Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 27.02.2025, Tartu 3-22-2594 M.G. kaebus SA Eesti Teadusagentuur 02.09.2022. a käskkirja nr 1.1-4/22/109 tühistamiseks kaebaja granditaotlust nr PRG1938 puudutavas osas ja SA Eesti Teadusagentuur kohustamiseks ning 08.11.2022. a vaideotsuse nr 1.1-4/22/138 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 01.12.2023. a otsus M.G. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – M.G. Esindajad vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak Vastustaja – SA Eesti Teadusagentuur
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse lisana esitatud SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 02.11.2023. a käskkiri nr 1.1-4/23/190 „PRG2174 vaide rahuldamata jätmise otsus“.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 01.12.2023. a otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja granditaotlus PRG1938, ja SA Eesti Teadusagentuur juhatuse 08.11.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/138 „PRG1938 vaide rahuldamata jätmise otsus“ ning kohustada SA Eesti Teadusagetuur uuesti läbi vaatama granditaotlus PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
3.Mõista SA-lt Eesti Teadusagentuur kaebaja kasuks välja 8269 eurot menetluskulu. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.03.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).
1.Kaebaja esitas sihtasutusele Eesti Teadusagentuur (ETAG) granditaotluse PRG1938 „1980-2020-ndate eksperimentaalkultuurid: narratiivid, mudelid ja episteemilised objektid“ (tl 10-35, tõlge tl 36-42). Projekti läbiviimise ajaks oli planeeritud 2023–2027. Projekti kogumaksumus oli 916 250 eurot ja taotletud grandi 2023. aasta mahuks oli 183 250 eurot.
2.ETAG võttis taotluse menetlusse ning määras menetlevaks eksperdikomisjoniks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjoni.
3.Keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjon arutas esitatud taotlusi 04.07.2022. a koosolekul (tl 103-105) ja kinnitas kaebaja taotluse esialgseks lõpphinnanguks 20,2 punkti, kusjuures hindamisjuhendi p 3.2.5 järgi tuli rakendada kriteeriumi 4 punktiarvestuses koefitsienti 0,6, mistõttu teoreetiliselt võimalik punktisumma oli 4,6–23 punkti.
4.ETAG tegi esialgse lõpphinnangu tulemused (tl 47-52, tõlge tl 135-136) kaebajale teatavaks Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) vahendusel (tl 107) ja andis kaebajale võimaluse vastuväidete esitamiseks kuni 08.08.2022.
5.Kaebaja esitas 27.07.2022 esialgsele lõpphinnangule vastuväited (tl 53-55, tõlge tl 137139). Hindamisnõukogu arutas esitatud vastuväiteid 22.08.2022. a koosolekul (protokoll tl 108-109), otsustas tõsta kaebaja taotluse 4. kriteeriumi hinnet 4,5-lt 5-le ja muuta 4. kriteeriumi hinnangu sõnastust. Kaebaja taotluse lõpphinnanguks jäi 20,5 punkti. Vastustaja vastas kaebaja vastuväidetele koos selgitustega 01.09.2022. a kirjas (tl 57-59, tõlge tl 140141).
6.Kokkuvõtlikult olid kaebaja taotlusele antud hinded järgmised (ekspert 3: tl 47-52; tl 100-105; eksperdid 1 ja 2: tl 116-127; ekspert 3 tõlge: tl 135-136; hindamisnõukogu lõpphinnang: tl 109p): Kriteerium
Ekspert Ekspert
Ekspert 3 (esialgne lõpphinna ng)
1.Uurimisprojekti teaduslik põhjendatus
2.Uurimisprojekti teostatavus
3.Taotleja pädevus ja potentsiaal
4.Uurimisrühma tugevus ja potentsiaal (x0,6)
5.Uurimisprojekti olulisus ja potentsiaalne mõju Punktisumma:
4,5
Hindami snõukog u lõpphinn ang
4,5
4,5
4,5
4,5
4,5
4,5
4,5
4,5
20,20
20,5
7.Vastustaja jättis juhatuse 02.09.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ (tl 63, 111-112, edaspidi käskkiri) rahuldamata käskkirja lisas loetletud granditaotlused, s.h kaebaja taotluse PRG1938.
8.Kaebaja esitas 04.10.2022 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 64-71), milles taotles teha talle kättesaadavaks andmed paremusjärjestusest ja anda tähtaeg vastuväidete esitamiseks, misjärel vaadata kaebaja granditaotlus PRG1938 uuesti läbi ning teha käskkiri selle rahuldamiseks täies mahuks viieks aastaks. Alternatiivselt taotles kaebaja oma granditaotluse PRG1938 rahuldamist osaliselt 2023. aasta osas.
9.Vastustaja jättis juhatuse 08.11.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/138 „PRG1938 vaide rahuldamata jätmise otsus“ (tl 73-75, edaspidi vaideotsus) vaide rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et taotlusele antud lõpphinnang on õige ning puudub alus mitterahastamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Otsust määrata uurimistoetus üheaastaseks perioodiks ei oleks võimalik teha, sest selleks puudub taotlemise korras alus.
10.Kaebaja esitas 09.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks kaebaja granditaotlust PRG1938 puudutavas osas, vastustaja kohustamiseks vaadata granditaotlus PRG1938 uuesti läbi ning vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja seadis kahtluse alla hindajate asjatundlikkuse ja hindamise kooskõla hindamiskorraga ning leidis, et eksperdid on teinud vigu osade hindamiskriteeriumite hindamisel.
11.Vastustaja palus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus
12.Tartu Halduskohus jättis 01.12.2023. a otsusega rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 1), kaebuse rahuldamata (p 2) ning menetluskulud kaebaja kanda, jättes menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata (p 3).
13.Halduskohus lähtus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) § 121 lg 1 punktidest 1 ja 3 ning lõikest 3, samuti TAKS § 12 1 lg 5 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri 27.12.2011. a määrusest nr 74 „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ (edaspidi määrus nr 74).
14.Vastustaja juhatus kinnitas 01.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/9 rühmagrandi tingimused ja korra (tl 93-98, edaspidi rühmagrandi tingimused ja kord) ja rühmagrandi taotluste hindamise juhendi (tl 43-46, edaspidi hindamisjuhend) ning muutis mõlemaid juhatuse 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/15 (tl 128). Vastustaja hindamisnõukogu kinnitas 31.03.2022. a koosoleku otsusega hindamisnõukogu ja eksperdikomisjonide kodukorra (tl 114-115, edaspidi kodukord).
15.Haldusmenetluses eristatakse kaalutlus- ja hindamisotsuseid. Riigikohus on selgitanud, et kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (otsustus- või valikudiskretsioon, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1). Hindamisotsustega on tegemist, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti
prognooside tegemisel.1
16.Halduskohus leidis, et käskkirjas sisalduv otsus jätta kaebaja taotlus rahuldamata ei ole kaalutlusotsus. Korra p 12.2 järgi kehtestab ETAG hindamisjuhendis taotluste hindamisel kvalifitseerumis- ja kvaliteedilävendid. Kui taotlus ei ületa kvaliteedilävendit või vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Hindamisjuhendi p 3.3.2 alusel on kaebaja taotluse valdkonna ehk humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kvaliteedilävend 21,5 punkti. Kaebaja taotluse punktisumma oli lõpptulemusena 20,5. Taotlus jäi rahuldamata seetõttu, et punktisumma ei ületanud humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna kvaliteedilävendit 21,5 punkti.
17.Kaebaja taotluse punktisumma kujunes hindamisotsuste tulemusena. Kohus võib, arvestades Riigikohtu nimetatud tingimusi – kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne – nende koostoimes, piirduda täiskontrolli asemel nõrgemate kontrollistandarditega – ratsionaalsuse või isegi ilmselgete vigade testiga. Ratsionaalsuse test tähendab hindamisotsuste puhul ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega. 2 Erandjuhtudel võib seadusest või asja olemusest tuleneda kohtule ka keeld asjaolusid haldusorgani asemel hinnata. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult.3
18.Rühmagrandi tingimuste ja korra kohaselt oli halduskohtu hinnangul määrav tähtsus kolme eksperdi koostatud ja eksperdikomisjoni kinnitatud esialgsel lõpphinnangul. Seda on hiljem võimalik muuta, kui tehtud on faktivigu või rikutud menetlusreegleid, kuid teadusliku hinnangu osas esialgset lõpphinnangut muuta ei saa.
19.Halduskohus eristas teaduslikku ja õigusvaidlust. Rühmagrandiga rahastatakse kõrgetasemelise teadusliku uurimustöö tegemist ning taotluste hindamine keskendub suures osas erialastele teaduslikele argumentidele. Hindamiskriteeriumid 1–5 on uurimisprojekti teaduslik põhjendatus, uurimisprojekti teostatavus, taotleja pädevus ja potentsiaal, uurimisrühma tugevus ja potentsiaal, uurimisprojekti (teaduslik) olulisus ja potentsiaalne mõju. Halduskohtu hinnangul on võimalikud erinevad seisukohad, mis saavad olla rohkem või vähem teaduslikult tõendatud või põhjendatud ning mida võib aktsepteerida vastava valdkonna teadlaste enamus või vähemus.
20.Halduskohtu hinnangul tuli kaebaja taotlusele antud hinnete sisulise põhjendatuse osas piirduda ilmselgete vigade testiga.
21.Kaebaja taotlust hinnati 20,5 punktiga 23-st võimalikust. Üksikhinnete juurde kuuluvad põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud hinnangud. Hinded erinevad ühe kriteeriumi raames väga vähe, kõige rohkem 0,5 punkti võrra. Hinnangud ei eristu oluliselt. Järeldusele, et tegemist on kõrgetasemelise taotlusega, on jõudnud kõik kolm taotlust hinnanud eksperti. Halduskohus ei pidanud kaebajale antud hindeid või hinnanguid ilmselgelt meelevaldseks ja põhjendamatuks.
RKHKo 20.06.2022, 3-20-2474, p 17; 11.12.2020, 3-20-1198, p 12. RKHKo 09.08.2016, 3-3-1-51-16, p 17.2.
RKHKo 11.12.2020, 3-20-1198, p 14-15.
