Wasp Consult OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 17.12.2024 otsuse nr 6-1/124 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Wasp Consult OÜ, esindaja v-adv Tõnis Loorits Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo
Menetluse alus ringkonnakohtus
WASP Consult OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Wasp Consult OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-145.
2.Jätta Wasp Consult OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-145 muutmata.
3.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) keeldus 17.12.2024 otsusega nr 6-1/124 Wasp Consult OÜ 10.09.2024 esitatud taotluse alusel tegevusloa muutmisest, tunnistas kaebaja tegevusloa nr FIU000103 usaldushalduse ja äriühingute teenuse pakkumiseks kehtetuks ning kustutas nimetatud loaga seotud majandustegevuse registri andmed alates haldusakti väljastamisest, sest ettevõte ei vasta kontrollieseme asjaolule ega kõrvaldanud mittevastavust selleks 17.05.2024 ettekirjutusega nr 6-2/33-1 antud tähtaja jooksul, mis ei olnud lühem kui 30
3-25-145 päeva. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb ka kaebaja 10.09.2024 esitatud tegevusloa muutmise taotluse menetlus.
2.Wasp Consult OÜ (kaebaja) esitas 17.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB 17.12.2024 otsuse tühistamiseks.
3.Kohus jättis 23.01.2025 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale 10-päevase tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada ja võimalusel tõendada RAB 17.12.2024 otsusest teadasaamise aega või esitada põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
4.Kaebaja esindaja vandeadvokaat Tõnis Loorits selgitas 06.02.2025 avalduses, et RAB ei ole vaidlustatud haldusakti talle kui kaebaja esindajale kätte toimetanud. Kaebaja edastas üllatuslikult tehtud haldusakti esindajale 18.12.2024. Sellest päevast hakkas kaebetähtaeg kulgema ja 17.01.2025 esitatud kaebus on seega tähtaegne. Sama esindaja esindas kaebajat ka asjas nr 3-24-1814, milles vaidlustati RAB 17.05.2024 ettekirjutust nr 6-2/33-1, mille täitmata jätmine on praeguses asjas vaidlustatud haldusakti andmise aluseks. Sama esindussuhe on läbi kümnete kohtumenetluste RAB-le teada ja kaebaja väljendas poolte kirjavahetuses korduvalt soovi igal juhul advokaadist esindajat kasutada. Seega pidi RAB teadma, et kaebaja juhatuse liige ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg-st 21 tuleneva lepingulise esindaja olemasolul dokumentide kättetoimetamiseks õige isik. Kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud, siis palus kaebaja tähtaja ennistada, sest õiguslik ebaselgus ja sellest tulenevalt kaebetähtaja ületamine on põhjuslikus seoses RAB enda eksitava ja hea halduse tava põhimõtete suhtes eksliku tegevusega. Kui RAB oleks edastanud vaidlustatud haldusakti esindajale, poleks vaidlust kaebetähtaja osas tekkinud. Kui RAB-l tekkis kahtlus, kas kaebajal on esindaja, pidanuks ta seda kontrollima.
5.RAB leidis 17.02.2025 avalduses, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja kaebaja välja toodud põhjused ei ole ennistamise aluseks. Kaebaja esitas 10.09.2024 majandustegevuse registri (MTR) kaudu tegevusloa muutmise taotluse, et täita RAB ettekirjutust. Juhatuse liikmete koosseisu sooviti muuta selliselt, et ainsaks juhatuse liikmeks jääb OM ning omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks saab JM. Teenuse pakkumise eest vastutavaks isikuks, kontaktisikuks ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohaldamise eest vastutavaks isikuks määrati samuti OM. Seotud isikute alla on kaebaja lisanud ka HR, kuid tema roll ettevõttes on jäetud määramata. Äriregistri andmetel on kaebaja e-posti aadressiks XXX. MTR-i keskkonnas on märgitud e-posti aadressideks: YYY, XXX, CCC. Tegevusloa menetluse raames pidas RAB kirjavahetust JM, OM ja HRga, vandeadvokaat Tõnis Loorits ei olnud ühegi kirja saajaks. Kirjavahetusest nähtub, et HR on 15.11.2024 kirjas märkinud, et soovib õigusnõustaja abi, kuna õigusnõustaja kasutamine kohtueelse ärakuulamisõiguse sisulisel teostamisel on tema hinnangul vältimatu, kuid seejuures soovis ta menetlusse kaasata vandeadvokaat JKe. Kaebaja ei andnud haldusmenetluses teada, et teda esindaks vandeadvokaat Tõnis Loorits. RAB-le ei tulene ühestki õigusaktist kohustust ja RAB ei saa eeldada, et menetlusosalisel on lepinguline esindaja, sest esindaja on menetlusosalist varem teistes vaidlustes esindanud. RAB-l ei ole kohustust ja pigem ei ole õigust saata otsust igaks juhuks veel kellelegi, keda kaebaja ei ole otsesõnu enda esindajaks nimetanud. Eriti veel olukorras, kus kaebaja ise on menetluse kestel soovinud esindajaks teist vandeadvokaati ja pigem on ise kaudselt välistanud vandeadvokaat Tõnis Looritsa esindusõiguse praeguses asjas ja avaldanud järjepidevalt soovi kaasata esindajaks vandeadvokaat JK. 2(7)
3-25-145 HMS § 13 lg 2 järgi antakse esindusõigus haldusmenetluses kirjaliku volitusega. Praeguses menetluses ei olnud kaebaja edastanud RAB-le Tõnis Looritsa volikirja ega kinnitanud tema esindusõigust, samuti ei olnud ta avaldanud soovi, et teda esindaks vandeadvokaat Tõnis Loorits. Seda arvestades ei olnud RAB-il võimalik isegi eeldada, et ka selles menetluses on kaasatud kaebaja esindajana Tõnis Loorits. Kaebaja sai RAB 17.12.2024 otsuse kätte 17.12.2024, seetõttu hakkas kaebetähtaeg kulgema samast päevast (HKMS § 46 lg 1) ja kaebus tulnuks esitada hiljemalt 16.01.2025. Arvestades kaebajaga seotud varasemaid kohtuvaidlusi, pidi kaebajale olema teada, millal hakkab kaebetähtaeg kulgema, ja lisaks pidi see teada olema ka tema vandeadvokaadist esindajale. See, kui kaebaja ise edastab enda esindajale otsuse selle kättesaamisele järgneval päeval, ei muuda kaebetähtaja kulgu ega saa olla kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebetähtaja ületamine toimus kaebajast endast tulenevatel põhjustel. Kaebaja põhjendus on ennast õigustav ja otsitud.
6.Tallinna Halduskohus luges 19.03.2025 määrusega Wasp Consult OÜ kaebuse esitatuks kaebetähtaega rikkudes (resolutsiooni p 1); jättis Wasp Consult OÜ kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2); lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3); tagastas kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (resolutsiooni p 4); jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 5). HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HMS § 25 lg 1 sätestab, et haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 sätestab, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 p 3 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. RAB esitatud dokumendiregistri väljavõttest nähtub, et RAB edastas oma 17.12.2024 otsuse kaebaja e-posti aadressidele CCC, XXX ja QQQ 17.12.2024 kl 14.48. Äriregistri andmetel on e-posti aadress XXX kaebaja äriregistrijärgne e-posti aadress. Seega tuleb vaidlusalune otsus lugeda HMS § 27 lg 2 p 3 alusel kaebajale kätte toimetatuks 17.12.2024. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei ole mingil põhjusel sel ajal otsust kätte saanud. Kättetoimetamise aega arvestades tulnuks kaebus otsuse peale esitada kohtule 16.01.2025. Kaebaja esitas kaebuse 17.01.2025, seega HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaega rikkudes. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebus on tähtaegne. RAB esitatud selgitused ja tõendid kinnitavad, et vandeadvokaat Tõnis Loorits ei olnud vaidlusaluse otsuse andmise haldusmenetluses kaebaja esindajaks. Kaebaja ei ole seda haldusmenetluses kordagi väitnud ega vastavat volikirja esitanud, seega ei pidanud RAB seda eeldama ega talle mingeid dokumente edastama. See, et vandeadvokaat Tõnis Loorits on mingites menetlustes kaebajat esindanud, ei tähenda, et sellise esindusõiguse olemasolu tuleb igas haldusasjas eeldada. Oma esindaja äranäitamine ja esindusõigust tõendava volikirja esitamine on menetlusosalise enda kohustus. Seetõttu ei saa praeguses asjas kaebetähtaja kulgema hakkamisel HMS § 25 lg-st 2 1 lähtuda.
3(7)
3-25-145 Olenemata sellest, kas RAB pidanuks edastama otsuse ka kaebaja võimalikule esindaja, ei muuda see kaebetähtaja kulgema hakkamist, sest kaebaja oli otsuse 17.12.2024 kätte saanud. Osaledes ise seadusliku esindaja kaudu aktiivselt haldusmenetluses, ei saanud kaebajal tekkida põhjendatud eeldust, et kaebetähtaeg hakkab kulgema alles otsuse kättetoimetamisest lepingulisele esindajale, mitte kaebajale endale ja tema seaduslikule esindajale. Kaebetähtaja ennistamiseks puudub alus. Kaebaja toodud põhjendused ei ole asjakohased. Kohus ei näe praeguses asjas mingit ebaselgust, mida RAB oleks põhjustanud ja mis oleks põhjuslikus seoses kaebetähtaja rikkumisega. RAB on suhelnud haldusmenetluses otse kaebajaga tema juhatuse liikme HR kaudu ning saatnud e-kirju kaebaja e-posti aadressidele XXX, CCC ja QQQ, kusjuures aadress XXX on kaebaja äriregistrijärgne e-posti aadress, aadress CCC on kaebaja juhatuse liikme HR e-posti aadress, millelt juhatuse liige on korduvalt ka ise RAB-ga suhelnud, ja aadress QQQ on kaebaja endise juhatuse liikme OM (oli äriregistri andmetel juhatuse liikmeks kuni 23.12.2024) e-posti aadress. RAB ei ole suhelnud vaidlusaluse otsuse andmise haldusmenetluses kaebaja väidetava esindaja vandeadvokaat Tõnis Looritsaga ega talle mingeid dokumente saatnud. Kaebaja ei ole haldusmenetluses Tõnis Looritsale kui oma esindajale viidanud ega palunud RAB-l talle dokumente edastada. Samuti ei ole Tõnis Loorits ise selles haldusmenetluses RAB-ga suhelnud, avaldusi ega arvamusi esitanud ega taotlenud dokumentide kättetoimetamist temale. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, millist RAB käitumist ja miks peab kaebaja hea halduse tavaga vastuolus olevaks ja ebaselgeks. Esindaja äranäitamine on menetlusosalise enda kohustus, mitte ei pea haldusorgan hakkama menetlusosalise võimalikke esindajaid ära arvama ja neid taga otsima. Mingit üllatuslikku käitumist RAB poolt ei esinenud. Hoopis kaebaja käitub üllatuslikult, kui heidab RABle tagantjärele ette, et otsus tulnuks kätte toimetada tema esindajale, kes ei olnud haldusmenetluses kaebaja esindajana osalenud. Kaebaja avaldas küll haldusmenetluses soovi advokaadist esindajat kasutada, kuid ei ole Tõnis Looritsale ega ühelegi teisele advokaadile peale JK viidanud, kuid ka JK ei ole kaebaja esindajana haldusmenetluses tegutsenud. Seega ei pidanud RAB Tõnis Looritsale kaebajat puuduvat haldusakti saatma ja kaebajal puudus põhjendatud alus eeldada, et RAB peaks seda tegema. Kaebetähtaja ennistamist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja edastas vaidlusaluse otsuse oma esindajale järgmisel päeval. Tegemist on kaebaja ja tema esindaja vahelise suhtega ning kaebajast sõltuva asjaoluga. Vajadusel saanuks esindaja kaebajalt üle küsida, millal RAB vaidlusaluse otsuse talle kätte toimetas. Kogenud vandeadvokaadi ja halduskohtumenetluses osalejana ei saanud esindajal tekkinud põhjendatud arvamust, et kaebetähtaeg hakkab kulgema kaebaja poolt haldusakti temale kätte toimetamisest. Isegi kui vastab tõele väide, et kaebaja edastas otsuse oma esindajale alles 18.12.2024, ei muutnud see kaebuse tähtaegset esitamist raskendatuks ega võimatuks. Kaebuse esitamiseks oli aega 29 päeva, mida ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Seevastu kaebaja või tema esindaja hooletus või eksimus tähtaja arvutamisel ei õigusta kaebetähtaja ennistamist. RAB otsuses oli viide vaidlustamise korrale välja toodud (RahaPTS § 55 lg 5 kohaselt on Rahapesu Andmebüroo antud haldusakti või sooritatud toimingute vaidlustamiseks õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 1 sätestatud korras), seega ei saa kaebaja ega tema esindaja tugineda ka sellele, nagu nad ei oleks kaebetähtajast teadnud. Neil põhjustel jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Menetlus kuulub HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel lõpetamisele. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). 4(7)
3-25-145
7.Wasp Consult OÜ esitas 03.04.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 19.03.2025 määrusele, milles vaidlustab määruse täies ulatuses. Kohus on eksinud asjaolude hindamisel, leides, et dokument tuli lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 3 alusel ja kaebus on esitatud hilinenult. Kohtu käsitus, et T. Loorits ei olnud vaidlusaluse otsuse andmise haldusmenetluses kaebaja esindajaks, on ebaõige. Esindusõigust kinnitav volikiri oli edastatud vastustajale juba aastaid tagasi ja volituste lõppemisest pole vastustajale teatatud. Volikirja olemasolu pidi olema vastustajale nähtav ka kaebaja kohta peetavast haldusmenetlustoimikust. Esindusõiguse olemasolu pidi olema eluliselt tuletatav ka asjaolust, et sama esindaja on esindanud kaebajat ja tema ühinguid ligi 70 haldusakti vaidlustamisel, käimasolevates halduskohtumenetlustes (haldusasjad nr 3-23-1936 ja nr 3-24-1814), volitatud esindaja on pidanud vastustajaga kaebaja nimel varem arvukalt kirjavahetusi jne. Kaebaja, tema ühingute, lepingulise esindaja ja vastustaja vaheline kokkupuude viimase 4 aasta jooksul ei ole abstraktne ega juhuslik. Kohus lähtub sellest, et varasemas ühes menetluses esindajaks olemine ei pea tekitama vastustajale arusaama esindaja olemasolust. Selline lähtepunkt on ebaõige. Kui kaebajat ja tema ühinguid on järjepidevalt ning katkematult esindanud viimase 4 aasta jooksul vandeadvokaat T. Loorits nii haldusmenetlustes kui ka halduskohtumenetlustes, siis peab olema igale keskmisele mõistlikule isikule selgelt mõistetav, et ta on seda ka selles haldusmenetluses. Seda enam, et kaebaja kinnitas advokaadi kasutamise soovi ja mainis sellega seoses ära ka lepingulise esindaja nime. HMS § 13 lg 1 kehtestab esindaja kasutamise õiguse. Kaebaja on andnud kohtueelselt selgelt märku soovist kasutada igal juhul esindajat. Kirjavahetusest saab järeldada, et kui kaebaja suhtes tehakse negatiivne haldusakt, siis on esindajaks T. Loorits (vt vastustaja 17.02.2025 seisukohad, lisad 2–12 tervikuna). Kui vastustajale jäi see selgusetuks, oli hea halduse põhimõtetest, PS §-st 14 ja HMS §-dest 6 ja 36 tulenevalt vastustaja kohustus esindaja isik üle täpsustada, mitte saata õiguseid piirav haldusakt esimesele võimalikule aadressile, eirates HMS § 25 lg-st 21 tulenevat kohustust ja luues sellega eelduse uueks õiguseid riivava olukorra tekkeks. Ekslik on ka kohtu järeldus, et kaebajale on toimetatud vaidlustatav otsus kätte 17.12.2024. Vastustaja on esitanud tõendi selle kohta, et kaebajale on edastatud dokument 17.12.2024, kuid vastustaja ei ole tõendanud, et dokument on sellel kuupäeval ka reaalselt kaebajani jõudnud. Kui vastustaja soovib sellele tugineda, siis tuleb vastustajal seda tõendada (ehkki esindajale ei ole ikka seda edastatud). Kohtu järeldus antud küsimuses on oletuslik, mitte faktipõhine. Poolte vahel ei saa olla vaidlust, et dokument toimetati kätte hiljemalt 18.12.2024, millest algas ka HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30 päevase kaebetähtaja kulgemine ja mille jooksul kaebaja ka enda kaebeõigust tähtaegselt teostas. Kohus on eksinud asjaolude hindamisel, leides, et käesoleval juhul puudub põhjendus HKMS § 71 lg 1 mõistes alternatiivselt kaebetähtaja ennistamiseks. Kirjavahetusest, koosmõjus kaebaja ja vastustaja varasemate menetluste ning käimasolevate kohtumenetlustega, on ilmne, et negatiivse haldusakti puhul on kaebaja esindajaks endiselt T. Loorits.
5(7)
3-25-145 Riigikohus on seoses e-kirja teel teate edastamise ja kättetoimetamisega selgitanud: „Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.“ (RKTKo nr 3-2-1-123-07, p 12). Ka antud praktika, koosmõjus hea halduse põhimõtte ja õiguskantsleri selgitustega dokumendi kättetoimetamise eesmärgist, toetab kaebaja käsitust ja loogikat, et otsust ei olnud kaebajale kätte toimetatud enne 18.12.2024, kui kaebajal oli sellega võimalik reaalselt tutvuda ja kaebaja täitis HMS § 25 lg-st 21 tuleneva kohustuse vastustaja eest ise ära.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 19.03.2025 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.
10.RahaPTS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades RahaPTS-i erisusi. Dokumentide kättetoimetamise osas RahaPTS erisusi ei sisalda. Olukorras, kus menetlusosaline kasutab HMS § 13 lg 1 alusel haldusmenetluses esindajat, tuleb toimetada dokumendid igal juhul kätte esindajale, sest kui haldusorganile ei ole tehtud teatavaks esindusõiguse piiramist, siis on esindajal menetluses menetlusosalisega võrdsed õigused (vrd HKMS § 31 lg 2). Eeltoodu kehtib mõistagi üksnes tingimusel, et esindajale volituse andmine ja volituse tähtaeg ning esindusõiguse ulatus on haldusorganile teatavaks tehtud (HMS § 13 lg 2). Kaebaja väide, et vastustaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et jälgida, kas kaebajal on haldusmenetluses esindaja või mitte, on asjakohatu. Sellist kohustust ei tulene vastustajale ühestki õigusaktist (vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 11 lg 6, § 2 lg 6, HMS § 25 lg 1, § 27 lg 1, § 27 lg 2 p-d 1–3), vaid kaebaja peab esindaja määramisel ise olema hoolas, et esindaja andmed ja volikiri jõuaks menetlejani. See, et kaebaja volitatud esindaja on mõnes teises haldusmenetluses või kohtumenetluses on olnud üks advokaat, ei tähenda, et sama advokaadi esindus laieneb automaatselt kõigile toimuvatele haldusmenetlustele. Menetlusosaliste kirjavahetusest nähtub, et kaebaja ei ole vaidlusaluses haldusmenetluses esindajana nimetanud T. Looritsat.
11.Esindaja abi kasutamine ei muuda isiku menetluslikku staatust ega mõjuta tema tehtud või tema suhtes tehtud toimingute õiguslikku tähendust. Kui menetlusosaline kasutab haldusmenetluses esindaja abi, siis tuleb haldusorganil küll toimetada dokumendid igal juhul kätte mh esindajale, kuid dokumendi esindajale kättetoimetamise aeg saab kaebetähtajast kinnipidamise kontrollimisel omada tähtsust üksnes juhul, kui dokumenti ei olnud menetlusosalisele endale varem kätte toimetatud (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2021 määrus nr 3-20-2559, p-d 15–17).
12.Kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu. Elektroonilist kättetoimetamist reguleerib HMS § 27. Dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 1 ls 1). HMS § 27 lg 2 p 3 näol on tegemist nn kättetoimetamisfiktsiooniga ning elektronposti 6(7)
3-25-145 aadressi omajal on hoolsuskohustus ise tagada, et ta saab sellele aadressile saadetud dokumendi kätte. Seega ei ole dokumendi kättetoimetatuks lugemiseks nõutav adressaadi aktiivne tegevus, näiteks kättesaamiskinnituse saatmine või toimingud asjakohases infosüsteemis. 01.02.2018 jõustunud HMS-i muudatused sidusid äriühingu ning advokaadi puhul haldusakti elektroonilisel kättetoimetamisel kättetoimetamise aja selle kohta teate edastamisega äriregistrisse kantud või isiku avaldatud elektronposti aadressil (HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4, vt ka seaduseelnõu 497 SE seletuskirja1 lk-d 14 ja 16; kooskõlastustabeli p 13, lk 6–7). Seejuures viitavad HMS § 27 lg 2 p-d 3 ja 4 otsesõnu dokumendi või teate edastamisele, mitte kinnituse saatmisele haldusakti kättesaamise kohta, dokumendi avamisele või vastuvõtmisele, nagu HMS § 27 lg 2 p-des 1 ja 2. Vastupidist ei saa järeldada ka HMS-i muutmise seaduse eelnõu materjalidest (vt 497 SE seletuskirja lk-d 10, 14, 16). Kooskõlastustabeli kohaselt tegi Riigikohus ettepaneku lugeda äriühingute puhul haldusakt kättetoimetatuks kolmandal päeval alates teate edastamisest registris märgitud aadressile, kuid selle ettepanekuga ei arvestatud (kooskõlastustabeli p 13, lk 6–7). Seega oli seadusandja eesmärk sätestada elektroonilise kättetoimetamise aeg konkreetselt ning tagada õigusselgus.
13.Kaebaja viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07 puudutab olukordi, kus isikule ei tehtud haldusakti teatavaks, ja elektroonilist kättetoimetamist enne HMS § 27 lg 2 muudatusi. Sellele, et otsus on tehtud tänasest erinevas õiguslikus ja tehnoloogilises ruumis, kinnitab otsuse p-s esitatud põhjendus: „Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-püsiühendus või mitte.“ Puudub mõistlik põhjus eeldada, et kaebajal ja tema seaduslikel esindajatel puudunuks 17.12.2024 võimalus keset tööpäeva laekunud e-kirjadega samal päeval tutvuda. Iseäranis, kui kaebaja äriregistris viidatud internetiaadressil on märgitud reklaamina: „Osta oma firma juba täna, tehing mõne tunni jooksul!“.2 Arvestades kaebetähtaja pikkust ja kaebaja kogemust nii haldus- kui kohtumenetluses, ei saanud kaebetähtaja range kohaldamine halduskohtu poolt sisuliselt riivata ka kaebaja põhiseaduslikku kaebeõigust.
14.Määruses kajastatud füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel nende nimed initsiaalidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 497 SE, kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/691dc0df-3588-485f-8558-617f23e68ac5/
https://wasp.ee/
veebis:
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.