X-i kaebus Tartu Vanglalt varalise kahju summas 44,50 eurot hüvitamise nõudes seoses kambrist kadunud teepakkidega
Menetlusosalises
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X-i kaebus haldusasjas nr 3-24-2177.
2.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla ametnike tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja vangla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et tema kambrist E11-3095 läksid perioodil 8. mai 2024 kuni 9. mai 2024 kaduma mh kinnine pakk musta teed 250 grammi, kinnine pakk musta teed 100 grammi ning lahtine purutee, umbes 100 grammi. Kaebaja väitel võttis kadunud asjad ära tema kambrit koristanud kaaskinnipeetav. Kaebaja arvates oleks vanglaametnik pidanud juures viibima, kui koristaja oli tema kambris. Kuna kaebajale kuuluvad asjad on endiselt puudu, ilma et keegi teaks, kuhu need jäid, siis sellega tekitati kaebajale varaline kahju 5 eurot ja 0,44 senti ning 5,08 eurot teenustasu, s.o kokku 10,50 eurot. Kahjunõude sisse läheb kaebaja arvates ka mahaarvestamine tema arvele kantud summast (50 eurot), millest 25 eurot läks nõuete fondi ja 10 eurot vabanemisfondi. Kahjunõude lõplik summa on kokku 45,50 eurot. Kaebaja nõuab kas kahju hüvitamist rahaliselt või siis asendada kaotsi läinud asjad ehk tee. Kaebaja osutab, et ta on esitanud kaebuse asjaoludega seoses Tartu Vanglale 26. mail 2024 kahju hüvitamise taotluse nr 2-24/2-2/5198 ning vangla on jätnud 25. juuli 2024. a otsusega nr 1-13/24/354-3 tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja palub vanglalt välja nõuda 8. mai 2024 ja 9. mai 2024 videosalvestised. Kaebuses on esitatud ka riigilõivust vabastamise taotlus.
2.Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtule 30. augustil 2024 vastusena kohtunõudele kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid. Seoses videosalvestistega teatas Tartu Vangla 20. septembril 2024 kohtule, et vanglal ei ole õnnestunud kohtu viidatud videosalvestisi kätte saada. AS Telegrupp projektijuhti selgituste kohaselt on rivist välja läinud videosalvestus massiivi üritatud erinevate vahenditega remontida ja oli lootust, et ehk käesoleva nädala lõpuks saadakse massiiv tööle, kuid kahjuks ei ole ootused selliselt realiseerunud. Tartu Vanglale ei ole ka kohtunõudele vastamise hetkel videosalvestised kättesaadavad, mistõttu ei ole võimalik selles osas kohtunõuet täita. Juhul kui spetsialistidel õnnestub massi taas töökorda saada ja selgub, et videosalvestisi on võimalik kätte saada, siis esitab vangla need esimesel võimalusel halduskohtule.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kaebuse põhjendustest ja kohtueelse menetluse materjalidest lähtudes mõistab kohus, et kaebaja soovib esitada Tartu Vangla vastu varalise kahjunõude seoses 8. või 9. mail 2024 tema kambrist kaduma läinud teepakkidega. Kaebaja nõuab teepakkide kaotsimineku eest hüvitiseks 45,50 eurot või alternatiivselt tee asendamist. Kaebuse kohaselt maksid kambrist kaduma läinud teepakid kokku 5,44 eurot ning sisseostude tegemisega kaasnev teenustasu oli 5,08 eurot. Samuti tuleb kaebaja arvates tema hüvitamisnõude sisse arvestada vanglasisesele isikuarvele kantud 50 eurost vangistusseaduse (VangS) § 44 lõike 2 alusel tehtud kinnipidamised rahaliste nõuete täitmiseks summas 25 eurot ning vabanemisfondi summas 10 eurot.
5.Kohus leiab, et praegune hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd kaebaja taotletav varaline kahjuhüvitis 45,50 eurot on sellest piirist väiksem, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lõikes 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet selles osas väheintensiivseks. Samuti ei saanud teepakkide kaotsiminek kaebaja kambrist iseenesest olla tema õigusi niivõrd intensiivselt riivav, et selles osas oleks põhjendatud täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle 2
3-24-2177 tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
8.Tartu Vangla on 25. juuli 2024. a kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/24/354-3 toonud välja järgmised vaidlusaluste teepakkide kaotsimineku intsidendiga seonduvad asjaolud:
8.1.Kaebaja paiknes 7. mail 2024 E11 osakonna kambris 3095 ning seoses enesevigastamisega toimetati ta relvastatud valve all kiirabiga erakorraliselt 7. mai 2024. a õhtul kella 21:29 ajal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja saabus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-st tagasi vanglasse samal õhtul kell 23:46. Seejärel paigutati kaebaja vanglasiseselt ümber psühhiaatriaosakonna kambrisse 1222vc. Kaebaja isiklikud asjad jäid 7. mail 2024 temast maha E11 osakonna kambrisse 3095. Kaebaja paigutati 8. mail 2024 edasi III üksuse E2 osakonna kambrisse 1166tvc. Tartu Vangla 8. mai 2024. a käskkirjaga number 2-24/1-2/169 kohaldati kaebaja suhtes tagasiulatuvalt alates 7. maist 2024 julgeolekuabinõusid, sh eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning isiklike riiete ja esemete kasutamise keeldu.
8.2.Tartu Vangla Teabe- ja uurimisosakonna (TUO) spetsialisti J. Paluoja 31. mail 2024 koostatud õiendi kohaselt käis 9. mail 2024 E11 osakonna kambris 3095, milles paiknes eelnevalt kaebaja, koristamas kinnipeetavast eluosakonna koristaja. Vestluse käigus TUO ametnikuga selgitas kinnipeetavast koristaja, et viskas kambrist ohtlike jäätmete kotti verise plastiktopsi, kus oli kohvi sees, mõned lahtised teekotikesed, mis olid verega ning verise voodipesu. Ülejäänud kaebaja asjad kambris tõstis kinnipeetavast majandusabitööline transportkärule. Kinnipeetavast majandusabitöölise selgituste kohaselt ei olnud kambris 3095 kinniseid teepakke.
8.3.TUO on kaebajale 31. mai 2024. a pöördumises nr 6-48/24/44-1 „Teade väärteomenetluse nr 650024000056 alustamata jätmisest“ vastanud, et TUO menetleja K. Uusen on kontrollinud 7. mai 2024. a valvurite kehakaamerate salvestisi, millelt nähtub, et kambris nr 3095 asuvate kappide peal on kaebaja erinevad esemed, muuhulgas ka erinevad topsikud. Kehakaamerate salvestiselt nähtub veel, et kamber on verekahtlase määrdumisega koos. TUO menetleja K. Uusen on muuhulgas kontrollinud 8. mai 2024. a valvekaamera nr E11-2 12 videosalvestist, millelt nähtub, et 8. mail 2024 kella 16.21 paiku siseneb kinnipeetavast koristaja kambrisse nr 3095 ning tal on käes ohtlikke jäätmete kott. Videosalvestiselt nähtub, et koristaja siseneb kambrisse ning ukse juurde paneb ühe musta prügikoti ning teise kollase ohtlike jäätmete koti. Kell 16.30 peatab valvur koristamise, kotid pannakse kambrisse ning valvur ja koristaja lahkuvad kambri juurest. Koristaja jätkab kambri nr 3095 koristamist 9. mail 2024 kella 15.19 paiku ning korduvalt käivad kambri juures ka valvurid. Kell 16.00 tõstab koristaja kambri ukse juurde kollast värvi koti, ühe paberkoti ning suure musta prügikoti. Koristaja siseneb kambrisse põrandamopiga ning korduvalt käib ja viskab kambrist erinevaid esemeid prügikotti, muuhulgas ka verise voodipesu. Kell 16.42 toob valvur kambri juurde transportkäru. Koristaja lahkub kambri juurest ning koristab edasi eluosakonda. Vahepeal kambri juures liikumist ei toimu ning kell 19.37 tõstab koristaja kaebaja kambris olevad asjad transportkärusse ning liigub valvuriga kambrijuurest ära. 3
3-24-2177 Menetleja sõnul on ilmselge, et verised esemed visatakse ära. Menetlejal puudub informatsioon, et esemed oleks kellegi poolt tahtlikult ära võetud nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
8.4.Menetluse käigus on ilmnenud, et kambrit käis kinnipeetavast majandusabitööline koristamas kahel korral – 8. mail 2024 kell 16:21-16:30 ning 9. mail 2024 kell 15:19-16:42, so on kokku umbes poolteist tundi (92minutit). Seejuures visati ära kõik verega määrdunud esemed kui bioloogiliselt ohtlikud jäätmed. Tartu Vangla meditsiinitöötaja L. Raimla 8. mail 2024 koostatud ettekandest nr 2-24-2012 nähtub, et kaebaja enesevigastamise tulemusel tekkinud verejooks oli nii suuremahuline, et ta oli koheselt vajalik toimetada kiirabiga haiglasse. Tartu Vangla valvuri S. Leola 7. mail 2024 koostatud ettekandest nr 2-24-2008 nähtub, et kaebajat hoiti kuni kiirabi saabumiseni kambris 3095 kinni.
9.Tartu Vangla ei ole kaebaja kahjunõude lahendamisel leidnud tõendeid selle kohta, et vanglaametnike tegevuse vahetu tagajärjena oleks 8. või 9. mail 2024 kaebaja kambrist nr 3095 kaduma läinud teepakid. Kahju hüvitamise taotluse menetluse raames ei ole ilmnenud selliseid tõendeid, mis viitaksid sellele, et ametnikud oleksid kinnipeetava kambrist ära võtnud kinniseid teepakke. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et kõnealused teepakid 7. mail 2024 kaebaja kambris üldse olid ning need kellegi poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võeti. Kaebaja väärteoteate raames on TUO menetleja K. Uusen kontrollinud 7. mai 2024. a valvurite kehakaamerate salvestisi ning ka 8. mai 2024. a valvekaamera nr E11-2 12 videosalvestist ega tuvastanud, et kaebaja kambrist oleks kellegi poolt tahtlikult kõnealused esemed ära võetud nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kogutud tõendite pinnalt ei alustatud väärteomenetlust, sest ükski asjaolu ei viidanud asjade ebaseaduslikule omastamisele kellegi poolt. Tartu Vanglal küll ei ole olnud tehniliste rikete tõttu antud intsidendiga seonduvaid videosalvestisi kohtule võimalik esitada, kuid kohtul ei ole praegusel juhul alust arvata, et TUO menetleja oleks asjaolusid ebaõigesti hinnanud. Kohus ei pea tõenäoliseks, et praeguse kohtumenetluse tulemusel võiks kaebaja väited leida tõendamist. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ega viidanud mingitele muudele täiendavatele tõenditele, mis tema väiteid kinnitaks.
10.Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul välistada asjaolu, et kõnealused teepakid võidi kambri koristamise käigus ära visata, kuivõrd kaebaja enesevigastamise tulemusel tekkinud verejooks oli suuremahuline, kaebaja viibis kuni kiirabi saabumiseni kambris 3095 ning kambri koristamiseks kulus kinnipeetavast majandusabitöölisel kokku poolteist tundi. Eelnimetatud asjaoludest saab järeldada, et kamber ning kambris olnud asjad olid oluliselt verekahtlase määrdumisega koos. Lahtist verd ning sellega määrdunud esemeid saab pidada erikäitlust vajavateks meditsiinilisteks jäätmeteks, mis võivad olla nakkusohtlikud ning need tuli vanglal koguda ja pakendada nende tekkimise kohas vastavaks otstarbeks ettenähtud kottidesse (Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määrusega vastu võetud „Tartu linna jäätmehoolduseeskiri“ § 20). Verega määrdunud asjad võisid kujutada ka ohtu vanglas viibivate isikute julgeolekule. Taolised esemed on kinnipeetavatele keelatud (VangS § 15 lõike 2 punkt 1). Kohus nõustub Tartu Vanglaga, et käesoleval juhul pani kaebaja ennast ise olukorda, kus tema tegevuse tulemusel võisid tema isiklikud asjad hävida, rikneda või kasutuskõlbmatuks muutuda.
11.Kohus nõustub Tartu Vanglaga ka selles osas, et isegi kui menetluse käigus oleks leidnud tuvastamist, et kambri koristamise käigus teepakid vangla majandusabitöölise poolt ebaseaduslikult omastati, ei saaks ka ainuüksi sellest asjaolust lähtuvalt järeldada, et vangla oleks käitunud kuidagi õigusvastaselt. Sellisel juhul oleks tegemist teise kinnipeetava tegevusega tekitatud kahjuga ning vastutust kannaks teepakid omastanud kinnipeetav. 4
3-24-2177 Vanglaametnikul ei olnud kohustust viibida kaebaja kambris koristustööde tegemise ajal. Sellist kohtustust ei tulene kaebaja viidatud Tartu Vangla kodukorra punktist 1.7.19. Nimetatud säte keelab kinnipeetaval muuhulgas viibida temale mitte ettenähtud kambris. Ilmselgelt oli kaebaja kambris koristustöid teostanud kaaskinnipeetaval seal viibimiseks luba olemas.
12.Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule, et kohtumenetluse tulemusel võiks leida kinnitust asjaolu, et vangla oleks kaebaja asjade käitlemisel käitunud õigusvastaselt, mistõttu on kaebaja kasuks teepakkide väidetava kaotsimineku eest varalise kahjuhüvitise väljamõistmine ebatõenäoline.
13.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse sisuliseks lahendamiseks ja kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja § 178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.