Sotsiaalõigus › Pensionid

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.05.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBAJA SEISUKOHAD

Kättesaadav arvutivõrgus: Seletuskiri - https://www.riigikogu.ee/download/d9e1235988cc-4757-bc10-349ae1094b2d

2(8)

Kaebuse esitaja on arusaamisel, et vaidlusalune norm (ATS § 110 lg 3) on vastuolus põhiseadusega (§ 12), selliselt, et töötajad, kelle tööleping lõppeb ühes ametiasutuses ja algab teises ametiasutuses (90 päeva jooksul), ei kaota nad oma pensionistaaži, kuid kui töötaja tööleping lõppeb ja algab samas ametiasutuses (90 päeva jooksul), siis ta kaotab oma pensionistaaži, nagu hetkel tegi seda SKA kaebuse esitajaga. Seletuskirja põhjal võib aru saada, et seaduseandja eesmärk see ei olnud, kuid seaduse normi sõnastus on halvasti koostatud ja seadusele peab saama tugineda ka ilma seletuskirja või analüüsita. Pensioni määramine ei tohi takerduda sellise sõnastuse ja sellest tuleneva vaidluse taha, on võimalik, et rohkem kui üks isik on jäänud ilma pensioni suurendamisest just antud vigase normi tõttu. Avaliku teenistuse töötajatel tekib õigustatud ootus pensioni suurendamisele, kui see on seaduses kirjas ja vastavad eeldused on täidetud. Puudulik või vastuoluline norm ei saa kaebuse esitaja õigusi rikkuda.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

3(8)

töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema ATS §-110 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused. Sama paragrahvi järgmise lõike 3 kohaselt säilivad ATS § 110 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest või töölt vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest. Seega on seaduses üheselt sätestatud, et ATS § 110 lg 1 p-s 3 sätestatud soodustingimus (vanaduspensioni suurendamine) säilib vaid katkematult avalikus teenistuses olles. Erand on vaid juhuks, kui teenistus või töösuhe jätkub teises ametiasutuses. Antud juhul asus kaebaja pärast soodustingimustel töölepingu lõppemist 31.05.2016 tööle 13.06.2016 samas asutuses. Tema avalik teenistus katkes. 13.06.2016 ei sõlmitud kaebajaga enam soodustingimustel töölepingut ja tema teenistuslehele 13.06.2016 sõlmitud töölepingu alusel töötamist enam ei kantud. Eelnevast võib järeldada, et Tallinna Haridusamet kohaldas ATS § 110 lg 2 ja 3 sellisena nagu seda on teinud vastustaja. ATS § 113 lg 3 sätestab, et kui isikuga sõlmitakse soodustingimustega tööleping või ta jätkab soodustingimustel teenistust või teenistust käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud ametikohal, siis jätkub tema teenistusstaaži arvestus viie aasta jooksul ATS-i jõustumisest. Tulenevalt ATS § 113 lg-st 6 suurendatakse ATS § 113 lg-s 3 nimetatud isiku riiklikku vanaduspensioni vastavalt sama paragrahvi lõikele 7. Kaebaja ei töötanud alates 13.06.2016 soodustingimustel töölepingu alusel ehk alates 13.06.2016 ei ole tema puhul tegemist ATS § 113 lg-s 3 nimetatud isikuga, kelle teenistusstaaži arvestus saaks jätkuda ja mis annaks aluse pensioni suurendamisele. Kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka on arvestatud tema töötamine perioodil 23.04.2007 – 31.05.2016, kokku 9 aastat 1 kuu ja 9 päeva (dtl 73). Töötamine perioodil 13.06.2016 – 31.03.2018 avaliku teenistuse staaži hulka arvamisele ei kuulu. Seoses kaebaja viidetega seletuskirjale märgib vastustaja, et seletuskirjast ei selgu üheselt, mis põhjusel on sätestatud erisus asutuse siseselt või ühest asutusest teise liikudes, kuid seda erisust korratakse ka seletuskirjas. Samuti ei ole võimalik eirata seaduses olevat üheselt mõistetavat regulatsiooni – isik on katkematult avalikus teenistuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

4(8)

Vastustaja leiab, et kaebaja ei töötanud alates 13.06.2016 soodustingimustel töölepingu alusel ehk alates 13.06.2016 ei ole tema puhul tegemist avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 113 lg-s 3 nimetatud isikuga, kelle teenistusstaaži arvestus saaks jätkuda ja mis annaks aluse pensioni suurendamisele. Kaebaja vastustajaga ei nõustu ja leiab, et ka nimetatud periood tuleb arvata avaliku teenistuse staaži hulka. Avaliku teenistuse seadust tuleb tõlgendada kooskõlas selle seletuskirjaga. Vastasel korral on tegemist põhjendamatu võrdsuspõhimõtte rikkumisega ning see on vastuolus põhiseaduse § 12, samuti õiguskindluse põhimõttega.

5(8)

Seejuures analüüsides kaebaja poolt 13.06.2016 sõlmitud töölepingut nähtub sellest üheselt, et kaebajale on säilitatud näiteks 35 kalendripäevane põhipuhkus (vt ATS § 110 lg 1 p 2). Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud avaliku teenistuse seaduse tõlgendust toetab üheselt ka avaliku teenistuse seaduse seletuskiri koos selle algteksti ja vastavate muudatustega. Kohus toob siinkohal välja ka eelnõu esmases versioonis olnud ATS § 110 sõnastuse teksti: „§ 110. Soodustingimustega tööleping ja soodustingimuste säilimise kord (1) Ametnikule, kelle ametikoht muutub töökohaks käesoleva seaduse §-s 108 nimetatud korras, nähakse soodustingimustena töölepingus ette järgmised õigused: 1) kui ametiasutuses kehtestatud palgajuhendile vastav töötaja töötasu osutub madalamaks tema käesoleva seaduse jõustumisele eelneva kalendrikuu palgast koos perioodiliste lisatasudega, jätkatakse senise palga suuruse töötasu maksmist; 2) säilitatakse käesoleva seaduse jõustumisel 35kalendripäevane põhipuhkus; 3) avalikus teenistuses töötamise aeg riikliku vanaduspensioni suurendamiseks arvestatakse teenistusstaaži hulka vastavalt käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatule. (2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav töötaja ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või kui ta asub teenistusse või tööle valitsemisala teise ametiasutusse seoses ümberkorraldustega, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused. (3) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja omal soovil tööle või teenistusse teise riigi või sama kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusse, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused. (4) Seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži arvestus käesoleva seaduse § 113 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimustel säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest või töölt vabastamise korral teises ametiasutuses töötajana või ametnikuna hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.“ Samal ajal seletuskirjas oli viidatud sätte kohta toodud: “Soodustingimuste säilimine töötaja töökoha vahetuse korral Eelnõu reguleerib, millistel tingimustel säilitakse töötajale soodustingimused ametiasutusesisese liikumise korral ja olukorras, kui töötaja liigub seoses ümberkorraldustega teise ametiasutusse. Kui pärast ATS-i jõustumist liigub soodustingimustega töötaja ametiasutuse sees ühelt töökohalt teisele töö- või ametikohale või valitsemisala ametiasutuste piires seoses ümberkorraldustega, säilivad tema soodustingimused. Liikumine ametiasutuse sees võib tuleneda nt töötaja enda soovist asuda samas asutuses teisele ameti- või töökohale. Ümberkorralduste tõttu liikumine ei tulene isikust enesest, vaid on seotud tööandja tegevusega (nt valitsemisalas liidetakse asutusi) ning selle tagajärjel võib töötaja asuda teises sama valitsemisala ametiasutuses tööle nii töölepingu alusel kui ka ametnikuna. Mõlemal juhul säilib tal õigus ATS-i jõustumisel temaga töölepingus kokkulepitud soodustingimustele. Kui pärast ATS-i jõustumist liigub soodustingimustega töölepingut omanud töötaja omal soovil ametiasutuste vahel ühest riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusest teise riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametiasutusse, st sisulist tööandja vahetust ei toimu, säilib tal teises ametiasutuses töölepingu alusel tööle või ametnikuna teenistusse asudes õigus eelnõus nimetatud soodustingimustele. Seni kehtinud ATS-i alusel teenistusstaaži eest antud teenistusstaaži arvestus eelnõus sätestatud tingimustel säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest töölt või teenistusest vabastamisel teises ametiasutuses töötaja või ametnikuna 90 kalendripäeva jooksul. Katkematu teenistussuhe 6(8)

hõlmab ka avaliku võimu teostamise õiguse peatumise aega ja aega, kui töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Seega, kui isik on nt haige, siis tema soodustingimused säilivad. Soodustingimused säilivad vaid neil, kes liiguvad avaliku teenistuse sees või kelle eemalolek avalikust teenistusest ei ületa 90 kalendripäeva. Sellise piirangu eesmärk on tagada võimalikult kiire üleminek uuele ATS-le ja samas tagada isikule mõistlik aeg teenistuskoha vahetamiseks, ilma et ta kaotaks seetõttu soodustingimused. Teisel lugemisel on otsustatud: Teha eelnõu paragrahvis 110 järgmised muudatused: „1) muuta lõiked 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „(2) Kui pärast käesoleva seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse töötaja ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale või teise ametiasutuse ameti- või töökohale, säilivad tema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud soodustingimused säilivad üksnes juhul, kui isik on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest või töölt vabastamise korral teises ametiasutuses ametnikuna või töötajana hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel vabastamisest.“; 2) jätta välja lõige 4. Selgitus: Muudatuse kohaselt ei tehta soodustingimuste säilimise osas vahet, kas isik asub tööle või teenistusse omal soovil, seoses teenistuse ümberkorraldamisega või hoopis muul põhjusel. Samuti ei tehta soodustingimuste säilimise osas vahet, kas liigutakse sama kohaliku omavalitsuse üksuse piires või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel. Lisaks on tehtud sõnastuslikke korrektuure. Põhiseaduskomisjon juhtivkomisjon: arvestada täielikult“ Eeltoodust saab üheselt järeldada, et seadusandja sooviks ei olnud tekitada soodustuste saamisel erisusi isikute vahel, kes liiguvad eri ametiasutuste vahel võrreldes isikutega, kes liiguvad sama ametiasutuse sees. Selline vahetegu kahe grupi vahel ei oleks ka kuidagi põhjendatud ega saaks olla põhiseaduse §-ga 12 kooskõlas. Riigikohus on korduvalt leidnud, et erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole (vt näiteks Riigikohtu lahendid nr 5-17-12 ja nr 5-19-44). Riigikohtul ei ole alust normi põhiseadusvastasuse motiivil kehtetuks tunnistada, kui normi on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt. Samuti tuleb eelistada tõlgendust, mis tagab erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurema kaitse (vt RKÜKo nr 3-2-1-73-04 p 36). Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik ATS § 110 lg 1-3 tõlgendada omavahel koosmõjus selliselt, et ei tehta soodustingimuste säilimise osas vahet sellel, kas liigutakse sama kohaliku omavalitsuse üksuse piires sh sama ametiasutuse sees või kohaliku omavalitsuse üksuste vahel (samamoodi riigiasutuste vahel). Antud juhul liikus kaebaja Tallinna kui kohaliku omavalitsuse üksuse piires sama ametiasutuse sees ning liikumiste vahele jäi vähem kui 90 päeva. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja asunud ekslikule seisukohale, et kaebaja töötamist perioodil 13.06.2016 – 31.03.2018 avaliku teenistuse staaži hulka ei saa sellest tulenevalt arvata. Samas vastustaja möönab, et kui liikumine oleks toiminud erinevate asutuste vahel, siis oleks saanud vastava staaži arvesse võtta. Selline ATS § 110 lg 1-3 kitsas tõlgendamine ei ole aga kooskõlas seaduse mõttega ega PS § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja kaebus tuleb tervikuna rahuldada ning vaidlustatud otsus ja selle suhtes tehtud vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat kaebaja pensioniavaldust uuesti läbi vaatama. Vastustajal tuleb kaebaja penisoniavalduse uuel läbivaatamisel arvestada kaebaja töötamist 13.06.2016 - 31.03.2019 Tallinna Haridusameti 7(8)

personali- ja dokumendihalduse osakonna personaliarvestaja töökohal avaliku teenistuse staaži hulka ning sellega ületaks tema avaliku teenistuse staaž 10 aastat ja talle tuleks seega maksta ametniku pensionilisa 10%. Menetluskulude jaotamine

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.