Xi kaebus Tartu Vangla 05.06.2024 käskkirjale nr 2-24/13/356
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla, volitatud esindaja Tiiu Miller
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tunnistaja ülekuulamiseks.
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla (vastustaja) tunnistas 05.06.2024 käskkirjaga nr 2-24/1-3/356 Xi (kaebaja) süüdi Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (kodukord) p 20.13.3 nõuete rikkumises ja määras distsiplinaarkaristuseks kartseri kaks (2) ööpäeva (dtl 9-13). Põhjendused:
1.1.Rikkumise toimepanemise ja süü tuvastamine. Kaebaja kambri läbiotsimise käigus 05.05.2024 leiti narivoodi alt kilekotist 1 valge manustamisjälgedega tablett. Tegemist oli cyclodol 2 mg tabletiga. Kaebaja raviskeemis neid tablette ei ole ja
3-24-2350
kaebaja kambris selliseid tablette omada ei tohi. Kaebaja väitel pillas ravimi kilekotti tema varasem kambrikaaslane Y. Y kinnitas, et ravim kuulus temale, sest nad hoidsid kaebajaga teatud asju samas kilekotis segamini ja välja kolides 24.04.2024 võttis ta muud asjad kaasa, kuid see tablett jäi märkamata. Kaebaja hinnangul on ebapraktiline ja veider teostada oma asjades inventuuri pärast iga kolimist või lausa iga päev. Kaebaja selgitused ei leidnud kinnitust ja hoides elukambris enda isiklike asjade hulgas manustamisjälgedega ravimit pani ta toime kodukorra p 20.13.3 süülise rikkumise.
1.2.Karistamise ja karistuse kaalutlused. Arsti poolt mitte ettenähtud ravimite manustamisega võib kaasneda oht kinni peetavate tervisele või koguni otsene oht elule. Kuna ravimite eest võidakse lisaks erinevatele vääringutele vastutasuks osutada erinevaid teeneid, suurendab see tunduvalt ohtu vanglasiseste mõjutussuhete tekkimisele ehk vangla julgeolekule. Vangla kontekstis on tegemist raske rikkumisega. Sellisele rikkumisele peab karistamisel lisaks eripreventiivsele mõjule kaasnema ka teisi kinni peetavaid heidutav üldpreventiivne mõju. Praktikas järgneb ravimite leidmisele üldjuhul kõige karmim kohaldatav karistusliik, seda eelkõige väärkasutusega kaasnevate võimalike tagajärgede tõttu. Vanglas viibib suur hulk sõltuvusele kalduvaid ja suitsiidimõtetega isikuid, mis on eriti problemaatiline sõltuvusrehabilitatsiooni üksuses viibivate või seal varasemalt viibinud kinnipeetavate puhul nagu on kaebaja. Seetõttu ei ole põhjendatud kergemate distsiplinaarkaristuste kohaldamine. Küll aga on mõistlik hoida määratav karistus miinimumilähedane, kuna kaebajal ei ole enam kehtivaid distsiplinaarkaristusi ravimitega seonduvate rikkumiste eest.
2.Kaebaja esitas 04.07.2024 vaide (dtl 16, vaidel kuupäev 05.06.2024). Kaebaja ei ole karistatavas teos süüdi, vaid süüdi on eelmine kambrikaaslane, kes kinnitas seda ka distsiplinaarkaristuse menetluses.
Vastustaja jättis 12.07.2024 vaideotsusega nr 1-11/24/201-2 vaide rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 16.08.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 05.06.2024 käskkirja tühistamiseks (dtl 1-3) ja 23.09.2024 täiendava selgituse (dtl 28). Vaie oli kuu aega kadunud. Üksuse juht Kristina Heering lubas vaide rahuldada ja distsiplinaarkaristuse tühistada. Kaebaja eelmine kambrikaaslane käitles tablette, millistest 1 sattus voodi all olevasse kilekotti. Kambrikaaslane kinnitas tablettide käitlemist. Kaebaja ei olnud teadlik tableti olemasolust ja see ei kuulunud talle. Kaebajal puudub süü ja olukord ei vääri distsiplinaarkaristuse määramist. Kaebaja lükkas vaides ümber 05.06.2024 käskkirjas esitatud süüdistuse ja esitas loogilise seletuse tableti jõudmisest voodi all asuvasse kilekotti. Kaebaja ei teadnud midagi kilekotis asuvast tabletist ja see ei kuulunud talle. Arvestada tuleb Y ütlusi. Kaebaja taotles K. Heeringu ülekuulamist seoses vaide kadumisega.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Kaebaja ei eita tableti leidmist. Tablett leiti kaebajale kuuluvate esemete hulgast (kaebajale kuuluvast kilekotist). Rikkumise toimepanemise hindamisel ei ole tähtis ravimi täpne nimetus. Tableti kujul ravimite hoidmine kambris ei ole lubatud. Meditsiiniosakond kinnitas 05.05.2024 tõendiga, et kaebajal ei tohtinud kambris ravimeid olla.
5.2.Menetluse käigus kogutud tõenditega on rikkumine tõendatud. Rikkumine ei pea olema sooritatud tahtlikult. Üheks süü vormiks on ka hooletus. Kui kaebaja ei 2(6)
3-24-2350
olnud piisavalt hoolas oma isiklikest asjadest ülevaate saamisega, siis saab süü vormiks pidada vähemalt hooletust.
5.3.Kaebaja ja kaaskinnipeetav Y paiknesid koos E5 osakonna kambris 27.02.-24.04.2024. Kaebajale oli määratud magamiseks nari alumine ase ja kaaskinnipeetavale ülemine magamisase. Ravim leiti kaebaja isiklike asjade hulgast. Kinnipeetaval on kohustus omada ülevaadet oma kambris olevatest isiklikest asjadest ja tal lasub vastutus nende eest (vt Tartu Ringkonnakohtu 31.10.2014 lahend asjas nr 3-12-2140). Kas ja kuidas kinnipeetav kambris oma isiklikke esemeid hoiustab ning millisel viisil ta nendest ülevaadet omab või kontrolli teostab, on tema enda korraldada. Kaebaja teistsugune arusaam pideva kontrolli vajaduse ebamõistlikkusest ei anna alust pidada ringkonnakohtu järeldust ebaõigeks või ebamõistlikuks.
5.4.Kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus antud selgitus, et tablett võis kukkuda voodi all olnud lahtisesse kilekotti, ei ole usutav. Kambrikaaslasele magamiseks määratud nari ülemiselt kohalt pidanuks tablett kukkuma nari kahe magamisaseme vahelt täpselt seina äärde asetatud kilekotti, kuid see versioon ei kõla veenvalt.
5.5.Kilekotis voodi all asju hoiustades on võimalik kilekott sulgeda selliselt, et oleks välistatud sinna eseme juhuslik sattumine. Kinnipeetav peab ise hoolt kandma, et asjade hulka ei satuks keelatud esemeid. Y ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Vangla praktikas ei ole heaks tavaks anda kaaskinnipeetavaid kahjustavaid ütlusi. Isegi kaaskinnipeetava ütlusi arvestades ei oleks alust 05.06.2024 käskkirja tühistamiseks. Kui kaebaja ja tema kambrikaaslane hoidsid mõlemad isiklikke esemeid samas kotis ja kaaskinnipeetava ümberpaigutamisel võttis kambrikaaslane endale kuuluvad asjad kilekotist ära, siis keskmiselt mõistlik inimene kontrollib tema valdusesse jäänud asjad üle. Kontrollimine välistaks, et kambrikaaslane ei ole eksikombel mõnd kaebajale kuuluvat eset kaasa võtnud. Kui kaebaja allesjäänud esemeid üle ei kontrollinud, siis läks temale üle ka valdus mahajäetud esemete osas. Sellega võttis kaebaja endale riski, et hoiab kambris temale mittekuuluvaid või suisa keelatud esemeid. Seega isegi, kui tablett oleks kuulunud kambrikaaslasele, siis tema ümberpaigutamisel võttis kaebaja tabletti puudutavas osa valduse üle ja hoidis hooletusest kambris oma isiklike asjade juures keelatud eset.
5.6.Rikkumise toimepanemisel ei oma määravat tähtsust, kas kaebajale oli selline ravim raviskeemis ette nähtud või kas ta soovis ise seda tarvitada. Ravimi enda juures hoidmine võib olla tingitud erinevatest põhjustest (nt kaaskinnipeetava abistamine, survestamine vmt). Ravimi hoidmise põhjus ei mõjuta rikkumise toimepanekut.
5.7.Küsimus, kas vaie oli selle esitamise järgselt mitu nädalat kadunud, ei mõjuta vaidlustatud haldusakti õiguspärasust.
5.8.Üksuse juht K. Heering ei vaadanud kaebaja vaiet sisuliselt läbi, ei saanud sekkuda kolleegi menetluses olevasse vaidemenetlusse ega lubada konkreetseid tulemeid. Ei ole eluliselt usutav, et pika töökogemusega ametnik hakkaks jagama lubadusi tema nimekirja mittekuuluva kinnipeetava osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustas talle distsiplinaarkaristuse määramise kodukorra p 20.13.3 rikkumise eest.
3(6)
3-24-2350
7.Kodukorra p 20.13.3 kohaselt on kinnipeetaval keelatud omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (dtl 118).
8.Kaebaja väitel ei olnud 05.05.2024 kambri läbiotsimise käigus leitud ravim tema oma (vt kaebaja 04.06.2024 selgitus, dtl 70). Kaebaja ei vaidlusta, et kilekott, millest ravim leiti, kuulus kaebajale. Kaebaja selgituse kohaselt sattus ravim sinna temaga kuni 24.04.2024 samas kambris viibinud kaaskinnipeetava Y tegevuse tagajärjel.
9.Kohus ei nõustu kaebajaga, et veider on teostada oma asjade ülevaatust pärast iga kolimist. Kaebaja viibis õiguspäraselt kinnipidamisasutuses, millisel juhul tuleb kinni peetaval järgida õigusaktides sätestatud nõudeid. Kaebajal oli kohustus täita kinnipidamisasutuses kehtestatud reegleid, sh ei tohtinud kambris olla mingeid ravimeid, mis ei kuulu kaebajale. Kui kaebaja kambrikaaslane viidi üle teise kambrisse, siis on üksinda kambrisse jäänud kinni peetava huvides vaadata üle kõik kambrisse jäänud esemed. Kambrisse jäetud eseme omand omistatakse kambris viibivale kinni peetavale, kui puudub ilmselge põhjus pidada seda eset teisele isikule kuuluvaks Vaidlusaluse tableti leidmise ajaks oli kaebaja üksinda kambris viibinud juba 10 päeva. Kinnipeetaval ei ole võimalik hoida kambris sedavõrd suurt hulka esemeid, et ta ei ole nende olemasolust teadlik. Seetõttu ei pea kohus usutavaks kaebaja selgitust tableti kilekotti sattumisest.
10.Vangistusseaduse (VangS) § 63 järgi kohaldatakse distsiplinaarvastutust kinnipeetava süülise tegevuse korral. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse (õigusvastaste tagajärgede soovimine) kui ka hooletusega (vajaliku hoole järgimata jätmine) toime pandud distsipliinirikkumine. Seda on selgitanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-24-10, p 11).
11.Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt oli kaebajal 19.05.2020 võimalik tutvuda VangS-i, vangla sisekorraeeskirja ja kodukorraga (dtl 60). Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega pidi kaebaja olema teadlik nõudest, et tal ei ole lubatud kambris omada ravimeid. Kuna kambrist leitud ravim asus kaebajale kuuluvas kilekotis ja ravimi kambris hoidmine ei olnud lubatav, oli kaebaja toime pandud rikkumine süüline.
12.VangS § 63 lg 1 p 4 alusel võib kinnipeetavale VangS-i, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamist kuni 14 ööpäevaks. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg 3 ls-ga 1 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke. Vangla võttis karistuse määramisel (kaheks ööpäevaks kartserisse paigutamine) arvesse, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja et kaebaja on varasemalt viibinud sõltuvusrehabilitatsiooni üksuses ehk et tal on varasemalt olnud probleeme ravimite tarvitamisega. Kohus leiab, et kaebaja paigutamine kaheks ööpäevaks kartserisse on põhjendatud. Kohus ei näe, et vastustaja oleks teinud karistamise otsustamisel või karistuse valikul ilmselgeid kaalumisvigu.
13.Vastustaja kajastas Y ütlusi nii 04.06.2024 distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka vaidlustatud 05.06.2024 käskkirjas. Vastustaja selgitas 05.06.2024 käskkirjas, et 4(6)
3-24-2350
vestles Y ja et isik väljendas, et ravim kuulus talle. Vastustaja on usutavalt põhjendanud, miks ta ei arvesta Y ütlusi. Samuti on vastustaja vaidlustatavas käskkirjas selgitanud, et isegi kaaskinnipeetava ütlusi arvestades on kaebajal kohustus kontrollida tema valduses olevaid asju. Seega nõustub kohus vastustaja väidetega kaaskinnipeetava ütluste osas.
14.Vaidlus, kas kaebajale oli määratud alumine või ülemine magamisase, ei ole vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisel oluline, sest kohus jääb eelpool märgitud seisukoha juurde, et kaebaja peab olema ise hoolas endale kuuluvatest esemetest ülevaate omamisel.
15.Vaidlustatud 05.06.2024 käskkiri ei ole antud selliste menetluslike ega vormiliste puudustega, mille alusel saaks pidada haldusakti õigusvastaseks. Samuti ei ole põhjust pidada õigusvastaseks distsiplinaarmenetluse läbiviimist. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest ja dokumentidega tutvumise võimalusest (dtl 68). Kaebajale anti võimalus esitada selgitus ja kaebaja seda võimalust ka kasutas (dtl 70). Samuti esitas kaebaja vastuväite distsiplinaarmenetluse protokollile (dtl 7273). Vaidlustatud 05.06.2024 käskkirjas on kaebaja selgitusi ja vastuväiteid kajastatud, ning põhjendatud, miks vastustaja nendega ei nõustu. Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt VangS § 64 nõuetele. Vastustaja ei ole rikkunud distsiplinaarmenetluse läbi viimisel kaebaja õigusi, menetlus viidi läbi õiguspäraselt ja järelikult on 05.06.2024 käskkiri nii formaalselt kui sisuliselt õiguspärane.
16.Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja poolt distsiplinaarmenetluse käigus etteheidetud ravimi nimetuse kajastamisel eksimine distsiplinaarmenetluse protokollis ei oma olulist tähendust kaebuse lahendamisel. Vastustaja on vaidlustatud 05.06.2024 käskkirjas kaebaja väitele piisava põhjalikkusega vastanud. Seetõttu kohus kaebaja sellekohaseid väiteid praeguses otsuses ei kajasta (HKMS § 164).
17.Kuna kaebaja ei vaidlustanud vastustaja 12.07.2024 vaideotsust ja selle vaidlustamine ei oleks aidanud kaasa kaebaja õiguste kaitsele, siis ei käsitle kohus kaebaja väiteid vaide kadumisest ega üksuse juhi K. Heeringu suulistest lubadustest.
18.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebaja tühistamisnõue jätta rahuldamata.
19.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
20.Kohus käsitleb otsuses seni lahendamata taotlusi. Kaebaja taotles K. Heeringu ülekuulamist seoses vaide kadumisega. Kuna kaebaja on saanud tema esitatud vaide kohta vangla otsustuse, siis ei oma praeguse vaidluse lahendamisel eraldiseisvat tähendust asjaolu, et kaebaja vaide registreerimine vangla poolt võis hilineda. Kaebaja ei ole vaide läbivaatamise viibimist eraldi vaidlustanud. Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ 5(6)
3-24-2350
Mait Laaring kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.