MTÜ Funkigurmaanid kaebus Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korralduse nr 35 tühistamiseks teda puudutavas osas
Menetlusosalised
Kaebaja MTÜ Funkigurmaanid, esindaja Sten Valdmaa Vastustaja Tartu linn, esindaja linnasekretär Jüri Mölder
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastustaja taotlus. Kuulutada haldusasja menetlus vastustaja 20. veebruari 2025. a avalduse osas, mis sisaldab kaebaja taotlust hinnanud isikute nimesid, kinniseks, ning keelata kaebajal nimetatud dokumendiga tutvuda ning sellest väljatrükki saada.
2.Jätta MTÜ Funkigurmaanid kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. aprillil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.MTÜ Funkigurmaanid esitas 7. detsembril 2023 Tartu linnale kultuuri väikeprojektide toetuste 2024. aasta I voorus taotluse projekti "FinEst Funk Fest 2024 – Tartu" elluviimiseks. Taotletud toetuse suuruseks oli 3000 eurot.
3-24-463
2.Tartu Linnavalitsus otsustas 16. jaanuaril 2024 korraldusega nr 35 anda Tartu linna 2024. a eelarvest toetust korralduse lisas märgitud 16-le kultuuri väikeprojektile. MTÜ Funkigurmaanid projekti toetuse saajate hulgas ei olnud.
3.Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna peaspetsialist saatis 17. jaanuaril 2024 MTÜ-le Funkigurmaanid e-kirja, milles teatas, et projektile ei antud vastavalt kultuuri väikeprojekti taotlusvooru hindamistulemustele toetust. E-kirjas oli väljavõte hindamiskomisjoni koosoleku protokollist, mille kohaselt oli hindamiskomisjoni seadnud toetuse saamise lävendiks 81 punkti, kuid taotluse keskmiseks hindeks kujunes 79,75 punkti.
4.MTÜ Funkigurmaanid esitas 16. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korralduse nr 35 tühistamiseks.
5.Kohus võttis 23. veebruari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse nõudega tühistada Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korraldus nr 35 kaebajat puudutavas osas.
6.Vastustaja esitas 22. märtsil 2024 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Alternatiivselt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
7.Kohus jättis 13. veebruari 2025. a määrusega vastustaja esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse rahuldamata ning otsustas vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus vastustajale tähtaja kohtumääruses nimetatud teabe esitamiseks ja menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
8.Vastustaja esitas 20. veebruaril 2025 täiendava seisukoha ning kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmete nimed. Vastustaja palub hindamiskomisjoni liikmete nimesid kaebajale mitte avaldada.
9.Kaebaja täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja väited on kokkuvõtvalt järgmised.
10.1.On kaheldav, kas kõik hindamiskomisjoni liikmed lähtusid hindamisjuhendist. Hindamiskomisjoni hinnangute koondlehelt nähtub, et neljast komisjoniliikmest kolm hindasid kaebaja taotlust võrdlemisi sarnaselt ning nende keskmine hinnang projektile oli 89,66 punkti. Neljas komisjoniliige andis projektile hindeks 50 punkti. Seega erinesid ühe liikme hinnangud ülejäänud liikmete keskmisest hinnangust 40%. Teiste taotluste hindamisel oli neljas hindaja keskmiselt kaks korda leebem. Mitme kriteeriumi puhul andsid kolm hindajat maksimumpunktid või maksimumilähedased punktid, kuid neljas hindaja andis punktid, mis hindamisjuhendi kohaselt osutavad, et projektitaotluses on olulistes küsimustes puudujääke või ebatäpsusi. Samas on neljas hindaja märkinud hinnangute koondlehele üksnes ühe kommentaari: „[p]iletitulu number näib ebarealistlik.“.
10.2.Komisjoniliikmete salastatus võib anda komisjoniliikmetele voli lähtuda hindamisel isiklikest sümpaatiatest või antipaatiatest – eriti, kui hinnatakse kodulinna projekte. 2(8)
3-24-463
11.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
11.1.Kultuuri väikeprojekti toetust ei pea seaduse kohaselt saama iga toetuse saamise kriteeriumidele vastava taotluse esitanud isik. Vaidlusaluse toetuse saamiseks tuleb taotlejatel paratamatult võistelda, sest kõigi taotlejate toetamiseks ei ole rahalisi vahendeid.
11.2.Iga komisjoniliige on vaba andma hindeid vastavalt oma äranägemisele ja kinnitatud hindamisjuhendile. Range hindamine ei ole hindamisjuhendiga vastuolus ega vii väärale tulemusele. Hindajate hinnangute tasakaalustamiseks kasutatakse vähemalt kolme hindajat, kaebaja taotlust hindas neli hindajat.
11.3.Kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmetele ei saa midagi ette heita. Vastustaja tutvus pärast kaebaja tähelepanujuhtimist madalamad punktid andnud hindaja tegevusega ning tuvastas, et ta hindas ka teisi projekte ülejäänud komisjoniliikmetest rangemalt. Seetõttu ei tuvastanud vastustaja, et madalad punktid andnud hindaja oleks olnud kaebaja taotluse suhtes erapoolik.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus lahendab esmalt vastustaja 20. veebruari 2025. a taotluse jätta kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmete nimed kaebajale avaldamata (I), ning seejärel lahendab kaebuse (II) ja jaotab menetluskulud (III). I
13.Vastustaja esitas 20. veebruaril 2025 kohtu 13. veebruari 2025. a määruse täitmiseks kaks dokumenti, mõlemad registreerimisnumbriga 21.3-2/KA-24-083. Neist ühe, mis sisaldab kaebaja toetustaotlust hinnanud komisjoniliikmete nimesid, on vastustaja tunnistanud avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks. Nimetatud sätte kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Vastustaja esitas samas dokumendis taotluse, et kohus ei avaldaks kaebajale hindamiskomisjoni liikmete nimesid. Vastustaja põhjendas taotlust teises
20.veebruari 2025. a avalduses: kaebajale ei saa tema taotlust hinnanud isikute nimesid avaldada, sest hindajad pelgavad põhjendatult taotlejatepoolset survestamist ning nimede avaldamise korral ei õnnestuks vastustajal linnavalitsuseväliseid eksperte hindamismenetlusse kaasata (dtl 88). Halduskohtumenetlus on avalik, kui seadus ei sätesta teisiti (HKMS § 2 lg 7). Halduskohtumenetluse avalikkuse ja haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37–42 (HKMS § 77 lg 1). TsMS § 38 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks (p 3) või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (p 6) ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et kaebaja taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmete nimede kaebajale avaldamine riivab nende isikute eraelu puutumatust ning võib heidutada nii neid kui ka teisi eksperte edaspidi hindamiskomisjonis töös osalemast. Võimalus saada kaebuse esitamise korral teada taotluste hindajate nimed võib tuntavalt vähendada ekspertide 3(8)
3-24-463 huvi hindamiskomisjoni töös osalemise vastu, mis omakorda takistaks saavutada vastustaja seatud eesmärke: vältida kultuuritaotluste hindamisel huvide konflikti ning tagada ekspertiisi laiapõhjalisus ja taotluste kiire lahendamine. Kohtu hinnangul puudub avalikkusel märkimisväärne huvi teada kaebaja taotlust hinnanud isikute nimesid. Küll aga riivab nende isikute nimede varjamine kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Kohus võtab arvesse, et kaebaja peab võimalikuks, et üks hindajatest oli erapoolik, kuid kaebaja ei ole väitnud, et tal on varasemate kokkupuudete tõttu või muul põhjusel alust pidada mõnda konkreetset hindamiskomisjoni liiget erapoolikuks. Kaebaja ei ole ka taotlenud, et kohus nõuaks vastustajalt välja tema taotlust hinnanud isikute nimed. Samuti pole ta vastustaja 20. veebruari 2025. a taotlusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul piisab praeguses asjas kaebajale tõhusa õiguskaitse tagamiseks, kui kohus kontrollib, kas kaebaja taotlust hindasid hindamiskomisjoni liikmed. Seepärast rahuldab kohus vastustaja taotluse ning kuulutab haldusasja menetluse vastustaja 20. veebruari 2025. a avalduse osas, mis sisaldab kaebaja taotlust hinnanud isikute nimesid, HKMS § 77 lg 1 ning TsMS § 38 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel kinniseks. Samadel kaalutlustel piirab kohus kaebaja õigust tutvuda nimetatud dokumendi osas asja toimikuga ja saada nimetatud dokumendist väljatrükki (HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p-d 3 ja 5). II
14.Kaebaja vaidlustab tühistamiskaebusega vastustaja 16. jaanuari 2024. a korraldust nr 35 (korraldus nr 35; dtl 7). Nimetatud korraldusega otsustas linnavalitsus anda 2024. a eelarvest toetust korralduse lisas nimetatud 16 kultuuri väikeprojektile kogusummas 43 994 eurot. Nagu kohus 13. veebruari 2025. a määruse p-s 5.1 selgitas, jättis linnavalitsus kohtu hinnangul sama korraldusega kaebajale toetuse andmata. Kaebaja vaidlustab korraldust nr 35 osas, milles talle jäeti toetus andmata.
