lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3483/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 10.04.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3483/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1151
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-3483 10. aprill 2025 Karin Jõks X-i kaebus Tartu Vangla 27.12.2024.a käskkirjade nr 224/1-3/527 ja 2-24/1-3/528 tühistamiseks, alternatiivselt vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1.Tartu Vangla tunnistas 27.12.2024.a käskkirjaga nr 2-24/1-3/527 kaebaja X-i süüdi Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 (kinnipeetav on kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas) nõuete rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamise üheks nädalaks. Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli ettekanne nr 2-24-3710, mille kohaselt keeldus kaebaja 27.11.2024.a kella 20.20 paiku allumast korraldusele panna raadio vaiksemaks. Sellele järgnenud tegevuse käigus suhtles kaebaja ametnikuga ebaviisakalt ja rikkus kodukorra p 1.6.3 nõudeid. Kaebaja karistamine on vajalik, tal oli rikkumise toime panemise ajal 60 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest vähemalt viis on määratud suhtlemisnõuete rikkumise eest. Tulenevalt rikkumise asjaoludest ja kaebaja suhtumisest rikkumisse ei ole kõige kergema karistusliigi (noomitus) kohaldamine põhjendatud.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla tunnistas 27.12.2024.a käskkirjaga nr 2-24/1-3/528 kaebaja süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 4 (kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses oleva elu- ja olmeruumid) nõuete rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamise üheks nädalaks.

1

Distsiplinaarmenetluse ajendiks oli ettekanne nr 2-24-3732, mille kohaselt helistasid kinnipeetavad 29.11.2024 kella 13.30 paiku valveruumi ja teavitasid, et kaebaja hakkas kambris lõhkuma. Kambrisse sisenedes selgus, et kambri seinal on peegel lõhutud, kambri ülevaatusel tuvastati lõhutud prügikast. Vangla vara rikkumine on fikseeritud ettekandega. Kaebaja tunnistab süüd, kuid viitab, et kuna ta ei saanud oma tahtmist, otsustas ta hakata lõhkuma. Kaebajat on varem selliste rikkumiste eest karistatud ja määratud nii noomitust kui lisatoitlustuse keelamist. Kergema karistuse määramine ei too suure tõenäosusega soovitud tulemust.

3.Kaebaja esitas 27.12.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla käskkirjade nr 2-24/1-3/527 ja 2-24/1-3/528 tühistamist vähese süü tõttu või alternatiivselt alustada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust ATS § 72 järgi. Kaebaja tõepoolest solvas 27.11.2024 valvurit, kuna sama valvur solvas 11.11.2024 kaebajat. Vangla sisekontroll jättis nii kriminaal- kui distsiplinaarmenetluse alustamata, kuna valvur käitus õiguspäraselt. Kui selline käitumine vanglas on õiguspärane, siis miks karistatakse selle eest kinnipeetavat. 29.11.2024 käitus valvur kaebajaga ebaviisakalt, kui kaebaja soovis minna duši alla pesema. Selle peale kaebaja vihastas ja lõhkus peegli ja prügikasti. Arvestada tuleks, et kaebajal on diagnoositud kerge vaimne alaareng koos oluliste käitumishäiretega ja segatüüpi isiksusehäired. Kui kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine polnud põhjendatud, võiks kohus kaebajale määrata mittevaralise kahju hüvitise päevade eest, mil ta ei saanud e-poest kaupa tellida. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse, taotluse riigi õigusabi korras esindaja saamiseks ning taotles tõendite kogumist ja enda ärakuulamist kohtuistungil.
4.Tartu Vangla esitas 07.04.2025 kohtunõude vastusena määruse punktides 1 ja 2 nimetatud käskkirjad ning teatas, et kaebaja ei ole esitanud nende käskkirjade peale vaideid ja ei ole esitanud seoses käskkirjadega kahju hüvitamise taotlust. Kohtu seisukoht
5.Kohus tagastab kaebuse Tartu Vangla 27.12.2024.a käskkirjade nr 2-24/1-3/527 ja 2-24/13/528 tühistamise nõuetes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ja vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Kohtupraktika kohaselt saab kinnipeetav pöörduda kohtusse üksnes selle nõudega ja üksnes selles ulatuses, mis oli vaidluse esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses. Kaebus on esitatud samal päeval, kui anti vaidlustatud käskkirjad. Kaebaja ei ole kaebuses esitanud andmeid kohtueelse menetluse läbimise kohta. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja vaideid esitanud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema kaebus ei ole lubatav.
6.Kohus tagastab kaebuse nõudes alustada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse 2

kaitseks. Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglaametniku suhtes ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi või kohustusi ning selle eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ametniku suhtes järelevalve-, distsiplinaar- vms menetluse läbiviimist või ametniku karistamist (vt näiteks Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2024.a määrus asjas 3-24-752). Kaebajal on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele pöördumisele vastus. Kaebuse põhjal on kaebaja seda teinud ja talle on vastatud.

7.Kaebaja märkis kaebuses, et kui kohus leiab, et distsiplinaarkaristuse määramine polnud põhjendatud, siis võiks kaebajale määrata hüvitise. Kohus ei käsitle seda kaebuse nõudena HKMS § 41 lg 1 mõistes, kuna avaldus ei ole sõnastatud nõudena. Kohus ei jäta kaebust käiguta kaebaja avalduse täpsustamiseks (hüvitamisnõude esitamiseks), kuna kahju hüvitamise nõue ei oleks lubatav. Kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust (VangS § 11 lg 8) ning nõue tuleks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
8.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kaebuses esitatud menetluslikke taotlusi. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
10.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
11.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja on korduvalt läbinud iseseisvalt kohustusliku kohtueelse menetluse ja esitanud kohtule arusaadava kaebuse (3-24-1402, 3-24188, 3-24-2244, 3-24-2247 jt). Praegusest kaebusest on arusaadav kaebaja tahe ja eesmärk ning kaebuse aluseks olevad asjaolud. Puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Määruse punktis 5-7 toodu tähendab, et ka selle sätte kohaldamise eeldused on täidetud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 5 alusel rahuldamata.
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

kohtunik Karin Jõks

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium