Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-24-1190

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16. mai 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1190

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-24-1190

Puudub analüüs selle kohta, milline peaks olema Lehtsest ja Jänedalt III kooliastme ära viimise korral transport Tapale ja tagasi, et Lehtse ja Jäneda III kooliastme õpilased saaksid hakata Tapal koolis käima. Samuti puudub kaebuse esitajatele teadaolevalt igasugune analüüs selle kohta, kui palju hakkaks selline transport maksma. Ühistranspordiga Jänedalt ja Lehtselt Tapale ja tagasi saamine on vähemalt kaebuse esitamise ajal komplitseeritud. Lihtsasti võib tekkida olukord, kus õpilane peaks Tapal peale kooli mitu tundi aega veetma, et siis lõpuks koju saada. Mitmed õpilased, kes hetkel käivad Jänedal ja Lehtses III kooliastmes või soovivad seal hakata käima tulevikus, elavad Jänedast või Lehtsest eemal asuvates veel väiksemates maakohtades. Millisel viisil peaks sellised õpilased oma kodunt Tapale jõudma, ka selle kohta igasugune analüüs puudub. Lisaks on selgusetu, kas ja kuidas õnnestub ühendada Tapal koolis käimist huviringides käimisega, kuivõrd transpordiajad ei pruugi sobida. Ebaselgeks jääb ka otsuses sisalduv viide III kooliastmes väidetavalt tekkivale vajadusele spetsiifiliste klassiruumide järele. Vastustaja on otsuses jätnud arvesse võtmata, et 2020/2021. õppeaastal leidis aset Jäneda Kooli põhjalik rekonstrueerimine, mis läks kokku maksma 456 568 eurot. Seega on õppetingimused vähemalt Jänedal III kooliastme jaoks väga head. Tõik, et Jäneda Kooli hoonesse on lähiminevikus investeeritud rohkem kui 450 000 eurot, on oluliseks argumendiks, mille vastustaja on otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata. Oluliselt pärsitakse kaebajate riikliku õppekava alusel õppivate hariduslike erivajadustega laste toimetulekut kooli ja õppimisega. Lehtse ja Jäneda koolide III kooliastmes on tänu koolide ja klasside väiksusele tagatud selliste laste toimetulek ja hakkamasaamine õppimisega. Olukorras, kus riikliku õppekava alusel õppivad hariduslike erivajadustega lapsed peaksid III kooliastmes hakkama käima Tapal koolis, tekivad suured raskused ja väljakutsed nii lastele endile kui ka nende vanematele. Otsuses puudub analüüs selle kohta, miks peaks Tapa vallas peale säilima võimalus gümnaasiumihariduse omandamiseks ning kas ja milline kokkuhoid Tapa vallale võiks kaasneda gümnaasiumihariduse andmise lõpetamisega Tapa vallas. Samuti puudub analüüs selle kohta, miks peaks olema võimalik gümnaasiumiharidust omandada nii Tapa linnas kui ka Tamsalu linnas. Samuti puudub otsuses analüüs selle kohta, millist mõju Lehtse ja Jäneda III kooliastme õpilaste haridustasemele peaks hakkama avaldama see, et need õpilased peaksid hakkama õppima Tapal koos vene emakeelega lastega. Vastustaja on jätnud otsuses analüüsimata, kas esineb ja kuivõrd tõsine võiks olla oht, et III kooliastmes kulub Tapal pedagoogide oluline tähelepanu vene emakeelega laste eesti keele taseme parandamiseks ning seetõttu ei leia Lehtse ja Jäneda piirkonnast tulnud eesti emakeelega laste III kooliastme õpingud piisavat pedagoogilist tähelepanu ning suunamist. Tapa Gümnaasiumis on olulisi probleeme erinevate rahvuste vaheliste suhetega ja koolikiusamisega ning Tapa Gümnaasiumi hoone on väga halvas seisukorras. Tamsalu Gümnaasiumi (alates 1. septembrist 2024 Tamsalu Põhikooli) juures tegutseb ka Vajangu õppekoht. Selle kohta, kui palju on Vajangu õppekohas õpilasi, millised on Vajangu õppekoha õpitulemused, milline kulu tekib Tapa vallale Vajangu õppekoha lahti hoidmisest ning milline kokkuhoid tekiks Tapa vallale Vajangu õppekoha sulgemisest, otsuses igasugune analüüs puudub. 4

3-24-1190

Kui isegi asuda seisukohale õppeasutusi, kus III kooliastmel saab haridust omandada peaks Tapa vallas olema vähem, siis tuleks esmalt kaaluda III kooliastme sulgemist kas Lehtses või Jänedal selliselt, et teises koolis III kooliaste säiliks. Jäneda Kool asub Lehtse Koolist 9,4 km ning Lehtse Kool paikneb omakorda Tapa Gümnaasiumist 11,2 km kaugusel, mis tähendab, et Jäneda ja Lehtse vaheline kaugus on lühem kui Jäneda või Lehtse kaugust Tapa võrreldes. Otsuses on vastustaja jätnud analüüsimata, millist mõju kohalikule kogukonnale avaldab see, kui nii Lehtses kui ka Jänedal III kooliaste suletakse. Muuhulgas on jäetud analüüsimata, kui paljud lapsevanemad tahavad, et nende lapsed jätkaksid õpinguid Tapal III kooliastmes. Oluline on silmas pidada, et mitmed Jänedal elavad lapsevanemad käivad tööl Tallinnas ning seetõttu oleks neil lihtsam viia oma lapsi mõnesse Tallinna suunda jäävasse kooli, kui Jänedal III kooliaste suletakse, selle asemel, et lapsed hakkaksid hommikuti vanematega võrreldes vastassuunas ehk Tallinna asemel Tapa suunas liikuma. Ka on jäetud otsuses analüüsimata, millist mõju eviks Tapa vallale see, kui lapsevanemad ei hakkaks III kooliastme sulgemise järel Lehtses ja Jänedal viima oma lapsi mitte Tapale või mõnda naaberomavalitsusse kooli. Sellisel juhul tekiks Tapa vallal kohustus maksta naaberomavalitsustele nende oma valla laste eest, kes naaberomavalitsustes koolis käivad. Tapa valla arengukava 2023-2035 ja eelarvestrateegia 2024-2028 leheküljel 23 punktis 3.4.3 on arengueesmärgina sätestatud olemasoleva haridusvõrgustiku stabiilne areng põhikooli osas. 23. märtsi 2024. a otsusega kaldutakse sellest arengueesmärgist kõrvale. Samuti on Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025 leheküljel 23 sätestatud, et eesmärgiks on põhihariduse omandamine paikkondades. Paikkondade mõiste on sisustatud sama arengukava lehekülgedel 6, 7 ja 39, mille kohaselt on paikkondadeks Assamalla, Jäneda, Karkuse, Lehtse, Moe, Porkuni, Tamsalu linn, Tapa linn ja Vajangu. On õige, et Tapa Vallavolikogu 18. märtsi 2024. a määrusega nr 36 on otsustatud Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025 muuta, sätestades selle lisas 9, et 2024/2025 õppeaastal viiakse Jäneda ja Lehtse kooli esimene ja teine kooliaste ühtse juhtimise alla Tapa Gümnaasiumi põhikooli esimese ja teise kooliastmega. Samas ei ilmne ka Tapa valla hariduse ja noorsootöö arengukava 2025 lisast nr 9, et Lehtses ja Jänedal tuleks III kooliaste sulgeda. Arengukava ja tegevuskava muutmise korral ei järgitud Tapa Vallavolikogu 30. septembri 2019. a määruse nr 66 „Arengukava ja eelarvestrateegia koostamise ja muutmise kord“ §-s 4 sätestatud nõudeid. Otsuse poolt hääletas 11 volikogu liiget ja vastu 10 volikogu liiget. Otsuse poolt hääletanute hulgas oli ka Rein Tali. Rein Tali on Tapa Autobussipark OÜ juhatuse liige, ainuosanik ja tegelik kasusaaja. Tapa Autobussipark OÜ korraldas otsuse tegemise hetkel Tamsalu õpilasliini. Korruptsioonivastase seaduse § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Rein Tali pidi olema teadlik, et reformi tulemusena pikenevad õpilasliinid märkimisväärselt, mistõttu esines temal kui Tapa Autobussipark OÜ ainuosanikul ja tegelikul kasusaajal selge majanduslik huvi otsuse jõustumise vastu. Rein Talil oli vaidlustatava otsuse tegemisel huvide konflikt ning ta rikkus toimingupiirangut.

3-24-1190 individuaalsest vajadusest võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Kõikidel haridusliku erivajadustega Lehtse ja Jäneda koolide senistel õpilastel on õigus õppida III kooliastmes Tapa Valla Gümnaasiumis õppekohaga Tapa linnas, kus on eraldi avatud väikeklassid (erituge vajavatele õpilastele) ja klassid kuni 12 õpilasele (tõhustatud tuge vajavatele õpilastele), lisaks kaasatakse vajadusel tõhustatud toe õpilasi tavaklasside õppetöösse, kui see on sobilik nende arendamiseks. Kui õpilasele on määratud koolivälise nõustamismeeskonna otsusega näiteks üks-ühele õpe või ta oma haridusliku erivajaduse tõttu vajab teistsugust lähenemist, mida ei ole võimalik pakkuda Tapa Valla Gümnaasiumis, leitakse koostöös kooli, õpilase ja lapsevanemaga igale õpilasele parima lahendus arvestades kooli võimalusi, vajadusel saavad õpilased õppida individuaalsete õppekavade alusel Lehtse ja Jäneda koolimajades. Vastustaja nõustub, et Jäneda Kooli põhikooli lõpueksamite keskmised tulemused on olnud kõrgemad võrreldes Eesti keskmise tulemusega. PGS § 7 lõike 1 kohaselt on kooli pidaja ülesanne tagada riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Tuleb arvestada, et kooli pidaja ressursid on seejuures piiratud ja vastavalt võimalustele on kooli pidaja analüüsinud põhihariduse kättesaadavuse tagamise võimalusi õpilastele võimalikult kodukoha lähedal. Selleks, et tagada põhihariduse kättesaadavus I ja II kooliastmes võimalikult kodulähedal, on pidaja otsustanud jätta avatuks I ja II kooliastme kõikides seni tegutsenud koolimajades. Õppetöö III kooliastmes jätkub omavalitsuse tõmbekeskustes - Tapal ja Tamsalus. Kooli pidaja korraldab kõikide III kooliastme õpilaste transpordi tõmbekeskustesse. Tapa valla munitsipaalhariduse analüüs on koostatud lähtuvalt Tapa Vallavalitsuse 27. detsembri 2023. a korraldusega nr 807 moodustatud töörühma eesmärgist ja kokkulepitud tingimustest. Üheks tingimuseks oli, et Tapa vallas on võimalik omandada gümnaasiumiharidus. Gümnaasiumihariduse omandamise võimalikkus Tapa vallas on oluline, sest maakonda loodud riigigümnaasiumi vastuvõtuvõimekus ei kata tegelikku vajadust ning maakonna piiripealse omavalitsusena on loodud gümnaasiumis õppimisvõimalused ka teiste omavalitsuste õppuritele. Selleks, et tagada hariduse kättesaadavus kõikidele omavalitsuse õpilastele (sh Jäneda ja Lehtse piirkond), korraldab pidaja õpilaste liikumise kodu ja kooli vahel õpilastranspordiga neile võimalikult kodu lähedalt. Seni Jäneda ja Lehtse koolis õppinud õpilaste koolitee tõmbekeskusesse on tulevikus korraldatud 3 õpilasiiniga ja on kuni 20,1 km pikk õpilastele, kes elavad Jäneda külas. Teiste õpilaste koolitee on mõnevõrra lühem. Transport on korraldatud õpilasliiniga edasi-tagasi ja vajadusel on õpilastel lisaks võimalik kasutada transpordivahendina avalikke ühistranspordiliine. Lisaks õpilasliinide korraldamisele jätkab kooli pidaja vajadusel transpordikulude hüvitamist lapsevanematele sarnaselt kehtinud korrale. Vastustaja on analüüsinud erinevaid võimalusi põhikooli võrgu korrastamiseks ja on jõudnud seisukohale, et I ja II kooliastmes korraldatakse õppetöö õpilastele võimalikult elukoha lähedal käesoleval ajal kasutusel olevates koolimajades, sest varasemas eas võib koolivahetuse mõju olla suuremaid probleeme tekitav. Erinevad teadusuuringud on jõudnud tulemusele, et õpilaste vanus ei ole peamine tegur, mis koolivahetuse õnnestumist või tõhusust mõjutab. Vastustaja koos kooliga lähtub erinevatest teadus- ja tõenduspõhistest ettepanekutest õppetöö korraldamisel III kooliastmes, et tagada õppijate sujuv üleminek ühest koolist teise. 6

3-24-1190

Vaadates Haridus- ja Noorteameti poolt läbi viidud rahulolu-uuringute tulemusi 2023. aastal

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

3-24-1190

Kuna aga kaebajatest Gerli Joost, Eliisa Jürman, Kairi Laht, Jussi Levin, Merily Saar ja Piret Uusküla ei ole volitanud end esindama Sirli Nellist ega osalenud ise kohtuistungil, ei saa Sirli Nellise poolt kohtuistungil antud selgitused kaebeõiguse kohta nendele laieneda. Seetõttu leiab kohus, et kaebeõigust ei saa jaatada Gerli Joosti osas, kelle laps käis kaebuse esitamisel ajal 2. klassis, ja Merily Saare osas, kelle kaks last käisid kaebuse esitamise ajal lasteaias. Eliisa Jürmani, Kairi Lahe ja Jussi Levini osas saab kaebeõigust siiski jaatada, sest nende lapsed käisid kaebuse esitamise ajal 5.-8. klassis. Piret Uusküla osas ei saa kaebeõigust jaatada, sest kaebuse esitamise ajal oli nii kaebusest kui ka rahvastikuregistrist nähtuvalt tema elukohaks Järva vald, mitte Tapa vald. Kaebuse sisu põhjal võib eeldada, et Järva vallas elas ka tema laps. Kaebeõiguse puudumise tõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata Gerli Joosti, Merily Saare ja Piret Uusküla osas.

3-24-1190 põhikoolis 11,9 õpilast tavaklassides. Riigipoolne haridustöötajate tööjõukulude toetus (2023. aastal 2,9 miljonit eurot) ei kata tänaste Tapa valla koolide tööjõukulusid. Koolivõrgu korrastamise tulemusel väheneb aine- ja klassiõpetajate vajadus Tapa vallas võrreldes hetkel kinnitatud kooli struktuuridega 27,46% võrra. Muudatuste rakendamine võimaldab pakkuda kvalifitseeritud õpetajatele täistööajaga tööd, mis tagab neile suurema sissetuleku. Muudatuse rakendamisel katab riiklik tööjõukulude toetus õpetajate töötasu. Vaidlustatud otsusest nähtub seega, et vastustaja on soovinud Tapa valla haridusvõrgu ümberkorraldamisega vähendada kulusid seeläbi, et hoida kokku koolide tööjõukulusid, et saavutada olukord, kus riigipoolne haridustöötajate tööjõukulude toetus kataks aine- ja klassiõpetajate töötasu. Vastustaja poolt 14. aprillil 2025 esitatud andmetest nähtub, et haridusvõrgu ümberkorralduse tagajärjel on Tapa valla koolide koosseisud vähenenud 38,54 ametikoha võrra (232,18-193,64) ning aine- ja klassiõpetajate ametikohtade arv vähenenud 16,22 ametikoha võrra (128,22-112). Seega on vastustaja vaidlustatud otsuse tagajärjel soovitud viisil kulusid vähendanud. Kohus ei näe seejuures probleemi selles, et kokkuhoid võidi saavutada nende ametikohtade arvelt, mis reaalsuses ei olnudki varem täidetud. Ehkki mõned ametikohad võisid olla täitmata, tuli vastustajal siiski eelarve koostamisel nende ametikohtadega arvestada ja nende jaoks raha broneerida juhuks, kui õnnestub need täita. Ametikohtade kaotamisega vastustajal selline kohustus kadus ja ta sai vabanenud raha kasutada muuks otstarbeks. Nagu vastustaja kohtuistungil õigesti selgitas, siis ei ole üheski õigusaktis määratletud, keda tuleb lugeda kooli juhtkonda kuuluvaks, vaid seda mõistet sisustab igaüks subjektiivselt. Seetõttu ei pea kohus mõistlikuks hakata kindlaks tegema, kas kooli juhtkonna osas eraldivõetuna on ametikohtade arv vähenenud. Oluline on see, et haridusvõrgustiku ümberkorralduse järel on koolides tervikuna ametikohtade arv vähenenud ning ka aine- ja klassiõpetajate rühma lõikes, mis oli vastustaja eesmärk. Lubamatuks ei saa pidada seda, kui ametikohtade vähenemine on saavutatud muu hulgas seeläbi, et osad ametikohad viidi Tapa Vallavalitsuse hallatava asutuse Tapa Vallahoolduse koosseisu. Vastustajal on õigus otsustada, kuidas vallas teenuste osutamist korraldada ja vajaduse korral koondada sarnast teenust osutavad ametikohad ühe asutuse alla, mis võib vallale olla majanduslikult otstarbekam. Asjaolu, et mõnede kaotatud ametikohtade ülesanded on pandud õpetajatele, ei ole samuti lubamatu. Vaidlustatud otsusest nähtubki, et vastustaja soov on olnud saavutada olukord, kus õpetajatele saab pakkuda täistööajaga tööd, et tagada neile suurem sissetulek. Vastustaja on istungil asjakohaselt osutanud ka sellele, et vaidlustatud otsusega tehtud ümberkorralduste mõju, sh kokkuhoid ei pea avalduma kohe, vaid tegu on pikema protsessiga. Lisaks on vastustaja osutanud sellele, et tulevikus on plaanis veelgi koolivõrku ümber korraldada gümnaasiumiastmete ühendamise kaudu, mis vähendab veelgi ametikohtade arvu. Seejuures ei ole vastustajal kohustust konkreetselt ära näidata, kuidas tulevikus tehtavad muudatused gümnaasiumiastmes mõjutavad Lehtse ja Jäneda III kooliastet praegusel ajal. Ümberkorralduste mõju tuleb vaadata tervikuna ning vastustaja on ära näidanud, et soovitud viisil kulude kokkuhoid on võimalik ja teostumas. Kuna vastustaja ei ole muul viisil majanduslikku kokkuhoidu vaidlustatud otsusega taotlenud, ei pidanud vastustaja ka muid kõikvõimalikke majanduslikke mõjusid valla eelarvele analüüsima. Ei ole nõutav, et koolivõrgu ümberkorraldamisega peab kokkuhoiu saavutama igas võimalikus aspektis ning vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole vastustaja seda ka taotlenud. Samuti ei saa ilmselgelt õigusvastaseks pidada seda, kui mõnes aspektis valla kulud hoopis suurenevad (nt õpilaste ja muu personali transport). Majandusliku kokkuhoiu saavutamisel tuleb arvestada ka sellega, et koolivõrgu ümberkorraldamine võib olla mitmeetapiline protsess ning lõplik kokkuhoid saavutatakse siis, kui viiakse ellu ka järgmised etapid. Vastustaja ei ole välistanud tulevikus täiendavate koolivõrgu ümberkorraldamise 9

3-24-1190 otsuste tegemist. Ilmselgelt õigusvastaseks ei saa vastustaja otsust pidada ka seetõttu, et haridusvõrgu ümberkorraldamise tagajärjel võivad mõned lapsevanemad otsustada oma lapsed panna hoopis teise omavalitsusüksuse kooli ja sellega võivad vallale kaasneda kulud. Majanduslike mõjude kõrval tuleb kogumis arvesse võtta ka kõiki muid eesmärke, mida vastustaja on koolivõrgu ümberkorraldamisega soovinud saavutada. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isegi kui tegelik kokkuhoid on valla kavandatust väiksem (st kooli ümberkorraldamisega kaasnevad prognoositust suuremad tegelikud lisakulud või arvestatud ei ole ühekordseid väljaminekuid), ei järeldu sellest, et kooli ümberkorraldamine oleks õigusvastane. Vastustaja peab haridusvõrku kujundama pikaajaliste prognooside alusel ja võib arvestada mh edaspidi tekkivat säästu vms (nt olemasolevasse taristusse investeerimise vajaduse vähenemist). Millist kokkuhoidu pidada ümberkorralduse muid eesmärke arvestades piisavaks, et õigustada haridusvõrgu korrastamist, kujutab endast suuresti vastustaja otstarbekusotsust. Kaalutlusviga oleks põhjust tuvastada siis, kui vastustaja on lähtunud täiesti ebaõigetest majanduslikest kaalutlustest. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2024. a määrus asjas nr 3-24-970, p 18.) Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud täiesti ebaõigesti majanduslikest kaalutlustest, mistõttu ei ole alust kaalutlusviga tuvastada.

10

3-24-1190 Samuti on vastustaja esile toonud, et III kooliastmes on vaja spetsiifilisemaid klassiruume. On mõistetav, et laste arvu vähenemise olukorras ei ole mõistlik igas väikeses koolis teha investeeringuid selliste spetsiifiliste klassiruumide rajamiseks, vaid otstarbekam on need rajada suuremate keskuste koolidesse. Selliste investeeringute tegemata jätmisel väikestesse koolidesse ja seetõttu selliste klassiruumide puudumisel kannatab aga seal III kooliastmes õppivate laste hariduse kvaliteet. Et kõigile III kooliastmes õppivatele lastele oleks siiski tagatud arendav õppekeskkond, on põhjendatud vastustaja otsus suunata III kooliastme lapsed valla suurematesse keskustesse. Jäneda koolimaja võidi küll 2020/2021. õppeaastal rekonstrueerida, kuid kaebajad ei ole tõendanud, et sinna rajati ka III kooliastme õppetöö jaoks vajalikud spetsiifilised klassiruumid. Eeltoodut arvestades ei saa vastustajale ette heita, et ta ei kaalunud III kooliastme jätmist ühte kohta, s.o kas Jänedale või Lehtsesse. Asjaolu, et Jäneda kooli 9. klassi eesti keele ja matemaatika põhikooli lõpueksamite tulemused on olnud Tapa vallas kõige paremad ning üle Eesti keskmise, ei viita kaalutlusveale. Õigusaktides ette nähtud kvaliteediga hariduse andmine tuleb tagada sõltumata kooli asukohast. See tähendab seda, et vanemal on õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt oma lapsele õpet, mis vastab vähemalt õigusaktides sätestatud nõuetele, sh riiklikule õppekavale. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ka osutanud eesmärgile III kooliastme koondamisega parandada hariduse kvaliteeti. Kaalutlusveaga saaks tegu olla siis, kui vastustaja otsusega ei oleks ilmselgelt võimalik hariduse kvaliteeti positiivselt mõjutada. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud otsuse tagajärjel ei oleks võimalik hariduse kvaliteeti Tapa vallas tõsta. Seega ei saa selles osas kaalutlusviga tuvastada.

11

3-24-1190

Kaebajad on osutanud ka sellele, et Tapa linna koolis on probleeme koolikiusamisega.

Kiusamise oht ei ole selline asjaolu, mille pärast tuleks vaidlustatud otsust pidada kaalutlusvigaseks. Igal koolil on kohustus tagada koolis viibivate õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse (PGS § 44). Kohus märgib, et koolikiusamist jm lastevahelisi pingeid võib ette tulla igas koolis, kuid selle vähendamiseks on võimalik rakendada erinevaid meetmeid (näiteks saab kool liituda kiusamisvaba kooli programmiga). Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et Tapa Valla Koolil on plaanis selle programmiga järgmisest õppeaastast liituda ja ettevalmistused selleks käivad. Kiusamise esinemise korral on vanemal õigus nõuda meetmete võtmist, kuid võimaliku kiusamise väitele tuginedes ei saa nõuda olemasoleva kooli säilitamist. (Vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2023. a määrus nr 3-23-338, p 17.)

12

3-24-1190

13

3-24-1190 Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et vastavalt PGS § 46 lõikele 9 lähtub kool õppe korraldamisel kaasava hariduse põhimõtetest ja igale õpilasele tagatakse tulenevalt õpilase individuaalsest vajadusest võimetekohane õpe ja vajalik tugi õpetajate, tugispetsialistide, abiõpetajate ja teiste spetsialistide koostöös. Kõikidel haridusliku erivajadustega Lehtse ja Jäneda koolide senistel õpilastel on õigus õppida III kooliastmes Tapa Valla Gümnaasiumis õppekohaga Tapa linnas, kus on eraldi avatud väikeklassid (erituge vajavatele õpilastele) ja klassid kuni 12 õpilasele (tõhustatud tuge vajavatele õpilastele), lisaks kaasatakse vajadusel tõhustatud toe õpilasi tavaklasside õppetöösse, kui see on sobilik nende arendamiseks. Kui õpilasele on määratud koolivälise nõustamismeeskonna otsusega näiteks üks-ühele õpe või ta oma haridusliku erivajaduse tõttu vajab teistsugust lähenemist, mida ei ole võimalik pakkuda Tapa Valla Gümnaasiumis, leitakse koostöös kooli, õpilase ja lapsevanemaga igale õpilasele parima lahendus, arvestades kooli võimalusi, vajadusel saavad õpilased õppida individuaalsete õppekavade alusel Lehtse ja Jäneda koolimajades. Seega on haridusliku erivajadusega lastega arvestamine ning neile sobivate õppetingimuste loomine nagunii vastustaja seadusest tulenev kohustus, mille olemasolu ei sõltu sellest, kas Jänedal ja Lehtses on III kooliaste või mitte. Vastustaja on veenvalt ära näidanud, et ta pakub haridusliku erivajadusega lastele nende vajadustele vastavat tuge. Isegi kui lapsed on harjunud väiksema kooliga või konkreetse klassi ja klassikaaslastega, ei loo see kaebajatele subjektiivset õigust senise olukorra jätkumisele, kui uues elukohajärgses koolis on võimalused õpilase arengu toetamiseks piisavad, et õpilane saab põhihariduse omandada. Koolipidajal säilib igal juhul lapsele õppeks vajaliku toe korraldamisel lapse parimate huvide silmas pidamise kohustus. Samuti on laste uue kooliga kohanemisel oluline roll lapsevanematel, kes saavad laste kohanemist soodustada ja neid sel teekonnal koostöös kooliga toetada. Kohtul ei ole alust haridusliku erivajadusega lapsi puudutavas osas kaalutlusviga tuvastada.

14

3-24-1190

15

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.