22.Halduskohus ei näinud põhjust kahelda kaebaja taotlust hinnanud kolme eksperdi või eksperdikomisjoni pädevuses. Tegemist oli keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjoniga, mis hindas kõiki vastava valdkonna taotlusi. Eksperdikomisjoni koosseisud kinnitati pärast seda, kui taotlusvoor on lõppenud ja selgunud taotluste kitsam uurimisvaldkond. Üks ekspert hindab kümneid valdkonna taotlusi. Ekspertide valikul on arvestatud esitatud taotluste sisuga. Ekspert hindab erinevaid taotlusi ja omab ka laiemat vaadet. Halduskohus leidis, et hindamise selline korraldus asetab kõik taotlejad võrdsesse olukorda. Halduskohus ei näinud midagi taunitavat selles, et eksperdid hindavad suuremat hulka samas taotlusvoorus konkureerivaid taotlusi ja osalevad ühisel arutelul.
23.Vastustaja oli korraldanud hindamise nii, et eksperdikomisjoni koosseis kinnitatakse käskkirjaga, mis on määratud asutusesiseseks kasutamiseks kaheks aastaks. Kaebaja taotlust hinnanud eksperdikomisjoni koosseis avalikustati pärast 16.05.2024. Halduskohtu arusaamisel tähendab eksperdi sõltumatus seda, et eksperdil puudub isiklik huvi hinnatava taotluse suhtes, s.o ei esine huvide konflikti. Kaebajal oli võimalus taotluses märkida isikud, keda ta soovib välistada oma taotluse hindamisel (tl 57). Halduskohtu hinnangul oli ekspertide sõltumatus ja huvide konflikti puudumine piisavalt tagatud.
24.Kaebaja taotluse hindamisel kolme eksperdi poolt ei rikutud halduskohtu arvates menetlusreegleid. Seda, et kaks eksperti koostavad hinnangu teineteisest sõltumatult ning vastutav ekspert koostab esialgse lõpphinnangu koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele tuginedes, näeb ette hindamise kord. Juhtival eksperdil oli võimalus enne eksperdikomisjoni koosolekut dokumentidega tutvuda ja oma hinnang kujundada. Kaebaja taotlusele antud kahe eksperdi hinnangute (tõlked tl 126-127) ja vastutava eksperdi koostatud hinnangu (tõlge tl 135-136) võrdlemisel nähtub, et vastutava eksperdi hinnang sisaldab täiendavaid seisukohti. Töökorraldus, kus kolme eksperdi hindamise ja eksperdikomisjoni arutelu tulemusena koostatakse esialgne lõpphinnang, mis kinnitatakse eksperdikomisjoni koosolekul, vastab hindamisjuhendi punktides 2.4.1.1 ja 2.4.1.2 sätestatule.
25.2022. a taotlusvooru hindamisjuhendi p 3.1 järgi tuli taotluste hindamises lähtuda hindamiskriteeriumitest ning hindeid tuli põhjendada. Põhjenduses tuli juhinduda alakriteeriumitest. Igas hindamiskriteeriumis antud hinnangus võis ära märkida ka teised tähelepanekud. Varasema, ETAG juhatuse 05.02.2021. a käskkirjaga nr 1.1-4/21/14 kinnitatud rühmagrandi taotluste hindamise juhendi (tl 129-132) p 3.1 nägi ette ulatuslikuma põhjendamiskohustuse. 2022. a taotlusvooru hindamisjuhend ei sisaldanud kohustust vastata kõigile alakriteeriumite küsimustele, vaid põhjendustes tuleb neist juhinduda. Ka ei kehtinud enam nõue eraldi põhjendada kahe täisarvulise hinde vahele jäävat hinnet. Kahe hindamisjuhendi võrdlemisel tuleb selgelt esile muudatus hindamise korras. Seega on mõningatele alapunktidele vastamata jätmine kooskõlas vaidlusaluse taotlusvooru hindamisjuhendiga.
26.Hindamisjuhendi p 3.2.3 viimase alapunkti alusel ei olnud ekspertidel kohustust põhjendada, miks ei anna nad kaebajale vastava kriteeriumi eest kõige kõrgemat hinnet, vaid vastupidi – suurepärane hinne ehk hinne 5 on erakordne ning vajab sellisena eraldi põhjendamist. Korra p 12.7 ja hindamisjuhendi p 2.4.2.1 järgi kinnitas hindamisnõukogu taotluste lõpphinnangud, võttes aluseks eksperdikomisjoni esialgse lõpphinnangu ja ärakuulamise tulemused. Kaebaja ärakuulamisel esitatud vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist on hindamisnõukogu põhjendanud (tl 57-59, tõlge tl 140-141, 108-109). Kaebaja ärakuulamisel ei ilmnenud mingeid faktivigu peale doktorantide arvu ja nende juhendamise viisi, millega kriteeriumi 4 hinde muutmisel arvestati.
