X kaebus Kihelkonna Vallavalitsuse 16.02.2005 korralduse nr 23 ja Saaremaa Vallavalitsuse 26.08.2025 korralduse nr 2-3/861 tühistamiseks ning Saaremaa valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Jaan Leivategija
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Saata X 03.12.2025 registreerimiseks.
avaldus
Tallinna
Halduskohtule
uue
haldusasjana
Avaldada jõustunud määrus, asendades X, Y ja C nimed tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks ja kompenseerimiseks. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonnakomisjon tunnistas 11.03.1993 otsusega nr 5/146 X omandireformi õigustatud subjektiks Saare maakonnas Kihelkonna vallas Pidula külas asunud endise Pidula-Jõesuu talu nr A-96 maa 0,583 ha tagastamise osas. Kihelkonna Vallavalitsus teavitas 17.09.2001 kirjaga Poola
3-25-3077 Vabariigis elavat Xt, et maareform Kallaste piirkonnas hakkab lõppema ja vald sooviks maa omanikule tagastada. Vallavalitsus teavitas 01.08.2002 kirjaga Xt maa tagastamise menetluse lõpetamiseks kehtestatud tähtaegadest ning teatas 01.08.2002 kirjas, et menetlustähtaegade järgimata jätmise korral lõpetatakse maa tagastamise menetlus. Kihelkonna Vallavalitsus luges 16.02.2005 korraldusega nr 23 X Pidula-Jõesuu talu nr A-96 maa tagastamise nõudest loobunuks ja lõpetas maa tagastamise menetluse.
2.X volitatud esindaja C esitas Saaremaa Vallavalitsusele 12.03.2025 taotluse vara vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks ja maa tagastamise menetluse uuendamiseks. Saaremaa Vallavalitsus vastas 06.06.2025 kirjaga nr 5-7/1628-2, et maa tagastamise menetlus on lõppenud ja menetluse uuendamiseks ei ole alust. C esitas 14.07.2025 X nimel vaide. Saaremaa Vallavalitsus tagastas 26.08.2025 korraldusega nr 2-3/861 vaide korralduse nr 23 kehtetuks tunnistamise nõudes ning jättis vaide rahuldamata menetluse uuendamise nõudes.
3.C esitas X nimel Tartu Halduskohtule 17.09.2025 kaebuse Kihelkonna Vallavalitsuse 16.02.2005 korralduse nr 23 ja Saaremaa Vallavalitsuse 26.08.2025 korralduse nr 2-3/861 tühistamiseks ning Saaremaa valla kohustamiseks uuendama ja viima lõpuni õigusvastaselt võõrandatud Pidula-Jõesuu talu nr A-96 tagastamise või kompenseerimise menetlus. Kaebuse kohaselt ei olnud Xl perekondlike raskete asjaolude, sh haige ema hooldamise ja lähedaste inimeste surma tõttu võimalik õigel ajal reageerida Kihelkonna valla kirjadele. Aastatel 2001– 2002 saadetud kirjad ning 2005. a korraldus ei jõudnud kaebajani. Need dokumendid leiti alles 2024. a-l kummuti müügi käigus. Kaebuse oli allkirjastatud C. Kaebusele oli lisatud 06.09.2023 notariaalne volikiri, millega X volitas Y mh tegema toiminguid, mille eesmärk on saada hüvitist Pidula-Jõesuu talu nr A-96 konfiskeerimise eest. Samuti esitati kohtule 18.11.2024 notariaalne volikiri, millega Y volitas oma ülesanded edasi Cle, sh esindama kohtutes ja muudes asutustes, esitama vajalikke dokumente ning kätte saama mis tahes dokumente. Volikiri kehtis kuni 17.11.2025 (dtl 73– 77). Kaebusele oli lisatud C allkirjaga taotlus vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Halduskohus andis 17.09.2025 määrusega haldusasja nr 3-25-3077 kohtualluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule. Kohus selgitas, et kuna kaebuse juurde lisatud dokumentidest ei selgu, kas kaebaja esindaja vastab kohtumenetluses esindajale kehtestatud nõuetele, tuleb Cl oma esindusõigust täiendavalt tõendada.
5.C esitas Tartu Halduskohtule 18.09.2025 taotluse määrata Xle riigi õigusabi. Samuti teatas C, et ta ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele ning seetõttu ei saa kaebajat esindada.
6.Tallinna Halduskohus jättis 06.10.2025 määrusega kaebuse, menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse käiguta. Kohus selgitas, et kuna kaebaja nimel kaebuse esitanud C ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele, tuleb kaebajal isiklikult allkirjastada kaebus, menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus. Ühtlasi tuli kaebajal menetlusabi ja riigi õigusabi taotlusele lisada tõendid, mis kinnitavad, et kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tal kanda kulusid seoses riigilõivu tasumisega ning professionaalse esindaja palkamisega. Kohus määras kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja ning hoiatas, et kui puudusi määratud tähtaja jooksul ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse, menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbivaatamatult.
2(5)
3-25-3077
7.Tallinna Halduskohus tagastas 12.11.2025 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis menetlusabi taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Y, kes tegutseb kaebajalt saadud volikirja alusel, on kõnealuse volituse alusel teinud edasivolituse Cle kehtivusega kuni 17.11.2025. Selle edasivolituse alusel on C õigustatud kätte saama mis tahes dokumente, mis on seotud toimingutega, mille eesmärk on hüvitise saamine Pidula-Jõesuu talu nr A-96 konfiskeerimise eest. Seega on C menetlusdokumentide kättesaamiseks volitatud isik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 319 lg 1 tähenduses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et 06.10.2025 määrus on Cle kätte toimetatud 15.10.2025. Sellest kuupäevast hakkas kulgema 15-päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Seega tuli kaebuse, menetlusabi taotluse ning riigi õigusabi taotluse puudused kõrvaldada hiljemalt 30.10.2025. Kaebaja ei ole 06.10.2025 määruses toodud puudusi kõrvaldanud. Puuduste kõrvaldamata jätmine takistab asja läbivaatamist. Kuna kaebus ja sellele lisatud avaldused on allkirjastanud isik, kes ei ole halduskohtumenetluses kaebaja volitatud esindaja, ei ole tuvastatav kaebuse esitamine kaebaja nimel ja kaebaja tahtest lähtuvalt. Kuna kaebuses ja sellele lisatud avaldustes esinevad puudused on kohtu määratud tähtajaks kõrvaldamata, tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada ning menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
8.X esitas Tallinna Halduskohtule 03.12.2025 avalduse seoses kaebuse tagastamisega (postitatud 25.11.2025). Avaldusele oli lisatud X allkirjastatud kaebus. Kaebaja teatas, et soovib asja menetlust jätkata. Kui kaebuse täienduse esitamise tähtaega on ületatud, siis palub ta tähtaja ennistada. Kaebaja sai puuduste kõrvaldamise nõudest teada 20.11.2025 oma seniselt esindajalt, kes ei esitanud talle teavet õigeaegselt. Kaebaja kinnitas, et C ei ole enam tema esindaja ja kuni uue esindaja leidmiseni tegutseb kaebaja iseseisvalt. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et võtab tagasi kõik taotlused riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja palus võimalusel tõlkida talle edastatavad dokumendid poola keelde, kuna ta ei valda vabalt eesti keelt.
9.Tallinna Halduskohus tõlgendas X avaldust määruskaebusena ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Määruskaebuses sisaldus kaebaja allkirjastatud kaebus, kuid mitte täidetud menetlusabi vorme. Ühtlasi kinnitas kaebaja, et soovib tagasi võtta „kõik taotlused riigi õigusabi saamiseks“. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja soovib vaidlustada üksnes Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni p-i 1, millega tagastati tema kaebus (HKMS § 2 lg 4).
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). II
Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Selle sätte järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused 3(5)
3-25-3077 takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel tuleb tagastada kaebus ka juhul, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.
14.Teise isiku nimel toimingute tegemiseks peab isikul olema esindusõigus, mida tõendatakse volikirjaga (HKMS § 31 lg 3; TsMS § 221 lg 2). Kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid (HKMS § 35 lg 1). Selle sätte eesmärk on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas või kui esindaja ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele (vt Riigikohtu 02.05.2016 määrus nr 3-3-1-17-16, p 10). Kui kohtul tekib kahtlus esindusõiguse olemasolus, on tal kohustus kontrollida teise isiku nimel menetlustoimingu teinud isiku esindusõigust. Siinses asjas kinnitas C halduskohtule, et ta ei vasta HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele ega saa olla kaebaja esindajaks. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja nimel kaebuse esitanud C ei oma õigust esindada kaebajat praeguses haldusasjas.
15.Kuna C ei saanud olla kaebaja esindajaks, tuli kaebajal suhelda kohtuga isiklikult või sellise esindaja kaudu, kes vastab HKMS § 32 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Halduskohus andis kaebajale 06.10.2025 määrusega võimaluse isiklikult allkirjastada kaebus, menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus kohtu määratud tähtaja jooksul. Samuti selgitas kohus 06.10.2025 määruses, et C saab ka edaspidi olla isik, kes kohtumenetluses menetlusdokumente vastu võtab ja edastab, kuid ta ei saa avaldusi ja taotlusi esitada enda nimel kaebaja esindajana. C sai halduskohtu 06.10.2025 määruse kätte 15.10.2025, kinnitades seda kohtule e-kirja teel (dtl 114). TsMS § 319 lg 1 kohaselt loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud tema poolt selleks volitatud isikule. Seega loetakse halduskohtu 06.10.2025 määruse Cle kättetoimetamisega see kättetoimetatuks ka kaebajale. Seejuures toimetati halduskohtu 06.10.2025 määrus (ka halduskohtu 12.11.2025 määrus) Cle kätte ajal, mil tema volitus kaebaja dokumentide kättesaamiseks oli kehtiv. Seega tulnuks kaebajal kohtult taotleda, et C esitatud kaebust käsitatakse tema kaebusena või esitada enda allkirjastatud kaebus või valida endale uus esindaja, vajadusel allkirjastada ise ka menetlusabi taotlused. Tegemist oli menetlust takistava puudusega, mis tuli kaebajal kõrvaldada hiljemalt 30.10.2025. Seejuures hoiatati kaebajat, et kui ta määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tagastab kohus avaldused läbivaatamatult (vt halduskohtu 06.10.2025 määruse resolutsiooni p 4).
16.Kuna halduskohtule kaebuse esitanud C ei tõendanud enda esindusõigust ning kaebaja ise ei esitanud tähtaegselt nõuetekohast kaebust ega taotlenud kohtu määratud tähtaja pikendamist ning kaebuse puudus takistas selle menetlusse võtmist, tuli kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p-de 2 ja 5 alusel.
17.Ringkonnakohus selgitab, et ei saa määruskaebusele lisatud ja kaebaja allkirjastatud kaebust ise lahendada. Kuna kaebaja on väljendanud määruskaebusena käsitatavas avalduses selget tahet jätkata asja menetlusega, saadab ringkonnakohus sellele avaldusele lisatud kaebuse halduskohtule uue haldusasjana registreerimiseks. Edasised juhised annab kaebajale halduskohus uue numbriga haldusasjas.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.11.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. III
19.Seoses kaebaja palvega tõlkida võimalusel temale saadetavad dokumendid poola keelde, kuna ta ei valda eesti keelt vabalt, selgitab ringkonnakohus järgmist.
20.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 81 lg 6 järgi korraldab kohus menetlusosalise taotlusel temale kohtuotsuse või 4(5)
3-25-3077 määruse tõlkimise tema enda kulul. Kaebaja ei ole ringkonnakohtule esitatud taotluses märkinud, et ta oleks nõus tasuma kohtumääruse tõlke eest. Tõlkimisega seotud taotlusi ei esitanud varem kaebaja nimel ka C.
21.HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 kohaselt võib kaebaja taotleda menetlusdokumentide tõlke kulude kandmiseks kohtult menetlusabi, kui ta ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Kaebaja ei ole täitnud ja kohtule esitanud füüsilise isiku menetlusabi taotluse vormi ja majandusliku seisu teatist, mille halduskohus lisas 06.10.2025 määrusele. Kaebaja määruskaebusest võib pigem järeldada, et ta võtab oma menetlusabi taotlused tagasi.
22.Kaebaja on andnud määruskaebuses teada, et ta ei valda eesti keelt vabalt, kuid sellest ei saa järeldada, et ta ei valda üldse eesti keelt. Kohtuasja toimikust nähtub, et halduskohus ei ole oma määrusi poola keelde tõlkinud, kuid nende sisu on olnud kaebajale arusaadav. Kaebaja on esitanud ka määruskaebuse eesti keeles. Eespool toodud asjaoludel ei korralda ringkonnakohus praegu määruse tõlkimist poola keelde.
23.Kui kaebaja jääb ringkonnakohtu määruse poola keelde tõlkimise taotluse juurde kindlaks ja soovib tõlkimiseks menetlusabi, siis tuleb tõendada oma maksejõuetust vastavalt halduskohtu 06.10.2025 määruses antud juhistele. IV
24.Kaebaja, Y ja C õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel nende nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.