Xi kaebus Eesti Töötukassa 4. aprilli 2024. a otsuse, 5. aprilli 2024. a otsuse ja 29. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
Avaldatavas otsuses asendada X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 22. märtsil 2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse.
1.1.Taotluse kohaselt on X ehitustööline. Ta teeb tööülesandeid aeglaselt. Kummardada ei saa (äärmisel juhul põlvede abil). Taotleja kasutab oma
3-24-1891 igapäevategevustes teise inimese abi (pöördub nt kolleegi poole). Viimase kolme aasta jooksul ei ole ta Sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust kasutanud.
1.2.Liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ märgib taotleja, et suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 100 meetrit. Seejärel tekib alaseljas terav valu, pärast seda valu jalgades ning jalad lähevad tuimaks. Siis ei saa edasi liikuda, tuleb rahulikult istuda või seista 3–4 minutit. Kiiresti tekib väsimus, õhupuudus, tugev higistamine. Treppidest suudab taotleja liikuda suurte raskustega ja aeglaselt. Pärast iga viiendat sammu peab pausi tegema, kuna jalgades on terav valu. Taotleja kontrollib oma jalgade liikumist halvasti. Ta väldib treppe.
1.3.Võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ juures selgitab X, et ta ei suuda siseruumides ja väljas ringi liikuda ning tänaval suudab ohutult ringi liikuda mõõdukate raskustega. Ka siseruumides suudab ta liikuda mõõdukate raskustega. Ta liigub aeglaselt ja väldib kohti, kus pole istumise võimalust.
1.4.Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ juures märgib kaebaja, et ei suuda kehaasendeid säilitada ja vahetada ilma raskusteta ja valu tundmata. Ühel kohal suudab ta seistes või istudes olla väsimust või valu tundmata vähem kui tund. Seista suudab ta 10–15 minutit, pärast seda tekib tuim valu jalgades. Jalad on nõrgad. Kuna on kukkumise oht, on vaja istuda. Kehaasendeid vahetada (nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada) suudab taotleja suurte raskustega, see on peaaegu võimatu. Kummardada ta ei suuda, tekib valu paremal pool ribide all ja pärast seda valu alaseljas. Jalanõusid paneb ta jalga istudes või palub abikaasa abi. Liikumisega seotud muude piirangute osas selgitas taotleja, et kasutab suvel abivahendina kolmerattalist jalgrattast.
1.5.Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ selgitab X, et ta ei suuda käsi ja sõrmi raskusteta kasutada. Ta ei suuda iseseisvalt pisikesi asju sõrmedega teha (nt kinnitada väikeseid nööpe), kontrollib sõrmede liikumist halvasti. Teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse „teabevahetusega muud piirangud“ järgi kasutab taotleja lugemiseks prille.
1.6.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuse „teadvusel püsimise“ selgituste kohaselt ei püsi taotleja raskusteta teadvusel. Teadvusehäireid esineb mõnel korral aastas. Viimasel korral kaotas taotleja teadvuse kodus, kui lamas diivanil. Taotleja kaotab teadvuse ootamatult. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute valdkonnas märgib taotleja, et riietumisel on tal vaja teise inimese abi, kuna ta ei suuda kummardada.
1.7.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ märgib taotleja, et ei saa igapäevategevustega ise hakkama. Taotlejal on mäluhäire. Ta kasutab kalendrit info märkimiseks. Suhtlemise valdkonna võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ leiab taotleja, et ta ei saa suhtlemisega liigset ärevust või hirmu tundmata hakkama. Ta peab end impulsiivseks, tuju halveneb kiiresti.
4.aprilli 2024. a otsuse nr TVH/24/013259 alusel tuvastas Eesti Töötukassa, et X töövõime ei ole vähenenud.
2(15)
3-24-1891
2.1.Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on epilepsia ja deformeerivad dorsopaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on epilepsia. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotlejal on seljavalu ja võimalike teadvushäirete tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, ohutu ringiliikumine ja sundasendite kestev säilitamine. Taotlejal on võimalike teadvusehäirete tõttu piiratud oma tervise eest hoolitsemine. Piirangud nimetatud valdkondades ja tegevustes ei mõjuta siiski tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Töötukassa jättis 5. aprilli 2024. a otsusega nr TVT/24/018187 Xle töövõimetoetuse määramata.
4.X esitas vaide, mille töötukassa jättis 29. mai 2024. a vaideotsusega nr VO/24/1247 rahuldamata.
4.1.Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjus on episoodilised ja äkkhootised häired ning deformeerivad dorsopaatiad. Vaide esitajal on seljavalu ja võimalike teadvushäirete tõttu piirangud pikkade vahemaade läbimisel, sundasendite kestval säilitamisel ja ohutul ringiliikumisel.
4.2.Xl esineb kerge piirang eri tasapindadel liikumisel episoodilise seljavalu tõttu. Ravipotentsiaal on vaide esitajal kasutamata. Valuravi vajadus on olnud tagasihoidlik ning füsioteraapias ei ole ta käinud. Vaide esitaja pole vajanud haiguslehte seljavalust põhjustatud ajutise töövõimetuse tõttu. Perearst dr Valery Balandini 11. märtsi 2024. a epikriisi kohaselt on X liikuvus liigestes olnud normis. Neuroloog dr Ljubov Frolkova kirjeldab valusid 21. veebruari 2024. a seisuga nimmepiirkonnas, närvisüsteemi patoloogiat ei kirjelda. Väsimust ja õhupuudust tervise infosüsteemi (TIS) andmed ei kinnita. X südametööd on kontrollitud. Dr V. Balandini 11. märtsi 2024. a epikriisi kohaselt ei ole ehhokardiograafias südame puudulikkust esinenud. Vaide esitajale on määratud vererõhu ravi.
