F.C kaebus Eesti Töötukassa 18. novembri 2024. a otsuse nr TOT/24/2321 ja 27. jaanuari 2025. a vaideotsuse nr 21 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja tasemeõppes osalemise toetuse taotlus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – F.C Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Menetluse alus ringkonnakohtus
F.C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse F.C määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-481 resolutsiooni punkti 5 peale.
Jätta F.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-481 resolutsioon punkt 5 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi ja Y OÜ (likvideerimisel) nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.F.C esitas Eesti Töötukassale (ETK) 08.10.2024 taotluse tasemeõppes osalemise toetuse saamiseks. Taotluse kohaselt asus F.C 2024. a septembris õppima Eesti Maaülikooli bakalaureuseõppes tehnika ja tehnoloogia erialal (õppekava nominaalkestus 3 aastat) ning tal ei ole terviseseisundi tõttu võimalik jätkata töötamist senisel töö- või ametikohal.
2.Eesti Töötukassa jättis 18.11.2024 otsusega nr TOT/24/2321 tasemeõppes osalemise toetuse määramata, sest taotleja ei vasta ühelegi Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (THP) § 24 lg 3 p-des 1–5 sätestatud toetuse maksmise
3-25-481 tingimusele. Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) andmetel on taotleja 17.04.2023 lõpetanud õpingud Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku erialal.
3.Eesti Töötukassa jättis 27.01.2025 vaideotsusega nr 21 rahuldamata taotleja 18.12.2024 vaide ETK 18.11.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna vaide esitaja on EHIS-e andmetel ajavahemikul 19.09.2022–17.04.2023 omandanud Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku eriala, siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p-dele 1–4. THP § 24 lg 3 p-s 5 nimetatud terviseseisundit tõendab THP § 23 lg 13 ja 24 lg 5 kohaselt mh töötervishoiuarsti või muu arsti otsus või töövõime hindamise otsus või töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 1 alusel. Vaide esitaja töövõime on hinnatud ETK 12.06.2023 otsusega nr TVH/23/022958 osaliseks. Vaide esitajal on tuvastatud mõõdukad tegutsemispiirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades kõrva haigusseisundist tulenevalt ning kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Ekspertarst on märkinud, et vaide esitajale ei sobi head kuulmisvõimet ja rohket suhtlemist eeldav töö ja töö mürarikkas keskkonnas. Töötamise registri (TÖR) andmetel töötas taotleja viimati Y OÜ-s betooniabitöölisena 02.01.2024–16.10.2024 ning tema töösuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Vaide esitaja on taotlenud tasemeõppes osalemise toetust ka 17.07.2024 avalduses, kuid ETK jättis 09.09.2024 otsusega nr TOT/24/1527 toetuse määramata, sest taotleja ei kuulunud toetuse sihtrühma ja tema senisel töökohal töötamist takistav terviseprobleem ei leidnud tõendamist. Karjäärinõustamisel 23.07.2024 on vaide esitajale selgitatud, et terviseprobleemide puhul on võimalik toetust saada, kuid probleemi olemasolu tõendamiseks tuleb esitada töötervishoiuarsti või muu arsti otsus, mille kohaselt ei ole isikul võimalik tervise tõttu senisel töökohal jätkata. Arsti otsust, mille kohaselt ei saa vaide esitaja jätkata töötamist senisel töökohal, ei ole esitatud. ETK palus 04.11.2024 kirjaga vaide esitajal tõendada oma haigestumist betooniabitöölisena Y OÜ-s töötamise ajal. Vaide esitaja selgitas, et haigestumise korral on ta olnud lihtsalt kodus ja töövõimetuslehti ei ole talle väljastatud. Taotleja esitas 17.10.2024 ETK-le Y OÜ avalduse sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 alusel lõpetamise kohta, kuna vaide esitaja võimetus tööd teha on kestnud pikemalt kui neli kuud. Äriregistri andmetel kuulub Y OÜ vaide esitajale ja ta oli seal kuni 22.10.2024 juhatuse liige. Äriühing on alates 22.10.2024 likvideerimisel. ETK hinnangul on tegemist tegemist fiktiivse põhjendusega, mille eesmärgiks on olnud saada soovitud toetust. Äriühingu tegevuse lõpetamine 17.10.2024 otsusega kinnitab pigem vaide esitaja 23.07.2024 selgitusi, et tema ettevõttes hakkab tööd vähemaks jääma. Taotleja on selgitanud, miks ta ei ole võimeline jätkama tööd betooniabitöölisena, kuid teadaolevalt ei ole ta töötanud omandatud sisetööde elektriku erialal ning puuduvad andmed, et ta ei oleks võimeline sisetööde elektriku ametikohal töötama. Kuna vaide esitajal puudub THP § 23 lg-s 13 kirjeldatud terviseseisund, siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p 5 tingimustele. ETK võtab toetuste määramisel arvesse avalikku huvi, et eelarvevahendeid kasutatakse rangelt kooskõlas õigusaktidega. Kuivõrd tasemeõppes osalemise toetuse määramist reguleerivad sätted on imperatiivsed, siis ei saa ETK otsustada toetuse määramist ka kaalutlusõiguse alusel.
4.F.C esitas Tallinna Halduskohtule 26.02.2025 kaebuse ETK 18.11.2024 otsuse nr TOT/ 24/2321 ja 27.01.2025 vaideotsuse nr 21 tühistamiseks ning ETK kohustamiseks vaadata tema 08.10.2024 taotlus uuesti läbi. Toetuse määramise seisukohast ei oma tähtsust, et kaebaja omandas 19.09.2022–17.04.2023 Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku eriala, vaid oluline on, kas kaebaja on oma terviseseisundit piisavalt tõendanud. ETK tuvastas 12.06.2023 otsusega kaebajal osalise töövõime ning kaebaja on esitanud lisaks terviseportaali väljavõtted. Y OÜ on likvideerimisel just kaebaja tervisega seotud põhjustel, mis ei 2(6)
3-25-481 võimaldanud tegevust jätkata. Kaebaja viimane töökoht oli betoonitööde abitööline suurtel ehitusobjektidel, kuid see ei olnud talle süveneva artroosi ja kuulmislanguse tõttu enam sobiv. Kaebaja tervislikku seisundit ja kolme alaealise lapse kasvatamist arvestades on perspektiivsem õppida ja omandada inseneri eriala, mis võimaldaks tal tulevikus töötada ametikohtadel, mis ei nõua suurt füüsilist koormust ega tööd mürarikkas keskkonnas. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada ETK-d maksma talle tasemeõppes osalemise toetust kuni haldusasja menetluse lõpuni. Kaebus on perspektiivne ja sarnastes ravivaidlustes on esialgset õiguskaitset võimaldatud. Kaebaja eesmärk on saada toetust õpinguperioodil. Kohtumenetluse lõpuks võib vajadus toetuse järele olla ära langenud või rahalised vahendid toetuse maksmiseks lõppenud.
5.ETK palus 05.03.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus ei ole perspektiivikas ja ETK jääb vaideotsuses väljendatud seisukohtade juurde. Põhjendatud ei ole kartus, et toetusmeetmeteks eraldatud vahendid võivad lõppeda. Tasemeõppes osalemise toetuse meede kehtib kuni 31.12.2029. Vaidlus ei ole keerukas ning pole alust eeldada, et asja lahendamine kestaks kauem kui kaebaja õpitava eriala omandamiseks ettenähtud nominaalaeg 3 aastat. Kui kohaldada esialgset õiguskaitset ja kaebus jääb rahuldamata, siis tekiks vastustajal tagasinõudeõigus kogu väljamakstud toetuse ulatuses, mis on kaebajale kahjulikum tagajärg.
6.Tallinna Halduskohus võttis 06.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Esialgse õiguskaitse vajadust saaks jaatada, kui kaebaja õiguste kaitseks ei piisa tulevikus tehtavast kohtuotsusest ja kaebaja olukord halveneb kohtumenetluse jooksul pöördumatult. Selliseid asjaolusid ei esine. Toetus aitab kaasa kutse- või kõrghariduse omandamisele (vt THP § 24 lg 1), kuid toetusest ilmajäämine ei riiva põhiõigusi sellisel määral, mis õigustaks põhivaidluse ette ära otsustamist. Selliseid aluseid ei nähtu ka taotluse põhjendustest. Kuivõrd tegemist on rahalise toetusega, siis ei ole põhjust eeldada, et kaebuse rahuldamise korral osutuks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tasemeõppes osalemise toetuse meede kehtib kuni 31.12.2029 ja makstava toetuse suurust arvestades ei ole kaebaja kartus toetusmeetmeks eraldatud vahendite lõppemise osas põhjendatud. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, ei tule hinnata kaebuse perspektiivi ega avaliku huvi või kolmandate isikute õiguste riivet. Esitatud tõendite põhjal ei saa kaebust siiski pidada perspektiivikaks. Lisaks omandas kaebaja võrdlemisi hiljuti elektriku eriala ja ei nähtu, et tema tervislik seisund ei võimaldaks tal selles valdkonnas töötada.
7.F.C palub 21.03.2025 määruskaebuses tühistada halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni p 5 ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebusel on suured eduväljavaated ja kaebaja soovib, et talle oleks määratud toetus õpingute ajaks. Kohtud on analoogsetes ravivaidlustes võimaldanud väljamakseid esialgse õiguskaitse korras. Praegu on selleks toetusskeemis olemas ka vajalikud rahalised vahendid. ETK ei ole püüdnud selgitada välja tegelikke asjaolusid. Perearst on kaebajale avaldanud, et kui töö tekitab valu, siis soovitab ta töökohta vahetada. Kaebaja töö iseloomu ja haigusseisundit arvestades ei olnud tööandjal võimalik luua talle töövõimet säilitavaid tingimusi. Iseseisva toimetuleku ja laste ülalpidamise tagamiseks on kaebajal vajalik säilitada oma töövõime ning ennetada tööst tingitud haiguste süvenemist. Inseneriõpe ülikoolis on aja- ja töömahukas ehk sellega kaasneb suur koormus. Samas on kaebajal haigusseisundist tulenevalt madal pingetaluvus, mistõttu kujutaks õppimise kõrvalt töötamine tema jaoks ülemäärast koormust. Isegi kui hiljem peaks selguma, et toetuse väljamaksed olid alusetud, siis omandab kaebaja insenerihariduse ja seega paremad võimalused tööturul osalemiseks ning tal oleks kõrgema sissetuleku arvelt võimalik alusetult saadu tagasi maksta. Kõrgharidusseaduse § 16 lg 6 p-st 3 tulenevalt võiks 3(6)
3-25-481 kõrghariduse omandamine olla kaebaja jaoks tulevikus veelgi keerulisem ja kulukam, kui tema õpingud peaksid praegu jääma pooleli, kuna ta ei jõua õpingutes nõutud määral edasi, sest peab toimetuleku tagamiseks samal ajal töötama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi asjaolusid või väiteid, siis ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt selle kohta seisukohta, vaid arvestab ETK varasemaid selgitusi. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal, mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik (nt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 20; 13.11.2020 määrus nr 3-20-349, p 12). Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-31-19-17, p 15). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne kaebuse sisulist läbivaatamist. Sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks aga esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).
10.Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud ühelt poolt vajadusega kindlustada enda ja oma pere toimetulek Eesti Maaülikoolis 2024. a septembris alustatud inseneriõpingute ajal ning teisalt kartusega, et tasemeõppes osalemise toetuse maksmiseks ettenähtud vahendid võivad kohtumenetluse ajal lõppeda. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja kartus toetuse maksmiseks vahendite lõppemisest on oletuslik ja põhjendamatu. Kaebajale makstava toetuse suuruseks oleks THP § 24 lg 10 ja 2025. a riigieelarve seaduse § 2 lg 5 kohaselt 410,13 eurot kuus (s.o 31 × 13,23 eurot) ehk tema alustatud õpingute 3-aastase nominaalkestuse peale kokku ca 15 000 eurot. Arvestades, et tööhõiveprogrammi rahaline maht on üle 85 miljoni euro aastas (vt THP § 3 lg 2) ja sellest on tasemeõppe toetamiseks prognoositud üle 9 miljonit eurot aastas (vt THP 2024–2029 eelnõu seletuskiri, tabel 4, lk 71 – EIS toimik nr 23-1251), ei ole mõistlikku põhjust kahelda, et kaebuse rahuldamise korral võiks kaebajal jääda toetus raha puudumise tõttu saamata. Samuti võib vastustajaga nõustuda, et puudub alus eeldada, et praeguses asjas tehtav kohtuotsus ei jõuaks isegi kuni selle Riigikohtuni edasikaebamise korral jõustuda enne kaebaja alustatud õpingute nominaalkestuse möödumist. 4(6)
3-25-481
11.Kaebaja ei ole esitanud mingeid andmeid enda majandusliku olukorra ja pere toimetuleku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siiski välistada võimalust, et toetuse mittemaksmine võib muuta kaebaja ja tema alaealiste laste toimetuleku oluliselt raskendatuks. Asjas esitatust nähtuvalt kaebaja hetkel ei tööta, vaid õpib täiskoormusega kõrgharidusõppes. Kuivõrd vaidele lisatud TÖR-i väljavõtte kohaselt töötas kaebaja 02.01.2024–16.10.2024 ehk oli ilmselt viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva hõivatud tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 18 lg 1 p-s 1 nimetatud tegevusega, siis ei ole tema täiskoormusega õppimine TöMS § 8 lg 4 p 10 kohaselt iseenesest takistuseks võtta ennast töötuna arvele. Sellisel juhul oleks tal TöMS § 18 lg 1 järgi õigus saada töötutoetust, mis on sama suur kui tasemeõppes osalemise toetus. Töötutoetuse maksmise aeg on siiski oluliselt piiratud (TöMS § 22 lg 1) ja praeguses vaidluses tehtav otsus ei jõustuks edasikaebamise korral ilmselt enne töötutoetuse maksmise lõppemist. Seega ei saa kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust välistada, kuid täpsemate andmete puudumise tõttu ei ole alust pidada õiguskaitsevajadust ka väga tungivaks.
12.Kuna kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaebuse eesmärgi juba enne asja sisulist lahendamist ja samas esineb kaalukas avalik huvi selle vastu, et tööturumeetmete osutamiseks ettenähtud riigieelarvelisi vahendeid kasutatakse säästlikult ja ranges vastavuses õigusaktidega, siis peaksid taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks kaebusel olema head eduväljavaated. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu hinnangut, et kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Kuna kaebaja omandas 2023. a-l Tallinna Ehituskoolis sisetööde elektriku eriala, siis ei vasta ta THP § 24 lg 3 p-des 1–4 sätestatule (st tal on eri- või kutsealane haridus ning see ei ole vananenud). Samuti puuduvad tõendid, mille alusel saaks järeldada, et kaebaja vastab THP § 24 lg 3 p 5 tingimustele. THP 2024–2029 seletuskirjast (lk 20) nähtuvalt on THP § 24 lg 3 p 5 eesmärk toetada tasemehariduse omandamisel inimesi, kes on tervisest tuleneva kutsealase võimekuse languse tõttu sunnitud eri- või kutseala vahetama (st nad ei ole võimelised jätkama töötamist varem omandatud erialal ja vajavad tööhõives püsimiseks ehk ameti vahetamiseks seetõttu võimalust ümber õppida või oma oskusi täiendada). See selgitus on kooskõlas TöMS § 14 lgga 5, mille kohaselt on oskuste arendamise meetme (THP § 7 lg 6 p 2) eesmärk toetada isiku töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ja arendamist.
13.Siinsel juhul töötas kaebaja betooniabitöölisena, mitte sisetööde elektrikuna. Olenemata sellest, kas esitatud tõendite põhjal on võimalik järeldada, et kaebaja ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline jätkama töötamist betooniabitöölisena, ei annaks isegi selle asjaolu tõendatuks lugemine kaebajale alust nõuda toetuse maksmist, kui ta oleks võimeline töötama sisetööde elektrikuna, mis vastab tema 2023. a-l omandatud kutsele. Selle kohta, et kaebaja ei ole tervise tõttu võimeline tegema ka elektritöid sisetingimustes, puuduvad igasugused väited ja tõendid. Sisetööde elektriku töö iseloom ja töökeskkond on seejuures oluliselt erinev betoonitööde abitöölise omast (sh puudub võrreldava intensiivsusega müra ja vibratsioon ning töö ei toimu välitingimustes), mistõttu ei saaks ka senise töö jätkamise võimatusest järeldada, et kaebaja ei oleks usutavasti võimeline tegema mh sisetingimustes elektritöid, milleks ta on alles hiljaaegu omandanud tööturul konkureerimiseks vajalikud kutseoskused. Pidades silmas, et tasemeõppes osalemise toetuse eesmärgiks on aidata inimestel püsida tööhõives, mitte lihtsalt toetada inimesi neile meelepärase eriala omandamisel (isegi kui õpitav uus eriala või omandatav haridustase võimaldaks neile senise haridusega võrreldes paremat sissetulekut), ning kaebaja puhul ei ole tõendatud, et ta ei saaks terviseseisundi tõttu töötada sisetööde elektrikuna, siis ei vasta kaebaja ka THP § 24 lg 3 p-s 5 ettenähtud tingimustele.
14.Olukorras, kus toimikus seni olevate tõendite põhjal ei saa kaebajale toetuse maksmata jätmist pidada õigusvastaseks, riivaks esialgse õiguskaitse korras kaebajale toetuse 5(6)
3-25-481 maksmiseks kohustamine väga kaalukat avalikku huvi, et tööturumeetmete pakkumiseks ettenähtud piiratud avalikke vahendeid kasutatakse sihipäraselt. Asjakohane ei ole kaebaja argument, et alustatud inseneriõpingute lõpetamise järel peaks tal olema võimalik teenida piisavat sissetulekut, et tal oleks kaebuse rahuldamata jäämise korral võimalik esialgse õiguskaitse korras saadud toetus hiljem vastustajale tagasi maksta. Tasemeõppes osalemise toetus ei ole õppelaen. Avalikku huvi riivaks ülemääraselt juba ainuüksi vastustaja kohustamine toetuse väljamaksmiseks olukorras, kus kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on küsitav ja kaebuse eduväljavaated pigem kasinad. Kaebaja viidatud ravivaidlused (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2023 määrus nr 3-23-489) erinevad juba selle poolest, et esialgse õiguskaitse vajadus on neis olnud äärmiselt tungiv.
15.Eelneva põhjal jääb F.C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
16.Kuna määruses kajastatakse kaebaja terviseandmeid, tuleb määruse avaldamisel asendada kaebaja ja temaga seotud Y OÜ (likvideerimisel) nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.