X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot väljamõistmiseks seoses 08.10.2024 toimunud sündmustega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada tähemärgiga.
määruse
avaldamisel
kaebaja
nimi
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas 07.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 1000 eurot. Kaebaja põhjendab, et 08.10.2024 umbes kell 12.50 andsid vanemvalvur Jaani ja vanemvalvur Võidula talle käsu õue minna, mis oleks kahjustanud kaebaja tervist ja põhjustanud tugevat füüsilist valu, sest tal oli tugev seljavalu. Kaebaja selgitas, et ta ei saa jalutama minna, sest tal selg valutab ja ta ei saa pikka aega istuda, seista ja kõndida, mida kinnitab neurokirurg. Kaebaja palus end paigutada arvutituppa ja kutsuda kontaktisik, üksuse juht või vanemvalvur, kuid valvurid ignoreerisid tema palvet. Kaebaja märgib, et valvurite tegevus tekitas talle kõrge vererõhu, stressi, paanikahoo ja hirmu ning ta tundis ennast väga halvasti ja uimaselt. Kaebaja paigutati tühja kambrisse, kus ei olnud vett ja kus narid ja toolid olid määrdunud, mistõttu kaebaja ei saanud istuda. Kaebaja küsis valvurilt madratsit, kuid valvur keeldus selle andmisest. Kaebaja soovis halva enesetunde tõttu meedikut, kes saabus umbes 50 minutit hiljem. Valvur andis kaebajale vett ja 10 minuti pärast paigutati ta tagasi oma kambrisse. Kaebaja seisis tund aega jalgadel ja tema selg valutas tugevalt. Kaebaja leiab, et valvurid kasutasid tema suhtes hirmutavat meetodit, mis on vastuolus seadusega ja kujutab endast valvurite omavoli, mis põhjustab kinnipeetavale rohkem ebamugavusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega. Kaebaja tunneb end alandatuna ja väärkohelduna, sest valvurite tegevus oli omavoliline, ebainimlik ja põhjustas kaebajale ärevust, vaenulikkust, alandust, stressi, hirmu ning füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kaebaja leiab, et tema õiguste rikkumine ning füüsilised ja vaimsed kannatused olid intensiivsed, ja
3-25-313 peab põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Kaebaja palub riigilõivust vabastust seoses maksejõuetusega ning tema nime asendamist tähemärgiga.
2.Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 14.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebusega seonduvad kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus mõistab, et X taotleb väärikuse alandamises seisneva mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot seoses 08.10.2024 toimunud sündmustega, s.o eelkõige seonduvalt lühiajaliselt teise kambrisse paigutamisega. Viru Vangla on kohtueelses menetluses tõlgendanud kaebaja kahjunõuet samuti selliselt, et tegemist on mittevaralise kahju hüvitamise nõudega võimaliku väärikuse alandamise eest.
4.Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 2 1 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav kahjuhüvitis ei ületa seda summat, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja HKMS § 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses asjas väheintensiivseks. Ka vaidlusalune vanglale ette heidetav tegevus iseenesest ei saanud põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiksid tema õiguste intensiivse riive.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 2
3-25-313
7.Kohtueelses menetluses kaebaja kahjunõuet lahendades tutvus Viru Vangla kaebaja kohta vangiregistris kajastuvate andmetega, Viru Vangla 08.12.2024. a ettekandega nr 3-24-3814 ja inspektor-kontaktisiku A. Rauni 02.01.2025. a õiendiga. Viru Vangla on 07.02.2025. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-9/3-25/14-1 välja toonud, et Viru Vangla 08.10.2024. a ettekande nr 3-23-3814 kohaselt toimus samal päeval V8 osakonna läbiotsimine, mistõttu tekkis vajadus osakond kinnipeetavatest vabastada. Kõik osakonna kinnipeetavad allusid antud korraldusele, kuid kaebaja hakkas ametnikega vaidlema ja keeldus jalutusboksidesse minemast, tuues põhjuseks tema haige selja. Kaebajale anti mitmeid võimalusi panna ennast riidesse ning liikuda jalutusboksi. Kaebaja oli nõus juba jalutusboksi minema, kuid ta ei olnud ennast vastavalt ilmastikule riietanud ja liikus tagasi kambrisse ning hakkas uuesti korraldustele mitte alluma. Vanglaametnik konsulteeris üksuse juhiga ning otsustati, et kaebaja paigutatakse läbiotsimistoimingute teostamise ajaks tühja kambrisse, et ametnikud saaksid oma tööga jätkata. Kaebaja allus korraldusele, kuid viivitas võimalikult kaua ametnike aega, nõudes raamatuid ja madratsit jms.
8.Kohus ei näe eeltoodud Viru Vangla valvurite tegevuses õigusvastasust. Valvurid teostasid oma tavapäraseid tööülesandeid, milleks oli vaja eluosakonnas läbiotsimistoimingute läbiviimise ajaks kinnipeetavad, sh kaebaja ajutiselt välja suunata. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p-de 1 ja 2 kohaselt on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele ning mitte takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist. Vanglaametnike antud korraldusi saab pidada õiguspärasteks ning kaebaja oleks pidanud korraldused koheselt täitma. Valvurite antud korraldused iseenesest ei saanud põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis oleks kaebajale tekitanud rohkem ebamugavusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
9.Viru Vangla tõi kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsuses ka välja, et inspektorkontaktisiku A. Rauni 02.01.2025. a õiendi kohaselt on 08.10.2024 toimunud sündmus salvestatud valvuri kehakaameraga. V8 eluosakonna turvasalvestiste ja kehakaamera salvestise vaatamisel tuvastati järgmine: kell 12.48 toimub vestlus valvemeeskonna ja kaebaja vahel kambri V814 uksel, valvemeeskonna kehakeel оn rahulik, kuid kaebaja žestikuleerib vestluse ajal kätega; kell 12.55 suletakse kamber V814, kaebaja jääb kambrisse; kell 13.01 väljub kaebaja kambrist V814 ja suundub koos valvemeeskonnaga kambrisse V804; kell 13.35 siseneb kambrisse V804 meditsiinitöötaja; kell 13.41 väljub kambrist V804 meditsiinitöötaja; kell 13.45 annab valvur kambrisse V804 topsi veega; kell 13.48 väljub kaebaja kambrist V804 ja suundub tagasi kambrisse V814. Inspektor-kontaktisiku õiendi ja ettekande kohaselt üritas kaebaja sündmuse ajal võimalikult palju aega venitada ja nõudis meedikut. Valvemeeskond tõi välja, et eluosakonnas on igapäevaselt kõikides kambrites olemas vesi ja kambrid on koristatud. Vanglale teadaolevalt toimusid oktoobrist detsembrikuuni eluosakondades V7 ja V8 veepüstakute remonditööd ning mõnel päeval ja kellaajal võis olla püstakus vesi suletud, kuid seda ajutiselt ja lühiajaliselt.
10.VangS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister vangla sisekorraeeskirjas. Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 7 lg 1 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse: ühe- või kahekordsed voodid; isiklike asjade hoiukoht; laud; istekoht igale kinnipeetavale; võimaluse korral valjuhääldi; riidenagi; võimaluse korral pesemiskoht; võimaluse korral WC. 3
3-25-313
11.Viru Vangla sõnul puudub kahtlus, et kambrid ei vasta kehtestatud nõuetele ning kogutud tõendite põhjal sai vangla arvates asuda seisukohale, et ka kambri V804 tehniline seisukord vastas nõuetele. Kohtul ei ole samuti alust selles kahelda. Viru Vangla sõnul on tegemist kaasaegse vanglaga, mille kohta on väljastatud ehitusluba, mis eeldab ehitise nõuetele vastavust, ning ka kohtud on jaatanud Viru Vangla kui ehitise nõuetele vastavust. Viru Vangla tõi välja, et juhul, kui kambri kommunikatsioonidega esinevad ajutised rikked, siis need likvideeritakse esimesel võimalusel vastavalt kehtestatud korrale. Kohus nõustub Viru Vanglaga, et asjaolu, et kambris V804 võis seoses remonditöödega lühiajaliselt puududa vesi, ei muuda kinnipidamistingimusi õigusvastaseks, kuivõrd kaebaja viibis nimetatud kambris kokku üksnes ca kolmveerand tundi, mille jooksul anti talle joogivett. Niivõrd lühiajaline väidetavalt õigusvastastes tingimustes viibimine ei saanud kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Sarnaselt vanglale ei pea ka kohus eluliselt usutavaks, et kamber V804 oli nii määrdunud, et kaebaja ei saanud tooli peale istuda. Samuti on vangla õigesti viidanud, et kambri koristamine on kinnipeetava kohustus ning vajadusel oleks kaebaja saanud kambri ise ära koristada, kui ta leidis, et kamber polnud piisavalt puhas. Tegemist oli kaebaja enda vaba valikuga, et ta kambris olevat tooli istumiseks ei kasutanud ja otsustas kogu kambris oldud aja seista.
12.Seoses kaebaja etteheidetega, et meedik tuli tema juurde 50 minuti pärast, märgib kohus, et kaebuse asjaoludest ei nähtu ning kaebaja ei ole ka tõendanud, et tegu oleks olnud erakorralist ravi nõudva olukorraga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses. Seega ei saanud kaebaja eeldada, et tema tervisega seonduvatele kaebustele leitakse lahendus viivitamatult. Ravijärjekorrad on tavapärased ka väljaspool vanglat ning ainuüksi kaebaja soov ei ole aluseks meediku kohese vastuvõtu võimaldamiseks. Pealegi ei ole kohtu hinnangul 50 minutit sedavõrd pikk aeg meediku ootamiseks, et sellega seoses oleks kaebaja õigused saanud nii intensiivselt riivatud, et see tingiks tema kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
14.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.
15.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.