3-24-2704/30 - Majandushaldusõigus - Tervisekaitse ja toidujärelevalve - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Loomade pidamise ülevõtmiseks ei olnud mingit faktilist ega õiguslikku alust. Kaebaja ei ole rikkunud LoKS §-s 3 sätestatud nõudeid. Järelevalve protokollis toodud väited ja asjaolud ei anna alust sedavõrd äärmusliku abinõu, nagu loomade võõrandamine, kohaldamiseks. Samuti on vastustaja väited paljasõnalised ja täielikult tõendamata, näites loomade müümise ja loomavabriku pidamise osas. Kaebaja ei ole ühtki kutsikat müünud, mida kinnitab ka asjaolu, et kolmekuused kutsikad olid kaebaja juures (kutsikaid võõrandatakse tavaliselt kahekuustena). 2) Asendustäitmine on õigusvastane, kui seda kohaldatakse ilma ettekirjutuseta või vastava hoiatuse tegemiseta, nagu nõuab ATSS. ATSS § 12 kohaselt on asendustäitmine lubatud vaid juhul, kui haldusorgan on eelnevalt teinud ettekirjutuse või hoiatuse. Protokollidest ei nähtu, et kaebajale oleks tehtud konkreetne ettekirjutus või antud aega puuduste kõrvaldamiseks. See on oluline menetlusnormi rikkumine. ATSS § 12 lõike 1 järgi võib asendustäitmist kohaldada ilma ettekirjutuse ja hoiatuse vajaduseta ainult juhul, kui esineb vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale, mis nõuab viivitamatut sekkumist. PTA ei ole dokumentides esitanud konkreetseid tõendeid vahetu ohu olemasolu kohta. Koerte pidamine eraldatud ruumides, kuigi ebahügieenilistes tingimustes, ei olnud tõendatult vahetu oht, mis õigustaks koerte viivitamatut võõrandamist. LoKS § 3 lõike 5 alusel Põllumajandusministri 24.07.2008 määrusega nr 76 kehtestatud Lemmikloomade pidamise nõuded (Edaspidi: lemmikloomade pidamise nõuded) §-d 9-14 näevad ette nõuded koerte pidamisele. Järelevalve protokollist nähtub, et täiskasvanud koerad olid ühes toas ja noorkoerad ja kutsikad teises toas, neil oli toit ja joogivesi ja neil ei olnud peale ülekasvanud küünte mingeid nähtavaid terviseprobleeme, kuigi neli koera on juba üsna eakad. Loomade äravõtmine on selgelt ebaproportsionaalne meede. 3) PTA etteheited seonduvad korteri mikrokliimaga. Selleks et teha mikrokliima osas etteheiteid, tuleks mikrokliima parameetreid mõõta ja seejärel võrrelda normidega. Kui PTA heidab kaebajale ette ammoniaagisisaldust õhus, siis tulnuks seda mõõta. Protokollist ei nähtu, et kaebaja eluruumides oleks mingeid mõõtmisi teostatud. Lemmikloomade pidamise nõuete § 4 lg-test 1 ja 2 nähtub, et lemmiklooma pidamise ruumi või ehitise valgustus peab võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi. Valgustus ei tohi põhjustada loomale stressi ega ebamugavust, ehk siis valgus ei tohi olla liiga ere. Viidatud paragrahvi lg 2 kohaselt ei tohi pidada lemmiklooma keskkonnas, kus müratase pidevalt ületab 65 dB. Lemmikloomade pidamise nõuded ei kehtesta piiranguid ammoniaagisisaldusele, mistõttu ei saa vastustaja tugineda väidetele, et ammoniaagisisaldus õhus on liiga kõrge või et mikrokliima ei vasta nõuetele. Vastustaja ei ole tuvastanud, et müra oleks liiga suur või et mikrokliima kujutaks vahetut ohtu. Eriti arvestades, et omanik saabus kohale ja jalutas koertega ning kavatses nad viia hoiule. 4) Järelevalve protokollis ei ole näidatud, milles seisnes loomade heaolu muul viisil ohustamine. Vanemad koerad on kaebajaga koos elanud üle kümme aastat, kui kaebaja peaks oma koeri nõuetele mittevastavalt ja tema tegevus põhjustaks ohtu, siis miks pole see väidetav oht kümne aasta vältel realiseerunud. Kaebajale etteheidetav kergelt pulstis karv ei saa olla koerte võõrandamise põhjuseks, ka seetõttu, et koerad vahetavadki karva ja augustikuus ei ole karvavahetus ebaharilik. Ka küünte pikkus ei tähenda, et koertega ei jalutata. Kaebaja koerad kaaluvad alla 5 kilo ja ei kuluta asfaldil käies oma küüsi. Pealegi jalutas kaebaja oma koeri muruplatsil. Kokkuvõtlikult ei nähtu järelevalve protokollist, et

