Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.S-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– G.S
Asja läbivaatamine
08.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.S-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.06.2025 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani kodanik G.S (sünd. aa.aa.aaaa) saabus viimati Schengeni alale 25.05.2022 Narva piiripunkti kaudu, kasutades Usbekistani passi kehtivusega 08.01.2022 07.01.2032 ja Eesti väljastatud pikaajalist viisat kehtivusega 25.05.202225.05.2023 (kehtivus 365 päeva mitmekordse sisenemise õigusega).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 07.04.2025 Tallinnas Mere pst 4 asuvas Rotermanni hostelis välismaalaste dokumente ja viibimisaluseid. Ühes toas elasid kaks Usbekistani kodanikku, kellest üks nimetas end G.S-iks . Tal puudus pass, mille ta oli väidetavalt Balti jaamas kaotanud. Isik väitis, et tuli Eestisse 2024. a detsembris. Ta peeti 07.04.2025 kl 19.00 kinni ja toimetati kontrollimise eesmärgil kinnipidamiskeskusesse. Isik tunnistas kinnipidamiskeskuses, et tal siiski on pass, mis asub hostelis ja on peidetud tema isiklike asjade vahele. Samuti selgus, et isik valetas Eestisse saabumise aja kohta. Tegelikult oli ta saabunud Eestisse 3 aastat tagasi. Isiku viisa kehtivus lõppes 25.05.2023, seega viibis ta Eestis ja Schengenis ilma seadusliku aluseta kokku 648 päeva. Isikule koostati 07.04.2025
3-25-932
väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja määrati rahatrahv 1200 eurot. Samuti koostas PPA 08.04.2025 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Schengeni alale sissesõidukeelu 5 aastaks.
3.PPA esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse G.S-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
3.1.Isik pidanuks lahkuma viisa kehtivuse lõppemisel 25.05.2023. Isik selgitas vestlusel, et ta oli teadlik, et pärast viisa kehtivuse lõppemist oli tema viibimine ja töötamine Eestis ebaseaduslik. Ta selgitas, et kuna tema viimane tööandja ei olnud talle töö eest palka maksnud ega täitnud lubadust hankida talle Eestis viibimiseks dokumendid, puudusid tal võimalused ja rahalised vahendid Eestis viibimise seadustamiseks. Ta süüdistas enda illegaali staatusesse sattumises tööandjat. Isik tegi Eestis juhutöid, sest tal oli vaja raha koduriigis tekkinud suurte võlgade tagasimaksmiseks. Väidetavalt oli ta pöördunud mingil ajal viisa taotlemiseks migratsioonitöötajate ja / või tööinspektsiooni poole, aga seal teda keegi ei aidanud. Politsei poole ta pöörduda ei julgenud. Oma sõnul plaanis ta lahkuda Eestist 2025. a suvel. Tema abikaasa haigestus ajuvähki. Ta oli plaaninud lahkuda Läti kaudu, sest väidetavalt tehakse Lätis viibimisaluseta välismaalastele väiksemaid trahve ja määratakse lühem sissesõidukeeld. Dokumentide olemasolu kohta valetas ta põhjusel, et sõpradelt saadud info kohaselt ei saa politsei dokumentideta välismaalase isikut kindlaks teha ja neid ei peeta seetõttu kinni ning välismaalasel tekib võimalus elada Eestis seni, kuni talle dokumente taotletakse.
3.2.Isikul puudub Eestis viibimiseks välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud seaduslik alus. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isiku käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei hakka isik tegema PPA-ga koostööd ja asub end varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Isiku põgenemisohtu näitavad tema varasem käitumine ja hoiakud, millest järeldub, et ta ei soovi kodumaale naasta.
3.3.Välismaalasele on seadusega pandud kohustus kontrollida enda viibimise seaduslikku alust Eestis ja Schengeni territooriumil. Isik saabus Eestisse küll seaduslikult, kuid viibimisaluse lõppemisel jätkas ta teadlikult ja tahtlikult oma seadusevastast viibimist Eestis ning varjas tahtlikult oma dokumente isiku tuvastamise raskendamiseks. Samuti on ta uurinud selle kohta, kuidas käituda ja mida teha juhul, kui ametivõimud on seadusliku viibimisaluseta isiku riigis tabanud. Isiku soov viibida ja töötada raha saamise eesmärgil ebaseaduslikult Eestis ja / või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov. PPA-l puudub usaldus isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Usbekistani. Isik tunnistas ise, et varjas teadlikult oma dokumente kartuses, et teda võidakse riigist välja saata. Samuti andis ta teadlikult valeütlusi Schengenis viibimise aja kohta. Sellest järeldub, et ta ei taha Eestist lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku viibimise jätkamiseks Schengeni alal. Isik on teadlikult kasutanud siin viibitud aega ebaseaduslikult töötamiseks. Isiku toime pandud rikkumised, valeandmete esitamine ja tõe varjamine näitavad tema meelestatust ja suhtumist ametivõimudesse ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda.
3.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest esineb põgenemisoht ja ta ei täida kaasaaitamiskohustust. Seetõttu tuleb ta paigutada kinnipidamiskeskusesse. Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku lahkumise
2(4)
3-25-932
tulemuslikkust. Ta võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat meedet samaaegselt, sest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.
3.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Ka ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isik valetas kontrolli käigus PPA-le passi olemasolu ja asukoha kohta. Selline käitumine tekitab isiku vastu umbusaldust ja õigustab tema kinnipidamist. Tema suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, kuna isikul puudub sidusus Eestiga. Ta võib vabaduses viibides lahkuda endale sobivasse Schengeni liikmesriiki. Esineb põgenemisoht ja isik ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust.
5.G.S kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta rikkus seadust ja jäi ebaseaduslikult Eestisse, aga on nõus lahkumisega, kuid soovib oodata seda vabaduses. On valmis 1 kuu jooksul koju sõitma. Tööandja ei maksnud talle palka ja tal ei olnud raha, seetõttu jäi ta siia töötama, et raha teenida. Tema naine jäi haigeks. Oli vaja kiiresti raha teenida.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
7.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viisa on kaotanud kehtivuse ja ta ei ole taotlenud endale Eestis või Schengeni territooriumil uut viibimisalust.
8.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik sai aru, et tema viisa kaotas kehtivuse ja see tõi kaasa kohustuse Eestist lahkuda. Sellele vaatamata jäi ta ebaseaduslikult Eestisse elama ja töötama, püüdmata endale seaduslikku viibimisalust või 3(4)
3-25-932
tööluba hankida. Lahkumiskohustuse täitmata jätmise põhjendused ei ole usutavad ega õigusta Eestisse jäämist ja siin ebaseaduslikult töötamist. Isik ei pöördunud PPA poole, kes oleks aidanud tal lahkumiskohustust täita. Isik vastupidi püüdis PPA ametnikke kontrolli käigus petta, valetades nii dokumentide olemasolu ja asukoha osas kui ka selles osas, kui kaua ta on juba Eestis viibinud. See näitab selgelt soovimatust koduriiki naasta. Isik selgitas vestluse käigus PPA-le, et tal olid koduriigis võlad suurusjärgus 12 000 – 14 000 eurot, mis said Eestis töötatud raha eest suuremas osas tagasi makstud. Seega ei takistanud lahkumiskohustust täita raha puudumine, vaid isiku sooviks oli jätkata Eestis ebaseaduslikult töötamist ja raha teenimist. Selline soov ei õigusta ebaseaduslikult riigis viibimist. Isiku käitumine koos PPA petmise katsega näitavad, et isik ei vali vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Kuna isikul puudub soov koduriiki naasta, siis on ta usutavasti valmis vabaduses viibides lahkumiskohustuse täitmist vältima. Võib arvata, et vabaduses viibides ei tee isik PPA-ga koostööd väljasaatmismenetluses, vaid püüab end varjata, et enda väljasaatmist takistada. Samuti võib arvata, et ta võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära kasutades ebaseaduslikult Eestist mõnda teise Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata ja PPA-le kättesaamatuks muuta. Isiku selgituste kohaselt oli tal plaan minna Lätti. Seega oli ta valmis ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumis ringi liikuma ja võib seda ka teha, kui ta kinnipidamiskeskusest vabastatakse. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev käitumine õigustab usaldamatust tema suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne. Põgenemisohu prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Eestis ja Schengeni alal kehtivasse õiguskorda. Isiku väide, et ta on valmis ise koduriiki lahkuma, ei ole usutav, sest tal oli selleks võimalus 2 aasta jooksul, mil ta ebaseaduslikult Eestis elas.
10.Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades isiku varasemat käitumist, võib arvata, et dokumentide hoiule võtmine ei takistaks teda Schengeni territooriumil oma soovi kohaselt ringi liikuda ning varjatult mõnes muus Schengeni liikmesriigis ebaseaduslikult elama ja tööle asuda.
11.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.