Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene 24. aprill 2025, Tartu 3-23-1268
Haldusasi
H.K. kaebus tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – H.K. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
oma
tütretütre
kasvatamise
fakti
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsus muutmata.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt H.K. kasuks välja menetluskulu 99 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. mai 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.H.K. esitas Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse (kolm last ja üks lapselaps) kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat. Sotsiaalkindlustusamet peatas 20. aprilli 2023. a otsusega pensioniavalduse menetlemise kuni kohtulahendi saamiseni, millega oleks tõendatud H.K. poolt oma tütretütre kasvatamine vähemalt kaheksa aastat.
H.K. esitas kaebuse, milles palus tuvastada, et ta on kasvatanud oma tütretütart vähemalt kaheksa aastat. Kaebuse kohaselt kasvatas ta lisaks enda kolmele lapsele ka vanima tütre tütart (sündinud xxx. a). Seda tõendab Illuka Vallavalitsuse 2006. a korraldus, millega lõpetati tütretütre eest peretoetuse maksmine tütrele ja vormistati peretoetuse maksmine lapse tegelikule hooldajale H.K.-le . Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2011. a korraldusega jätkati
riiklike peretoetuste maksmist H.K.-le tütretütre kasvatamise eest. Samuti kinnitavad seda tunnistajate ütlused.
3.Tartu Halduskohtu 27. märtsi 2024. a otsusega rahuldati kaebus ja tuvastati, et kaebaja on kasvatanud oma tütretütart vähemalt kaheksa aastat. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 10 lg 1 p 2 järgi on emal, isal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui neil on olemas vanaduspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist, kui nad on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat nelja last.
3.2.Kohus kuulas üle kaks tunnistajat, kes andsid ütlused kirjalikult. Tunnistaja H. H.sõnul kasvatas kaebaja lapselast sünnist kuni põhikooli lõpuni, st 15 aastat. Tunnistaja K. K. sõnul kasvatas kaebaja tema last alates veebruarist 1996 ja ka aastatel 2002-2011.
3.3.Tunnistajate ütlustega ja Illuka Vallavalitsuse 2006. a ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse 2011. a korraldustega on tõendatud, et kaebaja kasvatas oma tütretütart vähemalt kaheksa aastat.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Sotsiaalkindlustusamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel ei teki vanaemal õigust soodustingimustel vanaduspensionile seoses lapselapse kasvatamisega, v.a näiteks juhul, kui vanaema on lapselast kasvatanud eestkostjana.
4.2.Kuna RKPS § 10 lg 1 p 2 ei anna vanaemale õigust jääda seoses lapselapse kasvatamisega soodustingimustel vanaduspensionile, ei ole asjaolu, kas vanaema tegelikkuses lapselast kasvatas, avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavaks faktiliseks asjaoluks.
5.H.K. palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Küsimus, kas RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel tekib kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile ei ole käesoleva vaidluse ese.
5.2.Sotsiaalkindlustusameti väide ei muuda halduskohtu poolt tuvastatud fakti õigsust.
5.3.Kaebaja pöördus kohtusse Sotsiaalkindlustusameti enda otsusest lähtudes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6 järgi võib isik nõuda avalikõiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist ning HKMS 5 lg 1 p 6 järgi on halduskohtul õigus kaebuse rahuldamisel see asjaolu otsuse resolutsioonis kindlaks teha. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda oma õiguse kaitseks ning § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud sätetes toodud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused käesolevas asjas täidetud. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2022 Sotsiaalkindlustusametile avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses nelja lapse kasvatamisega vähemalt kaheksa aastat, st RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel (vt ülal p 3.1), ning tugines seejuures sellele, et ta on kasvatanud enda kolme last ning lisaks veel vanema tütre last. Pensioni määramise taotluse esitamisega tekkis kaebaja ja riigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vahel avalik-õiguslik suhe. Selle avalik-õigusliku suhte raames tähtsust omavat fakti 2
on kaebajal õigus halduskohtumenetluses kindlaks teha. Kuna kaebaja on esitanud taotluse haldusorganile, on tal õigus vähemalt enda taotluse nõuetekohasele menetlemisele ning selle õiguse kaitseks on tal olemas ka kaebeõigus HKMS § 44 lg 1 mõttes. Tõhusamaid õiguskaitsevahendeid sellises olukorras ei ole.
8.Lisaks on käesoleva vaidluse tehiolud mõistetavad selliselt, et Sotsiaalkindlustusamet suunas ise kaebaja kohtusse pöörduma. Sotsiaalkindlustusameti 20. aprilli 2023. a otsusega peatati kaebaja pensioniavalduse menetlemine „kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest“ (resolutsiooni p 1, vt kaebuse lisa 4). Kui Sotsiaalkindlustusamet leidis, et kaebajal puudub õigus RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel soodustingimustel vanaduspensionile, sõltumata sellest, kas ta kasvatas oma tütretütart kaheksa aastat või mitte, siis oleks Sotsiaalkindlustusamet saanud lahendada kohe kaebaja pensioni määramise taotluse sisuliselt ning pensioni määramisest sel põhjusel keelduda. Praegu on Sotsiaalkindlustusamet ise käitunud vastuoluliselt, sest on ühelt poolt väitnud, et kaebajal puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kuna ta ei ole lapselapse ema, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem, kuid teiselt poolt on Sotsiaalkindlustusamet ikkagi peatanud haldusmenetluse, et kaebaja saaks nõuda kohtumenetluses lapselapse kasvatamise fakti tuvastamist. Sealjuures on Sotsiaalkindlustusamet määranud isegi tähtaja, mille jooksul peab kaebaja kohtusse pöörduma.
9.Samuti ei saa käesoleva vaidluse lahendamisel määravaks pidada Sotsiaalkindlustusameti hinnangut, et kaebajal ei ole õigust soodustingimustel vanaduspensionile RPKS § 10 lg 1 p 2 alusel seetõttu, et ta pole lapselapse ema, isa, vanema abikaasa, eestkostja või hoolduspere vanem. Sotsiaalkindlustusameti hinnang põhineb üksnes normi tekstil, st grammatilisel tõlgendusel, kuid grammatiline tõlgendus ei ole alati ainumäärav. Välistatud ei ole ka see, et taotluse rahuldamata jätmisel vaidlustab kaebaja selle halduskohtus ning kohus jätab konkreetse normikontrolli raames HKMS § 158 lg 4 alusel selle sätte kohaldamata. Igal juhul lihtsustab kaebaja olukorda edasisi vaidlusi silmas pidades see, kui tuvastatud on tema poolt lapselapse kasvatamise fakt. Seega on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaoluga.
10.Seetõttu pole alust kaebuse rahuldamata või läbi vaatamata jätmiseks.
11.Seda, et halduskohus tuvastas õigesti kaebaja poolt lapselapse kasvatamise, Sotsiaalkindlustusamet ei vaidlustanud ja seetõttu ringkonnakohus selles osas halduskohtu põhjendusi ei korda.
12.Kuna vastustaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on kaebajal HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt õigus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamisele. Apellatsiooniastmes on kaebaja taotlenud õigusabikuluna 99 euro hüvitamist. Selles osas kuulub taotlus rahuldamisele. Samuti on kaebaja esitanud apellatsiooniastmes taotluse ka halduskohtus kantud õigusabikulu (190 eurot) hüvitamiseks. Selles osas taotlus rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kirjaliku menetluse korral menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtajaks; kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja ei esitanud menetluskuludokumente halduskohtus hoolimata sellest, et halduskohtu 2. veebruari 2024. a määrusega anti selleks tähtaeg. Seega ei saa halduskohtus kantud menetluskulusid HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonimenetluses välja mõista. 3
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.