5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 28. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. Alates 1. aprillist 2024 on kinnipeetavatel õigus saada ja saata pakke. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 74 1 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud pakiga saada riideesemeid ja jalanõusid vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele. Kaebaja on korduvalt pöördunud
3-25-798
vangla poole taotlustega, et tal lubataks saada postipaki teel kaks paari spordijalanõusid. Tema olemasolevad spordijalanõud on muutunud räbalateks ning vanglas teenust osutava kaupluse epoes müüakse jalanõusid selliste hindadega, mille ostmiseks peaks kaebaja arvele laekuma 350700 eurot. Kaebajal ja tema lähedastel ei ole sellist raha. Sellise summa eest jalanõude soetamine ei ole mõistlik, arvestades, et väljaspool vanglat maksavad spordijalanõud ca 40-70 eurot. Vangla keeldub kaebajale seadusevastaselt jalanõude paki teel saamiseks loa andmisest. Tegemist on väärikust alandava ja ebainimliku kohtlemisega, sest teiste isikute ees katkiste jalanõudega käima sundimine on alandav ja ebainimlik. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks vangla tegevuse talle postipakiga spordijalanõude saatmise mittelubamisel õigusvastseks ning keelaks vanglal postipakiga jalanõude saatmise/saamise piiramise. Kaebaja leiab, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kõige tõhusam esitada keelamiskaebus, mille võib esitada kohtueelset menetlust eelnevalt läbimata. Kaebaja soovib ka asjas esialgse õiguskaitse kohaldamist, sest vangla kohaldatud piirangute rakendamist ei ole võimalik pärast põhiasja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Teiste isikute ees katkistes jalanõudes käimine on inimväärikust alandav ja ebainimlik, mistõttu esineb kaebaja arvates tal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja palub end vabastada riigilõivu tasumisest kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Vastuseks kohtunõudele edastas Viru Vangla 1. aprillil 2025 kohtule dokumendid, mis puudutavad kaebajale väljastpoolt vanglat pakiga jalanõude saatmist. Lisaks edastati kaebaja vabakasutuskonto väljavõte ning selgitused selle kohta, miks kaebajale ei ole väljastpoolt vanglat jalanõude saatmist lubatud.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kohtu hinnangul on X-i kaebusest nähtuvalt tema eesmärgiks, et vangla lubaks tal väljastpoolt vanglat postipakiga saada kaks paari spordijalanõusid. Olenemata sellest, millised nõuded kaebaja praegusel juhul selle eesmärgi saavutamiseks kohtule esitanud on (s.o vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine, vanglale keelava ettekirjutuse tegemine), leiab kohus, et kaebusega kaitstava õiguse riivet ei saa pidada intensiivseks ning asjas kogutud dokumentidele tuginedes ei saa kaebust pidada ka edulootusi omavaks.
5.1.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Arvestades seda, et kaebaja eesmärgiks on saada endale kaks paari spordijalanõusid, siis saab eeldada, et varaliselt hinnatava hüve väärtus jääb praegusel juhul alla 1000 euro. Kuigi spordijalatseid toodetakse ja müüakse väga erineva hinnatasemega, saab kaebaja väidetest järeldada, et tema soovitavad jalatsid HKMS § 133 lg-s 1 nimetatud piirmäära ei ületaks. Lisaks nähtub Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele, et kaebaja ei ole vanglas jalanõudeta. Tal on kambris kahed kulunud, kuid kasutuskõlblikud spordijalanõud spordijalanõud Puma ning Nike ning lisaks ka sandaletid Ecco. (1. aprilli 2025. a vastuses 2
3-25-798
kohtunõudele, dtl 10). Samuti on usutav, et vangla ei jätaks kinnipeetavat jalanõudeta, kui ta neid ise soetada ei saa. Seega ei ole kaebaja õigusi praegusel juhul intensiivselt riivatud.
5.2.Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks. Esmalt märgib kohus, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks kõige tõhusam nõue kohustamisnõue pakiga jalanõude saatmise lubamiseks, mitte kaebaja välja toodud tuvastamis- või keelamisnõue. Samas ei pea kohus praegusel juhul vajalikuks suunata kaebajat nõude konkretiseerimisele, sest kohus ei pea asjas kogutud dokumentidele tugides võimalikuks järeldust, et vangla oleks kaebajale pakiga jalanõude saatmise mittelubamisel õigusvastaselt tegutsenud.
5.3.VSkE§ 741 lg 1 p 4 sätestab, et kinnipeetaval on lubatud pakiga saada riideesemeid ja jalanõusid vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele. Vaidlus puudub selles, et kaebaja on eluaegset vanglakaristust kandev kinnipeetav ning kohtule teadaolevalt ei vabane ta vanglast lähiajal. Seega on tal võimalik väljastpoolt vanglat saada jalanõusid üksnes vajaduse korral, mida vanglaametnik hindab talle viidatud sättest tuleneva kaalutlusõiguse alusel. Asja materjalidest nähtuvalt ei vaja kaebaja vangla hinnangul väljastpoolt vanglat jalanõusid, sest ta on kambris mitut paari jalanõusid ning talle laekuvad regulaarselt rahalised kanded, mistõttu on tal võimalik jalanõud soetada vanglas e-poe teenusepakkuja Macro Trade Baltic OÜ kaudu (dtl 24-25). Vangla viitab, et kaebajal on võimalik soetada spordijalanõud vanglateenistuse vahendusel kauplusest, sest tal on aasta jooksul olnud piisavalt rahalisi vahendeid jalanõude soetamiseks. Juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised vahendid jalanõude soetamiseks, siis on tal võimalik taotluse alusel saada vajaduspõhiselt jalanõud vangla vahendusel, kuid spordijalatseid vangla ei väljasta.
5.4.Kohus nõustub vanglaga selles, et arvestades kaebaja vabakasutuskontolt (dtl 41-48) nähtuvaid sissetulekuid, ei oleks kaebaja jaoks olnud võimatu või ebamõistlikult keeruline vangla vahendatava e-poe kaudu spordijalanõude soetamine. Kuigi asja materjalidest ei nähtu, millise hinnaga e-poes spordijalanõusid müüakse, peab kohus usutavaks, et spordijalanõud on võimalik osta hinnaga, mis jääb alla 100 euro. Kaebaja on viimase aasta jooksul e-poes kulutanud üle 200 euro. Samuti nähtub 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele, et kaebajal on kambris olemas kaks paari kasutuskõlblikke spordijalanõusid. Kuigi need on kulunud, pole tõendatud, et need oleksid räbaldunud ja sedavõrd halvas seisukorras, et nende kandmine alandaks kaebaja väärikust. Ka kaebaja ise ei ole pidanud jalanõusid sellisel määral kasutuskõlbmatuteks, et oleks soovinud need ära visata ja oleks sellest teavitanud vanglaametnikku (vt Viru Vangla kodukorra p 1.11.4). Üheks põhjuseks, miks kaebaja soovib saada jalanõusid vabadusest, on asjaolu, et kaebaja kahtleb vangla vahendatavas e-poes müüdavate jalanõude kvaliteedis (dtl 12 ja 15). See asjaolu ei saa aga olla põhjuseks, miks lubada vabadusest jalanõude saatmist. Kui kaebaja ostetud kaup ei ole kvaliteetne, on kaebajal võimalik kasutada asjakohaseid õiguskaitsevahendeid (s.o kauba parandamise või asendamise nõue). Kohus leiab, et kaebajal ei saa olla ootust, et ta saaks endale soetada meelepärased jalatsid, vaid jalanõud peavad vastama igapäevase kasutamise vajadusele. Jalanõude soetamise võimatuse korral tagab need vangla. Kohtupraktikas on leitud, et arvestades Eesti klimaatilisi tingimusi ning seda, et avalik võim on kohustatud tagama põhiõiguse tervise kaitsele (põhiseaduse § 28) ja kinnipeetavate inimväärika kohtlemise (vangistusseaduse § 4 1), tuleks vanglal tagada ka ilmastikule vastavate jalatsite olemasolu vähemasti neile kinnipeetavatele, kellel endal need puuduvad (Riigikohtu 27. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3- 31-59-16, p 11). Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastusest kohtunõudele nähtub, et vangla eeltoodust ka juhindub. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul järeldada, et vangla keeldumine kaebajale spordijalanõud vabadusest postipakiga saatmise lubamisest oleks õigusvastane. Seda järeldust ei muudaks ka, kui kohus suunaks kaebajat esitama keelamis- ja tuvastamisnõudest eesmärgipärasemat kohustamisnõuet. 3
3-25-798
6.Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
8.Kaebaja on asjas esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse (HKMS § 249 lg 1).
8.1.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X palub end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Kohus lähtub taotleja majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ning halduskolleegiumi 19. märtsi 2025.a määruse asjas nr 3-22-2402 (p 9) seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttes (28. november 2024 kuni 27. märts 2025 kohta) kajastatut, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 20 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.2.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.3.Kohus mõistab, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutada, et tal oleks kohtumenetluse ajal võimalik kasutada vabadusest postipakiga saadetavaid spordijalanõusid. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Arvestades Viru Vangla 1. aprilli 2025. a vastuses kohtunõudele märgitut, et kaebajal on kambris olemas kaks paari kasutuskõlblikke spordijalanõusid, puudub kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole olukorras, kus tal puuduksid kohtumenetluse ajal jalanõud. Asjaolu, et olemasolevad jalanõud on kulunud, ei ole piisav põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.