4.3.Xl on kerge piirang ohutul ringiliikumisel võimaliku teadvusehäire tõttu, mis on tingitud peavigastuse järgsetest krambihoogudest ja peavaludest. Viimati on vaide esitajal olnud hoog 2023. a detsembris. Viimase kahe aasta jooksul ei ole vastavat ravi Xle määratud.
4.4.Xl esineb kerge piirang seismisel ja istumisel episoodilise seljavalu tõttu. Ravipotentsiaal on vaide esitajal kasutamata. Vaide esitaja töötab ehitajana, kuid ta pole seljavalude tõttu haiguslehte vajanud. Dr L. Frolkova sissekande kohaselt on vaide esitajal küll valud nimmepiirkonnas, kuid ta kummardab 100 kraadi ette. Närvisüsteemi patoloogiat kirjeldatud pole. TIS-i andmetel ei ole Xl töövõimet mõjutavaid piiranguid, mida ta on kirjeldanud liikumisega seotud muude piirangute osas.
4.5.Vaidemenetluses on TIS-i andmetesse lisatud dr V. Balandini 22. mai 2024. a epikriis, mis vaide esitaja piirangute kohta antud hinnangut ei muutnud. Sissekandes on kirjeldatud ägedat neelupõletikku, mis ei ole aga püsiva töövõimetuse kontekstis hinnatav piirang.
3(15)
3-24-1891
4.6.TTO ekspertarst on tuginenud hinnangute andmisel järgmistele TIS-i sissekannetele: dr V. Balandini 22. mai ja 11. märtsi 2024. a epikriisid, dr L. Frolkova
21.veebruari 2024. a epikriis, psühhiaatri dr Valdur Püksi 2. juuni 2014. a epikriis.
4.7.TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjus on episoodilised ja äkkhootised häired. Vaide esitajal on võimalike teadvushäirete tõttu piirang enesehoolduse valdkonnas.
4.8.Vaide esitajal on kerge piirang teadvusel püsimisel võimaliku teadvushäire tõttu. TIS-i andmetel ei ole Xl töövõimet mõjutavaid piirangud, mida ta on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute osas („riietumisel vajan teise inimese abi, kuna ei suuda kummardada“). Vaide esitaja olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Hinnangut andes tugines ekspertarst dr L. Frolkova 21. veebruari 2024. a epikriisile.
4.9.TIS-is pole andmeid piirangutest, mida vaide esitaja kirjeldab käelise tegevuse valdkonnas käte osavuses. TIS-is pole andmeid piirangute kohta käelise tegevuse osas. Dr L. Frolkova kirjeldab 21. veebruari 2024. a sissekandes, et Rombergi poosis, seistes käes ees väljasirutatult, on vaide esitajal kerge värin, kuid tundlikkuse ja motoorika häiret ei esine. Refleksid ja tundlikkus on vaide esitajal normis.
4.10.Piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabevahetusega seotud muude piirangute osas (lugemiseks prillide kasutamine), on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. TIS-i andmetel on vaide esitaja nägemislangus prillidega kompenseeritav. Piiranguid hinnatakse koos abivahenditega.
4.11.TIS-is pole andmeid piirangutest, mida vaide esitaja kirjeldab õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas tegevuste alustamise ja lõpetamise osas. Samuti pole TIS-is andmeid vaide esitaja kirjeldatud suhtlemise valdkonna piirangute kohta. Nende piirangute kohta pole uuringuid, sissekandeid ega diagnoose.
4.12.Töövõimet hinnatakse parima saadaoleva ravi foonilt, mitte ilma selleta. Vaide esitaja ravipotentsiaal on jäänud kasutamata. Varem on hinnatud vaide esitaja töövõime osaliseks seoses mõõdukate piirangutega liikumise ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkondades. Vaide esitaja ei vaja epilepsiaravi, hooge on harva. Viimase hoo ajal 2023. a-l vaide esitaja arstiabi ei vajanud. X töötab täistööajaga. Haiguslehel ei ole ta kahe aasta jooksul olnud.
4.13.Eeltoodu põhjal ei esine vaide esitajal sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks tervikuna või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja töötingimusi on võimalik vältida. Vaide esitajale ei sobi raske füüsiline töö, töö kõrgustes ja ohtlike mehhanismidega.
4.14.Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 mõttes.
4(15)
3-24-1891 Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Kui vaide esitaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud, diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Töötukassa otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane. See on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ning vastab vorminõuetele.
5.Kaebaja esitas 25. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 4. ja
5.aprilli 2024. a otsuste ning 29. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ja töötukassa kohustamiseks vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi.
5.1.Varem on kaebajal tuvastatud 10. maist 2022 kuni 9. maini 2024 osaline töövõime (vt kaebuse lisa 4, digitoimiku leht (dtl) 18–20). Eksperdihinnangud on tehtud 23. märtsil 2022 ja 27. märtsil 2024 (vt kaebuse lisa 5, dtl 21–45). Kaebaja tervist analüüsinud ekspert ei ole täies ulatuses tuvastanud kaebaja tervislikke probleeme, mistõttu on lõppjäreldus ebaõige. Riigikohus on leidnud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud arvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige piirangute raskusastme määramisel (halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 24).
5.2.Kaebaja tunneb sageli pearinglust. Ta kaotab teadvuse 3–5 minutiks. Pärast seda ei mäleta ta midagi. Kaebaja pea valutab, peamiselt pärast päikese käes töötamist. Paremal silmal on halb nägemine. Kaebajal on kõrge vererõhk. Sageli peab ta pärast tööd pikali heitma. Kaebaja suudab kõndida vaid 100–150 meetrit, pärast seda on vaja istuda ja puhata. Kaebajal esineb selgroolülide nihkumine ja istmikunärvi muljumine. Kaebaja tõstab vaevaga paremat jalga, see teeb talle haiget. Kaebaja maks on suurenenud. Sageli esineb valu paremas hüpohondriumis, pigistades südant, torkides kõhunäärmes vasakul küljel. Viimase kahe aasta jooksul on kaebaja tervis halvenenud. Ta pöördub tihti nõu ja ravimite saamiseks arsti või medõe poole.
