lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-895/60

Omandireform › Vara tagastamine

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 14.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-895/60
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Omandireform › Vara tagastamine
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
896
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-895/45Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-895

Määruse kuupäev

14. juuli 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Mall Muidre kaebus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega ja maa riigi omandisse jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja ‒ Mall Muidre Vastustajad ‒ Kambja vald ja Eesti Vabariik

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Mall Muidre, Kambja valla ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub kompromissi korras võõrandama Mall Muidrele Tartu maakonnas Tartu linnas Kandikülas asuvast Olevi kinnisasjast (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 3844704, katastritunnus 79301:001:0394, pindala 943 839 m2, sihtotstarve maatulundusmaa, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV18499) eraldatava 11,3 hektari suuruse kinnisasja kahjuhüvitisena vara tagastamata jätmise eest. Eraldatava kinnisasja indikatiivne paiknemine nähtub asukohaplaanilt (lisatud). 2) Pooled on kokku leppinud, et võõrandamistehing toimub esimesel võimalusel pärast punktis 1 nimetatud Olevi kinnisasja jagamist ja sellest eraldatud 11,3 hektari suuruse eraldi katastriüksuse moodustamist, kuid hiljemalt 31. detsembril 2026. aastal. 3) Mall Muidre nõustub tasuma punktis 1 nimetatud Olevi kinnisasja jagamise ja sellest 11,3 hektari suuruse eraldi katastriüksuse moodustamisega seotud kulud kuni 1000 euro suuruses summas. 4) Mall Muidre nõustub tasuma punktis

nimetatud kinnisasja võõrandamistehinguga seotud kulud (notaritasu ja riigilõiv). 5) Mall Muidre kinnitab, et punktis 1 nimetatud kinnisasja omandamise korral loetakse lõplikult lahendatuks kõik vaidlused, mis on tekkinud tema, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsusüksuste vahel seetõttu, et Mall Muidrele ja tema õiguseellasele kui omandireformi õigustatud subjektidele ei tagastatud õigusvastaselt võõrandatud vara, ning loobub kõikidest asjakohastest nõuetest nii riigi kui ka kohalike omavalitsusüksuste vastu. 6) Mall Muidre on teadlik, et punktis 1 nimetatud kinnisasjaga on seotud kohtuvaidlused tsiviilasjas nr ja tsiviilasjas nr 2-23-9678 ning selle kinnisasja omandamise järgselt muutub ta tsiviilasjas nr Eesti

Sarnased lahendid

Omandireform
  • 03.06.20263-25-628/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20263-25-2035/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 24.04.20263-26-1226/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 17.04.20263-26-130/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.04.20263-26-821/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 25.03.20263-25-3077/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2-25-1935
2-25-1935

Vabariigi menetlusõigusjärglaseks punktis 1 nimetatud kinnisasjaga seotud nõuete ulatuses. 7) Pooled on kokku leppinud, et Mall Muidre ei esita Eesti Vabariigi vastu tsiviilasjast nr 2-25-1935 tingitud nõudeid, samuti muid nõudeid, mis on tingitud punktis 1 nimetatud kinnisasja kasutamise tõttu edaspidi tekkivatest võimalikest vaidlustest Mall Muidre ja AS Tartu Agro vahel. 8) Mall Muidre kinnitab, et on teadlik Tartu Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-25-1935 seatud kasutamispiirangust punktis 1 nimetatud kinnisasja suhtes. Mall Muidre kinnitab, et on teadlik ka sellest, et kuigi piirangud on seatud kinnisasja senise omaniku Eesti Vabariigi suhtes, siis VÕS § 291 lg 1 ja VÕS § 341 järgi lähevad rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. 9) Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. 10) Pooled kohustuvad tegema kõik neist mõistlikult sõltuvad ning vajalikud toimingud, et punktis 1 nimetatud kinnisasja jagamine, eraldi katastriüksuse moodustamine ja selle omandi üleandmine Mall Muidrele toimuks esimesel võimalusel ning hiljemalt 31. detsembriks 2026. Pooled kohustuvad muu hulgas õigeaegselt algatama ja läbi viima vajalikud menetlused, esitama vajalikud taotlused ja dokumendid ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võiks omandi üleandmist põhjendamatult takistada või edasi lükata.

2.Lõpetada kohtuasja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tartu Halduskohtu menetluses on Mall Muidre kaebus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamata jätmisega ja maa riigi omandisse jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2.Menetlusosalised on 14. juulil 2026 kohtule teada andnud, et soovivad sõlmida kompromissi praeguse määruse resolutsioonis toodud tingimustel.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lõige 1 sätestab: „Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.“ HKMS § 155 lõige 4 sätestab: „Kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.“ Praegusel juhul on kompromiss sõlmitud lubatud tähtaja jooksul, kompromiss ei ole õigusvastane ega riiva menetlusse kaasamata isiku õigusi ning kompromissi on võimalik täita. Kompromissi esemeks oleva kinnisasja osas kehtis AS Tartu Agro ja Eesti Vabariigi vahel kuni 2025. a novembrini rendileping, mille pikendamist AS Tartu Agro tsiviilasjas nr 2-251935 nõuab. Tartu Ringkonnakohus on 10. aprillil 2025 tsiviilasjas nr 2-25-1935 tehtud

määruse punktis 15 selgitanud: „Põllumajandusliku rendilepingu rentnikul ei ole õigust keelata rendileandjal renditud kinnisasjade võõrandamist. VÕS § 291 lg 1 kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, VÕS § 341 järgi lähevad üle ka rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused. Ka asjaolu, et sellisel juhul tekib kinnisasja uuel omanikul õigus rendileping VÕS § 323 lg 1 alusel üles öelda, ei anna rentnikule õigust nõuda asja võõrandamise keelamist.“ Seega ei takista AS Tartu Agro huvi kõnealust kinnisasja edasi rentida praeguse kompromissi kinnitamist. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi ja lõpetab haldusasja menetluse (HKMS § 152 lõike 1 punkt 3). Menetluse lõpetamise korral puudub õigus pöörduda sama nõudega ja samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lõige 6, § 43 lõike 1 punkt 2). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (HKMS § 154 lõige 2). Kohtuliku kompromissiga võetud kohustuste täitmata jätmise korral võib kohus menetlusosalist HKMS § 248 alusel trahvida.

4.HKMS § 104 lõike 6 punkt 1 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kaebus oli riigilõivuvaba, mistõttu riigilõivu tagastamise küsimust ei tõusetu.
5.HKMS § 108 lõike 7 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Praegusel juhul leppisid menetlusosalised kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seetõttu puudub kohtul vajadus menetluskulude jagamist täiendavalt otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.03.20263-25-2674/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 13.03.20263-25-2082/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium