Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-24-1855 17. märts 2025 Maria Lõbus X kaebus Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsuse nr 7-12/127-27 ja 21. mai 2024. a vaideotsuse nr 238 tühistamiseks ning Elva Vallavalitsuse kohustamiseks teha asjas uus otsus Kaebaja – X Vastustaja –Elva Vallavalitsus, esindaja Salle Ritso Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsus nr 7-12/127-27 ja 21. mai 2024. a vaideotsus nr 238 ning kohustada Elva Vallavalitsust X esindaja X22. märtsi 2024. a avaldust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista Elva vallalt X kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema tütre nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16. aprill 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-24-1855 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esindaja, tütar ja hooldaja X esitas 22. märtsil 2024 Elva Vallavalitsusele avalduse, et kaebajale võimaldataks alates 1. aprillist 2024 koduhoolduse teenust 10 tundi nädalas.
2.Elva Vallavalitsus keeldus 3. aprilli 2024. a otsusega nr 7-12/127-27 kaebajale koduteenuse määramisest. Kaebaja on sügava liikumispuudega vanaduspensionär. Vastavalt Elva Vallavolikogu 18. detsembril 2017 vastu võetud määrusele nr 6 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas“ (edaspidi määrus nr 6) hinnatakse abivajaduse hindamise käigus taotleja toimetulekut ja võimet osaleda ühiskonnaelus, lähtudes isiku personaalsest tegevusvõimest ning tema elukeskkonnast. 26. märtsil 2024 viisid sotsiaaltööspetsialistid läbi hooldusvajaduse hindamise testi, mille tulemuse järgi on kaebajal ulatuslik kõrvalabi ja põetuse vajadus, mida on võimalik katta ööpäevaringse üldhooldusteenusega või ööpäevaringse hooldajaga isiku elukohas. Kaebaja vajab igapäevast abistamist liikumisel. Kaebaja on võimeline rulaatori toel seisma, kuid liikumiseks vajab ratastooli, sest jalgade tervislik seisund ning nõrkus piiravad oluliselt liikumisvõimet. Käte liikumisvõime on samuti piiratud ja seetõttu vajab kaebaja abi söömisel ning keerulisemates käelistes tegevustes. Kaebaja ei tule iseseisvalt toime hügieenitoimingutega ning vajab abi mähkmevahetusel. Samuti vajab kaebaja igapäevast abi ravimite võtmisel. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 17 lõike 2 alusel abistatakse koduteenuse osutamisel isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine. Määruse nr 6 § 9 lõike 5 punkti 3 alusel võib Elva Vallavalitsus teenuse määramisest keelduda juhul, kui teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga. Kaebaja toimetulek sõltub pidevast ja ulatuslikust kõrvalisest abist, mida ei ole võimalik tagada koduteenusega.
3.Kaebaja esindaja esitas 24. aprillil 2024 vaide Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsuse nr 7-12/127-27 peale. Elva Vallavalitsus ei ole vaidlusaluses otsuses piisavalt selgitanud koduteenuse osutamisest keeldumise aluseid. Lisaks puuduvad selgitused, miks ei saa teenuseid omavahel kombineerida (nt hooldaja ja koduteenus) või rahastada erafirma poolt pakutavat hooldusteenust. Üldine põhimõte on, et inimene peab saama elada võimalikult kaua oma kodus ning juhul kui ta vajab selleks tugiteenuseid, siis tuleb talle need teenused ka tagada. Kaebajale on hooldajaks määratud tema tütar, kes on olnud püsivalt ema jaoks olemas. Puudub arusaam, miks leiab Elva Vallavalitsus, et kohane abi on üksnes üldhooldusteenus. Samas märgitakse ka vaidlusaluses otsuses, et kaebaja vajadusi katab ka ööpäevaringne hooldus tema elukohas, mis kinnitab, et üldhooldekodule on olemas alternatiivne teenus, mille osutamise võimalusi ei ole Elva Vallavalitsus üldse kaalunud. Vaidlusaluses otsuses viidatud koduteenuse eesmärk ja vastav abistavate teenuste loetelu (SHS § 17 lõige 2) ei tõenda, et kaebaja viidatud teenuseid ei vajaks või viidatud teenused kombineerituna hooldusega ei kata kaebaja tegelikku abivajadust. Vaidlusalune otsus on tehtud pealiskaudselt, s.o olulisi asjaolusid ning võimalikke muid lahendusi kaalumata. Otsuses puudub selgitus osas, miks on näidustatud enim kaebaja õigustesse sekkuva meetme kohaldamine. Samas esineb otsuses ka vastuolu ehk otsuses on viidatud asjaolule, et abivajadust on võimalik katta ka ööpäevaringse hooldusega, kuid puudub teave, kas selline 2
3-24-1855 lahendus oleks võimalik ka koduses keskkonnas täiendava teenuse osutamisega. Kaebaja nõustub asjaoluga, et ta vajab igakülgset abi ja hooldust erinevates igapäevategevustes, kuid hetkel puudub arusaam, miks ei saa viidatud abi osutada tema koduses keskkonnas.
4.Elva Vallavalitsus jättis 21. mai 2024. a vaideotsusega nr 238 vaide rahuldamata. Abivajaduse terviklik hindamine on oluline nii abivajava inimese kui abimeetme rahastaja huvides, sest loob eelduse, et abivajadusele leitakse sobiv lahendus ning ühiskond ei kuluta raha tegevustele, mis sellist tulemust ei anna. Lisaks aitab inimese vajadustele vastav abi ennetada uute probleemide teket ja vältida inimese sõltuvusse jäämist kohaliku omavalitsuse üksuse poolt pakutud abist. Seega suurendab terviklik abivajaduse hindamine abistamise tulemuslikkust ning vähendab pikemas perspektiivis abistamisele minevaid kulutusi. Koduteenuse osutamine kohaliku omavalitsuse poolt peab olema eesmärgipärane ja arusaadav nii teenuse saajale kui teenuseosutajale. Abivajaduse hindamisel selgub, millises mahus ja millistes tegevustes inimene abi vajab. Koduteenuse mahu määramine on oluline siis, kui on otsustamisel, kas koduteenusest isikule piisab või tuleb ta suunata üldhooldusteenusele. Kui koduteenuse osutamine abivajajale muutub ebapraktiliseks (nt abitegevuste arv ja maht on väga suur, st vajatakse juba ööpäevaringset teenust), tuleb kaaluda abivajaja üldhooldusteenusele suunamist. Tulenevalt SHS-ist ei ole omavalitsuse poolt korraldatav koduteenus võrdne ööpäevaringse hooldusega asutuses või kodukeskkonnas. Kohalikul omavalitsusel on õigus ja kohustus hinnata otsuse langetamisel teenuste otstarbekust. Ööpäevaringset hooldust vajava isiku hooldus kombineerituna omavalitsuse koduteenuse ja lähedaste ööpäevaringse hoolduskoormusega ei kata isiku abivajadust. Täiendavate hooldusteenuste osutamine erasektori poolt on kohalikule omavalitsusele võrreldes üldhooldusteenusega ebamõistlikult kulukas. Elva Vallavalitsus on läbi korduvate abivajaduste hindamise võimaldanud kaebajale koduteenust, heaolumonitori, hooldajat ning kodu kohandamist. Olukorras, kus kaebaja tervislik seisund ja iseseisev võime koduses keskkonnas toime tulla on oluliselt halvenenud, on asjakohane üldhooldusteenusele suunamine. Üldhooldusteenust on võimalik kasutada ka intervallteenusena (nt nädala sees, kui lähedased on tööl, viibida hooldekodus ja tulla koju nädalavahetusteks).
5.Kaebaja esitas 20. juunil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Elva Vallavalitsuse 3. aprilli 2024. a otsuse ja Elva Vallavalitsuse 21. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning Elva Vallavalitsuse kohustamiseks teha asjas uus otsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja selgitas, et elab üksinda oma korteris, mis on vastavalt tema vajadustele kohaliku omavalitsuse kaasabil 2021. aastal kohandatud. Samas majas elab ka kaebaja tütar. Vallavalitsuse otsustest ei selgu, et lisaks koduteenusele oleks kaalutud ka isikliku abistaja teenuse korraldamist või muud kodus elamist võimaldavat abi. Pole ka öeldud, miks need teenused üksi või kombineeritult koos pereliikmete vabatahtliku abiga kaebaja abivajadust ei kata. Koduteenuse asemel ei ole kaebajale pakutud kohta ka päevast teenust osutavas hooldekodus, sh intervallhooldusena, sest puudub otsus selle teenuse kasutamise õiguse, tähtaegade ja korra kohta (sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 16 lõige 3, § 26 lõike 1 punkt 3). Pole ka selgitatud, miks seesugune abi katab tema abivajadust paremini. Vallavalitsus on tunnistanud, et lisateenuste osutamine on vallale ebamõistlikult kulukas. Samas pole vallavalitsuse otsustes esitatud arvutusi, mis kinnitaksid, et näiteks koduteenuse ja isikliku abistaja teenuse korraldamine kombineeritult pereliikmete vabatahtliku abiga on võrreldes väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamisega vallale ebamõistlikult kulukas. Näiteks peaks vald SHS § 221 järgi kindlasti tasuma hooldekodukoha 3