kaebajalt üheksa koera äravõtmiseks oleks olnud põhjust. PTA protokollidest ei nähtu, et koerada oleksid olnud vahetus ohus, näljas, haiged ja joomata. 5) Loomade äravõtmiseks saaks ainult siis olla alust, kui kõik muud abinõud, sh ettekirjutused oleksid jäänud tulemusteta ja ei oleks piisavad ohu kõrvaldamiseks. Kaebajale ei ole tehtud ühtki ettekirjutust. Kui etteheiteks on üksnes uriinihais, siis selle kõrvaldamine on võimalik küllalt lihtsate vahenditega ja selleks ei ole vaja koeri võõrandada. Asjaolu, et alla kolmekuused kutsikad on tuppa (selleks ettenähtud pissilappidele pissinud, ei saa olla aluseks kaebajale etteheidete tegemiseks ja koerte võõrandamiseks. 6) Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-i 3, §-i 4, §-i 6 § 7 lg-t 4, §-i 36 (selgitamiskohustus), § 40 lg-t 1 (arvamuse ja vastuväidete esitamine), § 107 lõiget 1. PTA ei andnud kaebajale võimalust esitada vastuväiteid või ettepanekuid enne asendustäitmise rakendamist, mis on HMS § 40 lg 1 rikkumine. Haldusmenetlus peab olema avatud ja läbipaistev, andes isikule võimaluse oma seisukohti kaitsta. Kaebaja ei saanud võimalust puudusi kõrvaldada, mis on samuti oluline menetlusviga. 7) Korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lõige 3 annab korrakaitseorganile õiguse siseneda valdaja nõusolekuta tema valdusesse, kui see on vajalik ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. PTA ametnikud kasutasid seda sätet, et siseneda kaebaja eluruumidesse tema puudumisel ja loata. Siiski on oluline, et selline tegevus peab olema proportsionaalne ja põhjendatud. Prortokollidest ei nähtu, et koerte jätmine koju oleks olnud niivõrd ohtlik, et see oleks õigustanud inimese koju sissetungimist Lukuabi abil ja ilma loata sisenemist. Loomad olid luku taga ja ei olnud vahetus ohus, mis muudab sellise tungimise õiguspärasuse äärmiselt kaheldavaks. Nii võiks iga loomapidaja koju tungida, kui nt korterist kasvõi ükski haugatus kostab. 8) Ei ole arusaadav, miks ei andnud haldusorgan pärast loomade pidamise ülevõtmise toimingut kaebajale võimalust esitada arvamusi ja vastuväiteid enne asendustäitmise korras loomade võõrandamist. Olukord, kus loomade pidamise kohustuse ülevõtmise ja võõrandamine toimub juriidiliselt samal päeval, on selgelt õigusvastane, seda ka põhiseaduslike õiguste tagamise vaatepunktist. Õigusvastane on see, et toiming tehti juba 15.08.2024, kui loomad viidi varjupaika, kuid selle kohta ei koostatud isegi protokolli või vähemalt ei antud ega toimetatud protokolli kaebajale kätte, seda ka ajavahemikul 16.08.2024- 28.08.2024, kui kaebaja käis vähemalt kahel korral PTA ametnike vastuvõtul. 8) LoKS § 64 lõike 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal PTA võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust. Järelevalve protokollist ei nähtu, et selline alus käesoleval juhul eksisteeriks. 9) Varjupaikade MTÜ on seadnud kaebajale kuuluvad koerad ohtu, näiteks on allutanud nad põhjendamatutele meditsiinilistele protseduuridele. Kaebaja vanemad koerad on varasemalt steriliseeritud, kuid kolmas isik ei kontrollinud seda, lasi koertele teha narkoosi ja koeri opereerida ilma veterinaarse näidustuseta, ainult selleks, et veenduda, et nad on steriliseeritud. Seda oleks saanud kontrollida ka näiteks ultraheliga. Varjupaikade MTÜ põhjustas kaebaja koertele seeläbi põhjendamatuid kannatusi.

