Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 22.04.2025, Tartu 3-25-114 Elisa Eesti AS-i kaebus Eesti Maaülikooli riigihankes „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417) riigihanke alusdokumentides Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus Elisa Eesti AS-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja (vaidlustaja) Elisa Eesti AS Volitatud esindajad v.adv. Kadri Härginen ja v.adv. Mario Sõrm Vastustaja (hankija) Eesti Maaülikool
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS-i esialgse õiguskaitse taotlus. Kohustada Eesti Maaülikooli lükkama riigihankes „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417) pakkumuste esitamise tähtaega edasi kuni 12. maini 2025 (k.a.).
2.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus tervikuna ning teha vastavas osas uus otsus järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada VAKO 06.01.2025. a otsuse nr 241-24/287417 resolutsiooni punkt 1 ning teha vastavas osas uus otsus järgmise sõnastusega: „Rahuldada Elisa Eesti AS-i vaidlustus osaliselt ja kohustada Eesti Maaülikooli viima TK p 6.6.5, RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p 3.6 kanalite osas ning RHAD Lisa 1 punkt 2.4 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2. Jätta muus osas kaebus rahuldamata. 3. Muuta VAKO 06.01.2025. a otsuse p-ga 2 Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõistetud vaidlustusmenetlusega seotud kulusid järgmiselt: „Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1829 (tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti käibemaksuta ja riigilõiv summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.“
4.Jätta muus osas apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus muutmata.
5.Muuta menetluskulude jaotust halduskohtus, täiendades halduskohtu otsuse
resolutsiooni punktiga 3 järgmiselt: „Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud, sh riigilõiv, summas 1113 (tuhat ükssada kolmteist) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti ilma käibemaksuta.“
6.Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud, sh riigilõiv, summas 1096 (tuhat üheksakümmend kuus) eurot ja 30 (kolmkümmend) senti ilma käibemaksuta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.05.2025 (HKMS § 278 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7.Eesti Maaülikool korraldab avatud hankemenetlust „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417). Hankija määras pakkumuste esitamise tähtajaks 20.01.2025 kl 12.
8.Elisa Eesti AS esitas 05.12.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele (RHAD).
9.VAKO rahuldas 06.01.2025. a otsusega nr 241-24/287417 vaidlustuse osaliselt ja kohustas hankijat viima lisa 1 „Sideteenuse tehnilised tingimused 17122024“ (lisa 1) p 6.6.5 ja RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ (lisa 2) p 3.6 kanalite osas vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. VAKO mõistis Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 609,89 eurot käibemaksuga ja riigilõivu 128 eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.
10.Elisa Eesti AS esitas 15.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 04.02.2025 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tühistada VAKO 06.01.2025. a otsus nr 241-24/287417, milles jäeti vaidlustus rahuldamata RHAD tingimuste peale (s.o hindamiskriteerium nr 3 „Levitugevus (min -90 dBm“, kehtivas sõnastuses min -130 dBm)“, lisa 2 p 3.6 ning lisa 1 p-d 6.6.1, 6.6.2 ja 2.4) ning kohustada hankijat viima RHAD tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; mõista hankijalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud osas, milles kaebaja taotleb VAKO otsuse tühistamist; jätta kõik kaebaja kohtumenetluse kulud hankija kanda. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhjendused: 1) RHAD tingimused rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi, s.h õigust esitada riigihankes pakkumust, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. RHAD tingimused on konkurentsi piiravad ja põhjendamatud. 2) Teistele pakkujatele piisava ettevalmistusaja (lisa 1 p 2.4) andmata jätmine on õigusvastane. Hankija on seadnud tingimused, mis sobivad vaid ühele pakkujale. 3) Hindamiskriteerium nr 3 on õigusvastane. Levitugevus hankija asukohtades sõltub seadmetest, mille hankija senine teenuseosutaja on hankija asukohtades üles seadnud ning seadmetest, mille sama teenuseosutaja on oma tugijaamades hanke asukohtade poole levi parendamiseks suunanud. Kaebajal neid ei ole. Vajalike seadmete paigalduseks, muudatusteks ja seadistamisteks kuluks ca 2 kuud. Arvestades levitugevuse kriteeriumile omistatud osakaalu – 40 punkti 100-st – on tegemist kaalukeelega, millega võidakse otsustada, kes hankemenetluses edukaks osutub. Seetõttu on kriteerium ebaproportsionaalne, konkurentsi põhjendamatult piirav ja kohtleb pakkujaid ebavõrdselt. 4) ÄriTV teenusele seatud tingimused on õigusvastased. Üksnes senisel teenuseosutajal on olemas RHAD tingimustele vastav ärikliendile pakutav TV teenus.
2
11.Tartu Halduskohtu jättis 16.01.2025. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kuulutas menetluse kinniseks kaebuse lisade 15 ja 17-20 osas.
12.Tartu Ringkonnakohus peatas 17.01.2025. a määrusega riigihanke menetluse kuni asjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ning kohustas Eesti Maaülikooli lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega edasi mõistliku aja (vähemalt 62 päeva) võrra.
13.Eesti Maaülikool palus 23.01.2025. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.
14.Tartu Halduskohus jättis 11.02.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) RHAD-i sätted ja hindamiskriteerium ei ole õigusaktidega vastuolus ning hankija ei ole tingimuste kehtestamisel rikkunud kaalutlusõigust. Kui kaebaja leiab, et hanke tingimused ei ole vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk on põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. VAKO ega kohtu pädevuses ei ole hankijale ette kirjutada, mida ja millistel tingimustel hankida, v.a kui tingimused on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) või teiste õigusaktidega. Hanketingimuste kontekstis ei peeta RHS § 3 p-de 1 ja 2 tähenduses proportsionaalsuse all silmas seda, et hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul vastuvõetavad pakkujale või et hankes kehtestatud tingimustel sõlmitavas hankelepingus oleksid hankija ning (ausa konkurentsi tingimustes edukaks osutunud) pakkuja õigused ja kohustused mistahes hinna juures omavahel tasakaalus. 2) Vastustaja on vaidlustus- ja kohtumenetluses pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega. See ei tähenda, et hankija ei ole huvitatud uue hankelepingu sõlmimisest ja selle tulemusel võimalikust paremast lahendusest või hankija tunnistaks esitatud kaebuse perspektiivikust. Hankija märkis vaidlustusmenetluses, et sideteenuse näol on tegemist tema jaoks eluliselt olulise teenusega. Kohus nõustus VAKO otsuse (lk 9-14) põhjenduste punktides ja alap-des 7-9 toodud põhjendustega ega korranud neid. 3) Levitugevuse kriteeriumi juures esitatud hindamismetoodika alusel on mõistetav, kuidas viiakse läbi mõõtmised väärtuse väljaselgitamiseks ja kuidas omistab hankija hindepunktid erinevatele pakkumustele selle väärtuse alusel ega ole vastuolus RHS § 3 p-ga 1. -130 dBm on nõrgem signaal, kui -90 dBm, s.t hankija on vaidlustusmenetluses langetanud RHAD-is levitugevuse miinimumnõuet. Levitugevuse kriteerium on teenuse kvaliteeti hindav kriteerium ega ole vastuolus RHS § 85 lg-ga 3. Asjaolu, et pakkuja, kes ei ole hankija asukohtades varem teenust osutanud, ei pruugi suuta pakkuda minimaalsest kõrgema kvaliteediga teenust ja saada seeläbi kõrgemaid hindepunkte, ei tähenda, et levitugevuse kriteerium oleks lubamatu. Levitugevuse kriteeriumis ei ole puudust, mis välistaks pakkumuse objektiivse võrreldavuse. Asjaolu, et kaebaja teenuse kvaliteet võib olla madalam, kui tema konkurentidel, ei tähenda, et hindamiskriteeriumiga koheldakse pakkujaid ebavõrdselt või on konkurentsi piirav. Levitugevuse kriteerium on lubatav ega ole vastuolus RHS § 3 p-ga 3. 4) Kaebaja ei saa otsustada, et hankija ärikliendile suunatud televisiooniteenust ei vaja või sideteenuste hulgas tellida ei või. Ei oma tähtsust, kui suure osa moodustab ÄriTV hankija tellitavatest sideteenustest. Kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama teenust pakkuda, kui tal puudub vastav võimekus hankijale vajaliku teenuse pakkumiseks. 5) Märkimisväärne on, et kaebaja ei väida, et lisa 1 p 2.4 oleks õigusvastane põhjusel, et sisaldab nõuet ühenduste loomiseks hankijale lisakulutusi põhjustamata. Kaebaja viidatud vaidlustuspraktika on seotud asjaoluga, et pakkujal peavad teenuse osutamiseks olema olemas hankija esitatud nõuetele vastavad sõidukid, masinad, inimesed, kuid antud juhul hankija RHAD-is analoogseid nõudeid ei esita. Sideteenuste osutamiseks vajaliku võrgustiku 3
ehitamist, kui ehitustööd hankija riigihankega ei telli ja vastavalt RHAD-le kinni ei maksa. Objektiivselt põhjendatud takistuseks võib olla asjaolu, et pakkujal puudub teenuse osutamiseks vajalik tehniline valmisolek ning sellise valmisoleku saavutamise aeg on riigihanke eesmärki ja hankelepingu eset arvestades ebamõistlikult pikk. Riigihanke eesmärgi suhtes ei ole proportsionaalne ja põhjendatud kaebaja seisukoht, et 36-st kuust 6-12 kuud peaks hankija ootama aega, millal pakkuja saavutab vajaliku tehnilise valmisoleku hankelepingut täita ja talle sideteenust osutada. Lisa 1 p 2.4 ei ole vastuolus RHS § 3 p-dega 1-3 ja § 88 lg-ga 7. 6) Vastustajal puudub pädevus kommenteerida turuosaliste omavahelisi suhteid, erastamisel tehtud otsuseid või olukorda, mis jääb võimaliku monopoli hindamise valdkonda. Igasugune vara, s.h sidetaristu omamine eeldab toimimiseks investeeringuid, et oleks võimalik teenuse osutamise jätkusuutlikkus. Kaebajal on olnud võimalus teha investeeringuid. Asjaolu, et turuosalised on arendanud teenust erinevalt – kas taristu omamise või rentimise suunal – ei saa olla hankija vastutada. Lisaks teevad turuosalised omavahel koostööd. 7) 10.02.2025 tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) Telia Eesti AS-i oluliseks turuosaliseks sidekaablitaristu ja sidevõrgu hulgiturgudel ning kehtestas ettevõttele uuendatud kohustused tagamaks sideturgude konkurentsi. Antud hanke sisuks ei ole taristuehitus, hankijale ei kuulu teenuse osutamiseks vajalikke taristuid, hankija ei ole neid ehitanud ega suuda seetõttu hinnata vajalikku aega, kulu ega saavutatavat kasu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.Elisa Eesti AS esitas 21.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega kohustada Eesti Maaülikooli viima RHAD-i tingimused (s.o hindamiskriteerium nr 3 „Levitugevus“; lisa 2 p 3.6; lisa 1 p-d 6.6.1, 6.6.2 ja p 2.4) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud osas, milles kaebaja taotleb VAKO otsuse tühistamist ning jätta kaebaja kohtumenetluse kulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kaebuse esemeks on see, kuidas on RHAD-is ette nähtud levitugevuse mõõtmine. Kohus jättis kaebuse selles nõudes lahendamata. Lisa 1 p 2.4 täitmine oleks kaebaja jaoks viie asukoha raames võimatu tingimus, kuna ta ei saa 1 kuu jooksul objektiivselt nendesse asukohtadesse vask- või valguskaabli kaudu püsiühendust tagada. Levitugevuse mõõtmine eelistab hankija senist teenuseosutajat, kes on hankija asukohtadesse saanud paigaldada levivõimendid. Levitugevuse kriteerium on prominentne. Üksnes hankija senisel teenuseosutajal on olemas RHAD tingimustele vastav äriklientidele pakutav TV teenus. Tingimused on vastuolus RHS § 3 p-dega 1-3 ja § 88 lg-ga 7. Kuigi hankijal on lai kaalutlusruum otsustada riigihankes seatavate tingimuste üle, peavad tingimused võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja kohtlema pakkujaid võrdselt. Hankelepingu ühele ettevõtjale suunamine on Eestis kriminaalkorras karistatav. Piisava ettevalmistusaja andmata jätmine on vastuolus RHS-is sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja proportsionaalsuse põhimõttega. 2) Kohus loetles otsuse p-s 23 hankija väiteid, asudes seisukohale, et nõustub väidetega. Kohtu nõustumus hankija väidetega on kohati vastuolus kohtuotsuses väljendatud muude kohtu seisukohtadega. Kohustamisnõude puhul ei ole seadusega ette nähtud, et kaebaja peaks esitama teistsuguseid nõudeid, kui viia RHAD õigusaktide nõuetega kooskõlla. Jääb mõistetamatuks, mida kohus väljendas otsuse p 23 kahes viimases lõigus või kuidas see puutub vaidluses tähtsust omavatesse asjaoludesse. Kohus ei ole andnud hinnangut kaebuses välja toodud VAKO ettevalmistusaja halduspraktikale. 3) Kaebaja ei saa otsustada, millal vastustaja riigihanke menetlusega alustab. Hankija saanuks riigihanget piisavalt vara alustada, et anda teistele pakkujatele võimalus vähemalt kaaluda 4
hankija asukohtadesse teenuse osutamiseks vajaliku infrastruktuuri rajamist. See, et hankija väidab, et ta ei saa oodata, on hankija tegematajätmiste tulemus. 4) Kaebaja ei vaidle, et sideteenused on olulised. RHS-st ei tulene, et RHAD-i õiguspärasus sõltuks sellest, kui oluline hanke ese on või kui suur on selle suhtes avalik huvi. 5) ÄriTV tingimuse sõnastuse pinnalt on selge, et hankija lähtus tingimuse kujundamisel Telia Eesti AS-i teenuste nimetustest ja sisust. Seda möönis hankija ka varasemas menetluses. 6) Asjasse ei puutu, et kaebajal on võimalik konkurendiga suhelda.
16.Elisa Eesti AS esitas koos apellatsioonkaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles ta palub kohustada vastustajat lükkama riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega edasi mõistliku aja (vähemalt 36 päeva) võrra. Taotluse kohaselt on kaebaja õiguspärane huvi kaitstud, kui hankijat kohustatakse pakkumuste esitamise tähtaega määrama nt 29.04.2025.
17.Eesti Maaülikool esitas 07.03.2025 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Pakkujate ringi ei ole piiratud rohkem kui RHS-s lubatud. Hankijal on õigus otsustada, millist teenust ta peab vajalikuks tellida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenuse. Hankija ei ole piiranud konkurentsi. Vastustaja ei ole seadnud teenusele tingimusi ühest pakkujast lähtuvalt, vaid seatud on vajalikud tingimused. Kaebaja viited varasemale praktikale ei kohaldu. 2) Keeruline on võtta seisukohta kohustamisnõude osas, mille vastuolu õigusaktidega ei ole täpsustatud ning mille osas ei ole kaebaja andnud mõistlikku määratlust. Ei ole vajalik asuda väitlema taristuehituse teemadel, see ei ole antud vaidluse sisu. 3) Hankijale teadaolevalt on kaebajal tehniliselt võimalik osutada hankija vajadustele vastavat HD kvaliteedis järelvaadatavat paindliku asukohaga TV teenust, mis on kaebajal nimetatud „Elisa Elamus“. Ainsaks takistusteks hankija vajadustele vastava teenuse osutamisel on hankijale teadaolevalt vastav(ad) litsents(id), mida ei ole kaebaja tõenäoliselt ärilistel põhjustel soetanud. 4) Hankijale teadaolevalt ei toimu hetkel kriminaalmenetlust hankija tegevuse üle. 5) 12 kuud ettevalmistusaega on hankelepingu tähtaega arvestades liiga palju. Ka 6 kuud ettevalmistusaega on liiga palju, kuna tooks kaasa tagajärjed, kus ülikool tegutseb rahvusvahelises keerulises konkurentsiolukorras andmesideteenusteta ning tasub teenuse eest, mida pakkuja ei ole võimeline osutama ning tellib juurde eluliselt olulise teenuse pakkujalt, kes on teenuse pakkumiseks võimeline ja tasub teenuse eest kahekordselt. Hankija on varunud hankemenetluseks piisava aja, kuid võimalusega tasuda osutamata teenuste eest teadmata aja jooksul ei ole hankija arvestanud. Seda ei saa ka eeldada. 6) Vastustaja ei ole teinud oma kinnistutel ettevõtjatele takistusi oma taristu arendamiseks. Asjaolu, et kaebaja ei olnud sellest huvitatud, ei ole hankija otsustus ega vastutus. 7) Levitugevuse mõõtmise metoodika kehtestamisel lähtus hankija TTJA seisukohast, mille kohaselt on kaebaja väidetav „konkurendi levivõimendi mõjuala“ selgelt sideteenuste operaatori võrgu osa, s.t hankija hoonetes olevate repiiterite väljalülitamise nõue on ebaseaduslik, kuna kõikidel turuosalistel on olnud võimalus oma sidevõrgu arendamiseks, millise võimaluse on kaebaja jätnud kasutamata.
18.Eesti Maaülikool ei esitanud 07.03.2025. a vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele vastuväiteid. Vastustaja teatas, et pakkumuste esitamise tähtajaks on seatud 29.04.2025.
19.Elisa Eesti AS märkis 18.03.2025. a seisukohas järgmist: 1) 1 kuu pikkune ettevalmistusaeg ei ole õiguspärane. Hankija ei põhjendanud, miks ta määras ettevalmistusajaks just 1 kuu. Hankija on algset pakkumuste esitamise tähtaega praeguseks pikendanud 137 päeva, mis ilmestab, et hankijal ei ole möödapääsmatut vajadust, et 5
ettevalmistusaeg peab olema just 1 kuu. Hankija vajadused sideteenuste saamiseks on tänaseni tagatud ja ta ei vaielnud esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Asjas nr 3-25-497 nõustus kohus, et hankelepingu täitmise alustamiseks peab jääma pakkujatele piisav ettevalmistusaeg. See, kas teenuse osutamisega alustamiseks on ette nähtud konkreetne kuupäev või piiritletud ajavahemik hankelepingu sõlmimisest, ei oma ettevalmistusaja piisavuse seisukohast tähendust. 2) Kui hankija arvates ei ole lisa 1 p-s 2.4 seatud tingimuse täitmiseks sidetaristut vaja, siis tuleb selgitada, kuidas vask- või valguskaabel võiks õiguspäraselt, töökindlalt ja ohutult hankija asukohtadega ühendusi luua, kui kaablit sidekanalisatsiooni ei paigutata. Hankija ei tasu teenuste eest, mida talle ei osutata, kuniks ettevalmistustööd on tehtud. 3) Levitugevuse mõõtmise viis soosib ebakohaselt senist teenuseosutajat. TTJA teenistuja seisukoht ei saa asendada hankija kohustusi RHAD tingimuste seadmisel, s.h nende õiguspärasuse tagamisel. Hankija ei ole RHAD-s ette näinud, et võimalikud pakkujad võivad enne pakkumuse esitamist hankija siseruumides oma leviala parandada. Tõele ei vasta väide, et TTJA on seisukohal, et repiiterite väljalülitamise nõue on ebaseaduslik. 4) ÄriTV tingimused on õigusvastased. Elisa Elamus ei ole ärikliendile pakutav teenus. Ükski pakkuja ei saa nõuda litsentsiandjalt litsentse, mis vastaks tingimustele, mida on riigihankes ÄriTV-lt nõudnud hankija.
20.Eesti Maaülikool märkis 25.03.2025. a seisukohas järgmist: 1) 1 kuu pikkune aeg on piisav, et teha majasiseseid parendusi ühendustes ja paigaldada vajalikud lauatelefonid. Kaebaja on laiendanud meelevaldselt hanke eesmärki taristuehituseni, milliseks tegevuseks hankijal vajadust ei ole. Hankijal on õigus tellida endale vajalikku teenust, milleks on sideteenus. Hankijal on võimalik pikendada pakkumuste esitamise tähtaega, s.t hankija on varunud hanke korraldamiseks piisava aja. Sisustada hankija mõistlikkust nõustumisena esitatud vaidlustusega on pahatahtlik. Hankelepinguga ei seatud alustamisele konkreetseid kuupäevi, vaid seati periood, mille jooksul edukaks tunnistatud pakkuja peab olema paigaldanud teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja teinud vajalikud ühendused. Lauatelefonide hankimise 1 kuu jooksul on teostatav, kuna tegemist ei ole erilahenduste vms suuremahulise või pikaajalist planeerimist vajavate seadmetega. 2) Hankija ei ole esitanud eksitavaid väiteid, vaid pööras tähelepanu kaebaja valeväidetele Puhtu ühenduste osas juba vaidlustusmenetluses, kuid kaebaja esitab edasi valeväiteid. 3) Kaebaja ei seadnud kahtluse alla TTJA pädevust levitugevuse mõõtmiseks ja nende andmete kasutamist hindamiskriteeriumina. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väited, nagu oleks takistatud kaebajal oma võrku arendamast. Kaebaja ei ole olnud huvitatud oma võrgu arendamisest ülikooli hoonetest ülikoolile teadmata põhjustel. 4) Väiteid võimalikest takistustest litsentside taotlemisega ei ole kaebaja tõendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
22.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha RHAD Lisa 1 p-st 2.4 tuleneva teenuse pakkumisega alustamiseks vajaliku ettevalmistusaja pikkuse õiguspärasuse osas (I); seejärel RHAD-is märgitud levitugevuse mõõtmise kui hindamiskriteeriumi nr 3 õiguspärasuse osas (II) ning ÄriTV teenusele seatud tingimuste õiguspärasuse osas (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused ning jaotab menetluskulud (IV). I
6
23.RHAD Lisa 1 „Tehnilised tingimused“ p 2.4 näeb ette: „Edukas pakkuja peab tagama vajalikud sideühendused olemasolevate telefonijaamade, lauatelefoniabonentide ja interneti püsiühenduste tarbeks vask- või valguskaabli kaudu, hiljemalt 1 kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest alates, LISA 1.2 märgitud tegutsemise asukohtades ja seda hankijale lisakulutusi põhjustamata.“ Kaebaja hinnangul on senise teenuseosutaja konkurentidele mõistliku ettevalmistusaja andmata jätmine vastuolus RHS § 3 p-des 1-3 ning RHS § 88 lg-s 7 sätestatuga. Vastustaja on seisukohal, et ta ei pea tasuma osutamata teenuste eest teadmata aja jooksul ning kaebaja oleks huvi korral saanud oma taristut vastustaja kinnistul arendada.
24.RHS § 3 p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et isikutele seatavad kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.
25.RHS § 88 lg-s 7 sätestatu tugineb 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 42 lõikele 2. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et art 42 lõikes 2 nimetatud põhimõte konkretiseerib direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 esimeses lauses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Art 18 lg 1 ls 1 kohaselt kohtlevad avaliku sektori hankijad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Nimetatud nõuded sisalduvad ka riigihangete seaduses, täpsemalt selle 3. paragrahvis. Samuti on Euroopa Kohus välja toonud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehnilise kirjelduse koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu. Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt nt Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluses C-413/17, p-d 29-33, 37 ja otsus asjas C-368/10 p 62). Ringkonnakohtu hinnangul RHAD Lisa 1 p 2.4 RHS § 3 p-de 1-3 ning § 88 lõike 7 põhimõtetele ei vasta, kuna loob olulise takistuse hankija senise teenuseosutaja (Telia Eesti AS) konkurentide hankes osalemisele.
26.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 45 lg 2 järgi tunnistab TTJA konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest. TJA 16.06.2017. a otsusega tunnistati Telia Eesti AS (edaspidi Telia) ESS § 45 lg 2 tunnustega ettevõtjaks piiritletud sideteenuste turul. Vastava turuna määratles TTJA kohaliku juurdepääsu hulgiteenuse turu, ning arvas selle koosseisu mh valgus- ja vaskkaablile juurdepääsu teenused, millega üks sideettevõtja annab teisele sideettevõtjale kasutada (täielikult või jagatult) oma fikseeritud sidevõrgu juurdepääsuvõrgu vaskpaari ja valguskaablit, et teine sideettevõtja saaks osutada kliendile sideteenuseid. Asjaomase hulgituru alla arvas TTJA ka juurdepääsu kaablikanalisatsioonile ja tugiteenused (sh seadmemajutus ja hoonete ühiskasutus) niivõrd kuivõrd need on vajalikud fikseeritud juurdepääsu hulgiturul osutatavate hulgiteenuste kasutamiseks või oma sidevõrgu väljaehitamiseks (dtl 62). Ka 2025. a veebruarikuu seisuga on Telia jätkuvalt eelviidatud turul märkimisväärse turujõuga sideettevõtja1.
27.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal puuduvad vask- või valguskaabli ühendused vastustaja poolt soovitud asukohtadesse, mistõttu tuleks hanke tingimuse täitmiseks sõlmida leping Teliaga kaabli rendiks või juurdepääsuks kaablikanalisatsioonile. Ringkonnakohus loeb üldteada olevaks asjaoluks, et TTJA on seadnud Teliale kohustusi valguskaablile ja kaablikanalisatsioonile juurdepääsu tagamiseks (vt TTJA otsuse p-d 261-262, dtl 105-107) ning jätkub praegune ajaloolistel kuludel põhinev hinnaregulatsioon (vt otsuse p-s 25 tehtud viide). Ka ei tohi turgu valitsevas seisundis ettevõtja KonkS § 13 lg 1 tähenduses KonkS § 16 p 1 järgi oma seisundit kuritarvitada, muu hulgas otsese või kaudse ebaõiglaste ostu- või müügihindade või muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamisega, isegi kui ta allub valdkonnaspetsiifilistele erinormidele ja talle on hinnakujunduseks kehtestatud erireeglid. Sama tuleneb ka Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versiooni art 102 lg 2 punktist a (vt ka Euroopa Kohtu 14. oktoobri 2010. a otsus asjas nr C-280/08 P, Deutche Telekom vs. Euroopa Komisjon ning RKTsK 30.10.2013, 3-2-1-106-13, p 17). Seega teoreetiliselt ei tohiks valguskaabli ühenduse puudumine takistada kaebajal hankes osalemist. Samuti jääksid kaebaja ning Telia omavahelised lepingulised suhted väljaspoole vaidlusaluse riigihanke eset.
28.Teistsugune on olukord aga siis, kui vastustajale sideteenuste osutamise eesmärgil kokkulepete sõlmimine Teliaga ei ole muudel tehnilistel või objektiivsetel põhjustel võimalik. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta on proovinud Teliaga vastustaja poolt nõutud asukohtades (dtl 33) valguskaabli kiurendi kaudu püsiühenduse loomiseks kokkuleppeid sõlmida, kuid see ei ole tehnilistel põhjustel õnnestunud (dtl 140141, 154-155). Seega saab asuda seisukohale, et ainus võimalus Teliaga konkureerivatel pakkujatel pakkumuste esitamiseks on sideühenduste iseseisev projekteerimine ja ehitamine. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendid, millest nähtub, et sideühenduste iseseisvale projekteerimisele ja väljaehitamisele kulub tunduvalt enam aega kui RHAD Lisa 1 p-s 2.4 ettenähtud 1 kuu (dtl 157-159). Kaebaja poolt esitatud tõenditele tuginedes loeb ringkonnakohus veenvaks, et kaebajal puuduvad objektiivsed võimalused vaidlusaluses hankes konkureerida. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui RHAD-s esitatud hanke tingimus on selline, mida on objektiivselt võimalik täita vaid senisel teenusepakkujal, on selline tingimus vastuolus RHS § 3 p-dega 1-3 ning § 88 lõikega 7.
29.Ringkonnakohus ei pea seejuures tõsiseltvõetavaks vastustaja vastuväidet, et riigihanke eesmärgiks ei ole taristuehitus ega valguskaablite paigaldamine. Kui selline tegevus on nõuetekohase pakkumuse tegemiseks vajalik, tuleb hankijal arvestada taristuehituse ja valguskaablite paigaldamise kui hanke täitmiseks vajaliku tegevusega. See ei tähenda siiski seda, et taristuehituse ja valguskaablite paigaldamise kulud peaks kandma hankija. Sellise kulu kandmise välistab ka RHAD Lisa 1 p 2.4. Ringkonnakohtu jaoks ei ole veenev ka vastuväide, nagu kuluks 3-aastase hankelepingu tähtajast 9-10 kuud taristuehituseks ning vastustaja oleks nimetatud aja jooksul teenuseta või peaks maksma teenuse eest, mida talle ei pakuta. Ringkonnakohtule ei nähtu, millisele RHAD punktile selline arvamus tugineb. Pooltel on võimalik hankelepingus kokku leppida, et hankija ei maksa teenuse eest ajal, mil talle seda reaalselt ei osutata. Ühtlasi puudub ringkonnakohtu hinnangul mõjuv põhjus eeldada, et senine teenuseosutaja keelduks teenuse osutamise jätkamisest ajaperioodil, mil võimalik hanke võitja taristut ehitab. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et RHAD Lisa 1 p 2.4 on ettevalmistustähtaja osas õigusvastane, kuna piirab objektiivse põhjuseta turuosaliste vahelist konkurentsi pakkumuste tegemisel. II
8
30.RHAD hindamiskriteeriumi nr 3 (dtl 20) järgi on hankija poolt hinnatavaks näitajaks levitugevus (min -130 dBm) ehk mobiilside kvaliteet mobiililevi osas, mis arvutatakse 5 mõõtepunkti aritmeetilise keskmisena, mille hindamise osakaal on maksimaalselt 40 100-st. Haldusasja materjalidest nähtub, et vaidlustusmenetluse käigus langetas hankija levitugevuse miinimumnõuet. VAKO asus otsuses seisukohale, et kaasaegsed mobiilsidevõrgud ja seadmed võimaldavad pakkuda teenust -130 dBM juures, mistõttu ei ole hindamise kriteeriumil konkurentsi piiravaid tunnuseid.
31.Kaebaja ei ole levitugevuse piirväärtusele kohtumenetluses vastu vaielnud. Küll aga on kaebaja seisukohal, et levitugevus hankija asukohtades sõltub seadmetest, mille praegune teenuseosutaja on hankija asukohtades üles seadnud ning seadmetest, mille sama teenuseosutaja on oma tugijaamades hanke asukohtade poole levi parandamiseks suunanud, mida kaebajal aga ei ole. Vajalike seadmete paigalduseks, muudatusteks ja seadistamiseks kuluks ca 2 kuud, mistõttu soosib levitugevuse mõõtmise viis senist teenuseosutajat.
32.Vastustaja poolt kohtumenetluse käigus esitatud TTJA 17.05.2018. a kirjas selgitatakse, et operaatorite mobiilsidevõrkude signaalitugevust tuleb mõõta nii nagu need igapäevaselt töös on – koos kõigi siselevi parandavate signaalivõimenditega. TTJA arvates ei ole hoonetes olevate signaalivõimendite väljalülitamine põhjendatud, sest eeldatavalt on kõigil sideteenuste pakkujatel olnud võrdne võimalus parandada oma leviala Eesti Maaülikooli siseruumides (dtl 392). Ka 2021. aastal oli TTJA seisukoht selles küsimuses endine (dtl 394). Kaebaja väidab omakorda, et RHAD ei näe ette võimalust, et võimalikud pakkujad võiksid enne pakkumuse esitamist Eesti Maaülikooli siseruumides oma leviala parandada ning usutav ei ole ka see, et mistahes sideteenuse pakkuja võib lihtsalt hankija asukoha siseruumides leviala omatahtsi parandama hakata.
33.Ringkonnakohus ei leia, et hindamiskriteerium soosiks ebamõistlikul viisil senist teenuse pakkujat või takistaks ettevõtjate vahelist vaba konkurentsi. Vastustaja on 10.03.2025. a menetlusdokumendis kinnitanud, et kaebaja sidekaabel tuleb Maaülikooli hoonesse ning kaebaja saatjad on paigaldatud Maaülikooli hoone katusele. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga selles, et kõik see tõendab, et kaebajal on olnud ning on jätkuvalt võimalus tegeleda oma teenuse, sh levi kvaliteedi parendamisega. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mis vastustaja väited ümber lükkaks, sh näitaks, et vastustaja on kaebajat selles kuidagi takistanud. Ringkonnakohus nõustub ühtlasi VAKO seisukohaga selles, et levitugevus on sideteenuse puhul elementaarne kvaliteedi näitaja ning vastava näitaja hindamine võimaldab hankijal välja selgitada parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus. Hankijal on õigus kehtestada nõudeid selliste näitajate hindamisega seonduvalt, mis tagavad teenuse kõrgema kvaliteedi ja kättesaadavuse. RHS § 85 lg 3 järgi võtab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamise arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Samas on hankijal avar otsustusruum selles, milliseid hindamiskriteeriume seada ning millise osakaaluga neid hindamisel arvesse võtta (vt RHS § 85 lg-d 7, 9). III
34.Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka ÄriTV teenusele seatud tingimusi, täpsemalt Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ punkti 3.6 ning Lisa 1 „Sideteenuse tehnilised tingimused“ punkte 6.6.1 ja 6.6.2. Kaebaja leiab, et need on õigusvastased, sest üksnes senisel teenuseosutajal on olemas RHAD tingimustele vastav ärikliendile pakutav TV teenus.
9
35.RHAD Lisa 1 „Tehnilised tingimused“ p 6.6 järgi peab ÄriTV teenus võimaldama järgmist funktsionaalsust: 6.6.1 toimima IPTV vahendusel asukohast sõltumatult; 6.6.2 võimaldama pildi kvaliteeti vähemalt HD kvaliteedis (dtl 27). RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p 3.6 (dtl 40) näeb ette, et pakkumus peab hõlmama ÄriTV-d koos järelvaatamise funktsiooniga (avalikud kohad) üle IP võrgu, mis sisaldab HD kvaliteedis Eesti telekanaleid ning lisaks vähemalt kahte dokumentaalkanalit, kolme filmi- ja seriaalikanalit, ühte muusikakanalit, ühte spordikanalit, ning ühte lastekanalit. VAKO on eelnevalt otsuses leidnud, et loetelu ÄriTV programmidest on p-s 3.6 vastavas osas vastuolus RHS-ga.
36.Apellatsioonkaebuses selgitatakse, et ärikliendi teleteenuseid on võimalik osutada kolmel moel: 1) antennil põhineva DVB-T tehnoloogia abil; 2) koaksiaalkaablil põhineva DVB-C tehnoloogia abil; 3) optikal/internetil põhineva IPTV tehnoloogia abil. Kaebaja hinnangul saaks ta lähitulevikus pakkuda IPTV tehnoloogial põhinevat teenust, kuid mitte sellistes ajaraamides, nagu on riigihankes eeldatud. VAKO pidas otsuses asjakohaseks hankija põhjendusi, et kaabliga teenuse tellimiseks tal kaableid veetud ei ole ning selleks, et ekraanide asukohad oleksid vahetatavad, ta kaableid ka vedada ei soovi. HD-kvaliteedi ja järelvaatamise funktsiooni puudumine on DVB-T vanema tehnoloogiaga kaasnev tagajärg (otsuse p 8.3.1).
37.Ringkonnakohus ei näe RHAD-is toodud ÄriTV teenuse vastuolu RHS põhimõtetega. Vaid hankijal on hanke eseme piiritlemise õigus (RKHKo 07.06.2017, 3-3-1-96-16, p 16). Ka Euroopa Liidu õigus tunnustab hankija laiaulatuslikku kaalutlusõigust hanke tehnilise kirjelduse koostamisel. Just hankijad teavad paremini, milliseid seadmeid neil on vaja ning just nemad saavad kõige paremini kindlaks määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita (Euroopa Kohtu otsus asjas C-413/17, p-d 29-30). Seega on hankijal õigus ka otsustada, millise kvaliteedi ja tingimustega teenused on tema vajaduste rahuldamiseks vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea hankija piirama enda soove vajadustest mittelähtuva vanema tehnoloogia abil edastatavate teleteenustega. Ka ei nõustu ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebusest aimuva etteheitega selles, et kuivõrd ÄriTV osakaal hankes on miniatuurne, kuid hanke tehnilistes tingimustes seatud kriteeriumid sellised, mida võiks saavutada vaid Telia, tulnuks vastustajal konkurentsi avamiseks ÄriTV teenuse hange muust osast lahutada või sellest hoopiski loobuda (apellatsioonkaebuse p-d 117-118). Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui vastustaja kuulutaks välja eraldiseisva hanke vaid ÄriTV teenuse ostmiseks, ei langeks vaidlustuse/kaebuse alus ära, sest ka vaid ÄriTV teenuse hanke puhul väidaks kaebaja endiselt konkurentsi piiranguid põhjusel, et hangitakse IPTV tehnoloogial põhinevat teenust. Ka ei oleks sarnase suunitlusega teenuste tellimine kahe eraldi hankega millegagi põhjendatud. IV
38.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 11.02.2025. a otsuse tervikuna ning teeb vastavas osas uue otsuse järgmises sõnastuses: „1. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada VAKO 06.01.2025. a otsuse nr 241-24/287417 resolutsiooni punkt 1 ning teha vastavas osas uus otsus järgmise sõnastusega: „Rahuldada Elisa Eesti AS-i vaidlustus osaliselt ja kohustada Eesti Maaülikooli viima TK p 6.6.5, RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p 3.6 kanalite osas ning RHAD Lisa 1 punkt 2.4 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 2. Jätta muus osas kaebus rahuldamata.“
39.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebaja vaidlustuse ka RHAD Lisa 1 punkti 2.4 puudutavas osas, tuleb muuta VAKO 06.01.2025 otsuse punkti 2 vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist puudutavas osas. RHS § 198 lg 2 näeb ette, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb 10
RHS § 197 lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse osalise rahuldamisega, jagatakse vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega, arvestades lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustuse rahuldamise proportsioon pärast ringkonnakohtu otsust 3/5. Vaidlustusmenetluses esitas kaebaja taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 4625 eurot (ilma käibemaksuta) 18,5 tunni õigusabiteenuse osutamise eest keskmise tunnihinnaga 254,12 eurot. VAKO arvates olid vaidlustaja vajalikud ja põhjendatud kulud 12 tunni õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 3049,44 eurot. Ringkonnakohus nõustub VAKO seisukohaga, võttes arvesse nii materjalide mahtu kui ka vaidlusaluste küsimuste ringi. Eeltoodust tulenevalt tuleb Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõista 3/5 põhjendatud menetluskuludest ja vaidlustuselt tasutud riigilõivust. Ringkonnakohus muudab VAKO 06.01.2025. a otsuse p-ga 2 Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja mõistetud vaidlustusmenetlusega seotud kulusid järgmiselt: „Mõista Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1829 (tuhat kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti käibemaksuta ja riigilõiv summas 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega.“
40.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul moodustab proportsionaalselt rahuldatud kaebuse osa 1/3. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
41.Halduskohtumenetluses kandis kaebaja õigusabiteenuse osutamisega seotud kulusid summas 7164,50 eurot ilma käibemaksuta kokku 27,1 õigusabi tunni eest, sh 24 tundi tunnihinnaga 255 eurot, 3 tundi tunnihinnaga 345 eurot ning 0,1 tundi tunnihinnaga 95 eurot (dtl 499-503). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa vajalikud ja põhjendatud menetluskulud halduskohtus ületada 10 õigusabi tundi keskmise tunnihinnaga 264 eurot, kokku seega 2640 eurot. Halduskohtumenetluses vaieldi vaidlustusmenetluses juba läbi vaieldud õiguslike küsimuste üle, ka oli teemade ring väiksem. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega summas 880 eurot, millele lisandub proportsionaalne osa tasutud riigilõivust summas 213.30 eurot ning riigilõiv rahuldatud esialgse õiguskaitse taotluselt summas 20 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1113 eurot ja 30 senti.
42.Ringkonnakohtu menetluses kandis kaebaja õigusabi kulusid summas 9536 eurot ilma käibemaksuta kokku 34,2 õigusabi tunni eest (sh 32,2 tundi tunnihinnaga 255 eurot, 1,9 tundi tunnihinnaga 345 eurot ning 0,1 tundi tunnihinnaga 95 eurot) (dtl 634-637). Õigusabikuludele lisandus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga seotud kulu summas 640 eurot ning esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivuga seotud kulu summas 20 eurot, kokku seega 660 eurot.
43.Riigikohtu pikaajalise praktika kohasel ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes (RKHKo 10.01.2023, 3-20-1280, p 15). Ringkonnakohus leiab, seda põhimõtet tuleb järgida ka käesolevas kohtuasjas, mistõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud õigusabi tundide arvuks ka apellatsiooniastmes 10 tundi 11
keskmise tunnihinnaga 259 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutunud vaidlus halduskohtu otsuse tulemusena senisest keerukamaks ega ka mahukamaks ning puudus vajadus esitada mahukat apellatsioonkaebust kokku 26 lehel. Eeltoodust lähtudes loeb ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks apellatsiooniastmes õigusabikulud summas 2590 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus mõistab proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja 863 eurot, millele lisandub riigilõiv summas 213.30 eurot ning riigilõiv rahuldatud esialgse õiguskaitse taotluselt summas 20 eurot. Kokku mõistab ringkonnakohus Eesti Maaülikoolilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulud summas 1096 eurot ja 30 senti.
44.Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja ka esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist, st hankija kohustamist pakkumuste esitamise tähtaja edasi lükkamiseks kuni 29.04.2025. Taotluse esitamisel lähtus kaebaja eeldusest, et ringkonnakohus teeb otsuse 10.04.2025, millele liitis 10-päevase tähtaja kassatsioonkaebuse esitamiseks ning 7-päevase tähtaja selleks, et Riigikohus saaks vajadusel lahendada uue võimaliku esialgse õiguskaitse taotluse. Vastustaja märkis 07.03.2025. a vastuses, et ei esita sisulisi vastuväiteid esialgse õiguskaitse taotlusele ning uus pakkumuste esitamise tähtaeg on seatud 29.04.2025. Kuivõrd ringkonnakohus teeb otsuse 22. aprillil ning võimalus kohtumenetluse jätkumiseks Riigikohtus on suur, kohaldab ringkonnakohus taotletud esialgse õiguskaitse meedet ning kohustab vastustajat lükkama riigihankes „Sideteenus 2025-2027“ (viitenumber 287417) pakkumuste esitamise tähtaja edasi kuni 12. maini (k.a.). Sarnaselt 17.01.2025. a määruses märgitule leiab ringkonnakohus jätkuvalt, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei õnnestuks kaebajal saavutada RHAD-i muutmist, mistõttu esineb kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Ka ei saa kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks. 17.01.2025. a määrusega kohustas ringkonnakohus Eesti Maaülikooli lükkama pakkumuste esitamise tähtaega edasi mõistliku aja (vähemalt 62) päeva võrra. Käesoleva määrusega muudab ringkonnakohus sisuliselt 17.01.2025. a määruses märgitud esialgse õiguskaitse meedet ning kohustab Eesti Maaülikooli pakkumuste tähtaja edasilükkamiseks kuni 12. maini (k.a.). HKMS § 252 lg 3 sätestab, et esialgse õiguskaitse määrus, millega muudetakse esialgse õiguskaitse määrust, jõustub selle teatavakstegemisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.