Politsei- ja Piirivalveameti taotlus T.V kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Sigrid Pure ja Alice Kliemesch Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– T.V
Asja läbivaatamine
07.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba T.V kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.06.2025 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Moldova Vabariigi kodanik T.V (sünd. aa.aa.aaaa) saabus Schengeni alale 18.05.2024, kasutades Moldova rahvuspassi kehtivusega 02.02.202302.02.2033.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kutsuti 06.04.2025 kl 04.43 aadressile Keemikute 8a, Maardu, kus toimus kaklus. Üheks osapooleks oli T.V, kellel oli kaasas vaid Moldova isikutunnistus kehtivusega alates 27.01.2023. PPA pidas isiku 06.04.2025 kl 04.55 kuni 48 tunniks kinni, et kontrollida teda Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluseid. Kontrolli käigus selgus, et isiku suhtes oli kohaldatud kogu Schengeni alale sissesõidukeeldu kehtivusega 10.03.202510.03.2030. Moldova kodanikud võivad Schengeni alal viisavabalt viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul. Isik viibis alates 16.08.2024 Schengeni alal ilma seadusliku aluseta kokku 234 päeva. PPA viis 06.04.2025 isiku suhtes läbi väärteomenetluse ja määras rahatrahvi 1000 eurot.
3.PPA esitas 07.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse T.V kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
3.1.Isikuga viidi 06.04.2025 läbi vestlus eesmärgiga selgitada välja tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolud ning anda talle võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid. Isik selgitas, et saabus Schengeni alale mai lõpus 2024 Rumeenia piiripunkti kaudu eesmärgiga asuda tööle Saksamaal. Reisimiseks kasutas Moldova biomeetrilist passi ja Moldova isikukaarti, lisaks olid tal kaasas Ukraina siseriiklik pass ja juhiload, mille ta oli tellinud oma tuttava kaudu. Dokumentide saamiseks maksis ta 500 eurot väidetavalt menetluse kiirendamise eesmärgil. PPA tegi dokumentide osas 06.04.2025 Ukrainasse päringu. Ukraina ametivõimud vastasid samal päeval, et ühtegi dokumenti ei ole sellisele isikule väljastatud. Teekonnal Saksamaale tegi isik 2-kuulise peatuse Tšehhis, külastades oma tuttavaid. Juulis 2024 suundus ta Saksamaale ja töötas Ukraina dokumentide alusel üle 2 kuu ehitusel. Ta ei taotlenud sel perioodil endale ühtegi seaduslikku viibimisalust ega kohalikku tööluba. Saksamaa ametivõimude kontrolli käigus selgus, et isikule väljastatud Ukraina dokumendid on võltsitud ja need võeti hoiule. Isikule koostati lahkumisettekirjutus ja 2-aastane siseriiklik sissesõidukeeld ning anti 2 nädalat aega vabatahtlikult Saksamaalt lahkumiseks. Kui isik õigeaegselt ei lahku, lisandub veel 3 aastat sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale. Isikul on nimetatud dokumentide alusel luba lahkuda nendele Schengeni aladele, kus tal on olemas viibimisalus. Saksamaa ametivõimudelt 06.04.2025 saadud vastuse kohaselt sisenes isik Saksamaa territooriumile 08.08.2024. Pärast 15.08.2024 lahkumisettekirjutuse tegemist lahkus isik 23.08.2024 teadmata suunas. Isik selgitas PPA-le, et lahkus Saksamaalt septembri alguses 2024 ja suundus Eestisse eesmärgiga asuda siin tööle. Ta asus elama Maardusse Haigla tn 7-57. Korteris elamise eest tasub tööga (teeb korteris remonti). Samuti otsib internetist haltuurat. Ametlikku töökohta tal pole ega ole taotlenud ka seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja töötamiseks.
3.2.Isik on välismaalane, kellel puudub välismaalaste seaduse (VMS) §-s 43 sätestatud seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kuna isik viibib 06.04.2025 seisuga Eestis kehtiva sissesõidukeelu ajal, ta peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni ja hakati korraldama tema viivitamatut Eestist väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki Moldovasse. Isikule vormistati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati Schengeni alale sissesõidukeeldu 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
3.3.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna isiku eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ja hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei hakka isik PPA-ga koostööd tegema, vaid asub end varjama, et lahkumiskohustusest kõrvale hoida, või lahkub talle sobivasse liikmesriiki, kasutades ära Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust. Isiku varasem käitumine Euroopas näitab, et tal on olemas motivatsioon, vahendid, kontaktid ja oskused liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni territooriumil. Isiku varasemad hoiakud ja käitumine näitavad tema soovimatust lahkumiskohustust täita, seega esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Kuigi Saksamaa kohaldas lahkumisettekirjutusega isikule Schengeni alale sissesõidukeeldu ja isik on selle otsuse kätte saanud, ei hoolinud ta sellest ning otsustas teadlikult ja ettekavatsetult reisida endale meelepärasesse riiki. Isiku soov viibida ja töötada ebaseaduslikult Eestis ja / või Schengenis on suurem kui tema lahkumisettekirjutuse täitmise soov. PPA-l puudub usaldus ja kindlus, et isik lahkub vabatahtlikult Moldovasse. On usutav, et ta võib enda väljasaatmist hakata takistama ega tee PPA-ga koostööd, asudes end varjama. Isik tunnistas vestluse käigus, et on mitmel korral 2(5)
3-25-889
seadusi rikkunud, tuttava kaudu endale Ukraina dokumendid ostnud ja neid Saksamaal ebaseaduslikult töötades kasutanud. Samuti on isik viibinud teadlikult ilma seadusliku aluseta Schengeni territooriumil. Seega on ta juba varem üritanud pääseda Schengeni alale ja töötada ebaausal teel (võltsitud dokumente kasutades). Sellest järeldub, et isik ei soovi Schengeni alalt lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku viibimise jätkamiseks Schengeni alal. Isik on teadlikult kasutanud ära Schengeni viisavabaduse süsteemi ja kuritarvitanud viisavabaduse nõudeid, samuti kasutanud siin viibitud aega ebaseaduslikult töötamiseks. Isiku varasem käitumine näitab tema suhtumist ametivõimudesse ja edaspidi seaduse rikkumise valmidust. Tema käitumine näitab selgelt tema meelestatust ja ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda.
3.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (VSS § 10 lg 2), kuna need ei taga tema lahkumise tulemuslikkust. Ta võib hakata väljasaatmise kandmisest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks tema suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.
3.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega. Samuti ei ole see ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Praegu kehtib isiku suhtes 5-aastane sissesõidukeeld Schengeni alale ja sellest PPA oma toimingute tegemisel ka lähtus. Saksamaa on rakendanud isiku suhtes rangemat sanktsiooni, millest järeldub, et isik ei täitnud Saksamaa ametivõimude lahkumisettekirjutust tähtaegselt. Isik ei lahkunud Schengeni viisaruumist oma koduriiki, vaid tuli teadvalt seadusevastaselt Eestisse, kus elas ja töötas ebaseaduslikult. Isik ei ole teinud midagi selleks, et oma riigis viibimist seadustada. Seetõttu ei ole PPA-l isiku vastu usaldust ja talle ei saa anda võimalust lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täita. Kuna isikul on olemas kehtiv pass, mis leiti tema elukohast, siis on võimalik ta eelduslikult 23 nädala jooksul välja saata. Senise kogemuse kohaselt ei ole Moldovaga väljasaatmismenetluses probleeme olnud.
5.T.V kinnitas, et taotlus on talle arusaadav. Samuti tunnistas ta, et saabus ja viibis Eestis ebaseaduslikult. Samas palus ta võimalust Eestist vabatahtlikult lahkuda. Ta täitis Saksamaalt lahkumise kohustuse tähtaegselt. Ta ei teadnud, et Saksamaa kehtestatud sissesõidukeeld kehtib kogu Schengeni alal. Arvas, et kehtib vaid Saksamaa osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
7.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viibimisõigus on kaotanud kehtivuse ja tal oli kohustus lahkuda Schengeni alalt hiljemalt 16.08.2024. Isik ei lahkunud, vaid jäi ebaseaduslikult Schengeni alale. Isik küll lahkus Saksamaalt, kuid mitte Schengeni alalt. Isik kinnitas, et ta teadis, et tal puudub seaduslik alus Eestisse tulemiseks, sellegipoolest tuli ta ebaseaduslikult Eestisse ning elas ja töötas siin seadusevastaselt üle poole aasta. PPA esitatud selgituste ja tõendite kohaselt kehtib
3(5)
3-25-889
isiku suhtes 5-aastane Schengeni alale sissesõidukeeld. See keelab ka viibida sel ajal Schengeni alal, sh Eestis.
8.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
9.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik väidab, et ta ei teadnud, et Saksamaa ametivõimude kohaldatud sissesõidukeeld kehtis kogu Schengeni alal. Tema sai aru selliselt, et see keelas tal Saksamaale tagasi minna. Isegi kui lähtuda eeldusest, et isik sai Saksamaa ametivõimude selgitustest ja otsustest ebaõigesti aru, pidi ta aru saama ja kohtuistungil antud kinnituse kohaselt ka sai aru, et tal puudub igasugune seaduslik alus Schengeni alal viibida ja Eestisse tulla. Tema viisavaba periood Schengeni alal viibimiseks oli möödunud ja tal oli igal juhul kohustus oma kodukohariiki naasta. Isik tuli teadlikult ilma õigusliku aluseta Eestisse, elas ja töötas siin ebaseaduslikult ega püüdnud oma siinviibimist ja töötamist kuidagi seadustada. See näitab isiku suhtumist õiguskorda ja õigustab PPA usaldamatust tema suhtes. Usaldamatust õigustab ka see, et isik hankis ja kasutas Saksamaal töötades võltsitud Ukraina dokumente. Kohtu arvates oligi isiku eesmärgiks Euroopasse elama ja töötama tulla. Sel põhjusel ei lahkunud ta viisavaba perioodi lõppedes ja Saksamaa kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alalt, vaid kuritarvitas Schengeni alal kehtivat viisavabadust, et siirduda ebaseaduslikult teise Schengeni liikmesriiki ning seal edasi elada ja töötada. Isiku ebaseaduslik tegevus Schengeni alal annab alust kahelda isiku kinnituses, et ta on valmis vabatahtlikult Eestist lahkuma. Kohtu arvates on isiku eelnevat käitumist arvates usutav, et isegi kui ta Eestist lahkub, ei lahku ta Schengeni alalt, vaid siirdub järgmisse riiki, kus varjatult ning ebaseaduslikult elama ja töötama asuda. See ei ole aga lahkumiskohustuse täitmine. Seetõttu on PPA viidatud põgenemisoht reaalne. Põgenemisohu prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Schengeni alal kehtivasse õiguskorda.
10.Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine Moldovasse. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades isiku varasemat liikumist Schengeni alal, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule võtmine ei takistaks teda Schengeni alal ma soovi kohaselt ringi liikuda. Tal on piisavalt motivatsiooni, vahendeid, oskuseid ja ilmselt ka tutvusi selleks, et Schengeni alal ringi liikuda ja lahkumiskohustuse täitmist vältida, samuti et end ametivõimude eest varjata ja kodakondsusjärgsesse riiki naasmist vältida.
4(5)
3-25-889
11.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks. Kuna isikul on pass olemas, siis ei tohiks väljasaatmine kujuneda pikaajalise. Pole põhjust arvata, et Moldova keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA selgituste kohaselt ei ole neil seni Moldova ametivõimudega tagasivõtmise menetluses probleeme olnud. Eelduslikult on võimalik isik 23 nädala jooksul Eestist välja saata.
12.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.