loomade müümisega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastas vastava teate vastustajale. PTA järelevalveametnikud viisid 15.08.2024 aadressil xxxxxxx, Tallinn loomapidaja X suhtes läbi ette teatamata riikliku järelevalve toimingu, mille eesmärk oli kontrollida LoKS-s sätestatud nõuete täitmist. Kontrolli juurde oli kaasatud ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti lemmikloomade heaoluteenuse juht Hellika Landsmann. 2) Vastustaja tuvastas lemmikloomade pidamisel kaebaja poolt mitmeid ning kogumis olulisi pidamisnõuete rikkumisi. Järelevalveametnikud tuvastasid järgmist: a) koerte pidamiseks kasutatavate ruumide põrandad olid reostunud väljaheidetega ja määrdunud, mis vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 3, mis sätestab, et loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust, ning lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 3, mille kohaselt tuleb lemmiklooma pidamise ruumi põrand hoida puhtana. b) õhus oli tugev ammoniaagi lõhn, mis tekitas limaskestade ärritust, mis on vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 3 ning LoKS § 52 lg-ga 2, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruum olema loomale ohutu. Arvestades, et ruumide põrandad olid puhastamata ning seal oli loomade väljaheiteid, ei saa olla kahtlust, et ruumides oli loomade väljaheidetest eviv ammoniaagihais. Ammoniaagihaisu olemasolule oli viidatud ka kaebaja tegevuse kohta laekunud vihjes. Potentsiaalselt mürgiste gaaside ülemäärasuse tuvastamiseks ei olnud sellises olukorras gaaside mõõtmine vajalik tuvastamaks, et tingimused ei ole loomapidamiseks kohased. c) tubadesse oli rohkelt kuhjatud esemeid ja prügi, mis piiras koerte liikumisvõimalusi ning võisid kujutada koerte elule ja tervisele potentsiaalselt ohtu, mistõttu esines vastuolu LoKS § 3 lg 2 p-ga 3 ning LoKS § 52 lg-ga 2. d) korteri valgustingimused olid kehvad, mis on vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 3 ning lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 4, mille kohaselt peab lemmiklooma pidamise ruumi valgustus võimaldama loomal järgida liigiomaseid käitumisharjumusi. e) koerte küüned olid tugevalt üle kasvanud, mis on vastuolus LoKS § 3 lg 2 p-ga 2, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama loomale sobiva hoolduse, ning LoKS § 3 lg 2 p-ga 4, mille kohaselt peab loomapidaja võimaldama muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. f) Koerte pikad küüned, jalutusrihmade paigaldamise raskus ning väljaheited toas viitasid, et koertele ei olnud tagatud võimalust liikumisvajadust rahuldada, mis on vastuolus lemmikloomade pidamise nõuete §-ga 9. g) Koertel tuvastati selgeid märke ärevusest, kaks koera olid väga arglikud ja kaks koera agressiivsed, mis osundas sellele, et koeri peetakse liialt isoleeritult ning koerad ei olnud sotsialiseeritud, mistõttu esines vastuolu LoKS § 3 lg 2 p-ga 4. h) Kaebaja oli toime pannud loomade suhtes lubamatu teo LoKS § 4 lõike 1 mõttes, olles osad täiskasvanud koerad sidunud lukustatud tuppa rihmade külge, mis olid omavahel põimunud, ning olles lasknud kutsikad avalikus parklas lahti jooksma ilma rihmata, mille käigus oli loomadel ligipääs autoteele. 3) LoKS § 64 lg 1 sätestab, et LoKS-i nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. LoKS § 64 lõikest 1 tuleneb seega, et LoKS-i nõuete olulise rikkumise korral ei pea olema eelnevalt tehtud ettekirjutust, mille kaebaja oleks täitmata jätnud või mittenõuetekohaselt täitnud. LoKS nõuete olulise rikkumise korral on tegemist ATSS-i § 12 lg-s 1 kirjeldatud olukorraga, kus vahetu oht avalikule korrale tuleb kõrvaldada viivitamata ning seetõttu on lubatud asendustäitmist rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta. Vastustaja hinnangul on

tuvastatud rikkumised kogumis olulised. Tuleb arvestada, et loomadel puudus võimalus oma seisukorda ise parandada ja nad sõltusid täielikult kaebajast. Eestleitud pidamistingimused ning koerte olukord, sh pikad küüned ja koerte käitumisprobleemid, ei saanud tekkida üleöö. Tuvastatud rikkumised on pikemaajalise tegematajätmise tulemus. Viidatud rikkumised osundasid, et kaebajale käis üheksa koera pidamine üle jõu ning olukord nõudis kohest ja otsustavat tegutsemist. 4) Asjasse puutumatu on kaebuses esitatud väide, mille kohaselt on vanemad koerad elanud kaebajaga koos üle kümne aasta, millise aja kestel ei ole väidetav oht realiseerunud. Kaebaja selgitas järelevalveametnikele, et oli aadressil xxxxxxx, Tallinn, elanud kolm kuud ning pidamistingimuste rikkumine tuvastati just nimelt nimetatud asukohas. Teadmata varasemaid pidamistingimusi, on ilmne, et loomapidaja olukord ning loomapidamisnõuete täitmine võivad ajas muutuda. Vastustajal oleks täiesti põhjendamatu ja vastutustundetu jääda ootama, millal koerte elu ja tervis reaalselt vahetusse ohtu satuvad ning oluliselt kahjustada saavad. LoKS on kehtestatud loomade heaolu huvides ning vastustaja peab LoKS-i alusel teostatavate kontrollide läbiviimisel seadma loomade heaolu esiplaanile. LoKS § 64 lõike 3 kohaselt võib PTA võtta looma loomapidaja juurest ära, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab looma tervist või elu või ei võimalda PTA-l looma pidamisega seotud kohustusi täita. Arvestades, et loomad viibisid isiku eluruumis, on ilmne, et vastustajal ei olnud võimalik rakendada koerte nõuetekohast pidamist loomade asukohas. Seetõttu toimetati koerad nende pidamiseks ettenähtud kohta, Varjupaikade MTÜ varjupaika. 5) Loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine ja loomade võõrandamine ei toimunud samal päeval, nagu on märgitud kaebuses. Koerte nõuetekohase pidamisega seotud kohustus võeti üle 15.08.2024 (mil kaebajale jäeti ka vastava menetlustoimingu omakäeliselt vormistatud protokoll) ning koerad võõrandati 28.08.2024. 6) Loomade kiire võõrandamine pärast nende ülevõtmist toimus loomade huvides. Ka LoKS § 64 lg 5 näeb ette loomade võõrandamise lühima mõistliku tähtaja jooksul. Looma tervist ja heaolu silmas pidades tuleb muudatused looma nõuetekohaseks pidamiseks teha võimalikult kiiresti, et vältida looma kannatusi. Ehkki varjupaigas on tagatud nõutavad pidamistingimused ning vajalik hoolitsus ja veterinaarabi, on loomade huvides see, et nad saaksid võimalikult kiiresti uude koju ning n.-ö ajutises peatuspaigas viibimine oleks võimalikult lühiajaline. Varjupaikade MTÜ ei saa asuda koeri kolmandatele isikutele võõrandama enne, kui PTA ei ole loomi Varjupaikade MTÜ-le võõrandanud. Lisaks aitab lühike tähtaeg kaasa riigi ja hiljem ka loomapidaja, kellelt need kulutused sisse nõutakse, kulutuste võimalikult madalal tasemel hoidmisele. 7) Kaebaja selgitus, mille kohaselt „kaebaja otsustas, et viib koerad tuttava juurde hoiule, mille vastu ametnikud kohapeal ei vaielnud,“ on väär. Kaebaja ja järelevalveametnike vahel ei toimunud sellise sisuga vestlust ning kaebaja lahkus sündmuskohalt midagi ütlemata pärast seda, kui teda oli teavitatud loomade äravõtmise vajadusest (vt rinnakaamera salvestist lõpuga 0020). 8) Järelevalveametnike algne sisenemine kaebaja korterisse toimus kaebaja loal. Pärast seda, kui vastustaja järelevalveametnikud olid juba koerte pidamistingimuste rikkumises seisneva korrarikkumise tuvastanud ja otsustanud loomade nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse üle võtta, kuid kaebaja oli sündmuskohalt lahkunud, sisenesid järelevalveametnikud kaebaja korterisse kaebaja nõusolekuta. Seejuures on PTA-l kui korrakaitseorganil LoKS § 60 lõike 1 ja § 601 alusel õigus riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada mh KorS §-s 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet KorS-is sätestatud alusel ja korras. Valdusesse sisenemine oli vajalik LoKS-i alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel korrarikkumise kõrvaldamiseks KorS § 50 lg 1 p 3 mõttes. Seejuures oli vastustaja kaebajat rikkumistest ja loomade senisest asukohast äravõtmise vajadusest teavitanud, samuti oli vastustaja kaebajat hoiatanud

11.Kohtule on esitatud 28.08.2024 kuupäeva kandev järelevalve protokoll nr 01-625-24/067 ja sama kuupäeva kandev asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 (mõlemad esitatud kaebuse lisadena). Järelevalve protokollis on kajastatud järelevalve käik, tuvastatud asjaolud ning PTA vastu võetud otsused, st: seniselt loomapidajalt (alates 15.08.2024) loomade nõuetekohase pidamise ülevõtmine ATTS-s sätestatud korras, loomade paigutamine Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaika ning loomade võõrandamine Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaigale. Asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 kattub sisu poolest järelevalve protokolliga, st seal on fikseeritud asendustäite toiminguna sisuna, et PTA võõrandab loomapidajalt Xlt LoKS § 64 lg 6 alusel ja kooskõlas LoKS § 64 2 lg-ga 9 koerad Varjupaikade MTÜ Tallinna loomade varjupaigale. Järelevalve protokollis on viidatud (lk-l 5) ja seda on väitnud ka vastustaja, et ka järelevalve toimingute läbiviimise järgselt koostati ka koha peal loomade nõuetekohase pidamise ülevõtmise protokoll, mille originaal jäeti loomapidajale. Kuna seda dokumenti pole kohtumenetluses esitatud, pole kohtul võimalik veenduda sellise dokumendi olemasolus. Kohus menetleb seega järelevalve protokoll nr 01-625-24/067 ja asendustäitmise toimingu protokoll nr 1.2-19/9667-1 õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Lisaks on kohus võtnud menetlusse heastamisnõude ‒ kohustada vastustajat kõrvaldama asendustäitmise kohaldamise tagajärjed ja tagastama kaebajale temalt 15.08.2024 äravõetud 9 segaverelist koera, neli täiskasvanud koera, kaks noorkoera ja kolm kutsikat. Kaebuse muutmise järgselt on kohtu menetluses ka PTA 22.11.2024 otsuse nr 1.2-17/730 tühistamise nõue ‒ vaidlustatud otsuse sisuks on kaebajalt asendustäitmise kulude sissenõudmine. Algses kaebuses esitas kaebaja ka hüvitamisnõude, kuid menetluse kestel on kaebaja sellest nõudest loobunud, kinnitades seda selgesõnaliselt ka 10.02.2025 kohtuistungil.

12.Vastustaja on oma tegevuses tuginenud LoKS §-le 64, mis reguleerib looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuste ülevõtmist. LoKS § 64 lg 1 kohaselt LoKS nõuete olulise rikkumise korral või PTA ettekirjutuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise korral on PTA-l õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Sellise otsuse tegemisel juhindutakse LoKS-st ja ATTS-st (LoKS § 64 lg 2). LoKS § 64 lg 3 kohaselt võib PTA koos looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega võtta looma ära tema senisest asukohast ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust. LoKS § 64 lg 4 kohaselt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmise korral paneb PTA loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustus on üle võetud, ettekirjutusega kohustuse loom võõrandada või korraldada looma hukkamine ettekirjutusega määratud viisil ja tingimustel. PTA määrab looma võõrandamiseks või hukkamise korraldamiseks lühima mõistliku tähtaja, arvestades juhtumi asjaolusid (LoKS § 64 lg 5). Kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3‒5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab PTA LoKS-s ning ATTS-s sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise. LoKS § 64 lg 7 kohaselt LoKS § 64 lg-s 3 sätestatud looma senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine protokollitakse, loomapidajale tuleb viivitamatult väljastada protokolli koopia, milles märgitakse mh looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus. LoKS § 64 paneb seega paika alused ja erinevad tegevuste etapid koos vastava kaalumiskohustusega. I Looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmine LoKS nõuete olulise rikkumise korral (LoKS § 64 lg 1). Sellisel juhul näeb LoKS § 64 lg 4 automaatse tagajärjena ette loomapidajale kohustuse paneku loom võõrandada või korraldada looma hukkamine. II Kumulatiivselt looma senisest asukohast ära võtmine ja paigutamine loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda PTA-l täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust (LoKS § 64 lg 3). III PTA võib korraldada ise looma võõrandamise või hukkamise, kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel (LoKS § 64 lg 6).

13.1.Kohus möönab, et videoülesvõttega ei ole võimalik edasi anda ruumides levivat lõhna. Kohus ei sea kahtluse alla, et järelevalvet teostanud ametnikud väljaheidete/ammoniaagi lõhna tundsid, kuid rinnakaamerate salvestistelt ei nähtu, et tegu oleks olnud olulise häiringuga, mispuhul olnuks see arvatavasti järelevalveametnike reaktsioonidest selgemini näha. Õige on kaebaja väljatoodu, et lõhnale pole LoKS-s ega ka Lemmiklooma pidamise nõuetes künnist seatud ning olukorras, kus siseruumides peetakse mitmeid loomi korraga (antud juhul kokku 9) ja lahtiselt, on sellise tegevuse tõenäoliseks tagajärjeks väljaheited põrandal, kui koerad on suure osa päevast omapäi ja välja ei pääse. Kohus ei näe alust kahelda kaebaja kinnituses, et ta koristab regulaarselt tube, sh koerte väljaheiteid, arvestades kaebaja sõnu, et ka tema ise elab nendes ruumides. Videosalvestistelt ei nähtu, et „korteri kõik toad on reostunud suurel määral loomade väljaheidetega“, nagu väidab vastustaja. Kaebajal olid vahendid väljaheidete kogumiseks ning ta kasutas neid ka järelevalvetoimingute tegemise ajal. Seega pole põhjust teha üldistatud järeldust, et kaebaja enda koerte tagant ei korista. Videosalvestiselt oli näha, et ruumide põrandatel palju erinevaid asju. Videofailist 2024_0815_120328_S701295_PT6511_0005.mp4 nähtuvalt olid täiskasvanud koerad toas lahtiselt, st neil oli liikumisruumi, ruumi puudumisele pole vastustaja ka tuginenud. Kuigi põrandatel oli hulgaliselt esemeid ja hinnanguga ruumide ebahügieenilisele olukorrale võib nõustuda ‒ millele ka kaebaja otseselt pole vastu vaielnud ‒, pole vastustaja ka välja toonud, millised esemed kujutasid ohtu loomade elule või tervisele. Kohtule see esitatud videosalvestistelt ei selgu. Videofailist 2024_0815_120328_S701295_PT6511_0005.mp4 nähtuvalt oli ruumis, kus viibisid täiskasvanud koerad, loomulik valgus. Vastustaja ei ole välja toonud ega ka põhistanud, mis osas ei vastanud ruumide valgustus nõuetele ning miks ja kuidas olemasolev valgustus põhjustas loomadele stressi või ebamugavust (vt lemmikloomade pidamise nõuded, § 4).