3-24-1855 hinnas sisalduvate hoolduskulude eest. Elva valla kodulehe andmetel tasub vald need kulud kuni 600 euro ulatuses. On võimalik, et valla kohustus on sellest suuremgi. Seadusega on ette nähtud, et igal üksikjuhul tuleb leida abistamiseks lahendus, mis tagab inimese väärikuse ja puuetega inimeste võrdse kohtlemise. Nii tuleb kohalikul omavalitsusel pakkuda inimesele eeskätt selliseid abimeetmeid, mis võimaldavad tal korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, elada kodus või kodusarnases keskkonnas ja saada kodusarnast elukorraldust pakkuvat teenust (SHS § 3 lõike 1 punktid 2 ja 2 1). Vald võib abi korraldamisel lähtuda avaliku raha säästlikust ja otstarbekast kasutamisest (SÜS § 10 lõige 1), samas ei kaalu need kaalutlused automaatselt üles valla esmast ülesannet tagada puudega inimesele abi selliselt, et ta saab elada kodus. Nii kindlustatakse puuetega inimestele teiste ühiskonnaliikmetega võrdsed võimalused. Nende reeglitega soovitakse tagada, et kohalikud omavalitsused pakuksid abivajajatele esmajärjekorras kodus elamist toetavaid teenuseid ja väldiksid inimese suunamist hoolekandeasutusse. Kaebaja soovib elada edasi tema jaoks kohandatud korteris Elva kesklinnas, kus on olemas kogu tema vajadusi rahuldav elukeskkond (apteek, perearst, toidukauplus, suur aed vabas õhus viibimiseks ja toitu koju toov toitlustusasutus 100 m kaugusel). X on kaebaja hooldaja ja pooldab ema hooldust kodus, kus on loodud erinevate abivahenditega turvaline keskkond liikumispuudega eakale.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Elva Vallavolikogu 29. mai 2024. a määruse „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Elva vallas“ § 9 lõike 5 punkti 3 kohaselt võib teenuse määramisest keelduda, kui teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga. Kaebaja tervislik seisund ja iseseisev võime koduses keskkonnas toime tulla on niivõrd halvenenud, et koduteenusest 10 tundi nädalas ei piisa kaebaja toimetulekuks. Kaebaja toimetulekuks on vaja pidevat ja ulatuslikku kõrvalist abi. Vastustaja hinnangul on kaebaja puhul asjakohane kaaluda hoopis ööpäevaringset üldhooldusteenust. Kaebaja vajadust sotsiaalhoolekandelise abi ja konkreetselt koduabi järele on põhjalikult hinnatud ja kaalutletud. Kaebaja ütles 26. märtsil 2024 suulises vestluses sotsiaaltööspetsialistidega, et ei saa enam kodus hakkama. Ka vestluses kaebaja esindajaga selgus, et kaebaja vajab tegelikkuses koduabiteenust suuremas mahus kui 10 tundi nädalas. Seegi viitab sellele, et kaebaja puhul on asjakohane kaaluda koduteenuse asemel üldhooldusteenust. Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakond on koostanud kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuse korraldamise juhendi ametnikele “Üldhooldusteenuse osutamine” (koostatud 2020. a, uuendatud 2023. a), mille alusel on üldhooldusteenuse sihtgrupiks täisealised inimesed, kes vajavad püsivalt või ajutiselt igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja enesehooldamisel kõrvalabi sellisel määral, et kodu kohandamisest või koduteenusest inimese toimetuleku ja turvalisuse tagamiseks ning elukvaliteedi säilitamiseks ei piisa. Kuivõrd kaebaja vajab ulatuslikku ja ööpäevaringset hooldust igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamiseks, olgu selleks söömine või hügieenitoimingud, siis koduteenusest ei piisa kaebaja toimetuleku tagamiseks ja elukvaliteedi säilitamiseks. Varem on vastustaja võimaldanud kaebajale ka kodu kohandamist. Sellest aga ei piisanud, sest 26. märtsil 2024 läbi viidud hooldusvajaduse hindamise testi põhjal valminud vastustaja otsuste kohaselt vajab kaebaja ööpäevaringset üldhooldusteenust. Seega, vastustajal on tuginedes ülaltoodud Sotsiaalkindlusameti juhendile ja arvestades kaebaja tervist otstarbekas pakkuda koduabi teenuse asemel üldhooldusteenust. Vastustaja selgitas seda kaebajale vaideotsuses. Samuti rõhutab vastustaja, et on enda majanduslikest võimalustest lähtuvalt piiranud koduteenust 10 tunniga nädalas. Olukorras, kus vastustaja on teinud kindlaks, et kaebaja vajab abi suuremas ulatuses, kui koduteenus võimaldab, on ülaltoodud põhjendusi, mh valla majanduslikke võimalusi arvestades otstarbekas üldhooldusteenus.
4
3-24-1855
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8.Vaidlus käib selle üle, kas õiguspärane on vastustaja 3. aprilli 2024. a otsus, millega keelduti kaebajale võimaldamast koduteenust 10 tundi nädalas.
9.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. (Vt HMS § 56 lõiked 13.)
10.Koduteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti (SHS § 17 lõige 1). Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine (SHS § 17 lõige 2). Kõrvalabi vajaduse määra hinnatakse ja täpsustakse iga isiku puhul eraldi (SHS § 18 lõige 1).
11.Koduteenuse osutamise otsustamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (HMS § 4 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“
12.Vastustaja on keeldunud kaebajale koduteenuse osutamisest 10 tundi nädalas määruse nr 6 § 9 lõike 5 punkti 3 alusel, mis sätestab, et teenuse määramisest võib keelduda, kui teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga. Vastustaja osutas 3. aprilli 2024. a otsuses, et hooldusvajaduse hindamise testi tulemusena ilmnes, et kaebajal on ulatuslik kõrvalabi ja põetuse vajadus, mida ei ole võimalik katta koduteenusega, vaid ainult ööpäevaringse üldhooldusteenusega või ööpäevaringse hooldajaga kaebaja elukohas. Vaideotsuses lisas vastustaja, et ööpäevaringset hooldust vajava isiku hooldus kombineerituna omavalitsuse koduteenuse ja lähedaste ööpäevaringse hoolduskoormusega ei kata isiku abivajadust. Vastustaja märkis, et täiendavate hooldusteenuste osutamine erasektori poolt on kohalikule omavalitsusele võrreldes üldhooldusteenusega ebamõistlikult kulukas. Vastustaja selgitas, et üldhooldusteenust on võimalik kasutada ka intervallteenusena (nt nädala sees, kui lähedased on tööl, viibida hooldekodus ja tulla koju nädalavahetusteks). 5
3-24-1855
13.Vastustaja ei ole 3. aprilli 2024. a otsuses ega vaideotsuses täpsemalt põhjendanud, mille alusel on ta võtnud seisukoha, et koduteenus koos kaebaja tütre, kes on ametlikult kaebaja hooldaja, abiga ei kata kaebaja abivajadust. Kaebuses on selgitatud, et kaebaja ja tema tütar elavad samas majas, mis tähendab, et kaebaja tütrel on võimalik lihtsa vaevaga päeva jooksul korduvalt kaebaja juures käia. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja tütar motiveeritud koduteenusest välja jääva aja jooksul kaebaja eest ise hoolitsema ning on seda pidanud endale jõukohaseks, arvestades ka, et vastustaja abiga on kaebaja korterit tema abivajadust silmas pidades sobivamaks kohandatud. 3. aprilli 2024. a otsusest ja vaideotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks neid asjaolusid arvesse võtnud ja kaalunud. Kohalik omavalitsus peab abivajaduse väljaselgitamisel arvestama muu hulgas sellega, kas ja millisel määral on abivajajal olemas lähedaste tugi. Kui inimesel on võimalik saada abi ka lähedastelt, ei pea koduteenus katma täies mahus inimese abivajadust. Oluline on, et inimese piisav toimetulek kodustes tingimustes oleks tagatud koduteenuse ja lähedaste abi koostoimes. (Vrd Tallinna Ringkonnakohtu 13. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-15-454, punkt 16.) Vastustaja ei ole sisuliselt analüüsinud, kas kaebaja toimetulek kodus oleks tagatud 10 tundi nädalas osutatava koduteenuse ja ülejäänud ajal kaebaja tütre abi kaudu.
14.SÜS § 4 sätestab: „Isikut tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel kohelda tema inimväärikust alandamata. Isikuga tuleb arvestada temaga seotud menetluses.“ SHS § 3 lõike 1 punktid 2 ja 21 sätestavad järgmised sotsiaalhoolekande põhimõtted: sotsiaalhoolekandelise abi andmisel eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt, ning pakutakse esmajärjekorras sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust. SHS § 12 lõige 1 sätestab, et sotsiaalteenuste osutamisel, sotsiaaltoetuste ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 105, 106 ja 107 sätestatud juhtudel. Kaebaja on kinnitanud, et soovib edasi elada oma harjumuspärases keskkonnas, s.o talle sobivaks kohandatud korteris Elva kesklinnas, kus temaga samas majas elab tema tütar ning kus on läheduses apteek, perearst, toidukauplus, toitu koju toov toitlustusasutus ja suur aed vabas õhus viibimiseks. 3. aprilli 2024. a otsusest ja vaideotsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja tahtega arvestanud ning lähtunud eesmärgist, et kaebaja saaks võimalikult kaua oma kodus elada ja seeläbi oma elu võimalikult iseseisvalt korraldada. Kaebaja puhul ei ole tegu inimesega, kelle tahtega ei peaks SHS § 12 lõike 1 kohaselt arvestama. Kaebaja võis küll 26. märtsil 2024 sotsiaaltööspetsialistidele avaldada, et ei saa enam kodus hakkama, kuid see ei tähenda, et kaebaja sooviks kodust lahkuda ja liikuda ööpäevaringsele üldhooldusteenusele. Kaebaja tahtega ei ole kooskõlas ka üldhooldusteenuse pakkumine intervallteenusena, sest kaebaja on väljendanud soovi elada igapäevaselt oma kodus. Inimväärikuse põhimõtte üks osa on see, et inimene peab saama kaasa rääkida oma elukoha valikul. Abivajajat ei või panna olukorda, kus vajalikku abi antakse talle harjumuspärasest keskkonnast ja perekonnast eemaldamise hinnaga. (Vt õiguskantsleri 8. märtsi 2024. a avaldus nr 7-8/231783/2401456, punkt 2.) Inimese soovi järgides kodus elamise soodustamine suurendab inimese heaolu ja toetab seeläbi tema tervist.
15.Kohalikul omavalitsusel tuleb sotsiaalkaitse korraldamisel lähtuda avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest (SÜS § 10 lõige 1). Vastustaja on küll vaideotsuses märkinud, et lisaks koduteenusele täiendavate hooldusteenuste osutamine erasektori poolt on kohalikule omavalitsusele võrreldes üldhooldusteenusega ebamõistlikult kulukas, kuid ei ole käsitlenud seda, kas ainult koduteenus 10 tundi nädalas kombineerituna kaebaja tütre abiga oleks vastustajale kulukam kui ööpäevaringne üldhooldusteenus. 6
3-24-1855 Koduteenust ei pea vastustaja osutama tasuta, vaid võib selle eest võtta tasu (määruse nr 6 § 10 lõiked 1 ja 2 ning § 16). Hooldajatoetus kaebaja tütrele on asja materjalidest nähtuvalt 45 eurot kuus. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul peab vastustaja katma hoolduskulud (SHS § 221 lõige 2), mille piirmääraks on XXX kehtestanud 600 eurot kuus 1, ning vajaduse korral ka osa teenuse saaja omaosalusest (SHS § 22 1 lõige 5). Eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul ilmselge, et kaebaja soovitud mahus koduteenus kombineerituna kaebaja tütre abiga oleks vastustajale ebamõistlikult kulukas võrreldes ööpäevaringse üldhooldusteenusega. Kui vastustaja soovib vastupidist väita, tuleb otsuses esitada vastavad põhjendused ja arvutused.
16.Kohus ei pea kaalutlusveaks seda, et vastustaja pole lisaks koduteenusele kaalunud kaebajale isikliku abistaja teenuse ja/või täiendava täisealise isiku hoolduse teenuse osutamist. Määruse nr 6 §-de 26 ja 31 kohaselt tuleb nende teenuste saamiseks vastustajale esitada taotlus. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja või tema esindaja oleks sellise taotluse vastustajale esitanud. Kaebaja esindaja on 22. märtsi 2024. a avalduses väljendanud soovi üksnes koduteenuse saamiseks 10 tundi nädalas ega ole viidanud muud liiki täiendava abi saamise vajadusele.
17.Praeguse otsuse punktides 1315 kirjeldatud kaalutlusvigade ja põhjendamispuuduste tõttu rahuldab kohus kaebuse ning tühistab vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse ning kohustab vastustajat kaebaja esindaja 22. märtsi 2024. a avaldust koduteenuse saamiseks uuesti läbi vaatama.
18.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse eest tasutud riigilõiv 20 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
19.HKMS § 175 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema tütre nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt)