X-i kaebus Viru Vangla 04.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 ja 11.04.2022. a käskkirja nr 6-3/313-1 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Ülo Anijalg
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta haldusasjas tasumisele kuulunud riigilõiv 40 eurot Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kaebaja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 teine lause). Vastustaja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2025 (HKMS § 181 lg 1 esimene lause). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla tunnistas 04.04.2022. a käskkirjaga nr 6-3/283-1 (digitaalse toimiku lehed (dtl) 201–204) X-i (edaspidi ka kaebaja) süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises (vanglaametniku korraldusele mitteallumine; ettekanded nr 3-22-1730 ja 3-221755) ja Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8 rikkumises (ebaviisakas käitumine; ettekanne nr 3-22-1766) ning määras talle distsiplinaarkaristusteks vastavalt 12 ööpäevaks ja 8 ööpäevaks kartserisse paigutamise. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
1.1.Valvurite koostatud ettekannete nr 3-22-1730 ja 3-22-1755 kohaselt ei allunud kaebaja 03.03.2022 kartserirežiimil viibides korraldusele anda ära madrats. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu on ta teadlik, et ta on kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Seega on kaebaja tegu käsitatav distsiplinaarsüüteona. Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Isiku karistamata jätmisega tekitaks vangla teistele kinnipeetavatele vale arusaama, et distsipliinirikkumised ei ole vangla arvates olulised ning neile ei järgne karistust. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval üksteist kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neljal korral oli teda karistatud korraldusele allumatuse eest ning viimati oli talle määratud korraldusele allumatuse eest karistuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kuna toime pandud teoga on vanglas tegemist raske rikkumisega, peab menetleja vajalikuks karistada kaebajat rangeima karistusliigiga, st kartserisse paigutamisega. Varasemad distsiplinaarkaristused kaebaja käitumisele mõju ei avaldanud, mistõttu on eesmärgipärane karistuse määra suurendada. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas määrata seaduslikule korraldusele mitteallumise eest kaebajale karistuseks 12 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Selline karistus annab kaebajale võimaluse oma käitumise üle järele mõelda ning teha vajalikud järeldused.
1.2.Valvuri ettekande nr 3-22-1766 järgi kasutas kaebaja 03.03.2022 väljendit „idi nahhui“, kui valvur tegi puhtaks kaebaja kambri toiduluuki. Sellist kõnepruuki saab pidada ebaviisakaks käitumiseks ning tegemist on üldteadaolevalt ebaviisaka väljendiga, mille kasutamist saab lugeda objektiivses mõttes isiku suhtes solvavaks, sõltumata sellest, kuidas konkreetne isik, kelle poole sellega pöördutakse, sellesse suhtub. Ühiskonnas kehtivate normide kohaselt ei saa pidada lugupidavaks ja viisakaks käitumiseks ebatsensuursete väljendite kasutamist. Kaebaja on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, mistõttu on ta teadlik, et tal on keelatud käituda ebaviisakalt. Seega on kaebaja tegu käsitatav distsiplinaarsüüteona. Vangistuse eesmärgiks on muu hulgas suunata kinnipeetavat järgima ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme. Ebaviisakas käitumine, sh ebatsensuurse väljendi kasutamine on vanglas tähelepanu vajav rikkumine, kuna sellise rikkumisega väljendab kinnipeetav lugupidamatust vanglas töötavate isikute suhtes. Samuti näitab kinnipeetav ametnike ja kaaskinnipeetavate suhtes ebaviisaka käitumisega negatiivset meelestatust järgida vangistust reguleerivaid õigusakte. Distsiplinaarkorras karistamine on vajalik, et heidutada nii kaebajat kui ka teisi kinnipeetavaid, et nad sarnaseid uusi õigusrikkumisi toime ei paneks, ning anda signaal, et vangla suhtub taolistesse rikkumistesse väga tõsiselt. Kaebajal oli rikkumise toimepanemise päeval üksteist kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neljal korral oli teda karistatud ebaviisaka käitumise eest ning viimati oli talle määratud ebaviisaka käitumise eest karistuseks 6 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kuna varasem distsiplinaarkaristus kaebaja käitumisele mõju ei avaldanud, on eesmärgipärane karistuse määra suurendada. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas määrata ebaviisaka käitumise eest kaebajale karistuseks 8 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Selline karistus annab kaebajale võimaluse oma käitumise üle järele mõelda ning teha vajalikud järeldused. 2
3-22-1271
2.Viru Vangla 11.04.2022. a käskkirjaga nr 6-3/313-1 (dtl 75–78) karistati kaebajat distsiplinaarkorras kolme erineva VangS § 67 p 1 rikkumise (vanglaametniku korraldusele mitteallumine) eest 12-ööpäevase (ettekanne nr 3-22-2033), 12-ööpäevase (ettekanne nr 3-222068) ja 14-ööpäevase (ettekanne nr 3-22-2318) kartserikaristusega. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
2.1.Valvurite poolt 11.03.2022, 12.03.2022 ja 18.03.2022 koostatud ettekannete kohaselt keeldus kaebaja nendel päevadel hommikuse loenduse ajal püsti tõusmast ega lasknud endale paigaldada käeraudu, mis olid talle käskkirjaga määratud. Kaebaja suhtes kohaldati alates 10.02.2022 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning alates 09.03.2022 kasutati tema suhtes ohjeldusmeetmena käeraudu.
2.2.Kaebaja on taotlenud distsiplinaarmenetlusse tõlgi kaasamist, kuid see ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Riigiasutuste asjaajamiskeel on eesti keel ning võõrkeelte kasutamise riigiasutustes sätestab seadus. Viru Vanglale on kaebajalt laekunud hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, sh vaideid ja kahjunõudeid. Kui kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta, tuleb tal pöörduda vangla poole eesti keeles või lasta avaldus tõlkida enda kulul. Vangla on veendumusel, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta. Lisaks on kaebajale 31.03.2022 üritatud tutvustada distsiplinaarmenetluse teadet vene keeles, kuid kinnipeetav ei tulnud inspektor-kontaktisiku kutsumise peale luugi juurde, vaid ütles „idi nahhuj“. Seega on kaebajale pakutud võimalust teate tutvustamiseks ja ta oskab piisaval määral eesti keelt.
2.3.Vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumine on vangla kontekstis raske rikkumine. Korralduste mittetäitmine võib viia üldise allumatuseni ning distsipliini puudumiseni vanglas. Isiku karistamata jätmisega tekitaks vangla teistele kinnipeetavatele vale arusaama, et distsipliinirikkumised ei ole vangla arvates olulised ning neile ei järgne karistust. Kaebajal oli 11.03.2022. a ja 12.03.2022. a seisuga üksteist kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neljal korral oli teda karistatud korraldusele allumatuse eest ning viimati oli talle määratud korraldusele allumatuse eest karistuseks 10 ööpäevaks kartserisse paigutamine. 18.03.2022. a seisuga oli kaebajal kaksteist kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viiel korral oli teda karistatud korraldusele allumatuse eest ja viimati oli talle määratud korraldusele allumatuse eest karistuseks 12 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Kuna toime pandud tegudega on vanglas tegemist raskete rikkumistega, peab menetleja vajalikuks karistada kaebajat rangeima karistusliigiga, st kartserisse paigutamisega. Varasemad distsiplinaarkaristused kaebaja käitumisele mõju ei avaldanud, mistõttu on eesmärgipärane karistuste määra suurendada. Eeltoodust tulenevalt on otstarbekas määrata kaebajale 11.03.2022 ja 12.03.2022 seaduslikele korraldustele mitteallumise eest karistuseks 12 ööpäevaks kartserisse paigutamine ja 18.03.2022 seaduslikule korraldusele mitteallumise eest karistuseks 14 ööpäevaks kartserisse paigutamine. Sellised karistused annavad kaebajale võimaluse oma käitumise üle järele mõelda ning teha vajalikud järeldused.
3.X esitas 06.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 14.03.2023. a määrusega menetlusse nõuetes tuvastada Viru Vangla käskkirjade nr 6-3/283-1 ja 6-3/313-1 õigusvastasus.
4.Viru Vangla esitas 14.04.2023 vastuse kaebusele, milles muu hulgas palus jätta kaebuse läbi vaatamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 13.06.2024. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14.11.2024. a määrusega Tartu Halduskohtu 13.06.2024. a määruse ja saatis asja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
3
3-22-1271
6.Tartu Halduskohus jättis 06.03.2025. a määrusega rahuldamata vastustaja 16.12.2024. a taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks, otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja põhjendustel.
palub
tuvastada
vaidlustatud
käskkirjade
õigusvastasuse
järgmistel
7.1.Kaebajale ei andnud keegi korraldusi lasta endale peale panna käerauad, vaid valvurid sisenesid koheselt erivarustuses kambrisse ja hiljem koostasid raportid, justkui kaebaja ei allunud korraldustele. Kaebajale ei antud ka teisi vaidlusaluseid korraldusi ning ta ei solvanud ega sõimanud kedagi. Valvurid ei valda vene keelt ning kaebaja ei valda eesti keelt.
7.2.Kaebajale ei tutvustatud menetluste käiku ning temalt ei võetud selgitusi, nagu on ette nähtud. Samuti ei tutvustanud keegi kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolle ega käskkirju vene keeles ning talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 36. Kaebaja esitas vanglale taotluse talle tõlgi andmiseks, kuid seda ignoreeriti. Kaebaja sai vastuse tõlgi kaasamise taotlusele alles pärast käskkirja andmist. HMS § 20 lg-te 1, 2 ja § 21 lg-te 1, 2 kohaselt oli vangla kohustatud kaasama tõlgi või selgitama kaebajale tõlgi kaasamise tingimusi.
7.3.Kaebajale ei tutvustatud vaidlustatud käskkirju, vaid need jäeti lihtsalt tema kambrisse.
7.4.Kaebajal on probleemid psüühikaga.
8.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja palub arvestada vaidlustatud käskkirjades ja distsiplinaarmenetluse protokollides toodud põhjendustega ning märgib täiendavalt järgmist.
8.1.Kaebaja väited talle distsiplinaarmenetlustega seonduva tutvustamata jätmisest ei ole tõesed, kuivõrd käskkirjadest ja distsiplinaarmenetluse protokollidest nähtuvalt on talle võimaldatud dokumentidega tutvuda ning kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et takistada endale käskkirjadega seonduva tutvustamist. Ta on keeldunud dokumentide allkirjastamisest ning on oma tegevusega näidanud üles negatiivset meelestatust selle suhtes. Nimelt on ta solvanud (31.03.2022. a ettekanne nr 3-22-2775) ja rünnanud (09.03.2022. a ettekanne nr 322-1989) talle dokumente tutvustada püüdnud ametnikku. Seega, kui kaebaja leiab, et talle pole dokumente tutvustatud, siis on see tema enda tegevuse järelm.
8.2.Kaebaja väidetud asjaolu, et inspektor-kontaktisik A. Kongi pole võimeline talle arusaadavalt tutvustama distsiplinaarmenetluse käskkirju, ei saa pidada usutavaks, kuivõrd inspektor-kontaktisik on korduvalt käinud kaebaja kambri juures ja proovinud talle distsiplinaarmenetluse käskkirju tutvustada, kuid kaebaja on neil juhtudel jäänud kas ise passiivseks (nt voodis lamamine) või on ametnikku rünnanud (vedelikuga viskamine).
8.3.Viru Vangla võõrkeelsete vaiete tagastamise 12.05.2022. a otsuses nr 6-12/179-3 on hinnatud kaebaja võimet esitada pöördumisi eesti keeles ning vangla palub kohtul arvestada sealsete seisukohtade ja põhjendustega. Sealhulgas toodi välja, et kaebaja on varasemalt esitanud arvukalt pöördumisi eesti keeles, mistõttu on vanglal veendumus, et kaebaja valdab riigikeelt määral, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kaebaja on vaidlustanud Viru Vangla 04.04.2022. a käskkirja nr 6-3/283-1 (dtl 201–204), millega teda karistati selle eest, et ta ei allunud vanglaametnike korraldustele anda kambrist ära madrats (kaebaja viibis kartserirežiimil), ja käitus ebaviisakalt. Samuti on kaebaja vaidlustanud Viru Vangla 11.04.2022. a käskkirja nr 6-3/313-1 (dtl 75–78), millega teda 4
3-22-1271 karistati selle eest, et ta ei allunud vanglaametnike korraldustele tõusta loenduse ajal püsti ega lasknud panna endale peale käeraudu (kaebaja suhtes oli kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist).
10.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. VangS § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kohtupraktikast tulenevalt saab kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele (vt Riigikohtu 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Vangla kodukorra p 1.11.5 järgi on kinnipeetav kohustatud kartserirežiimil viibides viima ise voodivarustuse hommikul laoruumi ja voodivarustuse õhtul laoruumist kambrisse tooma. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Viru Vangla kodukorra p 6.2 sätestab, et loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik, ning seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures näoga kambriukse poole või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal.
11.Kaebajale käskkirjaga nr 6-3/283-1 etteheidetava VangS § 67 p 1 rikkumise asjaolud on kajastatud valvurite 03.03.2022. a ettekannetes nr 3-22-1730 (dtl 221, 223) ja 3-22-1755 (dtl 184, 219). Ettekande nr 3-22-1730 järgi andis Viru Vangla vanemvalvur S. Sakkos kartseris viibivale kaebajale 03.03.2022 kell 6.22 korralduse panna madrats kokku ja anda see tema kätte. Kaebaja vastas „mis madrats bljät, mul selg valutab, kutsu mulle meedik“. Vanemvalvur selgitas kaebajale, et ta paikneb kartseris ning peab sellegipoolest madratsi ära andma. Kaebaja ei allunud vanemvalvuri korraldusele madrats ära anda. Ettekandes nr 3-221755 märkis Viru Vangla valvur P. Murulaid, et andis 03.03.2022 kella 8.00 paiku kaebajale korralduse, et ta tõuseks loenduse ajaks püsti ja annaks ära oma madratsi, kuna kaebaja oli kartserirežiimil, kuid kaebaja keeldus ning tõi välja, et tal selg valutab ja ta ei saa püsti tõusta. Valvur märkis ettekandes veel, et ta küsis kaebajalt loenduse ajal, kas ta ravimeid soovib, ning siis tõusis kaebaja püsti ja jalutas visuaalselt ilma valudeta ringi. Eeltoodud kirjeldustest nähtub kohtu hinnangul piisavalt selgelt, et kartserirežiimil viibinud kaebaja sai 03.03.2022 valvuritelt korduvalt korralduse panna kokku tema madrats ja anda see valvuri kätte, et täita vangla kodukorra p-st 1.11.5 tulenevat. Kaebaja on küll väitnud, et ta selliseid korraldusi ei saanud, kuid ühestki tema muust selgitusest ja asjas esitatud tõendist ei nähtu kohtule siiski põhjuseid, et pidada seda kaebaja väidet tõeseks. Seevastu nähtub valvurite ettekannetest nr 322-1730 ja 3-22-1755 kaebajale korralduste andmine piisavalt selgelt. Kohtule ei ole ka usutav, et kaebaja ei saanud talle kahe erineva valvuri poolt antud korralduse sisust aru keelebarjääri tõttu. Lisaks ei ole korralduste puhul tuvastatav ükski HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnus.
12.Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumist on kaebajale ette heidetud seoses Viru Vangla valvuri P. Murulaiu ettekandega nr 3-22-1766 (dtl 185, 215). Selle ettekande kohaselt jagas valvur 03.03.2022 kella 16.38 paiku kaebajale toitu ning kui kaebaja oli toidu kambrisse võtnud, nägi valvur, et kissell oli läinud toiduluugi peale; kui valvur hakkas luuki salvrätikuga puhtaks tegema, ütles kaebaja, et mida valvur veel tahab; valvur ütles kaebajale, et teeb luugi puhtaks, et kissell ei jääks sinna peale; selle peale ütles kaebaja valvurile „idi nahhui“. Sellest kirjeldusest tulenevalt on selge, et kaebaja kasutas vanglaametniku suhtes ebaviisakat 5
3-22-1271 väljendit. Nagu vangla on selgitanud, tähendab kõnealune väljend otsetõlkes eesti keeles „mine munni“. Selline väljend on käsitatav ebatsensuurse ja solvavana. Seega nõustub kohus vanglaga, et kaebaja käitus 03.03.2022 ebaviisakalt ja kasutas ebatsensuurset väljendit Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 tähenduses. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited ei anna alust arvata, et kaebaja ei oleks tegelikkuses ettekandes nr 3-22-1766 kirjeldatud viisil käitunud.
13.Käskkirjaga nr 6-3/313-1 kaebajale etteheidetava VangS § 67 p 1 rikkumise asjaolud on kajastatud Viru Vangla valvur I. Pildeni 11.03.2022. a ettekandes nr 3-22-2033 (dtl 93, 95, 193) ning valvur K. Maasiku 12.03.2022. a ettekandes nr 3-22-2068 (dtl 194) ja 18.03.2022. a ettekandes nr 3-22-2318 (dtl 97, 195). Ettekandes nr 3-22-2033 märgib valvur, et 11.03.2022 kella 8.00 paiku keeldus kaebaja püsti tõusmast ja ei lasknud endale paigaldada käeraudu, mis olid talle käskkirjaga määratud. Ettekandes nr 3-22-2068 märkis valvur, et 12.03.2022 kella 8.02 paiku, jõudes hommikuse loenduse ajal kambrini S502, keeldus kaebaja püsti tõusmast ja ei lasknud endale paigaldada käeraudu, mis olid talle käskkirjaga määratud. Ettekande nr 322-2318 kohaselt keeldus kaebaja, kes paiknes kambris S502, 18.03.2022 kella 8.00 paiku hommikusel loendusel allumast korraldusele lasta endale paigaldada käerauad, kinnipeetav oma tegu ei põhjendanud. Lisaks on inspektor-kontaktisik koostanud 07.04.2022 menetlustoimingu protokollid (dtl 87, 89), millest nähtuvalt küsiti 07.04.2022 e-kirja teel valvuritelt I. Pilden ja K. Maasik täpsustavaid küsimusi seoses nende poolt 11.03.2022 ja 12.03.2022 koostatud ettekannetega. Menetlustoimingu protokollide järgi tõi K. Maasik enda selgitustes välja, et ta andis kinnipeetavale korralduse püsti tõusta ja liikuda toiduluugi juurde käeraudade paigaldamiseks, kuid kinnipeetav ei allunud korraldustele; ning I. Pilden selgitas, et ta andis kinnipeetavale korralduse püsti tõusta ja lasta käeraudu paigaldada, kuid kinnipeetav ei allunud korraldustele. Valvurite 11.03.2022. a ja 12.03.2022. a ettekannetest nähtub veel see, et pärast seda, kui kaebaja ei käitunud valvurite poolt soovitud viisil, sisenesid valvurid erivarustusega kaebaja kambrisse. Kaebaja väidab ise, et keegi ei andnud talle korraldust lasta talle paigaldada käerauad, vaid kohe siseneti erivarustuses tema kambrisse.
13.1.Asjas kogutud tõenditest koosmõjus kaebaja selgitustega ei nähtu kohtule alust kahelda selles, et valvurid andsid kaebajale 11.03.2022, 12.03.2022 ja 18.03.2022 korraldused loenduse ajal püsti tõusmiseks (ettekanded nr 3-22-2033 ja 3-22-2068) ja käeraudade paigaldamise võimaldamiseks (ettekanded nr 3-22-2033, 3-22-2068, 3-22-2318). Vastavalt Viru Vangla kodukorra p-le 6.2 oli kaebaja kohustatud loenduse ajal püsti tõusma, kui kambrisse siseneb vanglateenistuse ametnik. Samuti, tulenevalt Viru Vangla 09.03.2022. a käskkirjast nr 3-22/1-2/142 (dtl 318–319) oli kaebaja kohustatud laskma talle paigaldada käerauad. Kaebaja keeldumine nende kohustuste järgimiseks antud korralduste täitmisest nähtub ettekannetest nr 3-22-2033, 3-22-2068, 3-22-2318 ning valvurite 07.04.2022. a täiendavatest selgitustest selgelt. Kaebajale valvurite poolt antud korraldused ei vastanud ka HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele.
14.Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse, ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (VangS § 64 lg 2). Kaebajat on 03.03.2022. a ettekannete alusel distsiplinaarmenetluse alustamisest teavitatud 09.03.2022. a teadetega (dtl 213, 217). Nendele teadetele tehtud pealekirjutustest ja samal päeval inspektor-kontaktisiku koostatud ettekandest (dtl 187) tulenevalt jäi aga kaebajale teadete tutvustamine pooleli, sest ta viskas inspektor-kontaktisikut veega.
14.1.11.03.2022. a, 12.03.2022. a ja 18.03.2022. a ettekannete (nr 3-22-2033, 3-22-2068, 322-2318) alusel distsiplinaarmenetluse alustamisest on kaebajat teavitatud 31.03.2022. a 6
3-22-1271 teatega (dtl 91). Teatele tehtud pealekirjutusest ilmneb, et teadet on üritatud kaebajale tutvustada 31.03.2022, kaebaja ei tulnud aga luugi juurde ning teade edastati kambrisse.
14.2.Kohus möönab, et selliselt ei olnud tegemist koheste distsipliinirikkumisest teavitamistega VangS § 64 lg 2 mõttes. Küll aga ei muuda hilisem teavitamine distsiplinaarmenetluse tulemusel tehtud käskkirja õigusvastaseks, kui selline puudus ei kujutanud endast olulist menetlusõiguse rikkumist ega mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1). Arvestades menetluste asjaolusid, ei ole praegusel juhul hilisem menetluste alustamisest teavitamine menetluste lõpptulemust kohtu hinnangul mõjutanud.
15.Kohus leiab, et kaebajal oli distsiplinaarmenetlustes võimalus esitada enda selgitusi ja vastuväiteid (HMS § 40). Kaebajale olid antud vastavad tähtajad distsiplinaarmenetluse alustamise 09.03.2022. a ja 31.03.2022. a teatistes (dtl 213, 217, 91) ning 31.03.2022. a ja 08.04.2022. a distsiplinaarmenetluse protokollides (dtl 209–212, 79–82). Viru Vangla 31.03.2022. a teates (dtl 91) määratud tähtajal (hiljemalt 04.04.2022) esitas kaebaja vanglale (03.04.2022) taotluse (dtl 57, tõlge eesti keelde dtl 72), milles märkis, et ta ei saa aru, mis on teates kirjutatud, ja nõudis dokumendi tõlkimist vene keelde. Samas nähtub asja materjalidest, et kaebaja ei ole andnud ametnikele isegi võimalust talle menetlusdokumente vene keeles tutvustada (vt nt 09.03.2022. a ettekanne nr 3-22-1989, dtl 187 ja 31.03.2022. a ettekanne nr 3-22-2755, dtl 186). Seda, et vanglaametnikud oleksid keeldunud kaebajale menetlusdokumentide tutvustamisest tema emakeeles ja oleks soovinud neid kaebajale tutvustada eesti keeles, asja materjalidest ei nähtu. Kohus nõustub vanglaga, et kaebaja ei ole praegusel juhul ise menetlustes osalemise vastu huvi tundnud. Sellist passiivsust ei saanud kaebaja kohtu hinnangul õigustada sellega, et talle oleks pidanud tema arvamusel tagatama menetlustes tõlk. Vaidluse asjaolude pinnalt puudub kohtul ka alus arvata, et menetluste lõpptulemust oleks saanud muuta see, kui vangla oleks vastanud kaebaja 03.04.2022. a taotlusele varem kui 11.04.2022. a käskkirjas distsiplinaarkaristuse määramise kohta (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1). Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et vangla oli kohustatud talle praegusel juhul distsiplinaarmenetluses tõlgi tagama. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52 ning keeleseaduse § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui kaebaja pidas tõlgi kaasamist vajalikuks, tuli tal see endal korraldada ning tasuda tõlkekulud (HMS § 21).
16.Kaebajale on 04.04.2022. a käskkirjaga distsiplinaarkaristustena määratud kaks kartserikaristust, s.o 12 ja 8 ööpäevaks. 11.04.2022. a käskkirjaga määrati kaebajale kolm kartserikaristust, s.o 12, 12 ja 14 ööpäevaks.
16.1.Vastavalt käskkirja andmise ajal kehtinud VangS § 63 lg 1 p-le 4 võis kinnipeetava distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum.
16.2.Kohtu hinnangul on vangla praegusel juhul nõuetekohaselt analüüsinud kaebaja karistamise vajadust ja kohaldatavate karistuste liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Toime pandud distsiplinaarsüüteod omavad negatiivset mõju vangla distsipliinile ning karistamine selliste tegude eest omab ka üldpreventiivset eesmärki. Kohus leiab, et rikkumiste sisu ja karistuse eesmärki ning käskkirjades kajastatud kaebaja varasemat karistatust (vt dtl 206 ja 75–76) arvestades (sh vanglaametniku korraldusele mitteallumise ja ebaviisaka käitumise eest) on kaebajale määratud karistused proportsionaalsed. Kuivõrd enne 04.04.2022. a käskkirja andmist oli kaebajat viimati karistatud vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega ja ebaviisaka käitumise eest 6 ööpäevaks kartserisse 7
3-22-1271 paigutamisega, siis tuleb pidada 04.04.2022. a käskkirjaga vastavalt 12 ja 8 ööpäeva pikkuste kartserikaristuste määramist kaebaja õiguskuulekale teele suunamiseks põhjendatuks. Ka kaebajale vangla 11.04.2022. a käskkirjaga määratud kaks 12-ööpäevast ja üks 14-ööpäevane kartserikaristus on kohtu hinnangul olnud kaebaja käitumise edasiseks mõjutamiseks vajalikud ja põhjendatud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks karistuste määramisel rikkunud kaalutlusõigust ning kaalutlused on asjakohased ja arusaadavad.
17.Kohtu hinnangul ei välistanud kaebajale kartserikaristuste määramist kaebaja väited tal psüühiliste probleemide olemasolust. Kohtud on haldusasjades nr 3-22-921 ja 3-22-841 lahendanud kaebaja taotlusi käskkirjade nr 6-3/283-1 ja 6-3/313-1 täitmise peatamiseks ning on 11.05.2022. a ja 25.04.2022. a määrustes hinnanud ka seda, kas kaebajal esines vastunäidustusi kartserikaristuse kandmiseks. Mõlemas nimetatud haldusasjas on kohtud muu hulgas viidanud vangla arsti 21.04.2022. a tõendile kaebaja terviseseisundi hindamise kohta, milles arst on leidnud, et taotleja on võimeline kandma kartserikaristust. Kohus leiab ka praeguses asjas viimati nimetatud tõendile (dtl 306) ning käskkirjade andmisele eelnevat perioodi kajastavale kaebaja tervisekaardi väljavõttele (dtl 307–316) tuginedes, et kaebajale kartserikaristuste määramist ei saanud takistada tema väidetud psüühilised probleemid. Lisaks jälgitakse vastavalt VangS § 52 lg-le 2 vanglas pidevalt kinnipeetavate terviseseisundit, sh kartserikaristuse kandmise ajal, ning võimalike terviseprobleemide ägenemise korral oli võimalik tervishoiutöötajal sekkuda ja kartserikaristuse täitmine peatada.
18.Distsiplinaarkaristused on kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 4 1 toodud tähtaja jooksul. Käskkirju ei muuda antud juhul õigusvastaseks see, et kaebaja keeldus neid vastu võtmast (käskkirjadele tehtud pealekirjutused dtl 204 ja 78; inspektor-kontaktisiku 11.04.2022. a ettekanne nr 3-22-3106, dtl 99; vt ka HMS § 30). Ühtlasi ei nähtu kaebaja väidetest, et talle ei oleks distsiplinaarkaristuste määramise põhjused arusaadavad.
19.Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul alused vaidlustatud käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus on vabastanud 19.07.2022. a ja 14.03.2023. a määrustega kaebaja praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel kokku 40 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda.
21.Kuivõrd kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil ning kaebajale ei ole õnnestunud kätte toimetada teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta (kaebaja ei viibi kohtule teadaolevalt Eestis ega ole teavitanud kohut enda muutunud kontaktandmetest), kohaldub kaebaja osas erandlik apellatsioonitähtaeg, mis hakkab kulgema kohtotsuse kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.