Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene 6. märts 202, Tartu 3-24-3242
Haldusasi
OÜ Reparo Ehitus kaebus Kohtla-Järve Linnavalitsuse
8.oktoobri 2024. a pakkumuse tagasilükkamise otsuse ja vaidlustuskomisjoni 18. novembri 2024. a otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2025. a otsus OÜ Reparo Ehitus apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Reparo Ehitus Vastustaja – Kohtla-Järve linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2024. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 17. märts 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsusega lükati riigihankemenetluses „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ tagasi OÜ Reparo Ehitus pakkumus tagasi põhjendusel, et pakkuja poolt esitatud spetsialist ei vasta hanketingimustele, mille järgi peab pakkuja meeskonnas olema isik, kellel on elektriinseneri kutsetunnistus vähemalt tase 6 või sellega samaväärne.
2.Pärast edutut kohtueelset menetlust (vaidlustus jäeti rahuldamata vaidlustuskomisjoni 18. novembri 2024. a otsusega) esitas OÜ Reparo Ehitus kaebuse, milles palus tühistada pakkumuse tagasilükkamise otsus ja vaidlustusotsus. Kaebuse kohaselt on riigihanke alusdokumentides nõutud, et pakkuja meeskonnas oleks elektriinsener tasemega 6 või sellega samaväärse tasemega,
kusjuures välistatud on A pädevusklassi samaväärsus. Vastustaja on lähtunud ekslikust eeldusest, et kui välistatud on A-klassi pädevustunnistus, siis on automaatselt keelatud ka B-klassi pädevustunnistus. Kaebaja oli esitanud hankemenetluses B-klassi pädevustunnistuse ning leiab, et see on samaväärne elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega.
3.Tartu Halduskohtu 13. jaanuari 2025. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Riigihanke alusdokumentides oli vastavustingimuste osas „pakkuja meeskond“ p-s 2 ette nähtud, et pakkuja kui peatöövõtja peab ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks kaasama järgnevad eriosade spetsialistid või objektijuhid: „ c) vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon – vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“.
3.2.Kuna kaebaja riigihangete alusdokumente ei vaidlustanud, tuli sellest nõudest lähtuda.
3.3.Kohus möönis, et hankija märkis vastavustingimuste samaväärsuse osas üksnes seda, et ei loe A-klassi pädevustunnistust samaväärseks ning ei välistanud samas madalamaid pädevustunnistuse klasse nagu B, B1 ja C. Sellest ei saa siiski järeldada, et madalama klassi pädevustunnistused ei olnud välistatud. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses hankedokumentide vastavustingimuste p 2 alapunktis c sisuliselt välistatud pädevustunnistuste samaväärsus, sest Aklassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevuse tase majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määruse nr 88 „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (määrus nr 88) mõttes. Määruse nr 88 § 8 järgi on elektrivaldkonna pädevustunnistuste klassid A, B, B1 ja C. Selle paragrahvi lõigetes 2-5 märgitud konkreetse klassi pädevustunnistusega lubatud käidu- ja elektritööde tegevuste ulatus erineb. See viitab pädevusklasside hierarhilisele ülesehitusele. Erinevate pädevustunnistuste klasside saamine eeldab erinevat kompetentsi ning töökogemust.
3.4.Elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsus on tõendatud määruse nr 88 § 4 lg 5 järgi alates elektriala kutsetasemest 6 või vastava ulatusega pädevustunnistusega. Kohus leidis, et põhjendamatu on hankija seisukoht, et pädevustunnistused ja kutsetunnistused ei ole samaväärsed. Määruse nr 88 mõttes peetakse kutsetunnistust ja pädevustunnistust võrdväärseteks.
3.5.Kuigi kohus kahtleb, kas pädevustunnistuse samaväärseks lugemise välistamine oli õiguspärane ja möönis, et selliselt kehtestatud vastavustingimustega muudeti pädevustunnistuse abil kompetentsuse tõendmaine sisuliselt võimatuks, ei saanud halduskohtu hinnangul kohus ja hankija kalduda kõrvale sellest, et tegemist oli kehtiva eelhaldusakti tingimustega, mis oli pooltele täitmiseks kohustuslik.
