Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.04.2024 otsuse nr 4.2-1/3456-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada relvasoetamisluba
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kärt Kasepõld
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus võtta asja juurde Siseministeeriumi 29.12.2023 vastus Eesti Relvaomanike Liidu pöördumisele ning tagastada see Politsei- ja Piirivalveametile.
Rahuldada Xi kaebus.
3.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.04.2024 otsus nr 4.2-1/3456-1 ning kohustada Politsei- ja Piirivalveametit vaatama kaebaja 12.02.2024 relvasoetamisloa taotluse nr DL50051492 uuesti läbi.
4.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja riigilõiv 20 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.04.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 12.02.2024 Politsei- ja Piirivalveametile (vastustaja) relvasoetamisloa taotluse (dtl 15). Kaebaja soovis soetada vintraudse püstoli turvalisuse tagamise otstarbel. Relva vajab kaebaja selleks, et tagada nii enese ja vara kaitset, kuid ka harjutada laskmist lasketiirus. Samuti märkis kaebaja, et kui ta soetab uue relva, siis ta müüb vana relva ära.
2.Vastustaja palus 13.02.2024 e-kirjas (dtl 16) selgitada, millises etapis on relva võõrandamise protsess, samuti põhjendada, miks vajab kaebaja samal otstarbel veel ühte tulirelva ning mille tõttu olemasolevatest relvadest ei piisa. Kaebaja selgitas 18.02.2024 (dtl 17), et otsib relvale ostjat. Samuti märkis kaebaja, et enda vana relvaga võistlustel osalemine ei too häid tulemusi (vana ja raske päästik). Kaebaja nimele registreeritud relvi saab kaebaja kasutada enesekaitseks (erinevates situatsioonides kannab kaebaja erinevat relva, lasketiirus laskeinstruktorina olles tuleb samuti olla valmis erinevateks situatsioonideks).
3.Vastustaja esitas 20.02.2024 e-kirjas (dtl 18) kaebajale küsimused, märkides juurde, et kaebaja tegevused (laskespordi harrastamine ja laskeinstruktorina tegutsemine) ei ole enese ja vara kaitse otstarbega seotud. Vastustaja palus kaebajal põhjendada, miks on kaebajal vaja juurde relva turvalisuse tagamiseks ja miks ei piisa olemasolevatest relvadest. Kaebaja vastas 25.02.2024 (dtl 19), et tal on õigus ennast, lähedasi ja vara kaitsta kuritegeliku ründe eest, sh kasutades äärmisel vajadusel relva. Enesekaitseks vajab kaebaja relva ka instruktorina tegutsedes. Kaebaja olemasolevad relvad on pigem rariteetsed ja võivad tõrkuda. Hetkel otsib ta vanale relvale ostjat ja ostja leides müüb vana relva kohe. Kaebaja selgitas, et tal oleks vaja enesekaitseks uut relva, mida oleks mugavam endaga kaasas kanda ja mis tagaks tõrgeteta toimimise. Relvaseaduse (RelvS) järgi on kaebajal antud tingimustes võimalik soetada kuni 8 relva.
4.Vastustaja teatas 28.02.2024 kaebajale (dtl 20), et on kaalumas esitatud relvasoetamisloa taotluse osas keelduva otsuse koostamist, kuna kaebaja on jätnud täitmata põhjendamiskohustuse, mille pinnalt saaks hinnata, kas relva soetamine toimub vastavalt otstarbele ja miks on vajalik turvalisuse tagamiseks täiendavat relva juurde hankida. Kaebaja selgitas 06.03.2024 (dtl 21), et vajab enesekaitseks kaasaegsemat relva, mis toimiks ilma tõrgeteta. Erineva aastaaja ja olukorra jaoks on enesekaitseks vajalik kaasas kanda erinevaid relvi, kuna relvad on erineva suuruse ja raskusega. RelvS ei ole sätesta enese ja vara kaitseks relvade omamise piirarvu.
5.Vastustaja keeldus 03.04.2024 otsusega nr 4.2-1/3456-1 (dtl 9-12) kaebajale relvasoetamisloa väljastamisest. Kaebajal on võimalik tagada olemasolevate püstolitega täielikult enda ja vara kaitse. Kui kaebaja põhjendab relva vajalikkust läbi laskespordi harrastamise, samas mitte omades vastavat otstarvet relvaloal, siis vastustaja ei saa aktsepteerida taotlust, millel märgitud relva eesmärk ei ühti kaebaja tegeliku tahtega. Kaebajal on kaks tulirelva enese ja vara kaitseks, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et tal on vaja veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 03.04.2024 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks väljastada soetamisluba. Põhjendused:
6.1.Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses välja toonud seaduslikku alust, mille alusel keelduti relvasoetamisloa väljastamisest. Tõele ei vasta asjaolu, et kaebaja ei ole põhjendanud soetatava relva vajalikkust vastavalt otstarbele. Kaebaja on korduvalt põhjendanud, kuid vastustaja ei ole nende põhjendustega arvestanud. Samuti ei ole arvesse võetud asjaolusid, et kaebaja on pikaajaliselt (13 aastat) olnud seadusekuulekas relvaomanik, eeskujulik kodanik, ei
2(7)
3-24-1325
oma ühtegi karistust karistusregistris ja töötab riigiasutuses. Samuti ei ole otsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja isikut, eluviisi, käitumist, elukeskkonda ja taustsüsteemi.
6.2.Kaebaja on relvaomanik alates 28.03.2011 (dtl 13-14) ning kaebajal on 2 tulirelva enese ja vara kaitseks. Kuna kaebaja soovis endale soetada uuemat relva, siis esitas ta 12.02.2024 uue relvasoetamisloa taotluse (dtl 15). Kaebaja kirjutas taotluses, et on laskeinstruktor, harrastab laskesporti ja võtab iga aasta osa Kaitseliidu ning vastustaja poolt korraldatavatest laskevõistlustest kui Tallinna Munitsipaalameti korrakaitseametnik, kuid ta hetkel ei ole veel ühegi spordiklubi liige. Ta vajab relva enese ja vara kaitseks, kuid ka laskmise harjutamiseks lasketiirus ja võitlustel osalemiseks. Kaebajal on plaanis uue tulirelva soetamisel müüa ära üks vanadest relvadest. Kaebaja esimene isiklik tulirelv Glock registreeriti kaebaja nimele 2011. a-l. Enne seda oli relv teise isiku kasutuses alates umbes 1999. a-st. Relv Glock on vananenud. Viimastel aastatel on relvi väga palju arendatud ja muudetud kasutamist mugavamaks (päästiku ja käepide kuju, sihiku ja kirbu nähtavus jm väliselt nähtav ning relva kasutamisel tajutav karakteristik).
6.3.Kaebaja on täitnud põhjendamiskohustuse. Kaebaja vajab enesekaitseks uut ja kaasaegsemat relva. Üks kaebaja relvadest on väga vana ja tõrgub. Kaebaja soovib soetada uue relva, mis toimiks ilma tõrgeteta ja mida saaks vajadusel kasutada enesekaitseks, olles kindel, et see ka toimib. Samuti saaks seda relva kasutada võistlustel ja tiirus, olles relvaomanik ja laskespordi harrastaja. Võistlusel osalemiseks ei pea iga relvaomanik olema sportlane, vaid võib osaleda võistlusel oma isikliku relvaga, millel on enese- ja varakaitse otstarve.
6.4.Kui kaebaja saab uuema relva, siis müüb ta vana relva ära. Hetkel ei ole aga vana relva müük mõistlik, sest kaebajal ei ole veel uut relva ja kasutatud relvade turul on hetkel liiga palju pakkumisi, mistõttu peaks kaebaja oma relva müüma liiga odavalt.
6.5.Kaebaja kasutab 2 relva enesekaitseks erinevates tingimustes. Ühe võtab ta kaasa, kui saab suurema osa autoga liikuda, sest see relv on väiksem ja seda on mugavam kaasas kanda , kuigi laskmisel on see vähem täpsem. Kui kaebaja ei liigu autoga, siis saab ta kaasa võtta suurema relva. Suvisel ajal saab kaebaja vajadusel särgi all kanda väiksemat relva nii, et see on teistele märkamatu. Talvel saab jope alla võtta suurema, kuid täpsema relva. Kui kaebaja läheb metsa seenele ja marjule, siis võtab kaebaja kaasa suurema ja täpsema relva, millega metslooma eemale peletada. Kolmanda relva saaks samamoodi võtta kaasa sõltuvalt aastaajast ja kohast, kuhu minna kavatsetakse.
6.6.Vale on vastustaja väide, et relva soetamine ei ole kaebajal lõpuni läbi mõeldud. Kaebaja on teinud kaalutletud otsuse ja tasunud relvasoetamisloa taotluse esitamisel 30 eurot. Asjaolu, et lisaks enesekaitsele on kaebaja välja toonud ka laskespordi harrastamise, ei tähenda, et relva soetamise eesmärk ei ühti kaebaja tegeliku tahtega. Relvaomanikud, kellele on relvaluba väljastatud enese ja vara kaitseks, saavad osaleda oma relvadega ka võistlustel (kuigi nad ei oma relva laskespordi eesmärgil) ja käia tiirus. See ei ole seadusega keelatud ja see on hea praktika, et aidata relvaomanikel hoida laskmisoskusi heal tasemel ja neid arendada. Enese ja vara kaitseks soetatud relvaga harjutamine laskmiseks ettenähtud kohtades ei anna politseile alust väita, et sel juhul on tegemist relva mittesihipärase kasutamisega. Relvaga harjutamine on tihedalt seotud eduka enese ja vara kaitsega. Samuti saab enese ja vara kaitseks antud relvaga lasta lasketiirus, sh ka võistlustel. See on kindlasti enese ja vara kaitseks antud relva sihipärane kasutamine (ehk harjutamine).
6.7.Vastustaja leidis, et ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on vaja veel ühte tulirelva turvalisuse tagamiseks. Seega annab vastustaja selgelt mõista, et kui inimesel on juba 2 tulirelva enese ja vara kaitseks, siis kolmanda omamine ei ole võimalik. Vastustaja seisukoht erineb seadusandja tahtest ja piirab oluliselt kaebaja õigusi. RelvS ei sätesta enesekaitseks 3(7)
3-24-1325
soetavate relvade piirarvu. Kaebaja on varemgi ostnud relvi ja neid maha müünud. Varasemalt ei ole olnud probleeme soetamisloa ja võõrandamisloa saamisega. Kaebaja on alati olnud seaduskuulekas kodanik ja relvaomanik. Vaidlustatud otsus piirab tema õigusi, eelkõige õigust vabale eneseteostusele. Inimese õigusi võib piirata, arvestades teiste inimeste õigustega. Antud juhul on arusaamatu, kuidas 3 relva omamine ohustab teisi inimesi rohkem kui 2 relva omamine. Kaebaja oskab käituda tulirelvadega, oskab täpselt lasta ja teab, et tulirelva kasutatakse äärmise abinõuna. Sellega on kaebaja alati arvestanud ja 2 tulirelva omamise ajal ei ole kaebajal olnud mingeid probleeme.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, Põhjendus:
7.1.RelvS võimaldab füüsilisel isikul relva soetada, omada ja vallata järgmisel otstarbel: jahipidamiseks, spordialaga tegelemiseks, turvalisuse tagamiseks, kutsealal tegutsemiseks, kollektsioneerimiseks või ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks (RelvS § 28 lg 1). Kaebaja on õigesti viidanud, et RelvS ei sea otseselt piiranguid lubatud relvade arvule. See aga ei tähenda piiramatut õigust relvi soetada. RelvS sätestab, millistel tingimustel ja otstarvetel võib relvasoetamisluba taotleda ning haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud uurimispõhimõte kohustab vastustajat põhjendusi küsima ja tõendeid koguma. Kui menetluses selgub, et taotletava relva otstarve ja tegelik vajadus ei lange kokku, ei ole õigust taotlejale luba väljastada. Relvaluba saab taotleda ja relva soetada üksnes RelvS § 28 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel. Tegemist on ammendava loeteluga. Relva soetamise ja omamise otstarbena turvalisuse tagamise märkimine ei ole mõeldud näilise või formaalsena. Relva otstarve on seotud sihipärase kasutamisega, et relvad oleksid isikutel, kes teadvustavad, milleks nad relvi soetavad, ja soovivad neid kasutada sihipäraselt lubatud otstarbel.
7.2.Taotletava loa vajalikkuse, otstarbe ja eesmärgipärasuse kontrollimine on vastustaja kui taotlust menetleva haldusorgani kohustus. Relva soetamise põhjendatusele sisulise hinnangu andmine on hõlmatud vastustaja pädevusega teha riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade käitlemise üle (RelvS § 88 lg 1). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 24.03.2021 direktiivi nr 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta art 6 lg 1 sätestab, et liikmesriigid lubavad tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. Siseriiklikku õigust tõlgendatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, seega RelvS § 28 lg-t 1 tuleb tõlgendada selliselt, et vastustaja kontrollib sisuliselt, kas isik vajab tegelikult taotluses märgitud otstarbel relva, rakendades RelvS § 1 lg-st 1 1 tulenevalt HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet ja kogudes HMS § 38 alusel tõendeid, et selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Vastupidisel juhul, jaatades kaebaja seisukohta, et loa andmist välistavate asjaolude puudumisel peab vastustaja järjekordse relvasoetamisloa taotluse rahuldama, taanduks vastustaja menetletavas asjas sisulise otsuse tegemise asemel pelgalt formaalseks loa väljastajaks. Selliselt aga muutuks vastustajale relva vajaduse kontrollimise õiguse andmine suuresti sisutuks. Normi ei saa tõlgendada selliselt, et norm muutub sisutuks.
7.3.Kaebaja märkis, et ta soovib soetada relva turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitse), ning selgitas, et soetatav relv on uus ja moodsam, olemasolev relv on vananenud ja vananenud relvaga võistlustel osalemine ei too nii häid tulemusi, kuna püstolil on vana ja raske päästik. Kuna kaebajal juba on turvalisuse tagamiseks olemas 2 relva, tekkis vastustajal põhjendatult küsimus kolmanda relva vajaduse osas, mistõttu palus kaebajal selgitada, miks ta vajab veel ühte relva ja miks kaebajal juba olemasolevatest relvadest ei piisa turvalisuse tagamiseks. Kaebaja ei selgitanud, miks ei piisa juba nendest relvadest turvalisuse tagamiseks, vaid nentis, et uuemad ja moodsamad relvad on lihtsalt paremad käsitseda.
4(7)
3-24-1325
7.4.Vastustaja on seisukohal, et olukorras, kus kaebajal on olemas töökorras relvad, mis on soetatud turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks), puudub mõjuv põhjus uue, samal otstarbel relva soetamiseks. Kaebajal on võimalik oma turvalisust tagada juba olemasoleva 2 relvaga.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja esitas taotluse võtta asja juurde Siseministeeriumi 29.12.2023 vastus Eesti Relvaomanike Liidu pöördumisele. Vastustaja märkis, et vastuses toodud põhjendused kajastavad relvaloa väljastamise põhimõtteid, mida vastustaja rakendas kaevatava otsuse tegemisel. Samuti annab Siseministeeriumi kiri põhjaliku ülevaate relvaloa menetluses rakendatava praktika ja õiguslike aluste kohta. Kaebaja palus seda dokumenti asjale juurde mitte võtta, kuna see ei ole kaebajale täitmiseks kohustuslik ega siduv. Vastustaja taotlus jääb rahuldamata. Siseministeeriumi vastuse asjale juurde võtmine ei ole asja õigemaks lahendamiseks vajalik. Kõik vastustaja põhjendused ja õiguslikud alused relvasoetamisloa rahuldamata jätmiseks peavad sisalduma relvasoetamisloa väljastamata jätmise otsuses, mitte Siseministeeriumi vastuses. Praeguses asja on vaidluse all konkreetse relvasoetamisloa taotlus ja selle väljastamisest keeldumise õiguspärasus. Siseministeeriumi vastus ei tõenda ühtegi käesoleva vaidluse all olevat asjaolu (HKMS § 56 lg 1).
9.RelvS § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva soetamiseks vajalik soetamisluba. RelvS § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). RelvS § 36 sätestab relvaloa ja soetamisloa andmist välistavad asjaolud.
10.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on kehtiv relvaluba ning ta omab 2 tulirelva turvalisuse tagamise (enese ja vara kaitse) eesmärgil (dtl 9). Vaidlus on selles, kas vastustajal oli õigus keelduda kaebajale uue relvasoetamisloa väljastamisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostuse alla kuulub ka õigus soetada ja omada relva. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole PS-iga vastuolus (Riigikohtu 18.06.2019 otsus asjas nr 5-19-26, p 41).
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 18.10.2024 otsuses asjas nr 3-23-76 (p-d 11-15), et soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva koos selle laskemoonaga (RelvS § 32 lg 2). Soetamisluba antakse ainult seda liiki relva soetamiseks, mis vastab otstarbele, milleks relv taotletakse (RelvS § 32 lg 4). Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud üksnes otstarbed, milleks füüsiline isik võib relva soetada, omada ja vallata. RelvS § 28 lg 1 alusel tuleb vastustajal kontrollida, kas taotletud relv sobib kasutamiseks otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda taotluses märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Kui isik taotleb relva otstarbel, mis on RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud, kuid Politsei- ja Piirivalveamet teeb kindlaks, et ta soovib relva tegelikult kasutada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil, võib see anda aluse keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9 alusel (s.o kui on tuvastatud, et soetamisloa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid). RelvS-is ei ole reguleeritud, kui palju relvi võib inimesel mingil otstarbel kasutamiseks olla (vt ka RelvS § 29 lg 11 ja § 25 lg 7, mille kohaselt juhul, kui üksnes turvalisuse tagamise eesmärgil soovitakse soetada enam kui 8 relva, lisandub relvaomanikule kohustus hoida relvi relvahoidlas). Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadusel (PS § 3 lg 1 esimene lause). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt. Seega ei saanud Politsei- ja Piirivalveamet keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest pelgalt põhjusel, et kaebajal on RelvS § 28 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 nimetatud otstarvetel juba piisavalt palju relvi. Relvadirektiivi art 6 lg 1 järgi lubab liikmesriik relva 5(7)
3-24-1325
omada üksnes mõjuval põhjusel. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kui inimene taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et ta sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul, lubamatul põhjusel, ei lähe talle relvaloa andmine direktiivi nõuetega vastuollu.
12.Ringkonnakohtu põhjendused on asjakohased ka praeguse asja lahendamisel. Vastustaja ei saanud keelduda relvasoetamisloa väljastamisest põhjusel, et kaebajal on juba 2 relva enese ja vara kaitseks. Relvasoetamisloa väljastamisest sai vastustaja keelduda üksnes RelvS §-s 36 või § 32 lg-s 4 sätestatud alustel. Neid aluseid pole vaidlustatud otsuses välja toodud. Samuti ei ole vastustaja ka kohtumenetluses väitnud, et esineks mõni RelvS §-s 36 sätestatud alus või et soetatav relv ei vastaks otstarbele, milleks relva soetamist taotletakse (RelvS § 32 lg 4).
13.Kaebaja on piisavalt selgitanud uue relva soetamise eesmärki ja vajadust. Kaebaja soovib soetada uut relva, mis töötaks tõrgeteta ja mida saaks kasutada enesekaitseks. Samuti on kaebaja märkinud, et erinevaid relvi saab enesekaitseks kaasas kanda erinevates olukordades, sõltuvalt sellest, millise transpordivahendiga kaebaja liigub, kuhu ta on minemas ja milline riietus vastavalt ilmale seljas on. Üksnes kaebaja omanduses olevate relvade arvu tõttu ei saanud vastustaja soetamisloa väljastamisest keelduda.
14.Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla soetamisloal märgitud relvamudeli sobivust enese ja vara kaitseks, seetõttu ei pidanud kaebaja täiendavalt põhjendama, miks ta soovib enese ja vara kaitseks konkreetset relva soetada.
15.Samuti ei ole alust arvata, et kaebaja sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul lubamatul põhjusel. Kaebaja märkis, et võtab iga aasta osa Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt korraldatavatest laskevõistlustest kui Tallinna Munitsipaalameti korrakaitseametnik, kuid hetkel ei ole kaebaja veel ühegi spordiklubi liige. Samuti harjutab kaebaja laskmist lasketiirus. Seadusest ei tulene, et enese ja vara kaitseks relva soetamise otstarve RelvS § 28 lg 1 p 3 mõistes peaks seisnema üksnes enese ja vara kaitseks relva kasutamises. Laskmise harrastamine, relvakäsitsemise oskuste treenimine ja arendamine selleks ette nähtud kohas, et õppida paremini tulirelva tundma, on oluline, et olla turvaline tulirelvade kasutaja ja parem laskur reaalses olukorras, kui relva tuleb kasutada enese või vara kaitsmiseks.
16.Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel ei saa kohus kohustada vastustajat kindla sisuga haldusakti andma, vaid HKMS § 41 lg 3 kohaselt võib kohus kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Kohus saab anda vastustajale haldusakti andmiseks üksnes kohustuslikke suuniseid (HMKS § 177 lg 1), sh on kohustuslikud ka asja uut läbivaatamist puudutavad kohtu õiguslikud seisukohad (Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27).
17.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja 03.04.2024 otsus õigusvastane. Kohus rahuldab kaebuse terves ulatuses, tühistab vastustaja 03.04.2024 otsuse ja kohustab vastustajat kaebaja relvasoetamisloa taotluse uuesti läbi vaatama, arvestades käesoleva kohtuotsuse põhjendusi.
18.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskuluks on riigilõiv 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muid menetluskulu dokumente ei ole kaebaja kohtule esitanud, seepärast jäävad muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
6(7)
3-24-1325
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.