X. X kaebus kohustada Pärnu linna lahendama tema 22.07.2024 taotlus hauaplatsi senise kasutamisõiguse tühistamiseks ning 23.07.2024 taotlus hauaplatsi kasutamisõiguse enda nimele saamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale 10.04.2025 ja 11.04.2025 esitatud tõendid (kohtute infosüsteemis dtl 206-209, 225-228 ja 239-242).
2.Jätta tühistamisnõue läbi vaatamata.
3.Rahuldada kaebus ülejäänud osas.
4.Kohustada vastustajat lahendama kaebaja hauaplatsi kasutamisõiguse taotlus mõistliku aja jooksul.
5.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendaja kaebaja ja kaebaja onu nimi ning isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.05.2025 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) pöördus 10.07.2024 Vana-Pärnu kalmistuvahi poole seoses sooviga matta isa kalmistul asuvale perekonna hauaplatsile ning taotleda kahe perele kuuluva hauaplatsi (24-15-6 ja 30-7-12) kasutamisõigust (dtl 26). Kaebaja esitas 15.07.2024 kalmistuvahile vabas vormis avalduse, milles andis teada, et soovib kasutusõigust ainult hauaplatsile 30-7-12 ning kaebaja onud on selleks lubanud nõusoleku anda (dtl 25). Kalmistuvaht teavitas 19.07.2024 kaebajat, et Y. Y (kaebaja onu) tegi hauaplatsi 30-7-12 kasutamisõiguse enda nimele (dtl 25). 1(6)
Kaebaja esitas 22.07.2024 avalduse ebaseaduslikult vormistatud kasutamisõiguse tühistamiseks (dtl 22) ning 23.07.2024 e-keskkonnas avalduse hauaplatsi kasutamisõiguse saamiseks (dtl 21). Heakorra peaspetsialist andis 24.07.2024 kaebajale teada, et hauaplatsil 30-7-12 ei ole kunagi ametlikku kasutajat olnud, tegu on X. X-i pereplatsidega, kuid hauaplatsi hooldaja ei ole linnaga kasutusõigust sõlminud. Esimeses järjekorras on hauaplatsi kasutusõiguse saamine kaebaja isal ja onudel, siis nende lastel jne. Samuti on hauaplatsidele eesõigus kasutusõiguse taotluse esitamisel kaebaja onudel (dtl 20 jj).
2.Kaebaja esitas 11.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib vaidlustada kalmistuvahi tegevust hauaplatsi kasutamisõiguse määramisel ning taotleb, et hauaplatsi 30-7-12 kasutamisõigus määratakse kaebajale. Kaebaja on kohtule kinnitanud, et tema eesmärgiks on saada üksnes hauaplatsi 30-7-12 kasutamisõigus. Kaebuse põhjendused:
1.Vastavalt Pärnu Linnavolikogu 14. oktoobri 2021 määruse nr 20 „Pärnu linna kalmistute kasutamise eeskiri“1 (määrus nr 20) § 6 lg-le 2 tuleb hauaplatsi kasutusse saamise taotlusele lisada surnud isiku surmatõend. Määruse nr 20 § 8 lg 1 kohaselt registreeritakse matmine surmatõendi alusel ning KalmS § 9 lg 2 kohaselt maetakse surnu surmatõendi alusel. Kaebaja onul surmatõendit ei ole, seega ei saanud ta seda ka esitada. Hauaplatsi kasutusõigus ja matmisluba väljastati ilma seaduses ettenähtud alusdokumendita. Surmatõendi puudumisel ei saanud kaebaja onu tõestada õigustatud ja põhjendatud huvi.
2.Määruse nr 20 § 16 lg 1 kohaselt loetakse hauaplatsi seniseks kasutajaks isik, kes on korraldanud hauaplatsil teadaoleva esimese matmise, selle puudumisel isik, kes hauaplatsi kasutab. Kaebaja on piisavalt tõendanud hauaplatsi kasutajaks olemist. Kaebaja vanaema oli kuni surmani hauaplatsi kasutaja ja kaebaja on tema ainupärija. Vastustaja eirab kaebaja esitatud tõendeid.
3.Õiguskantsler on 21.02.2014 märgukirja ”Kalmistuseaduse eesmärgipärane rakendamine”2 (märgukiri) p-s 25 selgitanud, et kalmistu ja matmise kontekstis võiks inimest toetav asjaajamine tähendada mh seda, et isiku mistahes vormis pöördumine kalmistu haldaja poole ongi taotluse esitamine ning haldaja ülesandeks on tegelikud tahted tuvastada ning alustada ka kohase menetlusega. Kaebaja on esmase tahteavalduse esitanud e-posti teel 10.07.2024. Seejärel on kaebaja taotlenud kasutusõigust 22.07.2024 e-posti teel ja 23.07.2024 e-keskkonnas. Taotluste osas ei ole kaebaja ühtegi teadet saanud.
4.Märgukirja p 37 kohaselt peab kohalik omavalitsus konkreetsed isikud, kellega hauaplatsi kasutamise leping sõlmitakse, uurimispõhimõtet kasutades välja selgitama. Kalmistuvaht oli teadlik, et hauaplatsi kasutusõigusest on huvitatud ka kaebaja, kuid ei selgitanud seda uurimispõhimõtet kasutades välja.
5.Märgukirja p-s 34 rõhutatakse Riigikohus seisukohta, et avaliku ressursi eraõigusliku isiku kasutusse andmise lepingu sõlmimine peab igal juhul toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse. Vastustaja ei ole seda teinud.
6.Kaebaja palvet kehtiva hauaplatsi kasutusõiguse registrikande tühistamiseks on eiratud, kuigi kaebajal on märgukirja punkti 23 kohaselt selleks õigus.
7.Kaebaja on oma vanaema ainus seaduslik pärija ning erinevate allikate kohaselt on pärijal õigus hauaplatsi kasutamise osas arvamust avaldada.
Vastustaja kirjad jätavad mulje kaebaja survestamisest, kuid ametnik peaks olema erapooletu. Vastustaja on antud juhtumi puhul kohustatud tuvastama tegelikud tahted ning viima läbi hauaplatsi kasutusõiguste õigustatud huvi tuvastamiseks menetluse, mida ei ole tehtud.
9.Kaebaja on järjepidevalt hooldanud hauaplatsi 30-7-12. Kaebaja hooldab hauaplatse läbi lehtede riisumise, lillede ja taimede istutamise, laterna paigaldamise, küünalde viimise jne. Samuti käib kaebaja tihedamini hauaplatsil kui Eestis elavad sugulased. Kaebaja saab seda väita, kuna ta viib hauaplatsidele kas soomekeelseid või sellise kujundusega kalmuküünlaid, mida kaebaja Eestis müügil näinud ei ole ning koristab järgmisel külastusel seal enda eelmisest korrast toodud asju.
10.Kaebaja onu ei ole hauaplatsi kunagi kasutanud ega hooldanud. Kalmistuvaht ei ole kontrollinud kaebaja onu õigustatud ja põhjendatud huvi, kuigi märgukirja p-de 21, 25 ja 37 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel tuvastada tegelikud tahted ning veenduda selles, kas määratud kasutaja on hauaplatsi eest hoolitsenud.
3.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja põhjendused:
1.Pärnu linna kalmistutel asuvate hauaplatside kasutusse andmise kord on sätestatud eeskirja §-des 6 ja 7 ning §-s 16. Sätetest nähtub, et hauaplats antakse kasutusse kahel juhul: surnu matmiseks (§ 6 ja 7) ja juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutusse andmise vormistamisel (§ 16).
2.Tegemist on eeskirja § 16 kohaselt juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutusse andmisega, kuivõrd hauaplatsile 30-7-12 on enne kaebaja taotluse esitamist maetud tema vanavanemad ja onu.
3.Kasutusõiguse saamine eeldab taotluse esitamist (mida kaebaja on koos tema onuga teinud) ning sellised taotlused vaadatakse läbi ühe aasta jooksul (eeskirja § 16 lg 2). Tegemist on pika ja keeruka menetlusega, kuhu tuleb kaasata tihti mitmeid isikuid. Seetõttu on eeskirjaga antud võimalus lahendada juba kasutuses olevate hauaplatside kasutusõiguse saamiseks esitatud taotlused ühe aasta jooksul.
4.Kaebaja on esitanud taotluse 10.06.2024, mistõttu ei ole möödunud eeskirjaga haldusorgani määratud menetlustähtaeg.
5.Kohustamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuivõrd tähtaeg taotluse läbivaatamiseks ei ole saabunud.
6.Kohtu pädevuses ei ole kaebaja kaebuste lahendamine onule antud hauaplatsi kasutusõiguse ja vastustaja kohustamiseks kaebaja kasutusse hauaplatsi andmise nõudes.
7.Kõnealust hauaplatsi ei ole antud kaebaja onu kasutusse ning kasutusõiguse andmise kohta ei ole antud ühtegi haldusakti, mistõttu ei saa kohus ka sellist väidetavat haldusakti tühistada. Selgitused, kus on märgitud, et kasutusõigus on vormistatud või hauaplats on muul viisil kaebaja onule kasutusse antud, on olnud ekslikud. Seda on kaebajale ka korduvalt selgitatud.
8.Kohtul ei ole pädevust teha otsust vastustaja eest ehk kohustada vastustajat andma hauaplats just kaebaja kasutusse. Haldusorgani otsuste kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud ehk kohus saab üksnes asjakohasel juhul hinnata kaalutlusreeglite järgimist.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.KalmS § 1 lg 2 sätestab, et KalmS-s sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, arvestades KalmS-st tulenevaid erisusi. Kalmistut haldab kohalik omavalitsus (KalmS § 6 lg 1). Kalmistu kasutamise eeskirja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu (KalmS § 7 lg-d 1 ja 3).
5.KalmS § 9 lg 13 kohaselt on hauaplatsi kasutajaks KalmS tähenduses isik, kellel on kalmistu haldaja kirjalik või taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek hauaplatsi kasutamiseks. Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel eelisõigus hauaplatsi kasutamiseks. KalmS ega selle alusel kehtestatud määrus nr 20 ei reguleeri selgelt, millest lähtudes määratakse kindlaks hauaplatsi kasutaja. Kui lähtuda linnavalitsuse selgitusest, et hauaplatsidel puudus varasemalt kasutaja, tuli määruse nr 20 § 6 lg 2 kohaselt hauaplatsi kasutusse saamiseks isikul esitada 3(6)
linnavalitsusele taotlus kirjalikult või Pärnu linna kalmistute infosüsteemi vahendusel, millele lisatakse surnud isiku surmatõend, arstlik surmateatis või välisriigis antud surma tõendav muu dokument. Muid nõudeid hauaplatsi kasutusse andmisele § 6 ei sätesta. Määruse nr 20 § 7 lg-d 2 ja 3 – mis reguleerivad juba kasutuses oleva hauaplatsi kasutamise õiguse üleandmist või selle lõppemist – sätestavad, et hauaplatsi kasutaja võib hauaplatsi kasutamise õiguse üle anda enda omastele, millest on kohustatud teavitama teenistust kirjalikult või infosüsteemi vahendusel (lg 2). Hauaplatsi kasutaja surma korral on tema omastel õigus astuda hauaplatsi kasutamise õiguste kasutaja asemele esitades selleks teenistusele taotluse kirjalikult või infosüsteemi vahendusel (lg 3).
6.Kuivõrd KalmS sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse HMS sätteid, tuleb haldusmenetluse algatamiseks esitada haldusorganile taotlus (HMS § 14 lg 1). Kaebaja pöördus 10.07.2024 esmakordselt kalmistuvahi poole, esitas 15.07.2024 vabas vormis avalduse kasutamisõiguse saamiseks, esitas 22.07.2024 avalduse ebaseaduslikult vormistatud kasutamisõiguse tühistamiseks ning esitas 23.07.2024 e-keskkonnas hauaplatsi kasutamisõiguse saamiseks. Nii kaebaja kui ka vastustaja esitatud dokumentidest ega selgitustest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja (ja ka kaebaja onu) taotlused lahendanud (HMS § 43).
7.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestatud olukorra, kus kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et hauaplatsile 30-7-12 ei ole kasutamisõigust vormistatud (dtl 76) ehk sellekohast haldusakti ei ole antud. Kuivõrd ei ole haldusakti, ei ole võimalik seda ka tühistada. Seega jätab kohus selle nõude läbi vaatamata. Samas on kaebaja esitanud enda eesmärgi saavutamiseks sobiva kohustamisnõude, et XXX (vastustaja) lahendaks kaebaja esitatud avalduse senise hauaplatsi kasutamisõiguse saamiseks.
8.Vastustaja on viidanud määruse nr 20 § 16 lg-le 2, mille kohaselt vaadatakse kasutusõiguse taotlused läbi ühe aasta jooksul. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja on taotluse esitanud 10.07.2024, ei ole vastustajale määratud menetlustähtaeg möödunud. Seega ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik. Kohus ei nõustu vastustajaga ja leiab, et kohustamiskaebust on võimalik rahuldada. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotluse tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada kaebuse halduskohtule. Taotluse läbivaatamise tähtaja osas sätestab HMS § 5 lg 4, et menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Asjaolu, et seaduses või määruses on sätestatud menetluse läbiviimiseks tähtaeg, ei anna seega haldusorganile õigust menetlustoimingute läbiviimisega põhjendamatult viivitada. Samuti olukorras, kus vastustaja on ise määrusega määranud väga pika tähtaja, ei tähenda see, et vastustajal on õigus oodata, millal menetlustoimingutega alustatakse. Olukorras, kus sisuliselt vaid kahe menetlusosalisega (kaebaja ja tema onu) haldusmenetluse läbiviimiseks on ette nähtud 1 aasta, tuleks vastupidise tõlgenduse korral asuda uurima, kas määrusega seatud tähtaeg on põhiseaduspärane, sh kooskõlas PS §-ga 14. Samas on käesoleval juhul võimalik vastustaja määrust tõlgendada põhiseaduskonformselt koostoimes HMS § 5 lg-ga 4 – menetlus tuleb läbi viia ilma põhjendamatute viivitusteta, kuid hiljemalt 1 aasta jooksul. 4(6)
Õiguskantsler on hiljuti 03.04.2025 seisukohas nr 7-4/250647/2502426 ja 20.01.2025 seisukohas nr 7-5/250075/2500412 selgitanud, et menetluse läbiviimine põhjendamatu viivitusega on vastuolus hea halduse tavaga. Juhul, kui seadus sätestab haldusorganile konkreetse menetlustähtaja, tuleb menetlus läbi viia viivitamatult, kui asjaolud seda võimaldavad (HMS § 5 lg 4). Ka see, kui pöördumistele ei vastata või kui vastused ei ole piisavalt sisukad ja põhjendatud, ei ole kooskõlas hea halduse tavaga. Täiendavalt on ringkonnakohus selgitanud, et haldusorgani haldusmenetluse läbiviimisega viivitamise vaidlustamiseks ei pea ootama kuni haldusmenetlus on lõpetatud (TlnRnKm 3-162487/47, p 14). Riigikohus on samuti kinnitanud, et haldusmenetlus tuleb läbi viia viivitusteta ehk mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määratlemine sõltub mitmetest asjaoludest, eelkõige küsimuse keerukusest ja asja lahendamiseks vajalikest menetlustoimingutest, esitatud taotluse nõuetekohasusest, taotleja koostöökohustuse täitmise iseloomust ja muudest asjaoludest, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust (RKHKo asjas nr 3-3-1-69-15, p 16).
9.Kohus leiab, et vastustaja on taotluse läbi vaatamisega õigusvastaselt viivitanud. Kohtule ei nähtu, et vastustajal oleks olnud takistusi, mis oleksid oluliselt raskendanud haldusmenetluse läbiviimist lühema aja jooksul. Vastustaja on selgitanud, et hauaplatsi kasutusse andmine määruse nr 20 alusel on pikk ja keerukas menetlus, kuhu tuleb kaasata tihti mitmeid isikuid, kellel on pea alati isiklik suhe hauaplatsile maetud isikutega. Kui hauaplatsi võimalike kasutajate vahel on konfliktid või mõned muud erimeelsused, siis sellises keerulises olukorras haldusmenetluse läbiviimine on aeganõudev. Vastustaja hinnangul on viimane realiseerunud ka praegusel juhul, st võimalike kasutusse saajate ring on suurem kui üks ja nende isikute vahel on erimeelsused. Vastustaja on kohtule andnud järgneva ülevaate menetlustoimingutest, mis on taotluse lahendamiseks tehtud ja millised toimingud on hetkel tegemisel (dtl 114-115): - kaebajale on selgitatud, millistest kriteeriumitest vastustaja taotluse lahendamisel lähtub; - kaebajale on tehtud ettepanek kohtumiseks, et veel kord olukorda selgitada; - kaebaja on esitanud omapoolsed seisukohad kirjalikult, kokkusaamist ei ole vajalikuks pidanud; - vastustaja on vestelnud kaebaja onuga. Vastustaja on ka kinnitanud, et kaebaja ja tema onu taotlused vaadatakse läbi ühes menetluses (dtl 115). Kohtule nähtub, et vastustaja on kaebaja onuga hauaplatsi kasutamisõiguse osas haldusmenetluse raames suhelnud alles 14.02.2025 (dtl 115) ehk ligikaudu seitse kuud peale kaebaja ja tema onu taotluste esitamist. Kohtule ei nähtu ühtegi mõistliku põhjendust, miks vastustaja ei oleks saanud varem (sh hiljemalt kaebaja kohtusse pöördumisel) kaebaja või tema onuga ühendust võtta hauaplatsi kasutamisõiguse asjaolude välja selgitamiseks. Olukorras, kus vastustaja ei ole teinud mõistlike jõupingutusi haldusmenetluse läbiviimiseks, ei ole võimalik ka tugineda asjaolule, et haldusmenetluse läbiviimine on keeruline ja aeganõudev. Haldusmenetluse keerukusele tuginemine on ka vastuolus haldusmenetluses toimunuga ehk asjaoludega, et kaebaja onuga on kontakteerutud 2025. aasta veebruaris ja kasutusõiguse otsuse eelnõu on koostatud juba 19.03.2025.
10.Kohus andis menetlusosalistele 21.03.2025 määrusega võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, avaldusi ja tõendeid kuni 03.04.2025 ning vastuväiteid esitatule kuni 10.04.2025. Kaebaja seejärel esitatud seisukohtadest nähtub, et kaebaja soovib sisuliselt vaidlustada haldusmenetluses vastustaja poolt esitatud seisukohti ja seetõttu ka ametnike tegevust. Kaebaja on esitanud ka sisulisi küsimusi haldusmenetluse läbiviimise kohta (dtl 222) ning sellega seotud tõendeid. 5(6)
Kohus selgitab vastuseks kaebaja küsimusele, et kohtumenetluses esindajate vahetumine ei ole igapäevane, samas ka mitte harvaesinev. Tavapärane on see, et kohtumenetluses on haldusorgani esindajaks õigusteadmistega ametnik, mitte vahetult sama haldusmenetlust läbi viinud või läbiviiv ametnik. Kohus leiab, et kaebaja poolt 10.04.2025 esitatud tõendid ametnike kohta (dtl 206-209 ja korduvalt samad tõendid 11.04.2024 dtl 225-228 ja 239-242) on ilmselgelt asjakohatud ega tõenda ühtegi kohustamisnõude lahendamisel vajalikku asjaolu. Kohus tagastab nimetatud tõendid kaebajale.
11.Kohus selgitab kaebajale veel kord, et kohtu pädevuses ei ole otsustada vastustaja eest, kellele hauaplatsi kasutusõigus määratakse. Kohus teostab üksnes järelkontrolli vastustaja tegevuse üle ega teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3). Antud juhul ei ole kohtule teadaolevalt veel haldusakti antud, seega ei saa kohus kaalutlusõiguse õiguspärasust kontrollida. Ka olukorras, kus asjaolud ja seisukohad on välja selgitamata ning kaalumata, kohustab kohus reeglina vastustajat üksnes haldusmenetlust uuesti läbi viima ja asja otsustama. Kohtu poolt konkreetse otsuse tegemine (nt et hauaplatsi kasutusõigus tuleb anda kindlale isikule), on erandlik. Eeltoodu on ka kooskõlas kohtu volitustega HKMS § 41 lg 3 kohaselt – kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldus-akti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus otsustab ainult selle üle, et hauaplatsi kasutusõiguse kohta tuleb otsustus teha, ei puuduta ka kohtuotsus kaebaja onu õiguseid, s.o konkureerivalt kaebaja õigustega, mistõttu ei ole kohus ka kaebaja onu HKMS § 20 lg 1 alusel kohtumenetlusse kaasanud.
12.Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt, kohustades vastustajat hauaplatsi kasutusõiguse taotlust lahendama. Taotlus tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, s.o ilma viivituseta. Kuivõrd haldusmenetluses toimub juba isikute ärakuulamine, siis juhul, kui ei ilmne uusi aeganõudvaid ja uurimist vajavaid asjaolusid, saabub mõistlik aeg tõenäoliselt juba enne apellatsioonikaebuse esitamise tähtaega. Eeltoodu ei välista aga seda, et poolel on seadusest tulenev õigus käesolevat kohtuotsust vaidlustada. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja ei ole esitanud andmeid muude menetluskulude kohta, mistõttu poolte muud võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.