ML-i kaebus Tartu Vangla 17.05.2024.a otsuse nr 624/24/2068-2 tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: ML Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Tiiu Miller
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 12.05.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja ML esitas 07.05.2024 Tartu Vanglale avalduse (reg nr 6-24/24/2068-1, VaPo reg nr 2-24/2-2/4107, dtl 13), milles soovis kirjalikku vastust ammu esitatud avavangla avaldusele. Kaebaja märkis, et tal on tehtud kõik programmid.
2.Kaebaja esitas 07.05.2024 Tartu Vanglale avalduse (reg nr 2-3/24/1273-1, VaPo reg nr 224/2-2/4108, dtl 14), milles soovis teada, kas kinnipeetavale tehakse iseloomustus igal aastal. Kaebaja on vanglas 2022. aastast, läbinud erinevaid programme ja ta käib tööl. Kaebajaga pole läbi viidud vestlusi või öeldud, kui suur tema riskiprotsent on. Kaebaja arvates on ta paranenud.
3.Vastustaja Tartu Vangla jättis 17.05.2024.a otsusega nr 6-24/24/2068-2 (dtl 3-4, edaspidi vaidlustatud otsus) sooritamata kaebaja taotletud toimingu alustada avavanglasse 1
ümberpaigutamise menetlust. Vastustaja põhjendas, et kaebaja on individuaalses täitmiskavas (dtl 45-48, edaspidi täitmiskava) hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele. Kaebaja puhul on ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise kombinatsioon selline, et vastustaja ei toeta kaebaja tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja kandmata vangistus ületab 24 kuud. Täitmiskavast tulenev avavanglasse ümberpaigutamise kuupäev avaneb 23.09.2026 ja karistusajast tulenev kuupäev 23.03.2027. Ümberpaigutamise otsustamise aeg ei ole veel käes. Puudub vajadus hinnata täitmiskavas planeeritud tegevusi ja nende läbimist või muid asjaolusid.
4.Vastustaja vastas 17.05.2024 kaebaja selgitustaotlusele seoses iseloomustusega (reg nr 23/24/1273-2, dtl 5). Vastustaja selgitas, et kui kaebaja pidas silmas riskihindamist, siis selle koostamise vajadust hindab inspektor-kontaktisik ning see koostatakse kas uute karistuste jõustumisel, tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse ajal iseloomustuse koostamiseks või uute faktide ilmnemisel, mis muudaksid täitmiskava. Kinnipeetava ohutase ja riskiprotsendid ei lange automaatselt täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimisel ja täitmisel. Samuti ei tähenda kinnipeetava hea käitumine vanglas ehk kontrollitud keskkonnas seda, et tema ohtlikkust ühiskonnale saab hinnata madalaks.
5.Kaebaja esitas 31.05.2024 vastustajale vaide (reg nr 1-11/24/167-1, VaPo reg nr 2-24/22/5540, dtl 15). Kaebaja taotles tema avavanglasse paigutamise küsimuse ülevaatamist. Kaebaja hinnangul ei ole karistuse kandmine kinnises vanglas otstarbekas, ta on läbinud täitmiskavas ette nähtud tegevused ja riskid on maandatud. Vastustaja on õigusvastaselt keeldunud toimingu sooritamisest. Kaebaja on teadlik, et ta ei saa nõuda ümberpaigutamise menetluse alustamist, vaid vastavuse hindamist. Kaebaja soovib, et vastustaja tooks välja tegevused koos ajakavaga, mis maandaksid esinevad riskid.
6.Vastustaja tagastas kaebaja vaide 17.06.2024.a otsusega nr 1-11/24/167-2 (dtl 16-17), kuna leidis, et vaide nõue erineb taotluse nõudest. Vastustaja selgitas avavanglasse ümberpaigutamise regulatsiooni. Vastustaja leidis, et ta ei alustanud avavanglasse paigutamise menetlust õiguspäraselt ja ei esine põhjendatud vajadust hinnata kaebaja vastavust avavanglasse ümberpaigutamise kriteeriumitele. Tegevus, mis on vajalik avavangla kriteeriumite täitmiseks, on vastava tähtaja ootamine ja seni vangistuse veetmine viisil, mis ei lähe vastuollu õigusaktides sätestatud nõuetega.
7.Kaebaja esitas 22.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse vaidlustatud otsuse tühistamise ja kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamise uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kaebaja leidis, et vastustajal ei ole õigust määrata tema ohutaset ühiskonnas ja tuginetud on arhiveeritud kuritegudele, mida kaebajale ei saa enam ette heita. Vastustaja saab lähtuda kehtiva kuriteo karistusest ja käitumisest praeguse vangistuse ajal. Kaebaja karistus jäi miinimumpiirile, seega ei olnud tema süü suur. Kaebaja karistuse kandmine on olnud laitmatu, ta osaleb tööhõives ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastustaja kohtleb kinnipeetavaid erinevalt. Kaebaja avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks ei ole takistusi.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on hinnanud, kas kaebaja vastab avavanglasse ümberpaigutamise nõuetele, ning leidnud, et kaebaja puhul ei ole tingimused avavanglasse paigutamiseks täidetud. Täitmata on esiteks tingimus, et on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja teiseks tingimus, et kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas. 2
Otsuse tegemise ajal kehtinud kaebaja 18.12.2023.a täitmiskavast (dtl 45-48) nähtuvalt oli kaebaja hinnatud ametnikele väheohtlikuks, avalikkusele ohtlikuks ning konkreetsele täiskasvanule/täiskasvanutele kõrgohtlikuks. Kaebaja ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise kombinatsioon on selline, et vastustaja ei toeta kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kaebaja täitmiskavast nähtuvalt oli temale planeeritud tegevustena kahe sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“ läbimine ning põhihariduse omandamine. Kaebaja läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ 2023.a oktoobrikuus ning programmi „Eluviisitreening“ 2024.a märtsis. Kaebajal ei olnud taotluse esitamise ajal põhiharidust omandatud, see tegevus oli planeeritud 2024.a III kvartalisse. Kaebaja ei osale praegu õppetegevuses. Kaebaja ei vasta täitmisplaani § 17 lg 1 p 3 tingimustele. Vastustajal ei ole kuidagi võimalik kaebaja jaoks positiivset otsust teha ning teda avavanglasse paigutada. Kinnipeetava ohtlikkuse taseme määratlemine on väga suure kaalutlusruumiga otsustus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Ohtlikkust hinnatakse peamiselt toimepandud kuritegude põhjal. Ohutase määratakse seda kõrgem, mida raskemad tagajärjed süüdimõistetu tegudel on ja mida tõenäolisemalt ta raskete tagajärgedega tegusid uuesti toime võib panna. Kaebaja korduvad karistused näitavad, et varasemad karistused ja ka reaalses vangistuses viibimine ei ole soovitud mõju avaldanud ja kaebaja on jätkanud kuritegude toimepanemist. Praegust vangistust kannab kaebaja Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsuse alusel, kaebaja tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust. Kaebaja põhjustas teisele isikule eluohtliku tervisekahjustuse, mille tagajärjel kannatanu suri. Ümberpaigutamise taotluse esitamise seisuga oli kaebaja karistust kandnud pisut enam kui üks aasta ja seitse kuud. Riskihindamise ankeedis on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse risk hinnatud kõrgeks ning uue vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosuse risk väga kõrgeks, mistõttu ei toetaks vangla kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arhiveeritud kuritegudele tuginemine riskihindamisel on ette nähtud õigusnormides. Avavanglasse paigutamise otsus on individuaalne ning teiste kinnipeetavate suhtes tehtud otsustest ei saa järeldada ebavõrdset kohtlemist. Kohtu seisukoht
9.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda avavanglasse paigutamist. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda, et vangla hindab, kas kinnipeetav vastab vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestatud tingimustele, ning tingimuste täidetuse korral kaalub tema avavanglasse ümberpaigutamist (Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas 3-18-111 p 18). Kohtu hinnangul on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et kaebaja puhul ei ole avavanglasse ümberpaigutamise tingimused täidetud. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ja ei korda neid täies mahus.
10.VangS § 20 lg 1 sätestab, et kinnipeetava võib tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse, kui on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi, ja kui: 1) kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, või 2) kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Kaebaja suhtes ei ole kohaldatav VangS § 20 lg 1 p 2. Kaebaja viibib kinnipidamisasutuses alates 26.09.2022 ja tema karistusaja lõpp on 23.09.2028. Tähtpäev, mil kaebaja ärakandmata 3
vangistus ei ületa 18 kuud, on 23.03.2027.
11.Justiitsministri määruse „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p 3 täpsustab VangS § 20 lg 1 p 1 alusel avavanglasse ümberpaigutamise eeldusi. Säte on sõnastatud ebaõnnestunult ja sellest on raske aru saada, millised eeldused peavad esinema samal ajal ja millised eeldused või nende kombinatsioonid on alternatiivsed. VangS § 20 lg 1 alusel on kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise üldiseks eelduseks, et on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Kohtu arusaamisel on seda sätet täitmisplaani § 17 lg 1 punktis 3 sisustatud nii, et kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse täitmiskava alusel on võimalik kahes olukorras. Esiteks olenemata ära kantud vangistusest, kui riskihindamise tulemusel ei ole kinnipeetav üliohtlik ning kõrgohtliku kinnipeetava ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon on selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Teiseks juhul, kui ärakandmata vangistus ei ületa 24 kuud ja täidetud on ajaline kriteerium kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kaalumiseks (KarS § 76 lg 1 p 2 või lg 2 p 2). Teisena nimetatud ajaline kriteerium ei ole kaebaja puhul taas täidetud.
12.Kaebaja vastaks seega avavanglasse paigutamise tingimustele üksnes eeldusel, et individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas. Täitmisplaan sisustab seda muuhulgas seeläbi, et kaebaja ei ole riskihindamise alusel üliohtlik ning hinnangu kõrgohtlik korral on ohutaseme ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kombinatsioon selline, et vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kaebaja individuaalse täitmiskava järgi ei ole kaebaja avavanglasse ümberpaigutamise kaalumist ette nähtud varem kui 23.09.2026. Täitmiskava põhjal ei ole kaebajat hinnatud üliohtlikuks. Küll aga on kaebajale antud hinnang kõrgohtlik konkreetse täiskasvanu / täiskasvanute suhtes (risk ühiskonnas). Vastustaja põhjendas vaidlustatud otsust muuhulgas kaebaja ohtlikkusele antud hinnanguga.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et tema ohtlikkust on hinnatud valesti. Riskihindamist reguleerib justiitsministri määrus „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. Määruse § 3 lg 4 sätestab, et riske hindav ametnik annab hinnangu asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib endale ja teistele ohtlik olla, ning analüüsib riskihinnangus kinnipeetava kuritegelikku käitumist, eluaset, tööd ja haridust, majanduslikku toimetulekut, suhteid, sõltuvusainete tarbimist ja probleemkäitumist, tervist ja emotsionaalset seisundit, mõtlemist ja käitumist, hoiakuid, ohtlikkust. Kohtu hinnangul on põhjendatud, et avavanglasse ümberpaigutamisel arvestatava riskihindamise puhul on oluline kaal kuritegelikul käitumisel ehk kaebaja sooritatud tegudel. Avavanglas on kinnipeetava liikumisvabadus suurem ja kontroll kinnipeetava üle väiksem. Isiku minevikus toime pandud teod näitavad, millist käitumist temalt saab kontrollimata keskkonnas oodata.
14.Kohus avaldas 17.03.2025.a määruses kaebajale tema riskihindamise kohta järgmist: - riskihindamise ankeedi kohaselt on kaebaja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule / täiskasvanutele (risk ühiskonnas); - oht seisneb vägivalla kasutamises, mille tagajärjeks on rasked tervisekahjustused ning 4
surm. Samuti seisneb oht alkoholijoobes sõiduki juhtimises. Oht on kõige suurem, kui kaebaja on tarvitanud alkoholi, ei lahenda probleeme seaduspäraselt ning kui tekib konflikt teiste isikutega; - hinnangu aluseks olevate faktiliste asjaoludena on viidatud a) 20.08.2019 toimunud sündmusele: kaebaja peksis oma sõpra, kuna sõber oli seksuaalvahekorras kaebaja elukaaslasega, sõber suri saadud vigastustesse, kaebaja oli tarvitanud alkoholi (Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsus asjas 1-19-9444); b) 02.02.2011 toimunud sündmusele: kaebaja lõi liinibussis alaealist noormeest, kaebaja sõnul solvas noormees tema elukaaslast, kaebaja oli tarvitanud alkoholi (Tartu Maakohtu 11.04.2011.a otsus asjas 1-11-4639); c) sündmusele, kus kaebaja sõnul varastas tuttav temalt mobiiltelefoni, kaebaja võttis telefoni tuttavalt jõuga ära ning lõi teda rusikaga kõhtu (Valga Maakohtu 17.02.2003.a otsus); - kõrgohtlik on nelja-astmelisel skaalal kolmas aste. Ohtlikkuse tasemed on väheohtlik ohtlik - kõrgohtlik - üliohtlik; - hinnangu kõrgohtlik kirjeldus on järgmine. Ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja teo toimepanemise tagajärg on suur kahju. Ohtlik käitumine on kaasa toonud raskeid tervisekahjustusi, s.h. eluohtlikke vigastusi. Teo tagajärgedeks on olnud inimese surm või raskete tervisekahjustuste tekitamine, millest taastumine on väga pikaajaline, võimatu. On teinud ohtlikke (s.h. ühiskonnaohtlikke) tegusid, millega on kaasnenud raskendavaid asjaolusid.
15.Kohtu arvates on vastustaja õigesti hinnanud, et kaebaja on ühiskonnas kõrgohtlik. Samuti on kohane vastustaja hinnang, et kui praegu oleks otsustamisel kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamine, siis vastustaja seda ei toetaks. Kohus viitab eriti sellele, et kaebaja vägivaldne käitumine ühiskonnas kordub, pikema ajavahemiku möödumine eelmisest teost ei tähenda kaebaja puhul seda, et kaebaja sel viisil enam ei toimi, ning kaebaja tegude tagajärjed muutuvad ajas raskemaks.
16.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide arhiveeritud karistuste kasutamisele riskihindamisel. Seda näeb ette õigusnorm. Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil.
17.Kokkuvõttes on vastustaja õigesti kindlaks teinud, et kaebaja ei vastanud vaidlustatud otsuse tegemise seisuga VangS § 20 lg 1 sätestatud tingimustele. Vaidlustatud otsus on õiguspärane. Sel juhul ei ole alust kohustada vastustajat kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamist uuesti otsustama. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
5
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.