lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-628/10

Omandireform › Munitsipaliseerimine

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 03.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-628/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Munitsipaliseerimine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKS § 20 lg 1, 11Tasaarvestamine keskkonnaministri pooltHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineLKS § 8 lg 6Loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanekHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 158 lg 2Otsuse tegemisel lahendatavad küsimusedHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184 lg 3Vastuapellatsioonkaebuse esitamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1992/43Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Otsuse tegemise aeg ja koht

3.juunil 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-628

Haldusasi

Greengold Timberlands 1 OÜ kaebus kliimaministri 14. veebruari 2025. a käskkirjale nr 1-2/25/75

Menetlusosalised

Kaebaja Greengold Timberlands 1 OÜ, esindaja Z.G Vastustaja energeetikaja keskkonnaminister (Kliimaministeeriumi kaudu), esindaja Džein Aunre

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 3. juulil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt ( lg 1).

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 14.07.20263-21-895/60Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
LKS § 1Seaduse eesmärk
MS § 30 lg 1
MS § 41 lg 8
PS § 32 lg 1
HKMS § 116
HKMS § 116
HKMS § 52

3-25-628

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Greengold Timberlands 1 (edaspidi kaebaja) omandas 6. mail 2021 kinnistu katastritunnusega 42301:001:0605, aadressiga Suugu-Jüri, Tapurla küla, Kuusalu vald, XXX, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).
2.Kaebaja esitas 13. märtsil 2023 Keskkonnaametile metsateatised, millega kavandati Harju maakonnas Kuusalu vallas Tapurla külas asuva kinnistu nr 9641102 (katastritunnus 42301:001:0605, lähiaadress Suugu-Jüri) eraldisel 1 aegjärkset raiet 0,12 ha ulatuses ja lageraiet 0,5 ha ulatuses (metsateatised on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus registris nr-te 50000814588 ja 50000814590 all). Keskkonnaamet peatas 27. märtsi 2023. a otsusega nr 13-4/23/6020 metsateatiste nr 50000814588 ja 50000814590 menetluse SuuguJüri kinnistu eraldisel 1 (digitoimiku leheküljed (dtl) 10-12). Keskkonnaamet selgitas, et Suugu-Jüri kinnistu läänepoolne osa (sh eraldis 1) asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala koosseisu. Kinnistu piiranguvööndis kasvav mets jääb alale, mis 28. septembri 2022 inventuuri kohaselt vastab nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide 9050 (rohunditerikkad kuusikud),*9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) ja *9010 (vanad loodusmetsad) tunnustele (eraldis 1 vastab osaliselt *9080 ja osaliselt 9050 tunnustele). Keskkonnaamet on 7. veebruari 2022. a kirjaga nr 7-4/22/2442 „Loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmine” teinud Keskkonnaministeeriumile looduskaitseseaduse (LKS) § 8 lg 1 ning § 13 lg 1 alusel ettepaneku muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Keskkonnaameti hinnangul ei ole kavandatud raiete lubatavuse üle asjakohane otsustada enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemist, kuivõrd kavandatava raieala looduslikku seisundit ei saaks pärast raiet pidada sama soodsaks, kui see on enne raiet. Keskkonnaamet peatas metsateatiste menetluse kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates.
3.Kaebaja esitas Keskkonnaametile avalduse, milles tegi riigile ettepaneku omandada kaebaja omandis olev Suugu-Jüri kinnistu (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 2. veebruari 2024. a kirjana nr 7-10/24/2106, dtl 20). Kliimaministri 14. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 1-2/25/75 (dtl-d 20-22) keelduti kinnistu riigile omandamisest põhjusel, et kaebaja omandas Suugu-Jüri kinnistu 6. mail 2021 ehk pärast kinnistu kaitse alla võtmist. Kinnisasi omandati kinnistute müügilepingu, kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingute alusel ning võõrandamistehing sisaldab informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ja kinnistu suhtes kohaldatav kaitsekord ei ole pärast omandamist rangemaks muutunud. Seega ei ole Suugu-Jüri kinnistu riigile omandamine tulenevalt LKS § 20 lõikest 11 lubatav. Kaitstaval loodusobjektil asuva SuuguJüri kinnistu omandamine ei saa olla kaalutlusotsus, mistõttu tuleb kinnistu riigile omandamisest keelduda.
4.Tallinna Halduskohus registreeris 13. märtsil 2025 Greengold Timberlands 1 OÜ kaebuse kliimaministri 14. veebruari 2025. a käskkirjale nr 1-2/25/75. Kohus võttis 31. märtsil 2025 kaebuse menetlusse nõuetes tühistada kõnealune käskkiri ning kohustada kliimaministrit otsustama kinnistu asukohaga XXX, Kuusalu vald, Tapurla küla, Suugu-Jüri (kinnistusraamatu registriosa nr 9641102, katastritunnus 42301:001:0605) riigile omandamise üle. 2(7)

3-25-628

KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5.Kaebaja palub tühistada vaidlusaluse kliimaministri käskkirja ning kohustada vastustajat uuesti otsustama Suugu-Jüri kinnistu riigile omandamise üle.
6.Vaidlusaluses käskkirjas väidetakse, et kinnistu suhtes kohaldatav kaitsekord ei ole pärast omandamist rangemaks muutunud. Kaebaja hinnangul on kord muutunud rangemaks. Seda ilmestab Keskkonnaameti otsus metsateatiste nr 50000814588 ja 50000814590 menetluse peatamise kohta, kus on kirjas, et kaitsekord kinnistul on muutunud pärast kinnistu omandamist rangemaks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.1.Kaitsekorra muutmise ettepanekust lähtuvalt LKS § 8 lõike 6 alusel metsateatise menetluse peatamine ei ole sama, mis kaitsekorra rangemaks muutmine. Lõplikku otsustust kaebaja omandis oleva metsakinnistu kaitsekorra muutmise või metsaga edasiste võimalike tegevuste kohta ei ole veel tehtud.
7.2.Kaebaja on omandanud kinnisasja pärast kaitse alla võtmist ja tehing sisaldas teavet kaitstava loodusobjekti kohta, mistõttu välistab LKS § 20 lõike 1 1 üldpõhimõte kinnisasja riigile omandamise, kui ei esine samas sättes toodud erandi kohaldamise võimalust. LKS § 20 ei võimalda riigil omandamise otsustamisel arvesse võtta veel kehtestamata piiranguid.
7.3.Kaebaja on esitanud kaebuse ennatlikult. Kaitsekorra rangemaks muutumisel on kaebajal võimalus uuesti kinnisasja riigile omandamise avaldus esitada. Ennekõike puudutab see hetkel piiranguvööndisse jäävat osa. Sihtkaitsevööndisse jäävat kinnisasja osa riik ei omanda, kuna see on omandatud juba kehtivate piirangutega, sh ei ole kaitsekord selles kinnistu osas rangemaks muutunud.
7.4.Seoses 28 kuu möödumisega metsateatiste menetluse peatamisest (LKS § 8 lg 6) lõpetas Keskkonnaamet 17. juulil 2025 metsateatiste nr 50000814588 ja nr 50000814590 menetluse (dtl-d 79-86) ning tegi raie registreerimisest keeldumise otsused. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a määrus nr 18) § 22 lõike 1 kohaselt on piiranguvööndis uuendusraieks vaja valitseja nõusolekut (kaalutlusotsus), mistõttu ei ole kinnisasja omanikul õiguspärast ootust, et ta saab igal juhul uuendusraiet teha. Kaebaja omandas teadlikult kinnisasja looduskaitseliste piirangutega, kaitsekorda ei ole muudetud.
7.5.Juhuks, kui Natura 2000 ala piiranguvööndis asub nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaik, on riik raiepiirangute leevendamiseks ette näinud kõrgema määraga erametsatoetuse. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ § 3 lõike 1 punkti 2 alusel on kaebajal võimalik Natura 2000 ala piiranguvööndis asuva nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ I lisas nimetatud metsaelupaiga ala eest taotleda erametsatoetust 160 eurot hektari kohta.

3(7)

3-25-628

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
9.Kohtule nähtub, et kaebaja omandas Suugu-Jüri kinnistu Kuressaare notari Gerda Pitki poolt 5. mail 2021 tõestatud kinnistute müügilepingu, kinnistu mõttelise osa müügilepingu, kasutuskorra kokkuleppe ja asjaõiguslepingute alusel (dtl 37). Notariaalse lepingu punktis 1.4 on toodud kinnistuga seotud kitsendused: 1) kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 16 832 m2; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark); 2) piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 46 735 m2; nähtus: kaitseala (Lahemaa rahvuspark) (dtl 38). Notariaalse lepingu punktis 1.18.2 sisaldub ostja (kaebaja) kinnitus, et on teadlik mh punktis 1.4 kirjeldatud piirangutest ning ei pea neid lepingu esemete puudusteks (dtl 42). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19. veebruari 2015. a määrusega nr 18. Seega kehtis Lahemaa rahvuspargi kaitsekord ka 2021. aastal, mil kaebaja Suugu-Jüri kinnistu omandas. Eeltoodust saab järeldada, et kaebajale olid kinnistu omandamise hetkel teada kinnistuga seotud Lahemaa rahvuspargi kaitseala piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist tulenevad piirangud.
10.LKS § 20 lõikes 1 on sätestatud, et kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava või kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Samas on LKS § 20 lõikes 1 1 toodud, et riik ei omanda kinnisasja kõnesolevas paragrahvis sätestatud korras, kui isik on kinnisasja omandanud pärast selle kaitse alla võtmist ning võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta, välja arvatud juhul, kui: 1) kinnisasja suhtes kohaldatav kaitsekord muutub rangemaks; 2) kinnisasi omandati pärimise teel; 3) kinnisasi omandati abikaasalt, registreeritud elukaaslaselt, alanejalt sugulaselt, vanemalt või tema alanejalt sugulaselt või vanavanemalt või tema alanejalt sugulaselt ning isik, kellelt kinnisasi omandati, oli selle omanik enne kaitse alla võtmist või kaitsekorra rangemaks muutumist; 4) kinnisasi omandati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel ja kohaliku omavalitsuse üksuse korraldus maa tagastamise kohta on antud enne 1996. aasta 7. juunit.
11.Keskkonnaamet tegi 7. veebruaril 2022 Keskkonnaministeeriumile ettepaneku nr 7-4/22/2442 (dtl-d 54-56) muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide kaitsekorda selliselt, et nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Loodusdirektiivi efektiivsemaks rakendamiseks tegi Keskkonnaamet ettepaneku moodustada Natura 2000 aladega kattuvatele osadele uued sihtkaitsevööndid 42 358,3 ha ulatuses. Suugu-Jüri kinnisasi jääb 16 832 m 2 ulatuses Lahemaa piiranguvööndisse, kus on asuvad metsaelupaigatüübid, mille kohta on Keskkonnaamet teinud ettepaneku kaitsekorda muuta rangemaks (dtl 10). Seega muudaks ettepaneku kohaselt kaebaja kinnistul piiranguvööndi arvelt uute sihtkaitsevööndite moodustamine kinnisasja suhtes kohaldatava kaitsekorra rangemaks.

4(7)

3-25-628

12.Samas nähtub nii Keskkonnaameti 27. märtsi 2023. a metsateatiste menetluse peatamise otsusest (dtl 11), vastustaja 30. aprilli 2025. a vastusest (dtl 35) kui ka vastustaja 8. mai 2026. a vastusest (dtl 77), et Keskkonnaameti ettepanekust tulenevalt ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmist praeguseks hetkeks isegi algatatud, rääkimata selle otsustamisest, mistõttu ei ole Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri kaebaja kinnistu osas võrreldes selle omandamise hetkega 2021. aastal rangemaks muutunud. Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlusaluse otsuse tegemisel ei pidanud ega saanud vastustaja arvesse võtta veel kehtestamata piiranguid, sh Keskkonnaameti ettepanekut. Olukorras, kus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmine (sh kaitsekorra rangemaks muutmine kaebaja kinnistu osas) on üksnes ettepaneku faasis, kuid otsustust kaitse-eeskirja muutmise kohta ei ole tehtud, ei esine LKS § 20 lg 11 punktis 1 toodud olukorda.
13.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. juuni 2021. a otsuses nr 5-21-3/11 (p 34) on selgitatud, et sõltumata sellest, kui intensiivselt kaitsekord kaebaja omandivabadust riivab, ei tulene põhiseadusest kohustust hüvitada kaebajale juba enne kinnisasja omandamist kehtinud piiranguid (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2018. a otsus nr 3-16-812/61, punkt 13). Looduskaitseliste piirangutega kinnisasja omandamine oli kaebaja teadlik valik ja eeldatavasti kajastusid piirangud kinnisasja hinnas. Kaebajal ei saanud millegi põhjal tekkida õigustatud ootust, et riik hüvitab talle nende piirangute negatiivse mõju soodsamatel tingimustel, kui see on ette nähtud LKS §-s 20.
13.1.Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2018. a otsusest nr 3-16-812/61 (p 13) nähtub, et riigil on PS § 32 lg 1 teise lause alusel kohustus tagada omanikule kohene ja õiglane hüvitis de facto sundvõõrandamise olukorras, sh juhul, kui kinnisasjale kehtestatud looduskaitselised piirangud jätavad omaniku peaaegu täielikult ilma oma omandiõiguse teostamise võimalusest. Ka seal on aga selgitatud, et sellist põhiseaduslikku kohustust ei teki, kui piirangud on kehtestatud juba enne kinnisasja omandamist.
13.2.Seega olukorras, kus kaebaja oli kinnistu omandamise hetkel teadlik sellel kehtivatest looduskaitselistest piirangutest, ei saa kõnealused piirangud olla aluseks kinnisasja riigile omandamisel, kui kinnistu suhtes kehtiv kaitsekord ei ole kinnistu omandamise hetkega võrreldes rangemaks muutunud.
14.Kohtu hinnangul ei kujutanud ka KeA otsus peatada metsateatiste menetlus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni LKS § 20 lg 11 punktis 1 toodud olukorda, mis oleks saanud olla aluseks kaebaja kinnistu riigile omandamisel.

5(7)

3-25-628

14.1.Keskkonnaamet kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (metsaseaduse (MS) § 41 lg 7). MS § 41 lg 8 kohaselt, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 1 järgi eeldab raie (nii turberaie, mille alaliigiks on aegjärkne raie (vt p 1 ja MS § 30 lg 1), kui ka lageraie (vt p 2)) rahvuspargi piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekut. Nõusoleku andja ja raieloa andja langevad praegusel juhul kokku – selleks on Keskkonnaamet. Nõusoleku andmisel ja raieks loa andmisel peab Keskkonnaamet lähtuma kaitse-eeskirjas sedastatud kaitse-eesmärkidest ja järgima keskkonnaõiguse põhimõtteid. Seega on raie lubamine Keskkonnaameti poolt kaalutlusõiguse alusel tehtav otsus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 4. detsembri 2023. a otsus nr 3-21-552/28, p 16). Keskkonnaamet leidis metsateatiste menetlemisel, et Suugu-Jüri kinnistu eraldisel 1 kavandatavad raied on vastuolus loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärgiga ja kavandatava kaitsekorraga ning võivad mõjutada loodusobjekti seisundit ning et kavandatud raiete lubatavuse üle ei ole asjakohane otsust anda enne loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemist. Seetõttu pidas Keskkonnaamet asjakohaseks peatada metsateatiste menetlus LKS § 8 lg 6 alusel kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või kaitse alla võtmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks haldusakti andmise menetluse peatamise otsuse tegemisest arvates. Seega oli tegemist ajutise piiranguga kaebaja omandipõhiõiguse teostamisel. Paika ei pea kaebaja väide, mille kohaselt on metsateatiste menetluse peatamise otsuses öeldud, et kinnistul on kaitsekord rangemaks muutunud – Keskkonnaamet on menetluse peatamisel põhjendanud, et kavandatav raie võib olla vastuolus planeeritava kaitsekorra muudatusega ning kahjustaks selle eesmärki. Otsustust kaitsekorra muutmise kohta aga tehtud ei olnud.
14.2.Tallinna Ringkonnakohus on 13. märtsi 2024. a otsuses asjas nr 3-22-674 selgitanud, et ehkki metsateatise menetluse peatamine kuni 28 kuuks kujutab endast olulist omandiõiguse riivet, on meede proportsionaalne ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Omandiõiguse riivet aitab tasakaalustada selle ajaline piir. Tegemist on ajutise meetmega (p 13). Metsateatise menetluse peatamise eest ei näe seadus ette hüvitise maksmist. Menetluse peatamise näol pole tegemist de facto sundvõõrandamisega, sest tegelik omandiõiguse piirang on menetluse peatamise perioodil veel ebaselge. Omandiõiguse realiseerimine on vaid edasi lükatud, mitte lõplikult piiratud (p 14).
14.3.Eelnevast järeldub, et kuigi metsateatiste menetluse peatamine kujutas endast kaebaja omandiõiguse riivet, ei olnud tegemist sellise olukorraga, mis õigustaks LKS § 20 lg 1 alusel kaebaja kinnistu riigile omandamist.
15.Kohtule ei nähtu, et vaidlusaluse otsuse tegemisel hetkel oleks esinenud muid LKS §

20 lg 1 alapunktides nimetatud aluseid kinnisasja riigile omandamiseks ning ka kaebaja ei ole sellisele asjaolule osutanud.

16.Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Arvestades, et vaidlusaluse otsuse tegemise hetke seisuga ei olnud tehtud otsust Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja muutmise kohta ning KeA otsus metsateatiste menetluse peatamise kohta kujutas endast ajutist piirangut kaebaja omandiõigusele, leidis vastustaja vaidlusaluse otsusega õiguspäraselt, et Suugu-Jüri kinnistu omandamine ei ole LKS § 20 lõikest 11 tulenevalt lubatav, kuivõrd kinnistu võõrandamistehing sisaldas informatsiooni 6(7)

3-25-628 kaitstava loodusobjekti kohta ja kinnistu suhtes kohaldatav kaitsekord ei ole pärast omandamist rangemaks muutunud.

17.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54). Vastustaja 14. veebruari 2025. a käskkiri nr 1-2/25/75 vastab neile tingimustele ning on seega õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ning kõnealuse käskkirja tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks uuesti otsustama kaebaja kinnistu riigile omandamise üle.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 neljas lause).

Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium