Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-24-3013 tuvastas 11.06.2024 dokumentide kontrolli käigus, et toetuse saaja on toetust kasutanud selleks mitte ettenähtud viisil ning teadlikult üritanud viia EIS eksiarvamusele, et ettemakset on kasutatud abikõlblike kulude katteks. Ebaõige kujutuse loomine on pettus ja toetuse saaja kohustuste rikkumine. Kokkuvõtvalt heidab EIS toetuse saajale ette toetuse saaja esitas rendiarved sõiduki Volkswagen e-Up numbrimärgiga 333JZN rendi kohta ettevõttelt OÜ Sulevi Autoäri. OÜ-l Sulevi Autoäri puudus õigus sõiduki rentimiseks, kuivõrd see kuulis AS-le SEB Liising ja sõiduki vastutav kasutaja oli Koiduke OÜ. Koiduke OÜ omanik ja juhatuse liige on G.R, kes on toetuse saaja seadusliku esindaja, J.L isa. Tulenevalt meetme määruse § 6 lõike 5 punktist 1 ei ole abikõlblikud kulud, mis on tekkinud tehingust tulumaksuseaduse § 8 tähenduses toetuse saajaga seotud isikuga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

3-24-3013 Meetme määrusest ei tulene, et projekti elluviimiseks on keelatud kasutada sõidukeid, mida toetuse saaja esindaja on varem kasutanud. Toetuse saaja juhatuse liikmel J.Lil ega ühelgi teisel toetuse saajaga seotud isikul ei olnud OÜ-ga Sulevi Autoäri rendilepingu kehtivuse ajal mitte ühtegi muud õiguslikku alust ega võimalust sama sõiduki kasutamiseks. Varem kehtinud võimalik kasutusõigus ei ole piisav toetuse abikõlbmatuks tunnistamiseks. Kõik registreerimistunnistuse andmete alusel tehtud järeldused on oletuslikud ega saa kinnitada rikkumise toime panemist. 5.5 Kuna toetuse saajal ei olnud vaildusaluse sõiduki osas enne projekti elluviimise aega edasi kandunud sõiduki tasuta kasutamise õigust, oli projekti ellu viimise ajaks sõiduki rentimine ja selle eest tasu maksmine põhjendatud. Sõiduki kasutamine oli vajalik projektitegevuste ellu viimiseks. 5.6 Andmete varjamisest ei saa rääkida olukorras, kus andmed on EIS-le kättesaadavad riiklikust andmekogust. Riiklikus andmekogus olevaid andmeid ei saa varjata andmete mitte esitamisega. Andmete mitte estamis käsitlemine raskeima võimaliku rikkumisena on selgelt ülekohtune ja põhjendamatu. Andmete esitamata jätmine toimus EIS eksimusse sattumise ennetamiseks. EIS on toetuse saaja käitumisele hinnangu andmisel eiranud nii liiklusregistri kannete õiguslikku tähendust, rendilepingu kehtivuse eelduseid ja maksete tegemist rendileandjale.Väide tehingu tegemisest seotud osapoolte vahel on oletuslik. EIS on samastanud põhjendamatult füüsilised ja juriidilised isikud. 5.7 Finantskorrektsiooni määr on ebaproportsionaalne. Meetme määruse § 19 lg 1 annab EIS-le õiguse nõuda toetus tagasi osaliselt. EIS ei ole otsuse kohaselt toetuse osalise tagasi nõudmise õigust kaalunud. Ei ole aru saada, milliseid põhjendusi on kaalumisel arvestatud. Ei ole aru saadav, miks ei ole toetuse osaline tagasi nõudmine piisavaks sanktsiooniks. Arvestatud ei ole toetuse saaja olemusega - tegemist on valdavas osas tudengitest koosneva mittetulundusühinguga, millel puuduvad oma majandustegevusest hangitavad arvestatavad rahalised vahendid ja sissetulekud väljaspool toetusi. Ei ole arvestatud meetme sihtgruppi ja võimalikke vaieldavaid eksimusi. Sisuliselt 84 000 euro suurune tagasinõue on määratud tooetuse saajale karistuseks vaid dokumendi esitamisega viivitamise tõttu. Kogu autorendi kulu on marginaalse suurusega kogu toetusest. Euroopa Kohus ei käsitle otsuses viidatud lahendis analoogset olukorda, sh ei ole tegemist sarnase sihtgrupiga. 5.8 Vastustaja poolt Transpordiametile tehtud päringutest nähtub, et vastustaja ei küsinud ega saanud kunagi Transpordiametist teavet seoses J.Liga. Seega eeldas vastustaja J.Li varasemat kasutusõigust sellest, et a) internetist leitud pilt sama auto ees kükitavast J.List ja b) sõiduk oli varem seotud tema isaga seotud äriühinguga. Igasugused tõendid kasutusõiguse olemasolu kohta puudusid. Ka katma andmetega tehnilise passi andmed ei anna mingit teavet kasutusõiguse tekkimise aluse ja kehtivuse tingimuste kohta. Toetuse saajalt nimetatud andmete saamise ajaks oli vastustaja oma lõpliku seisukoha juba kujundanud. Vastustaja ei täitnud uurimiskohustust, kuna ei nõudnud kaebajalt teavet viisil, et kaebaja oleks sellest aru saanud, et ta peab sõidukiga kokkupuute asjaolusid tõendama. Kokkuvõtvalt on ebaõige vastustaja väide, et on olemas tõendid, mis kinnitavad, et toetuse saaja esindajal J.Lil oli sõiduki kasutamise õigus olemas ka ilma projekti elluviimiseks sõlmitud rendilepinguta. Vastustaja seisukohad

3-24-3013 aruanne ei näita, et oleks saadud tulu sõidukite rentimise eest. Tõendid näitavad, et kaebaja esindajal J.Lil on sõiduki kasutamise õigus olemas ning tehingu eesmärgiks oli toetusraha saamine mitteabikõlbliku kulu katteks. 6.2 Üliõpilaste arendusprojekte viiakse ellu avaliku sektori vahenditega, mis tähendab, et raha kasutus peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Otsuses toodud katkendid EIS selgitustest näitavad EIS-i kahtluste kujunemist pärast seda, kui kaebaja esitas EIS-le sõiduki registreerimistunnistuse, millel omaniku ja kasutaja andmed olid varjatud pliiatsitega. Katmata andmetega registreerimistunnistust ei esitatud ka korduva küsimise peale. Kaebaja oleks meetme määruse § 6 lõike 1 kohaselt pidanud esitama selgitused ja tõendid selle kohta, et kulu vastab toetuse andmise tingimustele, kuid seda ta ei teinud. Otsuses on ka välja toodud, et kaebaja püüdis varjata tehingut seotud isikute vahel. Kuna registreerimistunnistuse kohaselt on sõiduki vastutavaks kasutajaks toetuse saaja esindaja isa ettevõte, siis kaudselt toimus tehing toetuse saaja isa G.Ri ettevõtte Koiduke OÜ ning toetuse saaja esindaja J.L vahel. Korrektsiooniotsuse tegemise hetkeks oli teada, et toetuse saaja esindajal oli sõiduki kasutamise õigus olemas ning toetuse saaja oli seda varjanud. Seega oli EIS-l tekkinud kahtlus, mida tuli edasi uurida. 6.3 EIS ei väida, et sõiduki rendile andja peab olema sõiduki omanik. Omandiõiguse tuvastamise olulisus seisnes vajaduses kindlaks teha, kas rendile andjal on selleks õigus ning kas sõiduki omaniku või kasutajate ringis on toetuse saaja esindajaid või temaga seotud isikuid. Sõudiki rentimine projekti elluviimiseks ei ole põhjendatud olukorras, kus projekti elluviijal oli selle kasutamise õigus juba olemas. Sel juhul on toetuse saaja andmeid varjanud. 6.4 Kõik vastustaja poolt nõutud dokumendid olid asjas tähtsust omavad. Tekkinud olukorras tuli EIS-il edasi uurida, kas ja millistel tingimustel sõiduki rentimine tegelikult toimus või siis oli tegemist näiliku tehinguga. Oli vaja välistada, et toetuse saaja võib juba eelnevalt olla sõiduki omanik või kasutaja. Kaebaja süüdistab EIS põhjendamatult registreerimistunnistuse välja nõudmises ja selle põhjal järelduste tegemises. Tegemist oli vajaliku dokumendiga, mida on selgitatud otsuse punktides 2.4 ja 2.8. Kuna liiklusseaduse § 77 lõike 3 kohaselt tuleb esitada andmete muutmiseks 5 päeva jooksul taotlus alates andmete muutumisest, siis tuleb eeldada liiklusregistri andmete õiguspärasust. Kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid, et sõiduki kasutamises oleksid olnud reservatsioonid. 6.5 Vastustaja juhindus liiklusregistrisse ja sõiduki tehnilisse passi sisestatud andmetest, mille kohaselt oli J.Lil sõiduki kasutamise õigus. EIS-l puudub juurdepääs asjas tähtsust omavatele liiklusregistri andmetele. Eeldatavalt esitab andmed toetuse saaja ja vastustaja esitab taotluse Transpordiametile vaid juhul, kui toetuse saaja seda ei tee või kui on alus kahelda esitatud andmete õigsuses. Registreerimistunnistusele kantud toetuse saaja esindaja nimi on kohane tõend näitamaks, et tal oli sõiduki kasutamise õigus olemas ja rendilepingu sõlmimine ei olnud vajalik. Ei ole oluline, kas toetuse saaja maksab selle eest tasu või mitte. Internetist leitud foto, millel toetuse saaja esindaja seisab vaidlusaluse sõiduki ees ei ole finantskorrektsiooni tegemise aluseks, vaid üksnes äratas kahtlust edasi uurimiseks. 6.6 Vastustaja nõustub, et nii toetuse väljamaksmata jätmise kui ka tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsused. Vaidlustatud otsus on aga toetuse tagasinõue pettuse tõttu, mille osas kehtib nulltolerants ning oluline ei ole, kui suure osa pettusega seotud kulu moodustas. Otsuses ja vaideotsuses on viidatud Euroopa Kohtu lahendile nr 240/03. Hiljuti on pettusega seonduvat käsitletud ka Tallinna Halduskohtu otsuses asjas 3-23-2537. Rikkumise kergendamiseks ei saa tugineda asjaolule, et arvestatud ei ole toetuse sihtgruppi. Tekkinud olukorras ei saanud piirduda toetuse vähendamisega vailduse all oleva kulu võrra. Selline lahendus on justkui üleskutse toetuse saajatele näilike kulude tekitamiseks ilma suuremate riskideta. Sellist sõnumit ei saa EIS välja saata. Antud juhul taotleti kulude hüvitamist, kuid tõendeid varjati teadlikult. Katmata andmetega tehniline pass esitati alles ärakuulamise käigus. Eelnevalt oli dokumenti küsitud nii 4(12)

3-24-3013 telefoni teel kui ka e- kirjaga. Toetuse saaja dokumenti ei edastanud, millest järeldub, et ta ei kavatsenudki katmata andmetega dokumenti esitada ja tegemist ei olnud tõendi hilinenult esitamisega. Pettuse puhul ei ole tegemist mitte oskuste ja teadmiste, vaid eetika ja moraali küsimustega. 6.7 Kaebuse lahendamiseks ei ole oluline tuvastada tehingu toimumist toetuse saaja esindaja ja tema isa ettevõtte vahel. Samas viitavad kõik tõendid kogumis sellele, et tegelikult toimus tehing toetuse saaja esindaja ja tema isa ettevõtte, ehk seotud isikute vahel. Sõiduki vastutav kasutaja on toetuse saaja isa ettevõte.

5(12)

3-24-3013

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6(12)

3-24-3013

7(12)

3-24-3013

8(12)

3-24-3013 14.1 Vastustaja esitas 23.02.2024 kaebajale päringu, milles juhtis kaebaja tähelepanu asjaolule, et OÜ Sulevi Autoäri tegevusalaks äriregistri andmetel ei ole autorenditeenuse pakkumine. Vastustaja palus kaebajal selgitada, kuidas kaebaja jõudis nimetatud teenusepakkujani ning esitada renditeenuse aluseks olev kokkulepe või leping (dtl 106-107). Kaebaja esitas vastusena päringule OÜ Sulevi Autoäri ja kaebaja vahel sõlmitud rendilepingu, mille kohaselt oli kaebajal õigus kasutada vaidlusalust sõidukit tähtajagal 4 kuud 01.05-31.08.2023 (dtl 106). Vastustaja palus oma 7.03.2024 e-kirjas kaebajal täiendavalt selgitada auto rentimisega seotud teemat, sh esitada auto tehniline pass (dtl 103-104). Kaebaja esitas 11.03.2024 auto tehnilise passi foto, millel on kasutaja ja omaniku andmed kinni kaetud (dtl 102). Kuivõrd vastustaja oli sõiduki kasutusõiguse kontrollimiseks palunud kaebajal esitada tehnilise passi, mitte väljavõtte sellest, siis pidi kaebaja ka vastustaja nõudest üheselt aru saama. Samuti pidi kaebaja vastustaja 23.02.2024 pöördumise põhjal aru saama, et vastustajal oli tekkinud kahtlus võimaliku rendileandja õiguses sõidukit rendile anda, mistõttu on olulised just need andmed, mille kaebaja kinni kattis. Sellele vaatamata esitas kaebaja vastustaja poolt nõutud andmed üksnes osaliselt, st kinni kaetult. Vastustaja palus kaebajalt seejärel oma 11.03.2024 ja 15.03.2024 kirjas näha kogu tehnilist passi (dtl 101, 120, 121). Kaebaja ei saatnud ka teistkordse küsimise peale vastustaja poolt nõutud dokumenti, vastates vaid palvega, et EIS eemaldaks vaidlusalused arved (dtl 121). Kaebaja palus EIS-l ka esitada seadus või nõue, mis näeb ette nõude esitada auto tehniline pass. Seega jättis kaebaja teadlikult esitamata vastustaja poolt nõutud dokumendid ning varjas andmeid, mida vastustaja temalt palus. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus vastustaja tuvastas, et rendilepingul renditeenust pakkuva isiku majandustegevuseks ei olnud sõidukite rendi teenuse osutamine, oli põhjendatud täiendavate andmete nõudmine ja kogumine selleks, et teha kindlaks kulude (rendi arvete) abikõlblikkus. Samuti oli sellises olukorras põhjendatud vajalike andmete saamiseks Transpordiameti poole pöördumine. Saadud andmete kohaselt ei kuulunud vaidlusalune sõiduk liiklusregistri andmete kohaselt 01.05.202331.08.2023 OÜ-le Sulevi Autoäri, vaid AS-le SEB Liising (dtl 176). Liiklusregistri andmetel oli sõiduki vastutav kasutaja nimetatud perioodil Koiduke OÜ (dtl 173). Kohus nõustub kaebajaga selles, et iseenesest ei pea OÜ Sulevi Autoäri olema vaidlusaluse sõiduki omanik selleks, et anda see kaebaja kasutusse. Samas peab omanikuks mitte oleval isikul olema omanikult saadud õigus autot kasutada ja anda sõiduk edasi kolmandate isikute kasutusse. Olukorras, kus vastav õigussuhe ei olnud tõendatud, on igati põhjendatud vastustaja kahtlus, mille kohaselt ei olnud OÜ Sulevi Autoäri poolt esitatud arved seotud tegeliku sõiduki rendi teenusega, kuivõrd ettevõttel puudus õiguslik alus sõidukit edasi rentida. Vastustaja on menetluses põhjendatult ka kindlaks teinud, et äriregistri andmetel on Koiduke OÜ omanik, juhatuse liige ja tegelik kasu saaja G.R, kes on toetuse saaja esindaja J.L isa. Lisaks on OÜ Sulevi Aotoäri majandusaasta aruande andmete õigsust kinnitanud lisaks C.De ka G.R. Seega nähtub eeltoodud andmetest ja isikute omavahelisest seotusest, et tehingu asjaolud ei olnud läbipaistvad ja kontrollitavad. Lisks ei esitatud vastustajale ühtegi dokumenti õigussuhte kohta sõiduki omaniku või vastustava kasutaja ja OÜ Sulevi Autoäri vahel, mille alusel vastustaja oleks saanud tuvastada sõiduki kasutusõigus olemasolu. 14.2 Kaebaja esitas finantskorrektsiooni otsuse ärakuulamisel vastustajale sõiduki tehnilise passi, millelt nähtuvalt on kaebaja esindajal olemas vaidlusaluse sõiduki kasutamise õigus. Tehniline pass on väljastatud 09.08.2020, millest järeldub, et vastav kanne on sõiduki tehnilisse passi kantud nimetatud kuupäeval (dtl 147-148). Seega nähtub kaebaja käitumisest, et ta soovis EIS eest teadlikult varjata asjaolul et tema esindajal on sõiduki kasutamise õigus olemas juba alates 09.08.2020. Kuivõrd kaebaja esindajal oli sõiduki kasutamise õigus tulenevalt õigussuhtest sõiduki vastutava kasutajaga, OÜ-ga Koiduke, olemas, siis puudus kaebajal faktiline vajadus sõlmida rendilepingut OÜ-ga Sulevi Autoäri. Vastustajale ei esitatud kogu menetluse kestel ühtegi dokumenti, mis oleks kinnitanud õigussuhet OÜ Sulevi Autoäri ja OÜ Koiduke vahel. Ärakuulamise raames esitas kaebaja vastustajale küll C.Di kinnituse, mille kohaselt tal oli juriidiline alus rendilepingu sõlmimiseks, kuid vastava õiguse olemasolu kinnitavaid dokumente 9(12)

3-24-3013 vastustajale ei esitatud (dtl 146). Seega olukorras, kus kaebaja esindaja oli kantud sõiduki tehnilisse passi sõiduki kasutajana, sõiduki vastustav kasutaja OÜ Koiduke oli kaebaja esindaja isaga seotud ettevõte ning menetluses ei esitatud ühtegi dokumenti, mille kohaselt oli OÜ-l Sulevi Autoäri (kellega on kaebaja isal samuti seos) õigus sõidukit rendile anda, on põhjendatud vastustaja seisukoht, mille kohaselt oli rendileping, mis sõlmiti kaebaja ja OÜ Sulevi Autoäri vahel näilik. Kaebaja ei esitanud ka dokumente, mille kohaselt oli tema kasutusõigus peatunud perioodiks, mil väidetavalt kehtis OÜ-ga Sulevi Autoäri sõlmitud rendileping. Seega leidis menetluses kinnitust, et kaebaja esitas vastustajale ebaõigeid andmeid selle kohta, et tal on õigus kasutada sõidukit OÜ-ga Sulevi Autoäri sõlmitud rendilepingu alusel ja et tal on kohustus kanda nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi. Asjaolud kogumis näitavad, et maksed OÜ-le Sulevi Autoäri ei olnud tehtud sõiduki tegeliku kasutamise eest. 14.3 Kohus nõustub, et tõendeid analüüsides võib jõuda järeldusele, et kasutussuhe eksisteeris tegelikkuses OÜ Koiduke ja kaebaja esindaja vahel. Seega pidi eksisteerima ka õigussuhe kaebaja esindaja ja kaebaja vahel. Puuduvad aga mistahes tõendud, mis võimaldaksid seostada kasutussuhet mistahes viisil OÜ-ga Sulevi Autoäri. Seega on tehing kaebaja ja OÜ Sulevi Autoäri vahel näilik ning tekitatud vaid eesmärgiga esitada rendi kulusid projekti raames abikõlbliku kuluna. Pooled püüdsid tehinguga varjata asjaolu, et kaebajal oli oma esindaja kaudu sõiduki kasutamise õigus olemas juba alates 09.08.2020. 14.4 Kaebaja on heitnud vastustajale ette liiklusregistri andmetele tuginemist tegelike õigussuhete tuvastamisel. Liiklusseaduse § 173 lg 3 kohaselt on liiklusregister Vabariigi Valitsuse poolt asutatud andmekogu, mille eesmärgiks on pidada arvestust sõidukite, väikelaevade, alla 12meetrise kogupikkusega laevade ja jettide, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide, digitaalse sõidumeeriku kaartide, juhtide ametikoolituse, registerpantide üle. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrusega kehtestatud Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt peetakse liiklusregistrit ühetaolise infotehnoloogilise andmekoguna. Nimetatud sätetest järelduvalt on liiklusregistri näol tegemist informatiivse andmekoguga, mida kasutatakse avalike ülesannete täitmiseks ja registrikandel ei ole mootorsõiduki omandi- ja kasutusõiguse tekkimisel konstitutiivset õiguslikku tähendust (määruse nr 75 § 9). Siiski loob olemuselt informatiivne omaniku ja kasutusõiguse kanne liiklusregistris sõiduki omandi- ja kasutusõiguse suhtes nii tsiviil- kui haldussuhetes mõistlikult usaldatava õigusnäivuse, millest tulenevalt on registrikandel oluline roll õigus- ja käibekindluse tagamisel. Seetõttu peab omaniku ja kasutusõigsue kanne vastama tegelikule tsiviilõiguslikule olukorrale. Tulenevalt liiklusseaduse § 77 lõikest 3 peab mootorsõiduki omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates. Seega, kuigi registriandmetel ei ole üldjuhul õiguslikku tähendust, näiteks ei tekita ega lõpeta registrikanne omandiõigust, peab liiklusregister oma eesmärkide täitmiseks ja avaliku usaldatavuse tagamiseks siiski kajastama tõeseid andmeid. Liiklusregistri ja sõiduki registreerimistunnistuse andmetest juhinduvad oma tegevuses nii Maksu- ja Tolliamet näiteks mootorsõiduki maksu nõudmisel kui ka Politsei- ja Piirivalveaamet näiteks mootorsõiduki kasutamise õiguse tõendamisel. Liiklusregistri andmeid võib liiklusseaidse § 77 lõike 3 kohaselt pidada tõendiks ka nende kohasena hoidmise nõude tõttu (andmete muudatusest tuleb anda teada 5 tööpäeva joksul). Nimetatust tulenevalt tuleb avaliku ülesande täitmisel eeldada liiklusregistri admete õiguspärasust ning vastustaja on põhejdnatult kogunud andmeid sõiduki kasutus- ja omandiõiguse kohta liiklusregistrist ja nõudnud kaebajalt sõiduki tehnilise passi esitamist. Liiklusregistri kanne ei tähenda küll, et välistatud oleks kaebaja poolt kirjeldatud olukord, kus kanded ei peelegda tegelikke omandisuhteid, kuid praegusel juhul ei ole esitatud selliseid andmeid, mis annaksid alust pidada kandeid ebaõigeteks, kuivõrd puuduvad dokumendi, mis kinnitaksid OÜ Sulevi Autoäri kasutusõiguse olemasolu. Ei ole ka eluliselt usutav, et OÜ Koiduke, mis on kaebaja esindaja isaga seotud ettevõte, oleks kandnud kaebaja esindaja liiklusregistrisse sõiduki kasutajana olukorras, kus vastav kasutusõigus oleks puudunud. 10(12)

3-24-3013 14.5 Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on esitanud toetuse kasutamise õiguspärasuse seisukohalt olulist tähtsust omavate asjaolude kohta ebaõiget teavet ja on asjakohast teavet varjanud. Kaebaja on varjanud vastustaja eest teavet, mis seondub sõiduki Volkswagen e-Up tegeliku kasutamisega ning esitanud vastustajale tegeliku kasutusõiguse varjamise eesmärgil OÜ Sulevi Autoäri ja kaebaja vahel sõlmitud rendilepingu. Menetluses on leidnud tuvastamist, et nimetatud leping on näilik, kuna OÜ Sulevi Autoäri kasutusõigus ei leidnud tõendamist. Seevastu leidis tõendamist asjaolu, et kaebaja esindajal oli sõiduki kasutusõigus olemas. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et sõidukit kasutati kaebaja poolt projekti raames, siis tuleb eeldada ka kaebaja kasutusõiguse olemasolu. Kohus on ka välja toonud, et kaebaja ei esitanud vastustajale menetluses nõutud dokumente, mille alusel oleks vastustaja saanud kasutusõigse olemasolu kontrollida. Vastustaja on oma nõudmised esitanud selgelt ning kaebajal ei saanud tekkida kahtlust, millistel põhjustel dokumentide esitamist nõutakse. Seega on kohtu hinnangul täidetud meetme määruse § 19 lõike 1 punktis 3 sätestatud eeldused toetuse tagasi nõudmiseks. Sätte kohaselt võib EIS teha toetuse osalise või täies ulatuses tagasi nõudmise otsuse, kui toetuse saaja on projekti ellu viimisel esitanud ebaõiget teavet või jätnud teabe esitamata.

11(12)

3-24-3013

MENETKUSKULUD

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.