15.Praeguses asjas kuulub kohaldamisele kuni 14. juunini 2024 kehtinud Tartu Linnavolikogu 17. aprilli 2019. a määrus nr 59 „Kultuuri valdkonna toetused“ (määrus nr 59), mis reguleeris korralduse nr 35 andmise ajal Tartu linnas kultuuri valdkonnas toetuste andmist. Määrus on kehtestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt on toetuste andmise korra kehtestamine volikogu ainupädevuses. Määruse nr 59 §-s 11 on täpsustatud, et toetuse taotlemisele ja toetuse andmise menetlusele kohaldatakse ka Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korra sätteid. Viidatud normidest nähtuvalt kehtestas Tartu Linnavolikogu määruse nr 59 kohaliku omavalitsuse üksuse enesekorraldusõiguse alusel (KOKS § 6 lg 1). Seega pole tegemist toetusega, mille andmise tingimused või menetluse üksikasjad oleksid kindlaks määratud seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis.
16.Määruse nr 59 § 11 lg 3 kohaselt otsustab kultuuriprojekti toetuse andmise linnavalitsus. Ka kaebaja esitatud kultuuriprojekti toetuse taotluse osas langetas korralduse nr 35 andmisega otsuse linnavalitsus, s.o pädev organ.
17.Korralduses nr 35 ei ole esitatud põhjendusi kaebajale toetuse määramata jätmise kohta. Kuigi korralduses ei ole viidatud HMS § 56 lg 1 kohaselt nõutavale dokumendile, kust oleksid põhjendused leitavad, ei vaidle pooled selle üle, et korraldus nr 35 tugineb kultuuri väikeprojektide 2024. a esimese vooru taotluste hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokollile (dtl 62–71). Korralduse nr 35 lisa (dtl 8) ning hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokolli võrdlusest nähtuvalt järgis linnavalitsus korralduse nr 35 andmisel kultuuri väikeprojektide 2024. a esimese vooru toetuste andmisel hindamiskomisjoni ettepanekut. 4(8)
3-24-463 Hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokollist nähtuvalt on tegemist protokollilise otsusega, mille p-ga 1 otsustati muu hulgas teha toetuste andmise kohta järgmised üldised ettepanekud: 1) seada eelarvelistest vahenditest ja projektide kirjutamise kvaliteedist lähtuvalt vooru lävendiks 81 punkti; 2) anda toetust 16 kultuuri väikeprojektile (kogusummas 43 994 eurot); 3) mitte anda toetust 36 projektile, mille keskmine punktisumma ei ületanud lävendit. Protokolli p 2.26 kohaselt omistati kaebaja projektile 79,75 punkti ning hindamiskomisjon tegi ettepaneku kaebajale toetust mitte anda. Ettepaneku selgitus on järgmine: „Hindamiskomisjon otsustas lähtudes eelarvelistest vahenditest ja projektide kirjutamise kvaliteedist seada toetuse saamise lävendiks 81 punkti. Teie taotluse keskmine punktisumma ei ületanud kahjuks toetuse saamise lävendit. Komisjon tõi välja, et tegemist [on] tugeva taotlusega, kuid võrreldes voorus konkureerivate projektidega jääb mõjult ja vajalikkuselt teistele alla.“ Sama põhjenduse esitas vastustaja kaebajale ka 17. jaanuari 2024. a teates (kaebuse lisa 2; dtl 9).
18.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja taotlus oli nõuetekohane, vaid üksnes selle üle, kas vastustaja oleks pidanud hindamise tulemusel kaebaja toetustaotluse rahuldama. Seepärast on asja lahendamisel määrav, kas hindamiskomisjon järgis kaebaja taotluse hindamisel määruses nr 59 kehtestatud tingimusi ja korda.
19.Kaebaja taotles väikeprojekti toetust (määruse nr 59 § 4 lg 2 p 1). Väikeprojekti toetuse taotluste hindamise kriteeriume ja hindamiskorda reguleerivad määruse nr 59 § 9 ja § 54. Kultuuriosakonna juhataja moodustab toetuse taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, kes teeb pärast taotluste hindamist linnavalitsusele toetuste andmise ettepaneku (§ 54 lg-d 1 ja 5). Taotluse hindamise kriteeriumid on kindlaks määratud määruse nr 59 § 9 lg-s 1. Nendeks on: kultuuriprojekti vajalikkus ja üldeesmärgi selgus; kultuuriprojekti alameesmärkide, tegevuste ning nende mõõdikute loogilisus ja asjakohasus; kultuuriprojekti elluviijate võimekus; teavitusplaani asjakohasus ning kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks. Taotluste hindamise täpsem kord on järgmine. Hindamiskomisjon kinnitab hiljemalt kaks kuud enne toetuste taotlemise tähtaega hindamisjuhendi ja iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arvu, arvestades määruses sätestatud piiranguid (§ 54 lg 2). Iga taotlust hindab vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget. Iga hindaja annab iga taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja vastavalt hindamiskomisjoni kinnitatud hindamisjuhendile. Lõplik punktisumma kujuneb hindamiskriteeriumidele antud punktide liitmisel ja jagamisel hindajate arvuga [...] (§ 54 lg 3). Siiski võib hindamiskomisjon sõltumata kultuuriprojekti toetuse taotluses kirjeldatud kultuuriprojekti vajalikkusest hinnata kultuuriprojekti vajalikkust kõrgemalt, arvestades kultuuriprojekti olulisust Tartu kunstimaastikul, ning sellest lähtuvalt anda kultuuriprojekti taotlusele vajalikkuse eest täiendavalt punkte kuni maksimaalse vastava kriteeriumi hindeni (§ 9 lg 21). Hinnatud taotlustest moodustatakse vastavalt antud punktidele paremusjärjestus ning komisjon teeb ettepaneku neist rohkem punkte saanutele toetuse andmiseks, arvestades samas määruses sätestatud piirangute ja eelarve võimalustega (§ 54 lg 5).
20.Asja materjalidest nähtuvalt kinnitas Tartu Linnavalitsuse kultuurivaldkonna juht 13. juuni 2022. a otsusega nr O-22-0113 Tartu linna kultuurivaldkonna taotluste hindamiskomisjoni koosseisu (dtl 60). Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et kultuurivaldkonna juht täitis sel ajal kultuuriosakonna juhataja ülesandeid (vastustaja 20. veebruari 2025. a avaldus; dtl 87). Ühtlasi selgitas vastustaja, et kultuuri väikeprojektide toetuste 2024. aasta I vooru taotluste hindamise ajal kehtis Tartu Linnavalitsuse 5(8)
3-24-463 kultuuriosakonna juhataja 27. septembri 2023. a otsus nr O-23-0166, millega muudeti 13. juuni 2022. a otsusega kinnitatud Tartu linna kultuurivaldkonna taotluste hindamiskomisjoni koosseisu (vastustaja 20. veebruari 2025. a avaldus ja selle lisa; dtl 85–87). Seega oli kultuuriosakonna juhataja moodustanud kaebaja taotluse hindamiseks hindamiskomisjoni.
21.Kaebaja esitas kohtule kultuurivaldkonna taotluste hindamisjuhendi, mis on kinnitatud määruse nr 59 § 54 lg 2 alusel 14. juunil 2022 (kaebuse lisa 4; dtl 12–18). Vastustaja viitas kohtumenetluses samale juhendile (vastus kaebusele, p 2.7; dtl 48). Kohtu hinnangul ei pidanud 27. septembri 2023. a otsusega moodustatud hindamiskomisjon kinnitama uut hindamisjuhendit, vaid võis lähtuda 2022. a hindamisjuhendist – määrav on see, et hindamisjuhend oli olemas ning hindamiskomisjon seda taotluste hindamisel rakendas. Nimetatud hindamisjuhendis on aluseks võetud määruse nr 59 § 9 lg-s 1 sätestatud kriteeriumid. Samuti on juhendis esitatud iga hindamiskriteeriumi eest antavate punktide arv 6-astmelisel skaalal koos vastavate hinnangutega ning ühtlasi on sõnastatud iga kriteeriumi ideaaltase. Nii nagu määruse nr 9 lg 2 ette näeb, võimaldab hindamisjuhend anda väikeprojekti taotlusele viie kriteeriumi eest maksimaalselt 100 punkti (hindamisjuhendi lk-d 1 ja 2; dtl 13–14).
22.Vastustaja esitas vastusena kaebaja järelepärimisele tema taotluse kohta antud hinnangute koondlehe (kaebuse lisa 3; dtl 11). Koondlehelt nähtuvalt on kaebaja taotlust hinnanud neli hindajat. Vastustaja esitas kohtumenetluses kohtu nõudel isikute nimed, kes kaebaja taotlust hindasid (20. veebruari 2025. a avaldus, mille osas kohus menetluse kinniseks kuulutas). Kohus tuvastas, et vastustaja 20. veebruari 2025. a avalduses nimetatud neli isikut olid Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja 27. septembri 2023. a otsuse nr O-23-0166 kohaselt kultuurivaldkonna taotluste hindamiskomisjoni liikmed. Seega hindas kaebaja taotlust neli hindamiskomisjoni liiget. Hindajad on hindamisel lähtunud määruse nr 59 § 9 lg-s 1 sätestatud kriteeriumidest ning nad on andnud punkte vastavalt hindamisjuhendis ettenähtud 6-astmelisele skaalale. Hindajate antud punktisummad olid 94, 89, 86 ja 50; keskmine punktisumma on seega 79,75 punkti, nagu tehti kaebajale teatavaks ka 17. jaanuari 2024. a teates (kaebuse lisa 2; dtl 9). Kaebaja on kaebuses õigesti märkinud, et ühe hindaja (neljanda hindaja) koondhinnang – 50 punkti – erines ülejäänud kolme hindaja keskmisest hinnangust ligikaudu 40%. Võrdluses ülejäänud hindajate punktisummadega on tõepoolest tegemist märkimisväärse erinevusega.
23.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja korraldus nr 35 neljanda hindaja antud hindepunktide tõttu siiski õigusvastane. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
23.1.Võrdlusest hindamisjuhendis kindlaksmääratud hindamisskaalaga nähtub, et neljas hindaja on andnud punkte vastavalt 6-astmelisele skaalale (samamoodi on teinud ka ülejäänud hindajad). Viiest kriteeriumist kolme osas on ta andnud 4. astme punktid (hindamisjuhendi kohaselt: „esitatu sisaldab olulistes küsimustes puudujääke ja/või ebatäpsuseid“; sh projekti vajalikkuse osas) ja kahe kriteeriumi osas 2. astme punktid („esitatu vastab ootustele, kuid esineb üksikuid mittepõhimõttelisi puudujääke ja/või ebatäpsuseid“). Neljas hindaja esitas ainsa hindajana kaebaja taotlusele omistatud hindepunktide kohta ühe kommentaari, märkides viienda kriteeriumi osas („Kogueelarve realistlikkus ja plaanid riskide maandamiseks“), et piletitulu number näib ebarealistlik.
6(8)
3-24-463 Kaebaja on piirdunud kaebuses sarnase kirjeldusega. Ta peab kirjeldatu põhjal võimalikuks, et neljas hindaja ei lähtunud hindamisjuhendist ning vetostas tema taotluse. Kohtu hinnangul ei võimalda ainuüksi asjaolu, et neljanda hindaja punktisumma oli ülejäänud hindajate antud punktisummadest tunduvalt – s.o ligikaudu 40% võrra – madalam, teha järeldust, et neljas hindaja oli kaebaja suhtes erapoolik. Määruse nr 59 § 54 lg 3 teise lause kohaselt annab iga hindaja taotluse igale hindamiskriteeriumile punktid vastavalt oma äranägemisele ja vastavalt hindamiskomisjoni kinnitatud hindamisjuhendile. Kohus ei tuvastanud eespool, et neljas hindaja oleks hindamisjuhendit eiranud. Olukorras, kus kaebaja pole väitnud, et neljanda hindaja mõni konkreetne hinnang (nt piletitulu realistlikkuse kohta) oli tema taotluses esitatud andmetega ilmselges vastuolus, ei pea kohus põhjendatuks asuda hindama, kas vähemalt üks konkreetne punktisumma oleks pidanud ilmselgelt kõrgem olema. Selleks võinuks olla alust juhul, kui kaebaja oleks seadnud hindamistulemuse kahtluse alla mõne konkreetse hindamiskriteeriumi osas. Kaebaja positsioon on teistsugune: tema väitel nähtub neljanda hindaja erapoolikus hindaja antud punktide koondsummast. Kaebaja on esile toonud ka vastustaja nendingu, et neljanda hindaja hinnang oli kõigi taotluste lõikes ülejäänud hindajate keskmisest hinnangust 20% madalam. Kohus ei nõustu kaebajaga, et nimetatud asjaolu võimaldab teha järelduse, et neljas hindaja oli ülejäänud taotluste hindamisel keskmiselt kaks korda leebem, teisisõnu kaebaja suhtes kaks korda rangem. Selline järeldus saaks õige olla juhul, kui kõiki taotlusi hindasid ühed ja samad hindajad (ehk siis võrdluspilt püsis muutumatuna), kuid selle kohta teave puudub. Isegi kui see nii oleks, ei ole alust heita kõrvale vastustaja väidet, et neljas hindaja oli kaebaja taotluse hindamisel küll range ning ka võrdluses enda hinnangutega keskmisest rangem, kuid andis kaebaja taotlusele punktid siiski vastavalt oma äranägemisele (hindamisjuhendi raames), nagu määruse nr 59 § 54 lg 3 teha võimaldab.
23.2.Kohus peab järelduse tegemisel oluliseks asjaolu, et lõpliku hinnangu kaebaja taotluse suhtes kujundas hindamiskomisjon 4. jaanuari 2024. a koosolekul. Koosoleku toimumise ajaks oli hindamiskomisjonile (sh kaebaja taotlust hinnanud ülejäänud hindamiskomisjoni liikmetele) hindajate antud keskmine punktisumma teada. Seega oli hindamiskomisjoni ülejäänud liikmetel võimalik seada neljanda hindaja hinnangu adekvaatsus kahtluse alla ja hindamiskomisjonil oli võimalik kaebaja taotluse punktisummat korrigeerida. Hindamiskomisjoni 4. jaanuari 2024. a koosoleku protokollist nähtuvalt said kaebaja taotlusega sarnase punktisumma protokolli punktides 2.18 ja 2.49 nimetatud taotlused (vastavalt 79,25 ja 80 punkti; vastus kaebusele, lisa 4; dtl 62–71). Hindamiskomisjon otsustas protokolli punktis 2.49 nimetatud projekti osas kasutada määruse nr 59 § 9 lg-s 2 1 sätestatud võimalust anda konkreetse projekti Tartu kultuurimaastikule olulisusest tulenevalt taotluse vajalikkusele täiendava lisapunkti, tänu millele ületas too projekt toetusvoorule seatud lävendi ning sai toetuse vähendatud ulatuses (dtl 62 ja 70). Seevastu kaebaja taotluse ja protokolli p-s 2.18 nimetatud taotluse osas ei pidanud komisjon lisapunktide andmist põhjendatuks. Võttes arvesse, et kaebaja taotlus jäi esimesena lävendist allapoole, saab pidada tõenäoliseks, et kui hindamiskomisjon oleks pidanud kaebaja taotlust Tartu kultuurimaastikule sedavõrd oluliseks, et teha linnavalitsusele toetuse andmise ettepanek, oleks hindamiskomisjon andnud kaebaja taotlusele lävendi ületamiseks vajalikud lisapunktid.
23.3.Kohtu hinnangul ei osuta asjas kogutud tõendid, et vastustaja oleks püüdnud kaebaja taotluse hindamise täpsemaid asjaolusid kaebaja eest põhjendamatult varjata. Vastustaja esindaja esitas kaebaja järelepärimise peale tema taotluse hinnangute koondlehe viivituseta (järelepärimise saamise päeval; kaebuse lisa 2; dtl 9–10) ning vastas viivituseta ja põhjalikult ka kaebaja 1. veebruari 2024. a järelepärimisele (järelepärimisele järgneval päeval; kaebuse lisad 7 ja 8; dtl 27–33). Vastustaja 2. veebruari 2024. a vastusest ilmneb, et vastustaja ei 7(8)
3-24-463 suhtunud kaebaja tõstatatud probleemi pealiskaudselt – selles on selgitatud nii hindajate erapoolikuse tagamise meetmeid ja hindajate valiku põhimõtteid kui ka hinnangut kaebaja taotlust hinnanud neljanda hindaja tegevusele.
24.Pole kahtlust, et hindamistulemuse usaldusväärsus sõltub suuresti hindamiskriteeriumide täpsusest, hindamise läbipaistvusest ja hindamistulemuse põhjenduste üksikasjalikkusest. Teisalt tuleb arvesse võtta, et iga täiendav reegel tooks kaasa halduskoormuse kasvu. Kuna vaidlusaluse kultuuritoetuse andmist ei reguleeri seadus, oli vastustajal nii hindamisreeglite kui ka toetustaotluste menetluskorra kujundamisel ulatuslik otsustusruum (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Vastustajal tuli siiski järgida nii enda kehtestatud norme kui ka haldusmenetluse põhimõtteid (õiguse üldpõhimõtteid ja kaalutlusõiguse reegleid; HMS §-d 3-5). Kohus ei tuvastanud eespool, et vastustaja oleks võrdse kohtlemise põhimõtte vastu eksinud või muul moel hindamisreegleid või haldusmenetluse põhimõtteid rikkunud.
25.Kohtu hinnangul ei teinud vastustaja ka asja tulemust mõjutavaid menetlusvigu. Võttes arvesse, et tegemist on toetusega, millele taotlejatel ei ole subjektiivset nõudeõigust, väikeprojektide toetussummad pole väga suured (määruse nr 59 § 4 lg 2 p 1 kohaselt kuni 5000 eurot), ning taotlejaid on rohkesti (ühes voorus tavaliselt 30–35 taotlust, vaidlusaluses voorus üle 50 – vastustaja 2. veebruari 2024. a vastus kaebaja järelepärimisele; kaebuse lisa 8; dtl 31), ei oleks mõistlik nõuda igalt hindajalt punktisummade põhjendamist või hindamiskomisjonilt detailset põhjenduskäiku hindamiskriteeriumidele antud punktisummade kujunemise kohta. Ulatuslik põhjendamiskohustus muudaks hindamiskomisjoni töö ebamõistlikult koormavaks. Vaidlust pole selles, et vastustaja esitas kaebajale olulise osa põhjendustest 17. jaanuari 2024. a teates. Kohtu hinnangul oli kaebajal korralduse nr 35 õiguspärasuse hindamiseks ja korralduse vaidlustamise üle otsustamiseks piisavalt teavet. Juhtumi asjaolud ei osuta ka ärakuulamiskohustuse rikkumisele – puuduvad andmed, et hindamise käigus oleks kaebaja taotluses esitatud andmetest kõrvale kaldutud. Seega ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, mis annaksid alust korralduse nr 35 tühistamiseks põhjendamisvõi ärakuulamiskohustuse tõsise rikkumise tõttu (HMS § 58).
26.Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et Tartu Linnavalitsuse 16. jaanuari 2024. a korraldus nr 35 on kaebajat puudutavas osas õiguspärane ning selle tühistamiseks vastavas osas puudub alus. Seepärast jätab kohus kaebuse rahuldamata. III
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud (kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
28.Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas (HKMS § 175 lg 1). Kaebajal on õigus esitada taotlus avaldatavas kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate andmete avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3). Vastav taotlus tuleks kohtule esitada enne kohtuotsuse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.