lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2125/2

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2125/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
570
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2125

Määruse kuupäev

31. märts 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vahur Siku (Sikk) kaebus Lõuna ringkonnaprokuratuuri tegevusele seoses kriminaalasjaga nr 1-23-6086

RESOLUTSIOON

Tagastada Vahur Siku kaebus haldusasjas 3-24-2125.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Vahur Sikk esitas 20. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et esitab tulenevalt riigivastutuse seadusest Lõuna ringkonnaprokuratuuri vastu kahju hüvitamise nõude kohtu äranägemisel väidetava valesüüdistuse esitamise eest. Kaebaja põhjendab, et prokuratuur on talle esitanud süüdistuse kriminaalasjas nr 1-23-6086 ning pole süüdistust ümberlükkamatult tõendanud, vaid on selle rajanud puhtalt fantaasialennule ja ametniku kaitsetahtele. Kaebaja nõuab enda õigeksmõistmist Riigikohtu ootel olevas kriminaalasjas nr 1-23-6086 ja kahjunõude täitmist prokurörilt, kes esitas valesüüdistuse ning avalikku vabandust. Kaebaja sõnul jäi tema kahtlustus või arvamus vanglal kontrollimata, mis ei andnud mingit õigust pöörata kaebaja enda kaebus tema vastu vangla poolt. Kaebaja arvates tuleb süüdistaja võtta valesüüdistuse esitamise eest vastutusele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Kohus leiab, et V. Siku kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, kuna kriminaalmenetlusega seonduvate vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
3.Kriminaalasju menetleb maakohus (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 18) ning ka uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust saab KrMS § 230 lõike 1 järgi vaidlustada maakohtus. Samuti saavad kriminaalkohtumenetluses tehtud maakohtu lahendid olla vaidlustatavad üksnes KrMS-s ettenähtud korras. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll

3-24-2125 toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes (Riigikohtu 31.augusti 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-35-10, p 52). Halduskohtu pädevuses ei ole võtta riiklikku süüdistajat vastutusele väidetava valesüüdistuse esitamise eest või mõista isikut kriminaalasjas õigeks. Halduskohus ei saa sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse, sh hinnata prokuröri ega ka maakohtu lahendite õiguspärasust. Kaebajal oli võimalik esitada kõik oma vastuväited uurimisasutuse või prokuratuuri, samuti kriminaalasja lahendava kohtu tegevuse peale tema suhtes läbiviidavas kriminaalasjas nr 1-23-6086.

4.Ka kahju hüvitamise nõude osas ei kuulu kaebus halduskohtu pädevusse. Kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 7 lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS § 11 lõike 2 kohaselt hüvitatakse füüsilisele isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud. SKHS § 14 lõige 2 sätestab, et taotluse kahju hüvitamiseks SKHS § 5, 6 või 7 alusel esitab isik kriminaalmenetluses prokuratuurile ja väärteomenetluses kohtuvälisele menetlejale. Pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses (SKHS § 17). Seega on seadusandja ka süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ette näinud eraldi menetluskorra ning halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Siku kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium