lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-715/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 24.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-715/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-715

Määruse kuupäev

24.03.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja hoidmisega ajavahemikul 27.11–12.12.2024 ebainimlikes kinnipidamistingimustes

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Siim Grossbergi kaebus.
2.Jätta Siim Grossbergi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Siim Grossbergi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 23.03.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale tekitati kahju sellega, et teda hoiti ajavahemikul 27.11–12.12.2025 Tartu Vangla S-hoone S1 kainestus- ja arestialuste osakonnas, kus levis tugev uriini, rooja ja pesematuse lehk. Ka kaebaja kamber, kuhu ta paigutati, haises. Vangla jättis kaebaja kahjunõude rahuldamata 13.03.2025. a otsusega, kuid kaebaja sellega ei nõustu ja jääb enda kahjunõude juurde. Kambri haisu tõttu oli kaebajal keeruline süüa ja ravimeid võtta, kuna neelamine tekitas okserefleksi. Kaebaja ei oleks tohtinud sellesse osakonda üldse sattuda, kuna ta on süüdimõistetud ja karistust kandev kinnipeetav. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Tulenevalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samadel alustel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.

3-25-715

3.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja 12.03.2025 esitanud haldusasjas nr 3-25-615 kaebuse, milles ta nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et teda hoiti ajavahemikul 27.11–12.12.2025 ebainimlike tingimustega kambris Tartu Vangla S-hoone S1 kainestus- ja arestialuste osakonnas. Seega on nii praeguses haldusasjas kui ka haldusasjas nr 3-25-615 kaebuste nõuded ja kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud samad.
4.Vaatamata sellele, et kohus ei ole haldusasjas nr 3-25-615 kaebuse menetlusse võtmise kohta määrust teinud, on kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses siiski kohtu menetluses. Käesolevas kohtuasjas esitatud hilisem kaebus on korduv. Kui kaebaja soovib kaitsta kohtus oma õigusi, tuleb kaebajal seda teha haldusasja nr 3-25-615 raames.
5.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud ka riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule 11 leheküljel paikneva ja põhjendustega kaebuse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus praeguses asjas riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium