Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1253
Haldusasi
Wenger Arendus OÜ kaebus Tallinna Linnavaraameti 18.05.2023 otsusele nr 4.2-5/2669-1
Menetlusosalised
Kaebaja – Wenger Arendus OÜ, esindajad lv ja KB Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.09.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Wenger Arendus OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
07.01.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Wenger Arendus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.09.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-1253 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.04.2025. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-23-1253 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Wenger Arendus OÜ esitas Jõesaare tn 9 kinnisasja omanikuna 10.05.2022 Tallinna Linnavaraametile taotluse tema kinnistuga piirneva reformimata riigimaa (Jõesaare tänav T5) erastamiseks maareformi seaduse (MaaRS) § 22 lg 13 alusel.
2.Tallinna Linnavaraamet teatas 18.05.2023 kirjas nr 4.2-5/2669-1, et lõpetab Wenger Arendus OÜ 10.05.2022 taotluse menetluse, kuna Tallinna linn taotleb asjaomase maatüki munitsipaalomandisse andmist. Vaidlusaluse maatüki näol on tegemist teemaaga, mille kaudu toimub juurdepääs kolmele kinnistule.
3.Wenger Arendus OÜ esitas 07.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Tallinna Linnavaraameti 18.05.2023 kirjas sisalduva otsuse tühistamist ning Tallinna linna kohustamist teha kaebaja 10.05.2022 taotluse kohta uus otsus kolme kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastustaja ei teostanud menetlust lõpetades nõuetekohaselt kaalutlusõigust, jättes arvestamata, et vaidlusalust maad kasutab juurdepääsuks kinnistule üksnes kaebaja. Vastustaja ei esitanud ühtegi põhjendust, miks on otstarbekas jätta maa munitsipaalomandisse. Teistele vaidlusaluse maatükiga piirnevatele kinnistutele (Jõesaare tn 7 ja Jõemäe tn 6) on tagatud juurdepääs vastavalt Jõesaare tänav T2 kinnistult ja Jõemäe tänav T2 kinnistult. Puuduvad tõendid, et ajalooliselt oleks vaidlusaluse maatüki näol olnud tegemist teemaaga, mille kaudu toimub juurdepääs kolmele kinnistule. Vaidlusaluse maatüki liitmine Jõesaare tn 9 kinnistuga oleks kooskõlas maakorralduse nõuetega, mille kohaselt peab kinnisasjale olema tagatud otstarbekas juurdepääsutee. Liitmine on vajalik ka selleks, et tagada Jõesaare tn 9 kinnistule rajatava hoone tuleohutus, pidades silmas, et sellele kinnistule saab hoone rajada kinnistu piirist 2 meetri kaugusele, ent päästeauto laius on 2,5 meetrit. Jõesaare tänav T5 katastriüksuse munitsipaalomandisse jätmine rikub kaebaja õiguspärast ootust, kuna Tallinna Linnavaraameti 16.07.2021 kirjast nr 4.2-5/637-5 nähtuvalt oli Tallinna Linnaplaneerimise Amet teavitanud Tallinna Linnavaraametit sellest, et nõustub vaidlusaluse maatüki liitmisega üksnes Jõesaare tn 9 kinnisasjaga ning et selle taotlemine munitsipaalomandisse ei ole vajalik. Vaidlusaluse maa liitmine praeguse Jõesaare tn 9 kinnistuga oli ette nähtud 2008. aastal kehtestatud Peterburi tee 202a ja 204 kinnistute detailplaneeringus. Kehtiv Lasnamäe tööstusalade üldplaneering ei näe ette vaidlusalusele maatükile teed.
4.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Olukorras, kus kohalik omavalitsus soovib iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki munitsipaalomandisse, ei pea ta põhjalikult kaaluma selle maatüki võimalikku liitmist teiste piirnevate kinnisasjadega. Vaidlusaluse maatüki kaudu toimub juurdepääs kolmele kinnistule. Vaidlusaluse maatüki munitsipaliseerimine teemaana külgnevatele kinnistutele kasutamiseks on ilmselgelt kõige otstarbekam lahendus, kuna sel juhul jääb see kõigi kolme kinnistu kasutusse.
5.Tallinna Halduskohus jättis 22.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa omandamine toimub MaaRS §-des 31 2 jj sätestatud alustel. MaaRS § 313 lg-s 6 on sätestatud, et kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna riigi omandisse või munitsipaalomandisse ja selle liitmine 2(6)
3-23-1253 riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel. Nimetatud sättest tuleneb üheselt, et olukorras, kus maakorralduse nõuetest tulenevalt oleks iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk võimalik anda nii munitsipaalomandisse kui ka liita muu sellega piirneva kinnisasjaga, on seadusandja eelistanud kohaliku omavalitsuse huvi saada maa munitsipaalomandisse. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa liitmine on seega võimalik, eeldusel et kohalik omavalitsus ei pea otstarbekaks selle maa andmist munitsipaalomandisse. Otstarbekuse hindamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalumisruum, ent sellise hinnangu andmisel ei pea kohalik omavalitsus üksikasjalikult põhjendama, miks ta peab maa munitsipaalomandisse andmist otstarbekamaks kui selle liitmist muu piirneva kinnisasjaga. Kohaliku omavalitsuse seisukohta saab põhjendamatuks pidada vaid juhul, kui see on asjaolusid arvestades ilmselgelt meelevaldne, ja eelkõige juhul, kui see oleks selges vastuolus maakorralduse nõuetega. Siinsel juhul see nii ei ole. Vaidlusalune maatükk on neljakandiline ning piirneb ühest küljest Jõesaare tn 9 kinnistuga, teisest küljest Jõemäe tn 6 ja Jõesaare tn 7 kinnistutega, kolmandast küljest Jõemäe tn 8 kinnistuga ning neljandast küljest Jõesaare tänav T2 kinnistuga. Jõesaare tänav T2 kinnistu on munitsipaalomandis ja sellele on omistatud transpordimaa sihtotstarve. Isegi juhul, kui praegu kasutab vaidlusalust maatükki oma kinnistule juurdepääsuks üksnes kaebaja, on ilmne, et selle maatüki kaudu on vähemalt perspektiivis võimalik korraldada alternatiivne juurdepääs ka teistele kinnistutele. See, et Jõesaare tn 7 ja Jõemäe tn 6 kinnistutele on tagatud juurdepääs vastavalt juba Jõesaare tänav T2 kinnistul ja Jõemäe tänav T2 kinnistul paiknevate teede kaudu, ei ole oluline. Ka kaebaja omandis olev kinnistu piirneb ühte külge pidi praeguse Jõesaare tänav T2 kinnistuga. Vastustaja on kaebaja taotluse menetluse lõpetanud põhjusel, et peab otstarbekaks vaidlusaluse maa munitsipaliseerimist eesmärgiga tagada selle kaudu võrdsed juurdepääsuvõimalused kõigile sellega külgnevatele kinnistutele. Selline vastustaja hinnang ei ole meelevaldne ega ole ka vastuolus maakorralduse nõuetega. Juurdepääs kaebaja kinnistule ei eelda ühelgi juhul seda, et vaidlusalune maatükk peaks olema kaebaja kinnistu koosseisus. Tuleohutuse seisukohast ei ole tähtsust sellel, kelle omandis on maatükk. Tuleohutus, sh päästemeeskondade juurdepääs ehitistele tagatakse planeerimis- ja ehitusõiguslike meetmetega. Tuleohutusega seotud nõuetest ei tulene, et päästesõiduki ligipääs peaks olema tagatud hoonega samal kinnisasjal asuva maa kaudu või et päästeauto peaks mahtuma hoone ja sama kinnistu piiri vahele. Kaebaja väide õiguspärase ootuse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Isikul ei teki õiguspärast ootust menetluse kestel esitatud arvamuste või kooskõlastuste pinnalt. Õiguspärane ootus tähendab isiku õigust loota, et avalik võim ei tagane sõnamurdlikult isikule antud lubadustest. Antud juhul ei ole kaebajale antud mingisugust lubadust, et vaidlusalune maatükk tema kinnistuga liidetakse. Seejuures saab kaebusest ja sellele lisatud materjalidest järeldada, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitas seisukohta menetluses, mille esemeks ei olnud mitte kaebaja taotlus kinnisasjaga sobiva maa liitmiseks, vaid vaidlusaluse maatükiga piirneva teise kinnistu omaniku taotlus. Ka Tallinna Linnavaraameti 16.07.2021 kiri, millele kaebaja osutab, ei olnud adresseeritud kaebajale, vaid Jõemäe tn 6 ja Jõesaare tn 7 kinnistu omaniku esindajale. Kirjast tuleneb üheselt, et mingisugust lõplikku seisukohta selles osas, kas vaidlusalune maatükk tuleks liita mõne eraomandis oleva külgneva kinnisasjaga või tuleks see taotleda munitsipaalomandisse, ei olnud vastustaja selleks ajaks teinud. Õige on vastustaja seisukoht, et õiguspärast ootust vaidlusaluse maa enda omandisse saamise vastu ei saanud kaebajal tekkida ka detailplaneeringust, kuna kaebuses viidatud detailplaneering on Tallinna Linnavolikogu 26.08.2016 otsusega nr 123 kehtetuks tunnistatud. 3(6)
3-23-1253 Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et üldplaneering ei reguleeri küsimust, kas või millise kinnistu juurde tuleks liita iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk. Mõistlikku kahtlust ei saa olla selles, et vaidlusalune maatükk on otstarbekas anda munitsipaalomandisse eesmärgiga liita see piirneva avalikult kasutatava tänavamaaga. Seevastu kaebaja omandis oleva kinnistu kuju, suurus ja asukoht ei tingi ülekaalukat vajadust liita maatükk kaebaja kinnistuga. Kaebaja kinnistu on eesmärgipäraselt kasutatav ja juurdepääsetav sõltumata sellest, kas vaidlusalune maatükk liidetakse sellega või jääb munitsipaalomandisse teemaana. Samas tagab viimati nimetatud lahendus paremad võimalused oma kinnistutele juurdepääsuks (ja avardab kasutusvõimalusi) teiste vaidlusaluse maatükiga külgnevate kinnistute omanike jaoks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.Wenger Arendus OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.09.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus määrus haldusasja lahendamise kirjalikku menetlusse (HKMS § 131 lg 1 p 2), kuigi selleks puudus alus. Menetluses oli äärmiselt oluline välja selgitada, miks ja millal on vastustajal plaanis muuta linna üldplaneeringut, kuna kehtiv üldplaneering ei näe vaidlusaluse maa puhul ette transpordimaad. Halduskohus kohaldas vääralt MaaRS § 313 lg-t 6. Vaidlusalune maa ei ole riigi omandisse jäetav maa MaaRS § 31 lg 1 p-de 1‒5, 7, 10 või 13 alusel. Asjas ei ole tõendatud, et vaidlusalune maatükk on planeeringu kohaselt transpordimaa. Tegemist on sihtotstarbeta maaga. Selleks et liita maad transpordimaaga, tuleb üldplaneeringut muuta. Kehtiv detailplaneering võimaldab Jõesaare tänav T5 katastriüksuse liita vaid Jõesaare tn 9 kinnistuga. Ebaõige on halduskohtu väide, et vaidlusaluse maatüki kaudu on võimalik korraldada juurdepääs mitmele sellega piirnevale hoonestatud või tõenäoliselt hoonestatavale kinnistule. Kõigile ümberkaudsetele kinnistutele on juba tagatud juurdepääs. Kaebaja kinnistule saab aga vaid üle Jõesaare tänav T5 kinnistu. Kohalik omavalitsus on sõidutee ja kergliiklustee vastavalt üldplaneeringule ja detailplaneeringutele välja ehitanud. Jõesaare tänav T2 kinnistult on juurdepääs Jõesaare tänav T5 kinnistule, kuid puudub juurdepääs kaebaja kinnistule. Kohalik omavalitsus ei põhjenda vähemalt kahe juurdepääsu vajadust teistele kinnistutele (Jõesaare tn 7 ja Jõemäe tn 6). Halduskohus leidis ekslikult, et kaebaja kinnistule on mõistlik korraldada juurdepääs otse transpordimaa sihtotstarbega Jõesaare tänav T2 kinnistult. See pole planeeringutega kooskõlas. Vee-, kanalisatsiooni- ja kaugkütte trassid on Jõesaare tn 9 osas veetud vaid Jõesaare tänav T5 kinnistuni eesmärgiga liita see Jõesaare tn 9 kinnistuga. Jõesaare tn 9 kinnistule pääseb vaid T5 kaudu, kinnistule puudub mujalt ligipääs. Jõesaare tänav T5 kinnistu on 229 m2 suurune kiil, mida ei saa kasutada eraldi maatükina. Eelnevat arvestades on kaebajal säilinud õiguspärane ootus Jõesaare tänav T5 kinnistu omandamiseks. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 p 4 alusel tuleb muu hulgas lähtuda asjaolust, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee. Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määruse nr 24 „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“ § 2 lg 1 p 3 kohaselt on kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa üldjuhul riba-, siilu või kiilukujuline või muu ebakorrapärase kujuga iseseisva kasutusvõimaluseta maatükk, mis on tekkinud maareformi käigus, mida ei ole otstarbekas arvata teemaa hulka. Asjas pole tõendatud, kuidas on võimalik vaidlusalune kinnistu liita Jõesaare tänav T2 kinnistuga, kui puudub asjaomane detail- ja üldplaneering. Jõesaare tänav 4(6)
3-23-1253 T5 kinnistu ei ole ajalooliselt olnud tänav. Vastustaja ei ole tuvastanud asjaolusid, mida nõudis Tallinna Linnavalitsuse 07.12.2022 korralduse nr 1086 p 7.5.
7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsusega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub valdavas osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Asjas kogutud kaardimaterjali ja fotode põhjal võib lugeda tõendatuks, et kaebajale kuuluvale Jõesaare tn 9 kinnistule (78403:313:0660) on juurdepääs võimalik üksnes Jõesaare tänav T5 (78401:101:5360) kaudu. Jõesaare tänav T2 (78401:101:4980) kaudu pole kinnistule sõidukitega ligipääs võimalik, sest tänav teeb kaebaja kinnistu alguses 90-kraadise pöörde ning kinnistuga paralleelselt kulgeb edasi kergliiklustee. Kaebaja naaberkinnistutele Jõesaare tn 9 (78403:313:0590), Jõemäe tn 6 (78403:313:0019) ja Jõemäe tn 8 (78403:313:0240) on juurdepääsud olemas: Jõesaare tn 9 kinnistu edelanurka on rajatud juurdepääsuvalmidus Jõesaare tänav T2 kinnistult ning Jõemäe tn 6 ja 8 omavad juurdepääsu Jõemäe tänav T2 (78401:101:5387) kaudu.
10.Kui Jõesaare tänav T5 katastriüksus antakse munitsipaalomandisse, on kaebajale tagatud oma kinnistule juurdepääs üle tekkiva transpordimaa. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et juurdepääs kinnistule peab olema tema omandis. Seega tuleb praeguses vaidluses hinnata, kas esinevad mingid muud asjaolud, millest nähtuvalt on vastustaja soov taotleda maatükki munitsipaalomandisse õigusvastane.
11.Üldplaneering ei takista maa munitsipaalomandisse taotlemist. Üldplaneeringu üldistustase on sedavõrd suur, et üksikute kvartalisiseste teede kaardile kandmine pole võimalik. Samuti ei ole saa kinnistu täpsusega määrata transpordimaa asukohta. Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu teede kaardil pole kõnealuse piirkonna osas teede asukohti üldse määratletud. Transpordimaa kinnistu moodustamiseks pole üldplaneeringu muutmine seega vajalik.
12.Samuti ei puutu asjasse küsimus, kas ajalooliselt on tegemist olnud teemaaga. Ühestki normist ei tule nõuet, mis võimaldab transpordimaana munitsipaalomandisse anda vaid juhul, kui tee on seal juba ajalooliselt asunud.
5(6)
3-23-1253 Kaebaja omistab liiga suurt kaalu Tallinna Linnavalitsuse 07.12.2022 korraldusele nr 1086, millega rahuldati Jõesaare tn 7 ja Jõemäe tn 6 kinnistute omaniku vaie ning kohustati vastustajat asja uuel otsustamisel välja selgitama, kas „Jõemäe tn 6 hoonestus ja ruumiprogramm eeldavad tõepoolest juurdepääsu n-ö majandushoovile, kas vastab tõele, et Jõesaare tänav T5 maaüksus on ajalooliselt toiminud juurdepääsuteena ning kas kõnealusel maaüksusel asuvad elektri- vms liitumispunktid. Kui vastus nimetatud küsimustele on jaatav, siis tuleks linnavalitsuse hinnangul eelistada lahendusi, mis tagavad juurdepääsu säilimise kõigile sellest huvitatud osapooltele (sh juurdepääsuservituutide abil)“. Kõnealune korraldus ei piiranud vastustaja õigust otsustada maa munitsipaalomandisse taotlemise kasuks. Vaideotsuses toodud küsimused oleksid olulised, kui vastustaja asuks kaaluma, kas erastada maatükk kaebajale või tema naabrile.
13.Vastustaja tugines 18.05.2023 kirjas Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määruse nr 24 "Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise korra" § 3 lg-le 9, mille kohaselt, kui piirneva kinnisasja riigivara valitseja või kohaliku omavalitsuse üksus soovib kinnisasjaga liitmiseks sobivast maast juurdelõike tegemist piirnevale riigi või munitsipaalomandis olevale kinnisasjale, ei kuulu see osa maast jagamisele teiste piirnevate kinnisasjade omanike vahel. Sarnaselt sätestab MaaRS § 313 lg 6: „Kui kinnisasjaga liitmiseks sobivat maad taotletakse osaliselt või tervikuna munitsipaalomandisse ja selle liitmine kohaliku omavalitsuse omandis oleva maaga on planeeringu ja maakorralduse nõuetega kooskõlas, ei kuulu kohaliku omavalitsuse omandisse taotletav osa maast jagamisele teiste maad omandada soovivate isikute vahel.“ Praegusel juhul soovib vastustaja Jõesaare tänav T5 maatüki liitmist Jõesaare tänav T2 transpordimaa hulka. Pole alust pidada seda planeeringu või maakorralduse nõuetega vastuolus olevaks. Eelnevast nähtub üheselt, et kohaliku omavalitsuse huvil on esimus teiste piirnevate kinnisasjade omanike ees. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda huvide eelistamist, eriti arvestades, et kaebajale on tagatud juurdepääs kinnistule transpordimaa kaudu ka selle munitsipaalomandisse andmisel.
14.Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses veel kohtumenetluse normi rikkumisele halduskohtu poolt, kuna halduskohus ei korraldanud asjas kohtuistungit. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Halduskohus põhjendas 17.07.2023 määruses, et vaidlust ei ole sellistes faktiküsimustes, millega seoses oleks vajalik poolte suuliste seisukohtade ära kuulamine; soovi korral saavad pooled oma seisukohti täpsustada kirjalikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei seisnenud siinses asjas vaidlus puhtalt õigusküsimustes ning asjaolud ei olnud üheselt selged. Küsimus ei ole kaebaja jaoks ebaoluline. Samas ei ole kirjaliku menetluse valimine kaebaja menetlusõigusi oluliselt kahjustanud. Ringkonnakohus pidas asjas kohtuistungi ning kaebaja sai oma seisukohad suuliselt esitada.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.