3.6.Hankijal ei olnud kohustust B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust hinnata, sest A-klassi pädevustunnistuse välistamisega oli madalamate pädevustunnistuste arvestamise võimalus välistatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ Reparo Ehitus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus leidis, et määruse nr 88 mõttes on kutsetunnistused ja pädevustunnistused võrdväärsed. Seega oleks tulnud arvestada kaebaja esitatud B-klassi pädevustunnistust.
4.2.Kohus ei kasutanud võimalust minna mööda õigusvastasest ja konkurentsi piiravast tingimuse rakendamisest läbi selle kaebaja kasuks tõlgendamise. Grammatiliselt tõlgendades välistas vastustaja alusdokumentides üksnes A-pädevusklassi tunnistuse, mitte aga Bpädevusklassi tunnistuse. 2
4.3.On arusaamatu, mis alusel on halduskohus läinud kaugemale hankija poolt kirjapandust ning asunud täiendavalt tõlgendama midagi, mida alusdokumentides ei sisaldu, st leidnud, et B-klassi pädevustunnistus ei ole samaväärne. Alusdokumente ei saa tõlgendada meelevaldselt, tuletades, et nendes on sätestatud midagi, mida seal tegelikult ei ole.
4.4.Kui hankija sooviks oli seada tingimus, mille kohaselt nõutud kompetents ei ole samaväärne ühegi pädevustunnistusega, siis oleks pidanud hankija selle niimoodi ka sõnastama.
4.5.Pädevustunnistuste süsteem ei ole hierarhiline ega nõua, et A-pädevustunnistuse saamiseks peab isikul tingimata olema B-pädevustunnistus. Erinevad pädevustunnistused tõendavad lihtsalt isiku erinevaid pädevusi ja õigusi konkreetseid elektritöid teha. Kaebaja on selgitanud, et teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnisuse omamine, kuid kohus ei ole seda arvesse võtnud.
4.4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg 4 on vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata, kuna annab õigusvastasele eelhaldusaktile seaduse jõu ja piirab kaebeõigust ning ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõttega ega proportsionaalne. Samuti on see vastuolus Euroopa Liidu õigusest direktiivi nr 89/665 art 1 lg 1 kolmanda lõiguga.
5.Kohtla-Järve linn palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Pakkumuse esitamisega nõustus kaebaja alusdokumentides esitatud tingimustega.
5.2.Kuna alusdokumente polnud vaidlustatud, oli nende järgimine pakkujale kohustuslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Selles asjas on vaidluse all, kas kaebaja poolt hankemenetluses esitatud B-klassi pädevustunnistus on samaväärne alusdokumentides nõutud elektriinseneri tasemega 6. Erinevate asja materjalides kasutatud terminite mõistmiseks viitab ringkonnakohus kõigepealt seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 10 lg-le 2, mille järgi võib isik oma kompetentsust tõendada muuhulgas kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Seega on kutsetunnistus ja pädevustunnistus erinevad mõisted.
7.1.Vastustaja oli alusdokumentides nõudnud tugevvoolu puhul pakkujalt vähemalt elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega isiku olemasolu. Määruse nr 88 § 4 lg 9 sätestab, et isik, kellele on väljastatud elektriala 6. taseme kutsetunnistus, võib teha ja juhtida mistahes elektripaigaldistes tehtavaid elektri- ja käidutöid ning 3. ja 2. liigi kuni 250 amprit (kaasa arvatud) peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldistes projekteerida ja teha auditit vastavalt kutsetunnistusega antud kutsekvalifikatsioonile.
7.3.Selgesõnaliselt on vastustaja alusdokumentides välistanud A-pädevusklassi tunnistusega isiku nõuetele vastavuse. Määruse nr 88 § 8 lg 2 järgi annab A-klassi pädevustunnistus õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldistes. B-klassi pädevustunnistus, mille on esitanud kaebaja, annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises (määrus nr 88, § 8 lg 3). 3
7.4.Kui võrrelda eeltoodud regulatsioonidest nähtuvat 6. taseme kutsetunnistust (mida nõudis vastustaja), A-klassi pädevustunnistust (mille vastustaja välistas) ning B-klassi pädevustunnistust (mille esitas kaebaja) ja nende omamisega kaasnevaid õigusi, siis on võimalik nende erisused kokku võtta järgmise tabelina:
6.taseme kutsetunnistus A-klassi pädevustunnistus B-klassi pädevustunnistus Käidu- ja elektritööde Käidu- ja elektritööde Käidu- ja elektritööde tegemine ja juhtimine juhtimine mistahes juhtimine madalpingelistes mistahes elektripaigaldistes elektripaigaldistes elektripaigaldistes Auditi tegemine 3. ja 2. liigi Auditi tegemine mistahes Auditi tegemine kuni 250-amprilise elektripaigaldistes madalpingelistes peakaitsme nimivooluga elektripaigaldistes madalpingepaigaldistes Eelnevas lahtris nimetatud madalpingepaigaldistes projekteerimine Sellest võrdlusest nähtub selgelt, et nende kompetentsi tõendavate dokumentidega kaasnevad õigused on erinevad. Pädevustunnistusega kaasneb üksnes käidu- ja elektritööde juhtimise ja auditi tegemise õigus (A-klassi tunnistuse puhul kõikides elektripaigaldistes ning B-klassi tunnistuse puhul madalpingelistes elektripaigaldistes). Seevastu 6. taseme kutsetunnistuse omaja võib lisaks mistahes elektripaigaldistes käidu- ja elektritööde juhtimisele ka neid töid ise teha. Samuti võib ta 3. ja 2. liigi kuni 250 amprilise peakaitsme nimivooluga madalpingepaigaldisi projekteerida. Seda arvestades leiab ringkonnakohus, et 6. taseme kutsetunnistusega ning A- ja B-klassi pädevustunnistusega isikute õigused on erinevad ning ei A- ega B-klassi pädevustunnistusega isikute kvalifikatsiooniga kaasnevad õigused ei ole samaväärsed 6. taseme kutsetunnistusega kaasnevate õigustega. Seega ei ole B-klassi (ega ka A-klassi pädevustunnistus) samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega.
8.Asjaolu, et alusdokumentides oli hankija nõudnud vähemalt elektriinseneri 6. taseme või sellega samaväärse kvalifikatsiooni olemasolu ning selgesõnaliselt välistanud üksnes A-klassi pädevustunnistuse samaväärsuse, ei oma eelnevat arvestades määravat tähtsust. Eeltoodud võrdlusest nähtub selgelt, et ei A- ega kaebaja esitatud B-klassi pädevustunnistuse omaja kvalifikatsioon ei ole samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega, kuna neil puudub ise tööde tegemise õigus ning samuti projekteerimise õigus. Vähemalt 6. taseme kutsetunnistusega samaväärseks saaks lugeda ilmselt 7. ja 8. taseme kutsetunnistuse (määruse nr 88 lg 4 p 10). Seega asjaolu, et vastustaja oli selgesõnaliselt välistanud üksnes A-klassi tunnistuse samaväärsuse, ei tähenda, et grammatilise tõlgenduse järgi võiks B-klassi tunnistus olla samaväärne. Selline tõlgendus ei ole hankija poolt kirjapanekust kaugemale minek, nagu väidab kaebaja vaid üksnes tingimuse „6. klassi kutsetunnistusega samaväärne“ sisustamine.
9.Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et viimane ei välistanud alusdokumentides kõiki pädevustunnistusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et see, et vastustaja ei välistanud selgesõnaliselt kõiki pädevustunnistusi, ei tähenda, et selgesõnaliselt välistamata pädevustunnistusega isik oleks samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega isikuga. 4
10.Kaebaja nägemusega, et 6. taseme kutsetunnistuse nõue on õigusvastane ja konkurentsi piirav, ringkonnakohus ei nõustu. Vastustaja nõutud 6. taseme kutsetunnistusega kaasnevad õigused on märgatavalt laiemad ning vastustajal on õigus nõuda pakkujatelt sellise kompetentsi olemasolu, mis võimaldaks muuhulgas ise vajalikke käidu- ja elektritöid teha ning madalpingepaigaldisi projekteerida. Kuna riigihange oli suunatud lasteaia rekonstrueerimisele, võib pakkujalt madalpingepaigaldise projekteerimise kompetentsuse nõudmine olla igati põhjendatud nõue.
11.Küsimustel, kas pädevustunnistuste süsteem on hierarhiline või üksteist täiendav või kas mingi pädevustunnistuse saamise eelduseks on teise tunnistuse varasem omamine, ei ole eelnevat arvestades tähtsust. Kuna ükski pädevustunnistus ei hõlma kõiki neid tegevusi, milleks on õigus 6. taseme kutsetunnistusega isikul, siis ei ole ükski pädevustunnistus samaväärne 6. taseme kutsetunnistusega.
12.Kaebaja arvates on HKMS § 268 lg 4 vastuolus põhiseadusega ja direktiivi nr 89/665 art 1 lg 1 kolmanda lõiguga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. HKMS § 268 lg 4 sätestab, et isik ei saa hankeasjas tugineda haldusakti õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et see säte ei oma iseseisvalt määravat tähtsust, kuna see väljendab sisuliselt üksnes kehtiva haldusakti siduvuse põhimõtet, mis on sätestatud haldusõiguse üldnormina ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg-s 2. Selle sätte järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega isegi kui HKMS § 268 lg 4 kohaldamata jätta, tuleks ikkagi juhinduda HMS § 60 lg-st 2 ning leida, et riigihanke alusdokumendid kui eelhaldusakt on sõltumata selle õigusvastasusest täitmiseks kohustuslik (HMS-i kohaldatavuse osas eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele vt RKHKm 3-3-1-32-03 p 12 ja 3-3-1-12-05, p 11). Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt (RKHKo 3-3-1-50-09, p 13). Ringkonnakohus ei näe selles, et kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik sõltumata selle õigusvastasusest, ka midagi põhiseadusevastast. See ei tähenda, et haldusaktile oleks antud seaduse jõud, nagu väidab kaebaja. Selline põhimõte on vajalik selleks, et vältida vaidlusi haldusakti kohustuslikkuse üle olukorras, kus üks või teine menetlusosaline peab seda haldusakti õigusvastaseks. On ilmne, et olukord, kus isikud saavad vältida kehtiva haldusakti täitmist viitega selle õigusvastasusele, võib õiguskorras ja ühiskonnas laiemalt tekitada väga palju tõsiseid probleeme. Seepärast ongi mõistlik sätestada kehtiva haldusakti täitmiseks kohustuslikkuse põhimõte, kuid anda samas õiguste riive korral isikutele õigus selle haldusakti suhtes tühistamiskaebuse esitamiseks ja niiviisi selle kehtivusest vabanemiseks. Ka käesolevas asjas oli kaebajal võimalik riigihanke alusdokumente kui eelhaldusakti tühistamiskaebusega vaidlustada. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud arutlus õigusriigi põhimõtte tähendusest ei muuda eeltoodud normides sätestatud kehtiva haldusakti kohustuslikkuse põhimõtet põhiseadusevastaseks. Mis puudutab vastuolu direktiivi nr 89/665 art 1 lg 1 lõikega 3, siis ringkonnakohus ei näe ka vastuolu selle regulatsiooniga. Kokkuvõtlikult sätestatakse selles normis, et tagatud peab hankevaidluste kiire läbivaatamine. HKMS § 268 lg 4 seda ei takista.
13.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Kuna ringkonnakohtu otsuse põhjendused erinevad halduskohtu otsuse põhjendustest, tuleb halduskohtu põhjendused asendada ringkonnakohtu omadega. 5
Kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (3760 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.