Otsuse avalikult teatavaks 22. aprill 2025, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-24-1510
Haldusasi
U.F kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsuse nr VO/ 24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 19.02.2024 avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja - U.F Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.05.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.U.F esitas 19.02.2024 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse taotlemiseks (lisatud).
2.Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsusega nr TVH/24/010545 tuvastati, et U.F-i töövõime ei ole vähenenud. Kuna U.F-i töövõime ei ole vähenenud, jäeti talle Eesti Töötukassa 18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358 töövõimetoetus määramata.
3.U.F esitas 27.03.2024 Eesti Töötukassale vaide töövõime hindamise otsuse ja töövõimetoetuse mittemääramise otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja taotluse uuesti läbivaatamiseks.
4.Eesti Töötukassa 06.05.2024 vaideotsusega nr VO/24/857 jäeti vaie rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 20.05.2024 U.F-i kaebus Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsuse nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsuse nr VO/24/857 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 19.02.2024 avaldus uuesti läbi.
6.Tallinna Halduskohus võttis 21.05.2024 määrusega U.F-i kaebuse menetlusse. 07.03.2025 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada ja märgib oma kaebuse põhjendustes, et ta ei nõustu vaidlustatud otsustega, sest kaebajal annab tunda parem kops ja tal on valud jalgades. Kaebaja ärkab öö jooksul mitu korda, kuid hommikul peab tööle minema. Kaebaja selgitab, et ta töötab ainult poole koormusega, sest tervis ei võimalda terve päeva töötada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
8.1.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega ja tugineb rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonile. Seda klassifikatsiooni soovitatakse kasutada koos rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooniga (RHK-10), mille järgi saab kodeerida haigust või tervisehäiret, lisades RFK järgi kodeeritud infot organismi funktsioneerimisvõime, struktuuride, inimeste tegutsemise ja osaluse ning neid mõjutavate keskkonnategurite kohta. Teisisõnu, RHK-10 annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta. Teave diagnoosi ja funktsioneerimisvõime kohta koos annab laiema ja tähenduslikuma pildi inimese terviseseisundist ja tegutsemisvõimest (töövõime hindamise metoodika on toodud https://www.tootukassa.ee/et/vahenenud-toovoime/toovoime-hindamine ). TVTS § 6 lg 4 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti (edaspidi arst) vastuvõtul. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise metoodika sätestab, et kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis olevaid andmeid: viie viimase aasta diagnoosid ja asjakohased epikriisid; retseptikeskuse andmetel kahe viimase aasta jooksul välja kirjutatud.
8.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja poolt 19.02.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed (dtl 56-115). 2
8.3.Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Siiri Oro analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja Meliva AS ekspertarsti (edaspidi TTO ekspertarst) koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (vt dtl 33-55 ja 123-124). Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk analüüsis käesoleva kohtule vastuse koostamise raames kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning leidis, et eksperdiarvamuste põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamused on kaalutlusvigadeta ja õiged, kaebaja töövõime ei ole vähenenud (dtl 116-122). Vastustaja 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. 8.4 Kokkuvõtvalt hinnati kaebajal valdkondade võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 1, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine – arvväärtusega 0, teabe vastuvõtmine – arvväärtusega 1, teabevahetusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks. Kuigi kaebajal esinevad kerged piirangud liikumisel ning teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. Haiguste esinemine ei tähenda automaatselt vähenenud või puuduvat töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Samuti ei hinnata seisundit, mis võib loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse halvenemist. Vastustaja selgitab kokkuvõtvalt, et töövõime piirangute hindamisel arvestatakse kaebaja poolt kirjeldatud piiranguid ning üldjuhul hinnatakse viimase viie aasta jooksul terviseinfosüsteemi sisestatud terviseandmeid. Kaebajal ei ole olnud viimase viie aasta jooksul seoses esitatud kaebustega rohkem arstide vastuvõttudel, kui esimest korda pöördus käesoleva aasta alguses otorinolarüngoloogi dr Aino Allivere vastuvõtule (epikriis 12.03.2024), taastusraviarsti dr Gunnar Männiku vastuvõtule (epikriis 18.03.2024) ja 3
pulmonoloogi dr Olga Popova vastuvõtule (epikriis 31.01.2024), mille alusel on võimalik samuti järeldada, et kaebaja on piirangutega kohanenud. Piirangud on hinnatud liikumise ja teabe edasiandmise ning vastuvõtmise valdkonnas kergeks ning töövõimet mitte mõjutavaks. Jaanuaris 2024 diagnoositud kroonilise kopsuhaiguse tõttu on ravi määratud ja ravi foonil ei esine enam kui kerge hingamispuudulikkus. Valuravi ei ole kaebaja vajanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et vaidlustatud otsuses on õigesti leitud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
8.5.Vastustaja selgitab, et kaebaja esitas 19.02.2024 koos töövõime hindamise taotlusega taotluse töövõimetoetuse määramiseks. Vastustaja 18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358 jäeti kaebajale töövõimetoetus TVTS § 11 alusel määramata, kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
10.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2, teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda kaebaja tervislikust seisundist haldusorgani poolt otsuse tegemise eel, s.o enne 15.03.2024.
11.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
12.Eesti Töötukassa (ETK) 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 õiguslike alustena on märgitud töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9. Samuti on korrektselt viidatud tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39).
13.TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Lisaks võetakse arvesse ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Pikaajaliseks tervisekahjustuseks loetakse tervisekahjustust, mis eeldatavalt kestab 6 kuud või kauem. Kui inimesel esinevad tegutsemis- ja osaluspiirangud, prognoosib töövõimet hindav arst nende piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. ETK 1
Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, lk 17 (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05-a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).
4
15.03.2024 otsuses nr TVH/24/010545 on TVTS § 5 lg 3 p 1 alusel tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
14.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 8 lg 6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt ning koosmõjus § 3 lg 2 antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta võtmetegevuste kaupa: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhted. Samuti arvestatakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid. Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondades ja võtmetegevustes esinevate piirangute ning § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolude kohta annavad hinnangu nii ekspertarst kui ka taotleja ise (vt määruse nr 39 § 3 lg-d 2 ja 3). Määruse nr 39 § 3 lg-s 2 on toodud välja järgmised kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnad ja võtmetegevused: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, muud liikumise piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade ülestõstmine ja liigutamine, käteosavus, muud käelise tegevuse piirangud; 3) suhtlemine – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega suhtlemine, muud suhtlemise piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine ärkveloleku ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja enesehoolduse piirangud; 5) õppimine ja tegevuste elluviimine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, muud õppimise ja tegevuste elluviimise piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja 5
tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika2 (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi. Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud, kaebaja leiab, et ta suudab töötada ainult osalise tööajaga. Kohus leiab, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud eksperthinnangust. Samuti ei nähtu aluseks võetud eksperthinnangust ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist. Kohtumenetluses on vastavad terviseandmed ja kaebaja antud hinnangud täiendavalt üle kontrollitud ETK ekspertarst dr Ita Kukk poolt (dtl 116-122), kes on piirangute raskusastete osas jõudnud vastustaja varasema seisukohaga samale seisukohale. Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis eeltoodud järeldused ümber lükkaks vaatamata sellele, et kohus juhtis oma menetlusse võtmise määruses kaebaja tähelepanu sellele, et tal tuleb ka oma väiteid tõendada. Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.
15.Vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud. 2
Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigused. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemiandmetel kinnitust. Taotlejal on õhupuuduse, kerge väsimise ja halvenenud kuulmise tõttu häiritud pikkade vahemaade kõndimine ja erinevates kohtades liikumine. Taotlejal on halvenenud kuulmise tõttu häiritud suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 eksperthinnang dtl 33-43), vaidemenetluses tehtud täiendava eksperthinnanguga (Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.04.2024 eksperthinnang dtl 44-55) ja kohtumenetluses antud ETK ekspertarsti dr Ita Kukk seisukohtadega ja põhijäreldustega (dtl 116-122) kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangutele. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus rõhutab, et isiku töövõime ulatuse tuvastamine on meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hinnanguline otsus (TVTS § 7 lg 1; määruse nr 39 § 8 lg 6). Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole Töötukassale vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Kui taotleja on seadnud eksperdiarvamuses toodud hinnangu põhjendatult kahtluse alla, siis ei pruugi Töötukassal ollagi muud võimalust, kui küsida teise eksperdi arvamust ning hinnata seejärel taotleja piirangute ulatust, kõrvutades mõlemaid arvamusi. Oluline on aga arvestada, et kuigi ühe erialaasjatundja arvamus võib anda aluse teise eksperdi hinnangu kõrvalejätmiseks, peab töövõime hindamine sellele vaatamata alati tuginema meditsiinialaste eriteadmistega spetsialisti hinnangule. Sellise hinnangu võib anda ka Töötukassa enda ekspertarst või kohtumenetluses määratud ekspert, kuid Töötukassa ega halduskohus ei saa ilma eriteadmisi omamata ja täiendavaid tõendeid kogumata asuda ise hindama eksperdiarvamuse sisulist põhjendatust. Seega kohus kontrollib oma otsuse langetamisel seda, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.
16.Määruse nr 39 § 6 lg 3 kehtestab järgmised võtmetegevuste raskusastmed: 7
1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.
17.Kaebaja hinnangul esinevad tal taotluse kohaselt piirangud kolmes valdkonnas – liikumise valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (vt kaebaja taotlus dtl 108-115 ja eksperthinnangud dtl 33-43 ja 4455). Kaebaja töövõimet ja kaebaja poolt taotluses antud hinnanguid on hinnanud dokumendipõhiselt Meliva AS ekspertarst Liisi Luht 14.03.2024 (dtl 33-43) ja 14.04.2024 dtl 44-55), samuti vaidemenetluses ekspertarst Siiri Oro 15.04.2024 (dtl 123-124) ja kohtumenetluses 17.07.2024 ETK ekspertarst Ita Kukk (dtl 116-122).
18.Kohus leiab, et nii 14.03.2024 ja 14.04.2024 ekspertiisiaktides, vaidemenetluses võetud teisest arvamusest kui ka kohtumenetluse käigus tehtud korduvast 17.07.2024 eksperthinnangust nähtub, et hinnang kaebaja töövõimele on antud kõigi määruses nr 39 nimetatud valdkondade ja võtmetegevuste kaupa. Kohus, võrrelnud kaebaja taotlust ja eksperthinnanguid, märgib, et eksperthinnangutes on kaebaja esitatud andmed välja toodud ning olukorras, kus ekspertarst ei ole taotleja hinnanguga nõustunud, on esitatud kaebaja hinnangutele vastuseks ekspertarsti hinnangud ja põhjendused. Seega ei ole õige kaebaja väide justkui kaebaja antud hinnanguid arvesse ei oleks võetud. Kohus leiab, et ekspertarvamustes on esitatud andmed kooskõlas määruse nr 39 § 7 lg 1 p-dega 1-6.
19.Eksperthinnangutest nähtub, et kaebajal hinnati võtmetegevuste kaupa taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusastet vastavalt määruse nr 39 §-s 6 kirjeldatule (määruse nr 39 § 7 lg 1 p 1). Eelnevast nähtub, et eksperthinnangutes on põhjendatud kaebaja hinnangutega mittenõustumist. Seejuures ei ole kaebaja tõendanud, et eksperthinnangutes aluseks võetud TIS andmed oleks ebaõiged. Täievavalt on vastustaja kohtumenetluses esitanud ETK ekspertarst Ita Kukk 17.07.2024 arvamuse, mis samuti ühtib piirangute raskusastmete määramise osas varasemate eksperthinnangutega. 8
Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarst. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarsti seisukohad kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses ja kohtukaebuses kirjeldatud piirangutele ühtivad eksperthinnangus märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Arvestades eeltoodud kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid, ekspertarsti hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 0 (null), kuna piirangu raskusastmeid 0 ja 1 ei summeerita. Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtumenetluses ka vastavaid andmeid ümber lükanud.
20.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd ETK oli kohustatud kaebaja töövõime ulatuse tuvastamisel lähtuma koostatud eksperdiarvamusest (määruse nr 39 § 8 lg 6) ning ekspertiisi käigus leiti, et kaebajal töövõime vähenenud ei ole, siis puudus ETK-l alus teha teistsuguse sisuga otsus (TVTS § 5 lg 3 p 1).
21.Kuivõrd kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis jättis vastustaja oma 18.03.2024 otsusega nr TVT/24/014358 kaebajale töövõimetoetuse TVTS § 11 alusel õiguspäraselt määramata. Isikule, kelle töövõime ei ole vähenenud ei saa määrata ka töövõimetoetust.
23.Kuivõrd vaideotsuse aluseks olevad haldusaktid on õiguspärased, siis puuduvad mistahes alused ka vaideotsuse tühistamiseks.
24.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et Eesti Töötukassa 15.03.2024 otsuse nr TVH/24/010545 ja 18.03.2024 otsus nr TVT/24/014358 ning 06.05.2024 vaideotsus nr VO/24/857 tühistamisele ei kuulu. Eelneva tõttu ei ole täidetud ka kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused. Menetluskulud
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.