5.3.Kaebaja ei saa töölt lahkuda, sest töötukassa sunnib teda tööd otsima. See, et kaebaja töötab ehituse valdkonnas, ei anna alust jätta kaebaja töövõimetus tuvastamata. Kaebaja tööandja kinnitusest (vt kaebuse lisa 6, dtl 46–48) tulenevalt ei suuda X iseseisvalt töötada. Ta kaotab ülesande täitmisel keskendumisvõime ja vajab asjade üle selgitamist ja kontrollimist. Ta ei saa töötada kõrgustes. Mõnikord tunneb ta kõrgustes peapööritust ja orientatsiooni kaotamist. Kaebaja võimalus tööd teha on oluliselt piiratud. 18. mail 2024 vajas kaebaja erakorralist abi. Kaebusega esitab kaebaja andmed enda digiloost kahe viimase aasta kohta (vt kaebuse lisa 7, dtl 49– 128). Kaebaja on haige, kes vajab riigi toetust, kuid teadmata põhjustel on tema tervist hinnatud optimistlikult.
6.Vastustaja esitas 30. septembril 2024 vastuse, milles palub kaebus rahuldamata jätta.
6.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema 22. märtsi 2024. a töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud (vastuse lisa 1, dtl 418– 426) ja TIS-i kantud terviseandmed (vastuse lisad 2–4, dtl 427–597). Kaebaja on taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkonnas.
5(15)
3-24-1891
6.2.TTO AS Arstikeskus Confido ekspertarst dr Kaido Kangur koostas 27. märtsil 2024 eksperdiarvamuse, võttes aluseks kaebaja hinnangut tervise piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed. See on võetud töövõime hindamise otsuse aluseks. K. Kangur analüüsis vaidemenetluse raames kaebaja terviseandmeid veel kord ning jäi esialgse hinnangu juurde. Töövõime hindamise otsuse vaidlustamise korral vaatab vaidemenetluses vaide esitaja taotluse, TIS-is sisalduvad terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti arvamuse üle ka töötukassa ekspertarst. Kaebaja andmed vaatas üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Ita Kukk, kes K. Kanguriga nõustus (vastuse lisa 5, dtl 599–606). Ka kohtumenetluse ajal vaatas töötukassa ekspertarst TTO ekspertarsti hinnangu, kaebaja taotluses esitatud piirangud ja terviseandmed üle, nõustudes TTO ekspertarstiga.
6.3.Töövõime hindamisel võetakse arvesse inimese üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivusega. Sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. See, et kaebajale tema praegune töö ei sobi, ei tähenda tingimata, et tema töövõime oleks vähenenud. Ka 18. mai 2024. a eksperdiarvamuses ja vaideotsuses on selgitatud, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö, töö kõrgustes ega töö ohtlike mehhanismidega. Vastustajale jääb ebaselgeks, mida on kaebuses silmas peetud sellega, et vastustaja sunnib kaebajat tööd otsima. Ka osalise töövõime korral tuleb inimesel täita töövõimetoetuse määramiseks vähemalt üht aktiivsustingimust vastavalt TVTS § 12 lg-le 1.
6.4.Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg 2 kohaselt on töötukassal õigus saada töövõime hindamiseks päringule TIS-ist andmeid eelneva viie aasta kohta. Kui kaebusele lisatud terviseandmed olid töövõime hindamise menetluse või vaidemenetluse ajal TIS-i kantud, on neid ka kaebaja töövõime hindamisel arvestatud. Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Kaebusele lisatud 18. mai 2024. a kiirabikaarti (kaebuse lisa 7.1) ei olnud töövõime hindamisel kasutatud TIS-i andmete hulgas, kuid selle kohta on töötukassa töövõime hindamise ekspertarst andnud selgitused oma vastuse p-s 2. Selles dokumendis sisalduv informatsioon ei mõjuta hinnangut kaebaja piirangutele.
6.5.Pärast vaideotsuse tegemist on TIS-i andmetesse lisandunud töötervishoiuarsti dr Olga Funtikova 12. septembri 2024. a epikriis. Epikriisi järgi ei sobi kaebajale töötamine kõrgustes, kuid muid vastunäidustusi ei ole kirjeldatud. Epikriis ei sisalda infot, mille põhjal järeldada, et kaebaja piirangutele ja töövõimele antud hinnangud ei ole õiged. Töövõime hindamisel peavad inimese kirjeldatud piiranguid kinnitama objektiivsed terviseandmed. Sealjuures arvestatakse töövõime hindamisel ka ravi, uuringute ja konsultatsioonide vajadust.
7.Vastustaja esitas 26. veebruaril 2025. a seisukoha, vastates mh kohtu küsimustele, kas kaebaja seljavalude leevendamiseks füsioteraapias käimise soovitus sisaldub ka TIS-is ning millise sagedusega tuleb paratsetamoolkodeiini tarvitada.
7.1.Töötukassa ekspertarst on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ leidnud, et L. Frolkova on oma sissekannetes (31. jaanuar 2024 kuni 21. veebruar 2024; 15. märts 2022) andnud soovituse ravikehakultuuriks (RKK) ehk ravivõimlemiseks, vajadusel
6(15)
3-24-1891 valuvaigiste kasutamiseks. Ravivõimlemine on seljavalude raviks esmatähtis. RKK ongi füsioteraapia aktiivne raviviis, millel on positiivne efekt seljavalu vähendamiseks ja selja funktsionaalsuse, st selja liikuvuse ja lihasjõu parandamiseks. Samuti parandavad füsioterapeudi poolt valitud jõukohased ja õigesti sooritatud harjutused lihaste verevarustust ja toonust ning hoiavad lülisammast õiges asendis. Seetõttu väheneb valuhoogude esinemise sagedus. Valuhood võivad isegi kaduda. Harjutused omandatakse füsioterapeudi visiitidel, nendega tuleb ise jätkata. Vajaduse korral või valude taastekkel saab taastusraviarstiga ja füsioterapeudiga harjutusi korrigeerida või teha kompleksset taastusravi. Neuroloog on andnud kaebajale korduvalt soovituse füsioteraapiaks. Tänase seljavalu ravijuhendi1 alusel ei ole esmavalikus passiivsed füsioteraapia ravimeetodid nagu elekterravi, manuaalteraapia ja massaaž. Võtmetähtsusega on inimese enda aktiivsus: füüsilise vormi taastamine, parandamine ja säilitamine.
7.2.Paratsetamoolkodeiini võib valuhoogude ajal võtta kaks tabletti iga kuue tunni tagant, kuid mitte üle kuue tableti ööpäevas. Kui valu kolme päevaga ei leevendu, on soovitatav pöörduda arsti poole. Seljavalu ravijuhendi alusel on valuravi eesmärk vähendada valust tingitud ebamugavust ja liikumisvõime kiiresti taastada. Valuvaigisteid ei kasutata kunagi ainsa ravimeetodina. Enamasti soovitavad arstid manustada väiksema doosi, kui kuus tabletti ööpäevas, s.o kolm tabletti päevas. Üks tablett sisaldab 500 mg paratsetamooli ja 30 mg kodeiini. Arvestades tablettide kasutamise juhiseid ja kaebajale välja kirjutatud tablettide arvu (100 tk), on tegu väikese kogusega. Ravimitoime ei kesta üle kuue tunni.
7.3.Võimalik, et kaebaja on tarbinud ravimit vastavalt vajadusele koormuse või tööpäeva järel, kuid ka sel juhul ei anna ravimi tarvitamine alust järeldada töövõime piirangut. Valuravi eesmärk on valude vähendamine ja kehalise aktiivsuse säilitamine ning ka aktiivne füsioteraapia. 2023. a jooksul on kaebajale välja kirjutatud neli retsepti ägedale valuravimile tramadool, kokku 240 tabletti. Tramadooli puhul on tegemist tugevatoimelise tsentraalselt (aju tasemel) toimiva valuvaigistiga, mille toime avaldub kiiresti ja kestab mõni tund. Ravimi väljakirjutamise põhjus on ebaselge. Epikriisides pole selle kohta põhjendusi. Ravim tekitab sõltuvust ja seda ei tohi kasutada kauem, kui valude leevendamiseks vaja. Seetõttu pole see sobiv püsivaks valuraviks. Pikaajaline ravi peaks selle ravimiga toimuma valuravi arsti järelevalve all. Kaebajale kirjutati 15. mail 2024 välja üks retsept tramadooli, mida kaebaja pole välja ostnud.
8.Kaebaja kohtu 14. veebruari 2025. a määruses esitatud küsimustele ei vastanud, vaatamata sellele, et kohtute infosüsteemi andmetel sai kaebaja kohtumääruse kätte 22. veebruaril 2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja ja vastustaja on erineval seisukohal kaebaja töövõime osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). I Töövõime hindamise põhimõtted
10.Töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töötukassa otsustab inimese töövõime 1
Patsiendijuhend. Sinu seljavalu: https://www.ravijuhend.ee /patsiendivarav/juhendid/169/sinu-seljavalu.
7(15)
3-24-1891 ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (TVTS § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri määruse nr 39 § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“2.
11.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
12.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ja ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
13.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt:
raskusastmele
antavaid
0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevust on ilmselgelt raskem sooritada kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski tehtav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik sooritada) (lk 13).
14.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
15.Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. II Kaebaja töövõime
16.Vaidlus on selle üle, kas vastustaja hinnang kaebaja töövõime kohta on õiguspärane. Liikumise valdkond
17.1.Kaebaja hindab piiranguid arvväärtusega 3. Ta suudab läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta 100 meetrit, mille järel tekib tal alaseljas terav valu, valu jalgades ning jalgade tuimus. Kaebajal tekib enda sõnul kiiresti väsimus, õhupuudus, tugev higistamine. Treppidest suudab ta liikuda suurte raskustega ja aeglaselt. Pärast iga viiendat sammu peab tegema pausi, sest jalgades on terav valu. Ta kontrollib oma jalgade liikumist halvasti (22. märtsi 2024. a taotus, dtl 418–426).
17.2.TTO ekspertarsti K. Kanguri 27. märtsi 2024. a hinnangu järgi (dtl 34) vastavad kaebaja piirangud selle võtmetegevuse sooritamisel kergele raskusastmele (1). Kaebajal on diagnoositud spinaal- ehk lülisamba osteokondroos. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang episoodilise seljavalu tõttu. Ravipotentsiaal on kasutamata: valuravi vajadus on olnud tagasihoidlik ning füsioteraapias ei ole kaebaja käinud. Töötamise registri (TÖR) andmetel töötab kaebaja ehitajana. Haiguslehte seljavalu tõttu pole ta vajanud. Ekspertarst jäi 18. mail 2024 ehk vaidemenetluse ajal koostatud hinnangus esialgse seisukoha juurde.
17.3.Vastustaja vastuse kohaselt vaatab töötukassa töövõime hindamise ekspertarst vaidemenetluses üle TTO ekspertarsti hinnangu, TIS-i terviseandmed, vaide ja töövõime hindamise taotluse. Ka praegusel juhul on töötukassa ekspertarst seda vastustaja sõnul teinud ning nõustunud K. Kanguri põhjendustega. Vastustaja ei ole kohtule siiski sellekohast dokumenti esitanud. Seega pole praeguses asjas vastustaja tõendanud seda, et töötukassa ekspertarst on omapoolse hinnangu TTO ekspertarsti seisukohale enne kohtumenetluse algust andnud. Töötukassa ekspertarst on koostanud hinnangu 27. septembri 2024. a seisuga, s. o kohtumenetluse ajal. Kaebaja piirangutele antud hinnangut see praegusel juhul siiski ei mõjuta.
