel olev info eluruumide kohandamise kulude hüvitamise võimaluste kohta ei ole täpne ning annab toetuse saamise tingimuste kohta eksitavat infot. Avalikustatud infost ei ole selgelt aru saada, et otsus toetuse kohta tehakse igal konkreetsel juhul linna õigusaktidest lähtuvalt ja taotleja abivajaduse hindamise põhjal ning et sealhulgas võtab linn arvesse ka abivajaja sotsiaalmajanduslikku olukorda. Edaspidiste vaidluste ära hoidmiseks on mõistlik kui vastustaja sellekohast infot oma veebilehel täpsustab. Menetluskulud
36.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis
37.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.