Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23. jaanuaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve Linnavalitsus avaldas 20. juunil 2024 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine“ (viitenumber 280523) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Kohtla-Järve linnale esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh Reparo Ehitus Osaühing (kaebaja).
2.Kohtla-Järve Linnavalitsus lükkas 12. augusti 2024. a otsusega kõik pakkumused tagasi ja tunnistas 15. augusti 2024. a korraldusega nr 372 riigihanke kehtetuks. Kaebaja esitas 24.
3-24-3242 augustil 2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) eelnimetatud otsusele vaidlustuse ning VAKO tunnistas 20. septembri 2024. a otsusega nr 161-24/280523 otsuse kehtetuks.
3.Kohtla-Järve Linnavalitsus lükkas 8. oktoobri 2024. a otsusega kaebaja pakkumuse tagasi põhjendusel, et kaebaja poolt esitatud spetsialist ei vasta hanketingimustele.
4.Kaebaja esitas 17. oktoobril 2024 VAKO-le eelnimetatud otsuse peale vaidlustuse. VAKO jättis 18. novembri 2024. a otsusega nr 199-24/280523 kaebaja vaidlustuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 28. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsuse, millega lükati kaebaja pakkumus tagasi, ning VAKO 18. novembri 2024. a otsuse nr 199-24/280523.
6.Tartu Halduskohus võttis 29. novembri 2024. a määrusega Reparo Ehitus Osaühingu kaebuse menetlusse ning andis tähtajad vastustajale kaebusele vastamiseks ning VAKO-le vaidlustusmenetluse toimiku esitamiseks.
7.VAKO esitas kohtule 29. novembril 2024 vaidlustusmenetluse toimiku.
8.Vastustaja esitas kohtule 6. detsembril 2024 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus määras 10. detsembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
10.1.Hankija ei ole kinni pidanud enda seatud vastavustingimusest ning otsus ei ole kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-ga 3. Hankija on riigihanke alusdokumentides (RHAD) seadnud tingimuse, et pakkuja meeskonnas peab olema isik, kellel on vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 või sellega samaväärne, kusjuures välistatud on Apädevusklassi samaväärsus hankija seatud vastavustingimusega. Samaväärset välistust ei ole tehtud aga B-pädevusklassi kohta. Juhul, kui hankija sooviks oli seada tingimus, mille kohaselt nõutud kompetents ei ole samaväärne ühegi pädevustunnistusega, siis oleks pidanud hankija selle ka vastavalt seadma. Vaidluse esemeks ei ole hankija seatud tingimuste õiguspärasus, kuid jätkuvalt on ebaselge asjaolu, miks hankija sellise kitsenduse tegi, kuivõrd hankelepingu esemeks olevad tööd sellist piirangut ei nõua.
10.2.Hankija on jätnud ebaõigesti kaalutlemata samaväärsuse, lähtudes ekslikult eeldusest, et kui välistatud on A-klassi pädevustunnistus, siis on automaatselt keelatud ka B-klassi pädevustunnistus olukorras, kus tegemist ei ole hierarhilise süsteemiga ei pädevusklasside siseselt ega ka paralleelsete sertifitseerimissüsteemide vahel. Kaebaja hinnangul on hankija ja VAKO asunud RHAD-s sätestatud tingimusi laiendama ning on ebaõigesti jõudnud tulemuseni, et B-klassi pädevustunnistuse samaväärseks lugemine on välistatud. B-klassi pädevustunnistus on elektriinsener tase 6 kutsetunnistusega samaväärne.
10.3.B-klassi pädevustunnistusega tõendatav kompetents on hanke vajadusi arvestades hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks samaväärne hankija seatud nõudega. Hankija ei ole samaväärsust korrektselt hinnanud. Üksnes konkreetselt seatud välistus lubab hankijal
3-24-3242 automaatselt RHS § 114 lg 3 alusel mööda minna samaväärsuse kontrollist, kuivõrd see tähendab, et juhul kui pakutaval tootel või teenusel on nõutud sertifikaat, eeldatakse automaatselt pakkumuse vastavust. Ebaõige on hankija seisukoht, et A-pädevusklassi välistamisega välistati kogu pädevusklassi süsteem, mistõttu on hankija põhjendused selles osas vastuolus RHAD-ga.