17.4.I. Kuk leidis 27. septembri 2024 seisukohas järgmist.
17.4.1.Kaebaja seljavalu kaebust on viimati kirjeldatud L. Frolkova epikriisis (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024). Epikriisi järgi esineb kaebajal valu nimme piirkonnas. See tugevneb peale füüsilist tööd ja kiirgub paremasse jalga. Valu ravib kaebaja sissekande kohaselt kodus salvidega ja võimleb. Samas kirjeldab neuroloog: kaebaja on võimeline nimmest ette kallutama 100 kraadi; jäsemete tundlikkus on normis; Lassegue test on 80 kraadi ehk lamades suudab kaebaja jalgu tõsta 80 kraadi, mida loetakse normiks. Närvisüsteemi patoloogia ja liikumise piirangute kohta infot pole. Enne seda on kaebaja kaevanud seljavalu 2022. a-l V. Balandini (15. märts 2022) ja L. Frolkova (9. märts 2022) epikriiside järgi. Nii 2022. a-l kui ka 2024. a-l on neuroloogi poole pöördumise põhjuseks märgitud Arstlik Ekspertiisi Komisjon, mis on sisuliselt töövõime hindamine.
17.4.2.Kaebaja pöördub seljavalude tõttu raviarstide poole kord iga paari aasta tagant. Kaebaja ei ole viimaste aastate jooksul vajanud püsivat ravi. Kaebaja on kahe aasta jooksul ostnud välja ühe valuravi retseptiravimi: 10. jaanuaril 2024 kodeiinparatsetamooli, kokku 100 tabletti. Retsepti väljastamise põhjuseks on olnud nimmevalu. TIS-i andmetes pole infot selle kohta, et seljavalu põhjustab kaebajale liikumispiiranguid või et kaebajal oleks esinenud ajutiselt neuroloogilist defitsiiti.
17.5.Töövõimet mõjutavat väsimust või õhupuudust põhjustavat haigust ei ole kaebajal diagnoositud. Kaebajale on tehtud dr V. Balandin epikriiside (10. jaanuar kuni 2. veebruar 2024, 11. märts 2024) kohaselt vererõhu Holter uuring ja südame ehhokardiograafia uuring. Südame üldine funktsioon oli 21. jaanuaril 2024 tehtud ehhokardiograafia järgi normis. Vererõhu uuringu järgi esines kaebajal vererõhu kõrgenemist. Alates 2024. a jaanuarist on kaebajale taas välja kirjutatud 9(15)
3-24-1891 veretõhuravim. Kaebaja pole 2024. a jooksul ühtegi vererõhuravimi retsepti välja ostnud. Enne seda on kaebaja vererõhuravimi välja ostnud 19. aprillil 2023. Sellest jätkus raviks kaheks kuuks. Ravile allumatud kõrget vererõhku ei ole kaebajal diagnoositud. Vererõhu kõrgenemist ei pruugi kaebaja füüsiliselt tunda, kuid ravi on vajalik kõrgest vereõhust tingitud veresoonte kahjustuse, eelkõige insultide ja infarktide ärahoidmiseks. Liighigistamine töövõimet ei mõjuta. Seda ei ole TIS-is ka kirjeldatud ega diagnoositud.
17.6.Metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (lk 7). Vastustaja viidatud epikriiside kohaselt on L. Frolkova soovitanud kaebajale RKK-d, mis vastustaja sõnul on ravikehakultuur ehk ravivõimlemine (31. jaanuari kuni 21. veebruari 2024. a epikriis). Epikriisis on märgitud: „Ravinud kodus – salv, RKK“. Seega võib mõista sissekannet ka nii, et kaebaja on nimmevalu puhul kasutanud koduseks raviks salvi ja teinud RKK-d.
17.7.Kohus küsis 14. veebruari 2025. a määruses kaebajalt, kas arstid on talle valuravina soovitanud füsioteraapiat ning miks ta ei ole soovitusega arvestanud. Kaebaja kohtu küsimustele ei vastanud. Epikriiside kohaselt on kaebajale soovitatud ravivõimlemist, kuid TIS- i andmetest ei nähtu ühemõtteliselt, et kaebaja on seda soovitust järjepidevalt järginud. Kuna kaebaja ei ole kohtu küsimustele vastanud, ei ole praegusel juhul kohtul alust järeldada, et võimlemise ravipotentsiaal on ammendavalt kasutatud.
17.8.Kaebaja ei ole kohtule vastanud ka paratsetamoolkodeiini tarvitamise ja selle tulemuslikkuse kohta. Kohus nõustub vastustajaga selles, et isegi siis, kui kaebaja on kõik välja-ostetud ravimid juhendi järgi ära tarvitanud, ei tähenda see töövõime piirangu esinemist. Valuravi üks eesmärk on võimaldada inimesel säilitada kehalist aktiivsust, sh aktiivses füsioteraapias osaleda. Kaebaja pole aktiivse füsioteraapia tegemist kohtule veenvalt tõendanud. Seda veendumust ei teki kohtul ka TIS-i kannete põhjal. Seetõttu pole praegusel juhul määrav ka see, et kaebaja on kasutanud tramadooli. Kaebaja pole esitanud veenvaid selgitusi ega tõendeid selle kohta, et ta võimalike ravimite manustamise kõrval oleks järginud ravivõimlemise soovitusi.
17.9.Kuigi kaebajale on pandud nimmevalu diagnoosid, on V. Balandin 11. märtsi 2024. a epikriisis märkinud, et kaebaja liigeste liikuvus on normis. Samuti kinnitab L. Frolkova 21. veebruari 2024. a sissekanne kaebajal nimme piirkonnas esinevaid valusid, ent närvisüsteemi patoloogiaid arst ei kirjelda. Objektiivne kliiniline leid on seega pigem tagasihoidlik. Ka kaebajale tehtud uuringute ja testide järgi on tema piirangud pigem kerged: kaebaja suudab nimmest ette kallutada 100 kraadi, lamades suudab ta jalgu tõsta 80 kraadi (mis on norm) ja närvisüsteemi patoloogiat liikumise piirangute osas pole (L. Frolkova 31. jaanuari kuni 21. veebruari 2024. a epikriis).
17.10.Vererõhuprobleemi puhul ei ole kaebaja kasutanud kogu ravipotentsiaali. Eelnevat arvesse võttes pole alust asuda seisukohale, et kaebaja tegutsemispiirang oleks ulatuslikum kui kerge.
Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“
18.1.Kaebaja hinnangul suudab ta ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda mõõdukate raskustega. Kaebaja liigub aeglaselt ja väldib kohti, kus pole istumise võimalust (arvväärtus 2). 10(15)
3-24-1891
18.2.TTO ekspertarsti K. Kanguri hinnangul vastab kaebaja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel arvväärtusele 1. Kaebajal on diagnoositud täpsustamata epilepsia (G40.9). Esineb kerge tegutsemispiirang võimaliku teadvusehäire tõttu. Viimati oli kaebajal hoog detsembris 2023. Viimase kahe aasta jooksul ei ole vastavat ravi ordineeritud. Vaidemenetluse ajal jäi arst enda esialgse seisukoha juurde.
18.3.Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti I. Kuke hinnang põhineb dr L. Frolkova epikriisis (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024) kirjeldatule.
18.4.Neuroloogi sissekande kohaselt on kaebajal olnud raske peatrauma aastaid tagasi. Kolju trepanatsiooni jälg on nähtunud juba 2014. a kompuutertomograafia uuringul. Pärast traumat esines kaebajal epilepsiahooge. Viimane hoog oli kaebaja sõnul 2023. a detsembris, kuid kiirabi ta ei kutsutud. Seega pole nimetatud hoogu dokumenteeritud. Kaebaja epilepsiahoogusid ära hoidvat ravimit ei kasuta ega soovi kasutada. Kaebajale tehti uus kompuutertomograafia uuring 8. veebruaril 2024. Uusi haiguskoldeid ajus ei esinenud, kuid vasakul oimu piirkonnas on eristatav vana kahjustuse kolle ja kraniotoomiate järgne defekt. 21. veebruaril 2024 tehtud aju elektroentsefalograafia uuringul epileptilisi avaldusi ei esinenud. Neuroloogilist ärajäämanähtu neuroloog ei kirjelda. Kaebajal esinevad harvad ja ise mööduvad epilepsiahood. Kaebaja ei saa ravi. Ravi foonil hoogusid ilmselt ei esineks. Kaebaja ei tohi tarbida alkoholi, sest see võib epilepsiahoogu provotseerida (psühhiaatri dr V. Püksi epikriis 20. mai kuni 2. juuni 2014). Muid tasakaaluhäireid ei ole kaebajal diagnoositud ega ravitud.
18.5.TIS-i andmed ei kinnita kaebaja enda antud hinnangut. Kuna kaebaja ei võta epilepsiahoogude vastu ravimit, on kasutamata ravipotentsiaal. Ravimite manustamata jätmine viitab ka sellele, et kaebaja ei vaja neid, kuna hood esinevad harva. Kaebaja aju uuringud ei näita uusi haiguskoldeid. Kokkuvõtvalt ei näita kaebaja terviseandmed seda, et kaebaja piirangud oleksid ulatuslikumad kui kerged.
Võtmetegevus „seismine ja istumine“
19.1.Kaebaja leiab, et ta ei suuda säilitada kehaasendeid ja neid raskusteta vahetada valu tundmata (arvväärtus 3). Kaebaja suudab seista 10–15 minutit, pärast seda tekib jalgades tuim valu. Kaebaja jalad on nõrgad, ta võib kukkuda. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada suurte raskustega. Ta ei suuda kummardada. Paremal pool ribide all tekib valu ning pärast seda valu alaseljas. Jalanõusid paneb ta jalga toolil istudes või palub selleks abi.
19.2.Ekspertarst K. Kangur leiab, et kaebaja piirangud selles võtmetegevuses on kerged (arvväärtus 1). Kaebajal on diagnoositud täiskasvanute lülisamba osteokondroos. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang episoodilise seljavalu tõttu. Kaebajal on ravipotentsiaal kasutamata. Kaebaja valuravi vajadus on olnud tagasihoidlik. Füsioteraapias ei ole kaebaja käinud. TÖR-i andmetel töötab kaebaja ehitajana, kuid haiguslehte seljavaluga ei ole vajanud. Vaidemenetluse ajal koostatud hinnangus jäi K. Kangur esialgse seisukoha juurde.
19.3.I. Kuke hinnangul on kaebajal võtmetegevuses kerge piirang. Töövõime hindamise juhendi alusel ei hinnata selle võtmetegevuse all staatilist istumist või seismist. Asendeid võib vahetada.
11(15)
3-24-1891
19.4.Võtmetegevuse piirangu raskusastme hindamisel on asjakohased juba varem kirjeldatud dr L. Frolkova epikriis (31.jaanuar kuni 21. veebruar 2024), V. Balandini epikriis (15. märts 2022) ja L. Frolkova epikriis (9. märts 2022)
19.5.Kaebaja väidet, et ta ei suuda kummardada, TIS-is sisalduvate arstide tehtud testide ja uuringute sissekanded ei kinnita. Vastupidi, L. Frolkova sissekannete põhjal suudab kaebaja nimmest ette kallutada 100 kraadi. Lamades suudab kaebaja jalgu tõsta normi kohaselt (80 kraadi). Muid närvi patoloogiaid ja liikumise piiranguid TIS-is ei sisaldu. Kaebaja ei vastanud kohtu küsimustele ravivõimlemise ega ka paratsetamoolkodeiini manustamise kohta. TIS-is sisalduvad andmed ei kinnita kaebaja probleeme võtmetegevuses sel määral, et need võiksid anda alust kahelda tehtud testides ja uuringutes. Kohtu hinnangul ei näita TIS-i andmed seda, et kaebaja piirangud võtmetegevuses „seismine ja istumine“ oleksid ulatuslikumad kui kerged.
Liikumisega seotud muud piirangud
20.1.K. Kanguri hinnangul ei ole kaebajal muid piiranguid, mida pole võimalik võtmetegevuste raames hinnata, kuigi kaebaja on märkinud, et ta kasutab liikumiseks kolmerattalist jalgratast. Abivahendi kasutamise vajaduse kohta digiloos andmeid pole.
20.2.I. Kukk leiab, et kaebaja liikumise valdkonna piirangute hindamisel on arvestatud kõiki TIS-is olevad andmeid ja asjakohaseid epikriise. Kohtumenetluse ajal koostatud hinnangus on arvestatud ka V. Balandini 2. veebruari 2024. a epikriisi, mida vaidesotsuses pole märgitud. Samad südameuuringud on esitatud ka vaidemenetluses viidatud perearsti V. Balandini 11. mai 2024. a epikriisis. Vastustaja on arvestanud ka L. Frolkova 9. märtsi 2022. a epikriisiga, kus on kirjeldatud 2019. a-l tehtud peaaju kompuutertomograafia ja 2020. a-l tehtud elektroentsefalograafia uuringuid. Samuti on arvestatud perearsti V. Balandini 15. märtsi 2022. a epikriisiga. Kohtumenetluses on viidatud 2022. a epikriisidele, tõendamaks arstile pöördumiste vajadust ja sisu. Pigem pöördub kaebaja arstide vastuvõtule eesseisva töövõime hindamise tõttu, mitte terviseprobleemidele lahenduste saamiseks.
20.3.TIS-is pole kaebaja kirjeldatud abivahendi (kolmerattalise jalgratta) kasutamise vajaduse kohta andmeid. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. See, et kaebaja kasutab suvel kolmerattalist jalgratast, ei anna alust teha järeldusi tema töövõime kohta. Käelise tegevuse valdkond
Võtmetegevus „käteosavus“
21.1.Kaebaja arvates saab ta kasutada käsi ja sõrmi mõõdukate raskustega (arvväärtus 2). Ta ei suuda sõrmedega teha pisikesi asju (nt kinnitada väikeseid nööpe) ja kontrollib sõrmede liikumist halvasti.
21.2.K. Kanguri mõlema hinnangu põhjal pole TIS-is andmeid kaebaja kirjeldatud piirangute kohta. I. Kukk leiab, et TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud õlavöötme või käte tegevusega seotud haigusseisundeid (arvväärtus 0). Kaebaja ei ole TIS-i andmetel ka nimetatud kaebuseid arstidele esitanud. L. Frolkova kirjeldab epikriisis (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024), et kaebajal on Rombergi poosis (seistes sirgelt, käed ette sirutatud) esinenud kerge treemor kätes, kuid koordinatsiooni proove on kaebaja sooritanud kätega rahuldavalt. Käte tundlikkus on kaebajal olnud normis. Käte liigespõletikke ei ole kaebajal diagnoositud.
12(15)
3-24-1891
21.3.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga. TIS-is sisalduvad andmed ei kinnita, et kaebaja piirangud käteosavuses ulatuksid mõõduka tasemeni. Töövõime hindamise oluline osa on kaebaja enda hinnang oma terviseseisundile, kuid seda peavad kinnitama ka TIS-i andmed. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond
Teabevahetusega seotud muud piirangud
Kaebaja kasutab lugemiseks prille. Kohus nõustub ekspertidega, et kaebaja nägemislangus on prillidega kompenseeritav ega mõjuta tema töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond
Võtmetegevus „teadvusel püsimine“
23.1.Kaebaja hinnangul ei suuda ta raskusteta teadvusel püsida. Teadvusehäireid esineb tal mõned korrad aastas (arvväärtus 2). Viimati kaotas kaebaja teadvuse kodus diivanil lamades. Teadvuse kaotus toimub ootamatult ja kaebaja ei kontrolli seda.
23.2.K. Kangur leidis mõlemas hinnangus, et kaebajal on võtmetegevuses kerge piirang (arvväärtus 1). Kaebajal on täpsustamata epilepsia. Tal esineb kerge tegutsemispiirang võimaliku teadvusehäire tõttu. Viimati oli tal epilepsiahoog detsembris 2023, kuid viimase kahe aasta jooksul ei ole talle vastavat ravi ordineeritud. I. Kukk leiab samuti, et piirang teadvusel püsimise võtmetegevuses on kerge. Ekspertarst viitab seejuures L. Frolkova epikriisile (31. jaanuar kuni 21. veebruar 2024, vt arsti asjakohased sissekanded praeguse otsuse p-s 18.4).
23.3.Piirang teadvusel püsimisel on hinnatud õigustatult kergeks. Kaebajal esinevad harvad ja isemööduvad epilepsiahood. Kaebaja ei saa ravi. Ravi foonil hoogusid ilmselt ei esineks.
Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud
24.1.Kaebaja leiab, et tal on riietumisel vaja abi, kuna ta ei suuda valu tõttu kummardada. Kaebaja paneb jalanõusid jalga toolil istudes või palub abi abikaasalt.
24.2.K. Kanguri 27. märtsi ja 18. mai 2024. a hinnangu järgi pole kaebaja kirjeldatud piirangud TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Esinevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. Võimalike teadvushäirete tõttu esineb kaebajal kerge piirang (arvväärtus 1) enesehoolduse valdkonnas, kuid konkreetses võtmetegevuses piiranguid ei ole (arvväärtus 0). Valdkonnas esinev piirang on põhjustatud kesknärvisüsteemi haigusest. I. Kuke seisukoha järgi on teadvusel püsimise ja enesehoolduse kohta hinnangute andmisel arvestatud kõiki kaebaja kohta TIS-is olevad andmeid. Eelkõige on tuginetud neuroloogi L. Frolkova
21.veebruari 2024. a epikriisile.
24.3.Ekspertarstid on hinnanud kaebaja seisundit TIS-i andmete alusel. Vastustaja on TIS-i andmete ja ekspertarstide hinnangute põhjal õigesti leidnud, et pole alust järeldada, et kaebajal esineks selles võtmetegevuses piiranguid. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond
Võtmetegevus „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“
13(15)
3-24-1891
25.1.Kaebaja arvates ei saa ta igapäevategevustega ilma raskusteta hakkama (arvväärtus 2). Kaebaja leiab, et tal on mäluhäire ning ta võib unustada midagi teha. Ta kirjutab kõik kalendrisse.
25.2.Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal pole võtmetegevuses piiranguid. TIS- is pole kaebaja õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangute kohta sissekanded, uuringuid ega diagnoose. Suhtlemise valdkond
Võtmetegevus „Suhtlemisega hakkamasaamine“
Kuigi kaebaja leiab, et ta on impulsiivne ja tema tuju halveneb kiiresti, mis tema arvates on võtmetegevuses kerge piirangu (arvväärtus 1) aluseks, pole TIS-is andmeid kaebajal esinevate terviseprobleemide või piirangute kohta seoses suhtlemisega. Seetõttu pole ka kohtul alust järeldada, et kaebajal on võtmetegevuses piirangud. Kokkuvõte
27.I. Kukk selgitas asjakohaselt, et hinnang, mille järgi inimese töövõime pole vähenenud, ei tähenda, et tal ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult. I. Kukk selgitas lisaks, et terviseandmete väljavõtet, mis kajastab kaebaja EMO-sse pöördumist (kaebuse lisa 7.1), pole näinud TTO ekspertarst ega töötukassa töövõime hindamise ekspertarst TIS-i päringu tegemisel. Sellised kiirabikaardid ei kajastu töötukassa infosüsteemis. Kiirabi väljakutsed kajastuvad päringute tegemisel siis, kui kiirabi on viinud inimese EMO-sse või arst on pidanud vajalikuks kopeerida kiirabi sissekande hiljem oma epikriisi. Lisa 7.1 on terviseandmete väljavõte, mille sisuks on kiirabi ja erakorralise abi kaart diagnoosidega S00 – pindmine peavigastus, F10 – alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, F10.1 – alkoholi kuritarvitamine. Kiirabikaardi andmetel on toimunud vägivaldne trauma, kuid kaebaja hospitaliseerimine terviseseisundist tulenevalt ei olnud vajalik. Teadvusekaotust ega -häiret ei esinenud. Kaebaja oli joobes, kuid dokumendil sisalduv teave ei mõjuta pikaajalisi töövõime piiranguid. Pindmine peatrauma paraneb jääknähtudeta ning joobest tingitud psüühikahäire möödub kainuse korral.
28.TIS-i on lisandunud kohtuasja läbivaatamise ajal töötervishoiuarsti dr Olga Funtnikova 12. septembri 2024. a epikriis, milles arst märgib, et kaebaja amet on ehitus- ja remonditööline ning kaebaja võib töötada sellel ametikohal. Töötervishoiuarst on keelanud kaebajal töötada kõrgustes. Märgitud on vajadus kasutada prille. Muid piiranguid pole töötervishoiuarst märkinud.
29.Mitmes võtmetegevuses on kaebajal küll kerge piirang (arvväärtus 1), kuid see on ka kõrgeim kaebaja piirangute väärtus. Raskusastmeid 0 ja 1 ei liideta ehk summeerimisele kuuluvad ainult raskusastmed 2, 3 ja 4 (metoodika, lk 15). Töövõime hinnatakse kas osaliseks või puuduvaks kaalutlusõiguse alusel, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem (samas). Kaebaja piirangud on õigesti hinnatud kergeteks, mis tähendab seda, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebus jääb seega rahuldamata.
30.See, et kaebaja töövõime on varem hinnatud osaliseks, ei anna alust järeldada, et hinnang kaebaja töövõimele ajas ei muutu. Kaebaja esitatud digiloo väljavõtted ei lükka ümber TIS-i sissekannetes sisalduvaid andmeid. Kaebaja ei ole kaebuses ka
14(15)
3-24-1891 selgitanud, mida TIS-i andmetest digiloo väljavõtted tema hinnangul peaksid ümber lükkama.
31.Kaebaja eksib, leides, et ta on hinnatud töövõimeliseks põhjusel, et ta töötab ehituses. Hinnangu aluseks on TIS-is sisalduvad kaebaja terviseandmed. Kaebusest ilmneb pigem see, et kaebajale ei pruugi sobida praeguse töö juures kõik tööülesanded, mh ei sobi kaebajale töö kõrgustes. See aga ei pruugi tähendada, et kaebaja töövõime on vähenenud. Kaebajal on võimalik teha ka muud tööd. Lisaks võib kaebajal olla võimalik parandada oma tegutsemisvõimet ravisoovituste täpse järgimisega.
32.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad seega nende enda kanda.
33.Avaldatavas otsuses tuleb X nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.