10.4.Hankija otsusest võib järeldada, et välistamise aluseks oli üksnes Eesti Elektroenergeetika Seltsi (EES) arvamus, kuid selgesõnaliselt ei ole hankija seda ühelgi viisil selgitanud. Hankija on otsuses ühekülgselt tuginenud kutsetunnistusi väljastava EES üldsõnalisele hinnangule, mis ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kui ka pädevusklassi andva asutuse juhi selgitustega kooskõlas. Majandus- ja taristuministri 9. juuli 2015. a määrusega nr 88 kehtestatud „Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded“ (määrus nr 88) järgi on kompetentsuse tõendamiseks koolitusasutuse vastav tunnistus, kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus võrdväärsed. Kutsetunnistuse elektriinsener tase 6 ja B-pädevustunnistuse saamiseks esitatavad nõuded on sisuliselt samad. Mõlemal juhul eeldatakse kutse taotlejalt elektrialast kõrgharidust ja sama pikka erialase töö kogemust. EES selgituste puhul võib eeldada, et nad hindavad enda kutsetunnistust ülimuslikuks ja teiste konkureerivate organisatsioonide pädevustunnistustest olulisemaks. Hankija on sisuliselt jätnud põhjendamata, miks välistas hankija A-klassi pädevustunnistuse ehk millise hankelepingu täitmise osa tarbeks oli selline nõue vajalik.
10.5.Asjaolu, et üks A-klassi pädevustunnistuse saavutamise alternatiividest on muuhulgas määruse nr 88 § 9 lg 1 p 3 kohaselt B-klassi pädevustunnistus, ei muuda asjaolu, et A-klassi saamise eelduseks ei ole B-klassi olemasolu, kui on täidetud määruse nr 88 § 9 lg 1 p-de 1 ja 2 eeldused, kuivõrd need on alternatiiviks p-s 3 määratule. Seega ei ole tegemist rangelt vertikaalse süsteemiga, vaid pigem horisontaalse, valdkondlike pädevuste jaotuse süsteemiga, kus teatud pädevustunnistuse saamise eelduseks ei ole mõne teise pädevustunnistuse omamine.
10.6.Vastavustingimuses sätestatu puudutab kitsalt üksnes A-klassi pädevustunnistust, mistõttu tegelikkuses ei ole vastustaja B-klassi samaväärsust hinnanud. Olenemata hankija seatud põhjendamatust piirangust A-klassi pädevustunnistuse samaväärsusele ei väära see asjaolu, et praegusel juhul oli B-klassi pädevustunnistus nõutavate tingimustega samaväärne ning teiseks ei ole hankija B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sõnaselgelt välistanud. Vaidlusaluse riigihanke esemeks oleva hoone elektriprojektis esitatud tugevvoolupaigaldise andmetest nähtub, et hoone toitepinge on 230/400V vahelduvvool. Seega on tegemist madalpingelise elektripaigaldisega, milles tehtavaid elektri- ja käidutöid võib juhtida ka Bklassi pädevustunnistust omav isik. Elektriinseneri 6. taseme kutsetunnistusega ja B-klassi pädevustunnistusega tõendatav kompetents konkreetse hanke vajaduste jaoks on seega olulises osas kattuvad ehk samaväärsed. Konkreetse hanke konteksti arvestades (madalpingetööd) ei ole A- ega ka B-klassi pädevustunnistus kvalitatiivselt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistusest nõrgem.
10.7.Pakkumust tagasi lükates rikkus hankija põhjendamiskohustust, sest ei avanud asjakohaselt A-klassi pädevustunnistuse välistamise põhjuseid. Samuti ei ole hankija kaebajat enne otsuse tegemist nõuetekohaselt ära kuulanud ning kaebajal ei olnud võimalik enne otsuse tegemist olukorda selgitada. Materjalidest ei ilmne, mis alustel otsustas hankija kaebajalt selgitusi mitte küsida. Hankija on eiranud hea halduse põhimõtet, otsus ei ole läbipaistev ega põhjendatud. Ärakuulamisõigus ning läbirääkimised on kaks erinevat õiguslikku instituuti, mistõttu on arusaamatu, miks vastustaja üldse läbirääkimiste lubatavuse üle arutleb.
3-24-3242
11.Vastustaja jääb vaidlustuskomisjoni menetluses esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
11.1.Hankija välistas RHAD-s selgelt A-klassi pädevustunnistuse samaväärsuse ehk sellel ei olnud kutsetunnistusega elektriinsener tase 6 sama väärtust/ülesannet. Kuna A-klassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevustase elektrivaldkonnas, millega kaasneb õigus teha kõiki töid elektrivaldkonnas, sh neid töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus, siis Aklassi pädevustunnistusest madalam pädevustunnistus ei saa samuti täita vastavustingimust, sest ka B-klassi pädevustunnistusel ei ole sellisel juhul sama väärtust või ülesannet kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. VAKO on seda põhjendatult arvestanud ja otsuse tegemisel aluseks võtnud.
11.2.Vastavustingimus oli riigihangete alusdokumendi osa ning kaebajale teada alates registreerumisest. Kaebaja ei ole seda RHAD tingimust eraldi RHS § 189 lg 2 p-s 3 sätestatud tähtaja jooksul VAKO-s vaidlustanud, mistõttu pidi kaebaja sellest tingimusest pakkumuse esitamisel olenemata selle õiguspärasusest lähtuma. Pakkumuse esitamisega nõustus kaebaja tingimusega, et hankija ei loe A-klassi pädevustunnistust riigihankes samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. Seega ei oma mingit tähtsust asjaolu, kas isik, kes sellist pädevustunnistust omab, tegelikult võib või ei või teostada hankelepingu täitmiseks vajalikke töid. Sellise sisuga vaidlustus tulnuks esitada enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, mida kaebaja ei teinud. Seega pidi kaebaja selle tingimusega pakkumust esitades arvestama ega saa selle õiguspärasust pakkumuse esitamise järgselt kahtluse alla seada. Pakkumuse vastavust hinnatakse lähtudes vastavustingimuses toodud nõuetele. Selles menetlusetapis ei ole vastustajal kaalutlusõigust hindamaks, kas kaebaja poolt esitatud töötaja saab juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises või mitte. Oluline oli, kas pakkuja meeskonna liikmena esitatud spetsialisti pädevustunnistus vastas tingimusele.
11.3.Pädevustunnistuse ja kutsetunnistuse vastavuse osas arvestas hankija EES kui kutsetunnistusi väljastava organisatsiooni esindaja selgitusega, et need tunnistused ei ole võrreldavad. Pädevustunnistus tõendab põhiliselt isiku elektriohutuse alaseid teadmisi. Kutsetunnistus tõendab inseneriteadmiste ja oskuste olemasolu ning elektriohutuse alast kompetentsust ning sellele on märgitud ka spetsialiseerumine. Neid oskusi kontrollitakse esitatud tööde ja projektide alusel. Ka TTJA teabeleht viitas sellele.
11.4.Vastustaja nõustub VAKO otsuse seisukohaga, et A- ja B-klassi pädevustunnistused on mõlemad elektripaigaldistes töötamiseks vajalikud kvalifikatsioonid, kuid nende vahel on olulisi erinevusi ning klassid on hierarhilise ülesehitusega. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises, samal ajal kui B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit üksnes madalpingelises elektripaigaldises. Ehk teisisõnu, A-klassi pädevustunnistusega isik võib teha kõiki töid, milleks on nõutav B-klassi pädevustunnistus, kuid B-klassi pädevustunnistusega isik ei või teha osa töid, milleks on nõutav A-klassi pädevustunnistus (nt tööd kõrgepingepaigaldistes). Kuna A-klassi pädevustunnistust ei loetud RHAD tingimustes samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase 6, ei saa samaväärseks lugeda ka B-klassi pädevustunnistust. Hankija ei pidanud eristama A-klassi ja B-klassi pädevustunnistust RHAD-s eraldi, sest kui kõrgemat pädevust nõudva A-klassi pädevustunnistust hankija samaväärseks ei lugenud, siis ei saanud selleks osutuda ka madalama klassi pädevustunnistus.
11.5.Ebaõige on kaebaja seisukoht selgituste küsimise ja tema ärakuulamise osas. Avatud hanke puhul on läbirääkimised rangelt keelatud (RHS § 52 lg 4).
KOHTU SEISUKOHT
3-24-3242
12.Vaidluse all on Kohtla-Järve Linnavalitsuse 8. oktoobri 2024. a otsuse, millega kaebaja pakkumus lükati tagasi põhjusel, et pakkumuses nimetatud üks spetsialist ei vasta hanketingimustele, õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et hankija ei ole järginud RHAD-s sätestatud tingimusi ning on kaebaja pakkumise ebaõigesti tagasi lükanud. Samuti on kaebaja hinnangul VAKO otsus õigusvastane, sest sellega on laiendatud lubamatult RHAD tingimusi seoses pädevusklassiga. Hankija on seisukohal, et kaebaja pakkumine ei vastanud pakkuja meeskonna ühe spetsialisti osas vastavustingimustele ning pakkumise tagasilükkamise otsus on seetõttu õiguspärane.
13.Seadme ohutuse seadus § 10 lg 2 näeb ette, et kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 6 p-de 1 ja 2 alusel kehtestatud määruse nr 88 § 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud elektripaigaldise käit ja elektritöö tegevusaladel vastutava isikuna tegutsemisel. Elektripaigaldise käit on tegevus elektripaigaldise talitluses ja nõutavas seisukorras hoidmiseks, mis hõlmab eelkõige lülitamist, juhtimist, kontrollimist, hooldamist ja nii elektritöid kui ka mitteelektritöid (määruse nr 88 § 2 lg 4). Seega sai ja pidi hankija vastavustingimusena pakkuja meeskonnas elektritöö ja elektripaigaldamise käit puhul tingimused isiku kompetentsusele kehtestama. Määruse nr 88 § 4 lg 4 kohaselt tõendatakse kompetentsust tegevusele vastava kutsetaseme kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega. Kutsetunnistus tõendab isiku kompetentsust, kui see põhineb haridusel ja töökogemusel. Elektripaigaldise projekteerimise ja elektripaigaldise auditi tegemise kompetentsus on tõendatud alates elektriala kutsetasemest 6 või määruse kohase vastava ulatusega pädevustunnistusega (määruse nr 88 § 4 lg 5). Eeltoodust tulenevalt on pädevustunnistus ja kutsetunnistus kompetentsi tõendamisel võrdväärse jõuga ehk nõutud kompetentsuse tõendamiseks saab tugineda mõlemale tunnistusele ning ühe eelistamine teisele ei ole põhjendatud. Nii pädevustunnistuse kui ka kutsetunnistuse puhul hinnatakse isiku vastavust nõutavatele hariduse, teadmiste, oskuste ja kogemuste nõuetele, seega ei prevaleeri kutsetunnistus pädevustunnistuse ees ja vice versa. Sellele on tähelepanu juhtinud ka TTJA oma 2023. a teabelehel. Seetõttu on põhjendamatu hankija ja tema otsuses viidatud kutsetunnistuste väljastaja EES seisukoht, et pädevustunnistused ja kutsetunnistused ei ole samaväärsed ning kutsetunnistus oleks kuidagi laiema ulatusega. Määruses nr 88 mõttes peetakse kutsetunnistust ja pädevustunnistust võrdväärseteks.
14.Vastavustingimuste osa „pakkuja meeskond“ p 2 nägi ette, et pakkuja kui peatöövõtja peab ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks kaasama järgnevad eriosade spetsialistid või objektijuhid: „c) vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“.
15.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et RHAD on eelhaldusakt, millega määratakse hankija ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 16). Eelhaldusakt on kehtivuse korral igaühele täitmiseks kohustuslik (haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2), mistõttu puudub hankijal võimalus jätta RHAD tingimused hiljem kohaldamata isegi juhul, kui tingimus peaks osutuma õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 28. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29 ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2022. a
3-24-3242 määrus asjas nr 3-22-2473, p 11). RHS § 81 lg 1 kohaselt saab riigihanke alusdokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei vaidlustanud RHAD vastavustingimusena määratletud tingimust pakkuja meeskonna spetsialistidele kehtestatud tingimusi, sh tingimust „vastutusvaldkond „tugevvool“, kutsekvalifikatsioon - vähemalt kutsetunnistus elektriinsener tase 6 (või sellega samaväärne. Hankija ei loe A-pädevusklassi tunnistust samaväärseks)“. Kuna kaebaja RHAD ei vaidlustanud, tuli hankijal pakkumise vastavuse hindamisel eelnimetatud tingimusest lähtuda. Pakkuja ei saa pakkumise tagasilükkamise faasis asuda vaidlustama RHAD tingimusi, seda oleks tulnud vaidlustada enne pakkumuse esitamist ja selles pädeva isiku nimetamist. Selle vaidluse raames seega A-klassi pädevustunnistuse samaväärseks mittelugemise tingimuse õiguspärasuse hindamise juurde ei pääse ning olenemata selle tingimuse võimalikust õigusvastasusest oli tingimuse järgimine pakkujale kohustuslik. Seega pidi ja sai hankija lähtuma sellest tingimusest. Seega vastutusvaldkond „tugevvool“ puhul ei lugenud hankija A-klassi pädevustunnistust samaväärseks kutsetunnistusega elektriinsener tase 6. Kohtu hinnangul on hankija selle tingimusega vähendanud konkurentsi, sest on sisuliselt vastavaks lugenud üksnes kutsetunnistuse taseme mitte pädevustunnistuse vastava klassi, kuid kuna sellest tingimusest tuli igal juhul hankijal lähtuda, siis ei oma selle vaidluse lahendamisel nimetatud hanketingimuse õigusvastasusele antav hinnang tähtsust ning kohus detailsemalt nimetatud tingimuse õiguspärasust ei hinda.
16.Kohtu hinnangul ei ole VAKO vastavustingimuste sisustamisel andnud nendele hankija soovitust laiemat sisu, samuti on kehtestatud tingimuse sisu piisavalt selge. Kohus möönab, et hankija märkis sõnaselgelt vastavustingimuses samaväärsuse osas seda, et ei loe A-klassi pädevustunnistust samaväärseks ning ei nimetanud samas välistuses madalamaid pädevustunnistuse klasse (B, B1, C). Sellest ei ole siiski põhjendatud teha järeldust, et madalama klassi pädevustunnistused ei olnud hankija hinnangul samuti samaväärsena välistatud. Kohtu hinnangul on hankija vastavustingimuse „pakkuja meeskond“ punkt 2 alapunktis c sisuliselt välistanud pädevustunnistuste samaväärsuse, sest A-klassi pädevustunnistus on kõrgeim pädevuse tase määruse nr 88 mõttes. Määruse nr 88 § 8 lg 1 kohaselt tuleb elektrivaldkonna sertifitseerimisskeemis arvestada kompetentsuse ulatust kirjeldavate pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C. Seega kirjeldavad pädevustunnistuse klassid isiku kompetentsuse ulatust. Määruse nr 88 § 8 lg-tes 2 – 5 märgitud konkreetse klassi pädevustunnistusega lubatud käidu- ja elektritööde tegevuste ulatus erineb ehk viitab samuti pädevusklasside hierarhilisele ülesehitusele. A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises, samas kui B-klassi pädevustunnistusega on lubatud samade tööde tegemine üksnes madalapingelises elektripaigaldises ning C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalapingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonttöid. Seega eeldab erinevate pädevustunnistuse klasside saamine erinevat kompetentsi. A- ja B-klassi pädevustunnistuse saamine erineb peaasjalikult töökogemuse ulatuse osas. A-klassi pädevustunnistuse saamiseks on vajalik töökogemus kõrgepingepaigaldises ning töökogemuse ulatus erineb vastavalt omandatud haridusest. A-klassi pädevustunnistust on võimalik saada ka B-klassi pädevustunnistust omades, kuid selle eelduseks on pikem töökogemus kõrgepingepaigaldises. Asjaolu, et A-klassi pädevustunnistuse saamise eeltingimuseks ei ole alati B-klassi pädevustunnistuse olemasolu (vt määruse § 88 § 9 lg 1 p-d 1 ja 2) ning samas on A-klassi pädevustunnistus võimalik omandada kõrghariduseta ka B-klassi pädevustunnistuse ja pikema töökogemuse kaudu (määruse nr 88 § 9 lg 1 p 3) ei oma määravat tähtsust. Määruse nr 88 pädevustunnistuste klasside järgi on A-klass kõige suurema kompetentsusega ja lubatavate tegevuste ulatus kõige laiem ning C-klass vastavalt kõige madalam. Sarnaselt pädevustunnistusel kasutatavatele klassidele on ka kutsetunnistuste puhul eristatavad erinevad
3-24-3242 tasemed, mille iga taseme puhul on erinevad nõuded kompetentsile ja lubatud tegevustele (vt määruse nr 88 § 4 lg-d 6-10) ning need on samuti hierarhilise iseloomuga, sest lubatavate tegevuste ulatus erineb oluliselt. Samuti oleks ebaloogiline kui määruse nr 88 mõttes madalama kompetentsi ulatusega B-klassi pädevustunnistus oleks samaväärne vastavustingimustes märgitud kutsetunnistusega, kuid kõrgema kompetentsi ulatusega Aklassi pädevustunnistust hankija samaväärsena välistab, kuigi selle pädevustunnistuse alusel tehtavate tööde ja selleks vajaliku kompetentsi ulatus on B-klassi pädevustunnistusega võrreldes laiem. Kuna hankija välistas kõige kõrgema pädevustunnistuse klassi (A-klass) arvestamise samaväärsena elektriinseneri kutsetunnistusega tase 6, ei saa samaväärseks pidada ka määruse nr 88 §-s 8 sätestatud madalamaid pädevustunnistuse klasse.
17.Kuigi kohus kahtleb, kas pädevustunnistuse samaväärseks lugemise välistus oli sisult õiguspärane ning möönab, et selliselt kehtestatud vastavustingimusega muudeti seatud kompetentsuse tõendamine pädevustunnistuse alusel sisuliselt võimatuks ning seeläbi võidi kahjustada konkurentsi ning nimetatud tingimus võib olla seetõttu ebaproportsionaalne RHS § 3 lg 2 mõttes, ei saa kohus ega ka hankija kõrvale kalduda sellest, et tegemist oli kehtiva eelhaldusakti tingimusega ning oli pooltele täitmiseks siduv. Seega on hankija õigesti võtnud kaebaja pakkumise vastavuse hindamisel asjakohase vastavustingimuse ja selles sisaldunud välistava tingimuse otsuse tegemisel aluseks. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal seetõttu vajalik asuda B-klassi pädevustunnistuse samaväärsust sisuliselt hindama, sest A-klassi pädevustunnistuse välistamisega oli ka madalamate pädevustunnistuste arvestamise võimalus välistatud.
18.Kohus ei nõustu kaebaja viidatud selgitamiskohustuse ja ärakuulamisõiguse rikkumise ulatust puudutava kriitikaga. Nõustuda saab kaebajaga selles, et läbirääkimised hankemenetluses ja selgituste küsimine on kaks erineva sisu ja ulatusega toimingut. Selgituste küsimist ei saa võrdsustada läbirääkimiste keelu rikkumisega (vrd RHS § 45 ja § 52). Seega ei välista RHS § 52 lg-s 4 nimetatud keeld hankemenetluses selgituste küsimist. Kohtu hinnangul ei olnud hankijal siiski vajadust kaebajalt täiendavaid selgitusi küsida, sest pakkumise vastavustingimuste täitmiseks oli kaebaja dokumendid esitanud ning hankijal lasus kohustus hinnata, kas nende alusel saab vastavustingimused lugeda täidetuks või mitte. Kaebaja oli pakkumise ja selle lisades esitanud kogu vajaliku teabe hankes osalemiseks ning asjaolu, et teatud RHAD tingimus võib osutuda kaebajale lõppastmes kahjulikuks ei tingi veel vajadust küsida kaebajalt täiendavat teavet selle tingimuse täitmise kohta. Kuna määruse nr 88 puhul on pädevustunnistuste klassid hierarhilise iseloomuga, siis ei oleks kaebajalt lisaselgituste küsimine ka mingit väärtust omanud, sest olenemata sellest, milliste tööde tegemist hanke täitmine eeldas, ei oleks madalama klassi pädevustunnistus sarnaselt A-klassi pädevustunnistusega RHAD-i mõttes kutsetunnistusega tase 6 samaväärne olnud ning ei saanud vastavustingimuse täitmist kinnitada. Samuti ei olnud kaebajal endal keelatud esitada RHAD tingimuste kohta hankijale enne pakkumise esitamist selgitavaid küsimusi ning vajadusel RHAD tingimusi enne pakkumise esitamise tähtaja saabumist vaidlustada. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et hankijal ei lasunud praegusel juhul kohustust küsida kaebajalt täiendavaid seisukohti pakkumise vastavuse hindamiseks ning tema ärakuulamisõigust ei ole hankija rikkunud.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Reparo Ehitus Osaühingu kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).
3-24-3242
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Tartu Halduskohtu põhjendused muudetud Tartu Ringkonnakohtu 6.03.2025 otsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.