27.Hindamisnõukogu liikmed osalevad eksperdikomisjonis hääleõiguseta. Vastavasse eksperdikomisjoni kuulunud hindamisnõukogu liikmete erinevus muudest hindamisnõukogu liikmetest piirdub sellega, et nad on „oma“ eksperdikomisjoni taotlustega varasemast tuttavad. See kehtib ühtviisi kõigi taotluste ja eksperdikomisjonide kohta, kuna igasse eksperdikomisjoni peab kuuluma hindamisnõukogu liikmeid. Hindamisnõukogu otsused tehakse üldjuhul konsensuslikult, kui seda ei saavutata, siis häälteenamusega vähemalt 2/3 hääletamisel osalenud hindamisnõukogu liikmetest (määruse nr 74 § 6 lg 1, kodukorra p 5.2.1, 5.2.2). Hindamisnõukogu 22.08.2022. a koosolekul osales kaebaja hinnete muutmise otsustamise ajal 17 hääleõigusega hindamisnõukogu liiget (tl 108). Keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjoni koosolekul 04.07.2022 osales neist üks – M. Seppel (tl 103). Ühelgi hindamisnõukogu liikmel kaebajaga huvide konflikti ei olnud. Hindamisnõukogu liikmete nimed on kaebajale teada (tl 108) ning ka kaebaja ei ole välja toonud, et mõnel neist võiks olla kaebajaga huvide konflikt. Määruse nr 74 § 5 lg 3 järgi teatatakse hindamisnõukogu liikmetele koosoleku toimumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning koosoleku päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse neile vähemalt üks nädal ette. Viidatud normi täpsustab kodukorra p 2.3. Koosolek toimus 22.08.2022, vastuväidete esitamiseks anti kaebajale tähtaeg 08.08.2022 (tl 107). Rühmagrandi tingimuste ja korra p 12.6 alusel on hindamisnõukogu volitused hinnete muutmisel väga kitsad: kui vastuväidet esitatud ei ole või vastuväite esitamise korral menetlus- või faktivigu tehtud ei ole, siis on lõpphinnang sama, mis eksperdikomisjoni esialgne hinnang. Huvide konflikti kontekstis tuleb eristada teadasaamist ja otsustamises osalemist. Koosoleku protokollis on kajastatud, et huvide konfliktiga hindamisnõukogu liikmed tõstetakse arutelu ajaks Zoomi ooteruumi (tl 108) ja kohtul puudub alus selles kahelda.
28.Vastustaja kohustus hinnata uurimistoetuse taotlusi sõltumatult tuleneb TAKS § 12 1 lõikest 3 ning määruse nr 74 § 2 lg 1 punktist 1. Hindamisnõukogu liikmed on määruse nr 74 § 2 lg 4 kohaselt kohustatud kinnitama oma sõltumatust kirjalikult. Otsuse punktis 17 kirjeldatud kodukorra p 10 käsitleb ka hindamisnõukogus huvide konflikti vältimise abinõusid. Halduskohtu hinnangul on võimalik aru saada, kuidas huvide konflikti olemasolu välja selgitatakse. Eksperdikomisjoni ja hindamisnõukogu liikmetel on kohustus huvide konflikt deklareerida. ETAG selgitas, et ta kontrollib ka ise huvide konflikti puudumist, niivõrd kui see on võimalik (kas on avaldatud ühiseid teadusartikleid või on tegu juhendaja ja doktorandiga).
29.Kaebajat teavitati 04.07.2022 nii esialgsest lõpphinnangust (20,2 punkti) kui ka asukohast esialgsete lõpphinnangute alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses (tl 107). Hindamisjuhendi p 4.1 alusel pannakse pärast ärakuulamist ja võimalikku hinnete muutmist paremusjärjestusse ainult kvaliteedilävendi ületanud taotlused. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et taotlus ei ületanud kvaliteedilävendit.
30.Esialgse hinnangu hinded ei pea hindamist reguleerivate aktide järgi olema hinnete aritmeetilised keskmised või kõrgeimad hinded. Esialgse lõpphinnangu hinded kinnitab eksperdikomisjon oma koosolekul konsensuslikult. Eksperdikomisjoni koosolekul tutvustatakse taotlusi, antakse sõna retsensentidele ja sellele järgneb arutelu (tl 103).
31.Halduskohtu hinnangul oli kaebaja taotluse hindamine toimunud ühtsete menetlusreeglite alusel ja nendega kooskõlas ning kaebajale antud hinded või hinnangud ei olnud ilmselgelt põhjendamatud.
32.Halduskohus pidas vajalikuks lisada, et kaebaja taotles toetust valdkonnas, milles valitseb väga terav konkurents. Hindamisjuhendi p 3.2.3 alusel on humanitaarteaduste ja
kunstide valdkonna kvaliteedilävend kõige kõrgem. Lävend 21,5 punkti on 93,5 % maksimaalselt võimalikust 23 punktist. Vastustaja selgituse põhjal hindas keele- ja kirjandusteaduse eksperdikomisjon 18 taotlust, lõpptulemusena rahuldati 2 taotlust. Kaebajale antud hinded olid iseenesest kõrged – kaebaja taotlus on üheksa-astmelisel skaalal saanud kõigilt hindajatelt kõigis kriteeriumites vaid kolm kõige kõrgemat hinnet „väga hea“ (4), „väga hea-suurepärane“ (4,5) ja „suurepärane“ (5). Järeldusele, et tegemist on kõrgetasemelise taotlusega, on hinnetest nähtuvalt jõudnud kõik kolm taotlust hinnanud eksperti. Kui selline taotlus ei ületa kvaliteedilävendit, siis see näitab, et valdkonnas on kõrgetasemelisi taotlusi palju. Samas rahaline ressurss, mida nende vahel jagada, on piiratud. Halduskohtu hinnangul parim, mida sellises olukorras teha saab, on rakendada kõiki taotlusi võimalikult võrdselt kohtlevat ühtset hindamissüsteemi, mida ETAG on ka teinud.
33.Kuna halduskohus leidis, et käskkiri on õiguspärane, siis puudus põhjus ka vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
34.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 01.12.2023. a otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja taotleb uue otsuse tegemist, millega tühistada ETAG 08.11.2022. a vaideotsus nr 1.14/22/138; tunnistada kehtetuks ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja esitatud granditaotlus PRG1938, ning kohustada ETAG uuesti läbi vaatama granditaotlus PRG1938; jätta menetluskulud vastustaja kanda nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses; märkida menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Lisaks taotleb kaebaja, et kohus võtaks ETAG-i 02.11.2023. a käskkirja vastu kui olulise tõendi, mis väljendab seda, et hindamisjuhendi ja menetluskorra kohaselt peab olema taotlust hinnanud kolm eksperti, kes kõik kolm koostavad retsensiooni, panevad hinded ja nende alusel koostatakse esialgne lõpphinnang. Kaebaja loobus 2023. a taotlusvoorus esitatud granditaotluse PRG2174 osas tehtud vaideotsuse vaidlustamisest, kuna lootis käesolevas asjas positiivset lahendit ning kuna 02.11.2023 vaideotsuse vaidlustamistähtaeg oli hilisem kui käesolevas haldusasjas antud lõplike tõendite esitamise tähtaeg.
36.Kaebaja väitel on hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 ebaõigesti tõlgendatud, samuti rikkus ETAG menetlusreegleid, menetlus oli läbipaistmatu, rikuti hindamisjuhendis sätestatut, hinded on põhjendamata, hinnete kujunemist ei ole põhjendatud ja see ei ole jälgitav, ebapädevate ekspertide antud hinnang, sh faktivigu sisaldav, on viinud hinnete ebaõiglase langetamiseni.
37.Kaebaja hinnangul rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 2, kui ei avaldanud taotlust hinnanud ekspertide andmeid kaebajale.
38.Halduskohus jättis tähelepanuta ekspertide seisukohtade käsitlused, mis viisid hinnete põhjendamatu madaldamiseni (kaebuse p 11-13).
39.ETAG kinnitas, et kaebaja taotlust hindasid teadlased, kelle uurimisaladeks on tõlkeuuringud ja teatriteadus, võrdlev kirjandus ja postkoloniaalsed uuringud, kultuurimälu ja kogukonna suhted (vastuse p 24). Kaebaja hinnangul nähtub sellest, et taotlust hinnanud teadlaste erialased teadmised ei võimaldanud taotlust pädevalt hinnata. Taotluse hindamiseks oleks olnud vajalik, et taotlust hinnanud ekspert oleks pädev narratiivuuringute ja kognitiivse kirjandusteaduse valdkonnas.
40.Eksperdikomisjonide hinnangute avaldamine annaks võimaluse teha kindlaks, kas taotlust hinnanud ekspertide pädevus võis olla paremusjärjestuses eespool seisvate taotluste hindamiseks sobivam, mistõttu võisid need taotlused saada kõrgemad hinded. Teema mittevaldamisega kaasneb tavapäraselt põhjendamatult madalam hinne.
41.Kaebaja väitel puudus ETAG menetluses juhtiv ekspert ega ole olemas ka sellist dokumenti nagu juhtiva eksperdi hinnang. Kolmas ekspert ei ole hinnanud taotlust, vaid on vastustaja kinnitusel lõpphinnangu kokku kirjutanud eksperdikomisjoni koosolekul kahele hinnangule / retsensioonile tuginevalt.
42.Halduskohtu antud viimane uute asjaolude esitamise tähtaeg oli 13.11.2023. Vastustaja esitas esmakordselt 22.11.2023 väite: „Kolmas, vastutav ekspert hindas taotlust, tutvus teiste ekspertide retsensioonidega ning koostas enda ja teiste hinnangute põhjal esialgse lõpphinnangu teksti. Selle alusel arutati hinnangut eksperdikomisjoni koosolekul ning kui seal kinnitati esialgne lõpphinnang koos muudatustega, viis need sisse vastutav ekspert. Kui kaebaja on seisukohal, et vastutav ekspert sai esialgse lõpphinnangu koostada ilma taotlust sisuliselt hindamata, siis ta eksib“ (22.11.2023. a vastuse p 21). Halduskohus ei andnud kaebajale võimalust eeltoodud väitele vastata, vaid kujundas oma seisukoha eelkirjeldatud hilinenult esitatud väidete põhjal. Kaebaja hinnangul kinnitab see tõend, et taotlust hindasid vaid kaks eksperti.
43.Originaaldokumendis on märgitud „justification – expert“ ja antud kahe eksperdi hinded. Esialgses lõpphinnangus märgitud hinded, s.o ekspertide hinnete koondhinne, on lahtris, mis on pealkirjastatud „justification – rapporteur“, mis tõlkes tähendab „õigustus / põhjendus – raporteerija / ettekandja“. Vastustaja on selle tõlkinud meelevaldselt „vastutav ekspert“. Kolmanda eksperdi roll vastas vaideotsuse kirjeldusele, mille kohaselt kaks eksperti hindasid taotlust ja kolmas kirjutas esialgse lõpphinnangu kokku, mille eksperdikomisjon kinnitas. Kolmas ekspert oli nn ettekandja, kes esialgse lõpphinnangu eksperdikomisjonile esitas.
44.Kaebaja tugineb haldusasjas 3-20-277 tehtud halduskohtu otsusele. Nimetatud haldusasjas oli hindamismenetluses kolme eksperdi kolm retsensiooni. Kaebaja väitel on kolm retsensiooni olnud kõigis eelnevates ja praegustes talle teadaolevates taotluste hindamistes. Haldusasjas 3-20-277 leidis kohus, et menetluskorda on rikutud, kui hinnete kujunemine pole jälgitav.
45.Kaebaja esitas uue granditaotluse 2023. aastal ning selle rahastamata jätmise otsusele vaide, mille ETAG jättis 02.11.2023. a käskkirjaga rahuldamata. Viidatud käskkirjas kinnitas ETAG, et esialgne lõpphinnang on koostatud kolme retsensiooni põhjal ning tuginedes eksperdikomisjoni koosolekul toimunud arutelule (p 14). ETAG rikkus käesolevas menetluses menetluskorda, kui ei korraldanud kolme sõltumatu eksperdi poolset hindamist PRG1938 taotlusele.
46.Kaebaja osutas 13.11.2023. a seisukohas, et vastustaja esitatud protokollide kohaselt jäi esialgse lõpphinnangu koostamiseks ca 12 minutit (p 12). Aja lühiduse näitega püüdis kaebaja
näidata, et esitatud koosoleku protokoll ei veena, et kõiki vastustaja poolt väidetud tegevusi oli võimalik sel koosolekul teostada.
47.Hindamisjuhendi kohaselt tuleb hindeid põhjendada, põhjenduses tuleb juhinduda alakriteeriumitest. Vastustaja ei ole seda järginud ega hinnet põhjendanud. Kaebaja ei nõustu vastustaja selgitusega, et „kui hinne on hea, ongi see põhjendus“ ning et hindamisjuhendis kehtestatud hinnete tõlgendus on piisav.
48.Lõpphinde kujunemine ei ole jälgitav. Lõpphinne on esitatud kui „justification – rapporteur“ poolt ette kantud hinne. Lõpphinnangu hinded pole ekspertide hinnete aritmeetilised keskmised. Ka ei ole jälgitav, miks kahe eksperdi poolt antud hinnetest valiti madalam. Kui oleks valitud kõrgem ehk kummaski kriteeriumis 4 asemel 4,5, oleks taotlusele lõpphinnangus antud hinne 21,5, mis toonuks kaasa kvaliteedilävendi ületamise.
49.Kaebaja on vaidlustanud nii ebaõiglased hinded kui lõpptulemuse taotluse mitterahuldamise näol. Ebaõiglased hinded tulenesid nii ebapädevatest ekspertidest kui menetluskorra rikkumisest. Kui seda poleks esinenud, saaks taotluse rahuldada.
50.Hindamisjuhendis ei ole öeldud, et hinne ei peaks olema aritmeetiline keskmine. Samas olnuks lõpphinde aritmeetilise keskmise puhul võimalik lugeda täidetuks lõpphinde kujunemise jälgitavuse nõue.
51.Kaebaja väitel saab eluliselt usutavaks lugeda, et ühel koosolekul osalejad, kes omavad sama informatsiooni ja dokumente, arutlevad ning mõjutavad seeläbi üksteise arvamust. Arvamusliidrite või muul viisil otsustajate üle mõju omavate isikute arvamusega kipuvad otsustajad otsustusprotsessis arvestama isegi juhul, kui arvamust avaldanud isikud hääletamisel ei osale. Vastus apellatsioonkaebusele
52.ETAG esitas vastuse apellatsioonkaebusele, milles ei nõustu apellatsioonikaebusega ja leiab, et halduskohtu otsus on õige ning hästi põhjendatud ja peab jääma kehtima.
53.Vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et 20.11.2023 esitatud selgitus kolmanda ehk vastutava eksperdi rolli kohta oli uus väide, mida varasemas menetluses polnud esitanud. Vastustaja on kõigis menetluses esitatud dokumentides selgitanud, et taotlust on hinnanud kolm eksperti, kellest üks on vastutav ekspert (inglise keeles kõigis asjaomastes dokumentides läbivalt rapporteur) (vaideotsuse punktides 2.2.3 ja 3.9; vastuses kaebusele punktides 9, 23, 24, 33 ja 39; 22.11.2023. a vastuses kaebaja täiendavatele menetlusdokumentidele lõikudes 20–21). 22.11.2023. a vastus avas detailsemalt, kuidas töö korraldatud oli.
54.Üheski taotluste menetlemist reguleerivas dokumendis ei ole nõutud, et hindamise tulemusena peab valmima kolm retsensiooni. 2022. aasta taotlusvoorus oli hindamine korraldatud selliselt, et vastutav ekspert ei kirjutanud eraldi retsensiooni, vaid kirjutas oma hinnangu otse esialgsesse lõpphinnangusse.
55.Alates 2023. aasta taotlusvoorust on vastustaja hindamise ümber korraldanud selliselt, et ka vastutav ekspert kirjutab enne esialgse lõpphinnangu koostamist eraldi retsensiooni, osalt just edaspidi apellandil tekkinud segaduse vältimiseks.
56.2019. aasta taotlusvoorus (haldusasi 3-20-277) oli hindamine reguleeritud ja korraldatud
hoopis teisiti – retsensendid ei kuulunud eksperdikomisjoni ning taotluse hindamiseks tellitigi eraldi retsensioonid.
57.Ka kolmas ekspert hindas taotlust ning tema hinnang sisaldus esialgses lõpphinnangus. See info oli menetluses esitatud algusest peale. Retsensioonide (vastus kaebusele lisad 8–11) ja lõpphinnangu (kaebuse lisa 4) võrdlemisel nähtub, et tegu pole üks-ühele kokku kopeeritud tekstiga.
58.Lõpphinde kujunemise jälgitavuse osas selgitab ETAG, et tema hinnangul ei tulene viidatud kohtulahendist,4 et jälgitav peab olema lõpphinnangu kujunemine kõikides hindamisetappides pandud hinnetest kuni kokkuvõtvate hinnete panemiseni. Viidatud asjas ei olnud kohtu jaoks piisavalt selge, kuidas ärakuulamismenetluse käigus tuvastatud puudus mõjutas või ei mõjutanud lõpphinnet. See ei anna alust järeldada, et hinne oleks pidanud olema pandud aritmeetilise keskmisena või mõne muu valemi alusel. Kohus on samas otsuses mitmes kohas ka viidanud hindamisotsuste eripäradele just vastupidises valguses: „Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et retsensentide hinded erinesid ning üks retsensent hindas taotlust teistest hindajatest märgatavalt kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate, sh retsensentide hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne.“5
59.Vastustaja ei kinnita muid vigu kui kriteeriumis 4 doktorantide juhendamist puudutav märkus, millega seonduvalt muutis hindamisnõukogu kriteeriumi hinnet. Apellatsioonikaebuse väide, et ärakuulamise vastuses sisalduv lauseosa „kuigi see on tõsi, et projekt ei maini interdistsiplinaarsust kui meetodit“ viitab faktiveale, on ekslik.
60.ETAG leiab kohtupraktikale tuginedes,6 et on retsensentide nimede avalikustamise ja nende kompetentsuse küsimustes toiminud õigesti.
61.Huvide konflikti selgitus 22.11.2023. a kirjas ei olnud uus info ning see polnud esimene kord, kui vastustaja seda käsitles. Kaasatud hindajatel taotlejaga seonduva huvide konflikti puudumist on mainitud ka vastuses kaebusele (p 26). 22.11.2022. a kirjas on vastustaja seda veelgi põhjalikumalt selgitanud. Huvide konfliktiga isikud ei osale seotud taotluse hindamise ega seotud taotluse vastuväidete läbivaatamise arutelul.
62.Terminoloogiline segadus „juhtiva“ ja „vastutava eksperdiga“ ei takista otsuse mõistmist ja ei muuda seda valeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
63.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tühistab ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkirja osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja granditaotlus PRG1938, ja ETAG 08.11.2022. a vaideotsuse ning kohustab ETAG-i uuesti läbi vaatama granditaotlus PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a otsus 3-20-277, p 20 ja 21. Samas, p 14.
Samas, p 16.
I
64.Kaebaja taotleb ringkonnakohtult muu hulgas ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkirja nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osalist kehtetuks tunnistamist.
65.Ringkonnakohus märgib, et haldusaktide kehtetuks tunnistamine on HMS §-de 64–70 reguleerimisalas. Selle järgi saab haldusakti kehtetuks tunnistada pädev haldusorgan. Kaebajal on kohtumenetluses ka esindajaid. Apellatsioonkaebusest on siiski arusaadav, et kaebaja ei ole rahul halduskohtu otsusega ja soovib, et nimetatud 02.09.2022. a käskkiri kaotaks oma kehtivuse ning ETAG peaks kaebaja granditaotluse üle uuesti otsustama. Ringkonnakohus mõistab kaebaja taotlust sellest tulenevalt nii, et kaebaja soovib muu hulgas nimetatud 02.09.2022. a käskkirja tühistamist. II
66.Ringkonnakohus on seisukohal, et 2022. aasta taotlusvoorus kaebaja granditaotlust hinnanud eksperdikomisjon kohaldas kehtestatud hindamisreegleid osaliselt ebaõigesti, mis viis kokkuvõttes olukorrani, kus ei saa välistada, et kaebaja granditaotlust on hinnatud ebaõigesti.
67.TAKS § 121 lg 1 punktide 1 ja 3 järgi ETAG korraldab ja viib läbi uurimistoetuste taotluste hindamist ning määrab uurimistoetused. TAKS § 12 1 lg 3 kohaselt on ETAG-il teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, mis hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult ning lähtub teaduseetika põhimõtetest ja heast teadustavast.
68.Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord on sätestatud määrusega nr 74, mille on haridus- ja teadusminister kehtestanud TAKS § 12 1 lg 5 alusel. Määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1 kohaselt hindab hindamisnõukogu järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult uurimistoetuse taotlusi ja § 2 lg 3 järgi tegutsevad hindamisnõukogu liikmed kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning lähtuvad oma tegevuses Eesti hea teadustava kokkuleppest ning Euroopa teaduseetikakoodeksist ja -suunistest. Määruse nr 74 § 7 on kolmelõikeline ja sätestab, et hindamisnõukogu võib otsuste tegemiseks vajaliku ekspertiisi tegemiseks moodustada ekspertkomisjone (lg 1), et ekspertkomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest, kellel on varasem kogemus valdkonnas, milles nad ekspertiisi teevad (lg 2), ning et ekspertkomisjoni liikmete suhtes kohaldatakse määruse nr 74 § 2 lõikeid 3 ja 4 (lg 3). Määruse nr 74 seletuskirjas on välja toodud: „[I]nstitutsionaalse uurimistoetuse taotluste menetlemiseks tuleb moodustada valdkondlikud ekspertkomisjonid, kõigi muude otsuste tegemisel aga, vastavalt käesolevale eelnõule, võib moodustada ekspertkomisjone. Ekspertkomisjon koosneb vähemalt kolmest hinnatavas valdkonnas kogenud liikmest, kellest institutsionaalse uurimistoetuse taotluste puhul enamus on ühtlasi väliseksperdid. Ekspertkomisjonide liikmetele laienevad hindamisnõukogu liikmetele esitatavad nõuded [...].“7
69.Euroopa teaduseetikakoodeksi 2022. aastal kehtinud 2017. aasta versiooni 8 üks põhimõtetest on ausus teadustöö kavandamisel, tegemisel, retsenseerimisel, tulemuste esitamisel ja avalikkusele tutvustamisel läbipaistval, õiglasel, täielikul ja erapooletul moel.
Seletuskiri Haridus- ja teadusministri määruse „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ eelnõu juurde, 28.10.2011, lk 4 (https://eelnoud.valitsus.ee/main#6OtDBM0W).
70.ETAG juhatus kinnitas 01.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/9 rühmagrandi tingimused ja korra (tl 93-98, käesolevas otsuses kord) ning rühmagrandi taotluste hindamise juhendi (tl 43-46, käesolevas otsuses hindamisjuhend). Mõlemaid muudeti ETAG juhatuse 25.02.2022. a käskkirjaga nr 1.1-4/22/15 (tl 128). ETAG hindamisnõukogu kinnitas 31.03.2022. a koosoleku otsusega hindamisnõukogu ja eksperdikomisjonide kodukorra (tl 114-115, käesolevas otsuses kodukord). Nimetatud korrad ja juhend peavad vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse ning määruse nr 74 nõuetele.
71.Käesoleva kohtuvaidluse põhiküsimus puudutab hindamisjuhendi p 2.4.1.1 tõlgendamist. Kaebaja on seisukohal, et hindamisjuhendi punktist 2.4.1.1 tulenevalt pidi olema enne lõpphinnangu kujundamist tema projekti kohta koostatud kolme eksperdi kolm retsensiooni. ETAG on seevastu seisukohal, et toimis õigesti, kui lasi koostada kahe eksperdi kaks retsensiooni, millele lisandus kolmanda eksperdi poolt koostöös kahe retsensioonid koostanud eksperdiga koostatud esialgne lõpphinnang. Põhiline vaidluse ese on niisiis, kas kolmas ekspert oleks pidanud koostama enne esialgse lõpphinnangu koostamist eraldiseisva, kolmanda eksperthinnangu või mitte.
72.Ringkonnakohus leiab, et hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 tuleb vaadelda kontekstis. Hindamisjuhendi p 2.4.1 on sõnastatud järgmiselt: „2.4.1. Menetlus eksperdikomisjonis
2.4.1.1.Iga taotlust hindavad vähemalt kolm sõltumatut eksperti, kellest üks on vastutav ekspert. Vastutav ekspert koostab koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele tuginedes igale taotlusele esialgse lõpphinnangu. 2.4.1.2. Eksperdikomisjon kinnitab esialgse lõpphinnangu ja koostab taotluste esialgse paremusjärjestuse. 2.4.1.3. Esialgne lõpphinnang esitatakse ärakuulamiseks taotlejale ja asutusele.“
73.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et rühmagrandiga rahastatakse kõrgetasemelise teadusliku uurimustöö tegemist ning taotluste hindamine keskendub suures osas erialastele teaduslikele argumentidele. Humanitaar-, kultuuri- ja sotsiaalteadustes on enamjaolt võimalikud erinevad seisukohad, mis saavad olla rohkem või vähem teaduslikult põhjendatud ning mida võib aktsepteerida vastava valdkonna teadlaste enamus või vähemus. Sellele tuginevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga ka selles, et kuigi kaalul olevad summad on suured, saab kaebaja taotlusele antud hinnete sisulise põhjendatuse osas piirduda ilmselgete vigade testiga. Riigikohus on selgitanud: „Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikemata selge, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega.“9 Seevastu menetlus- ja vormivigu tuleb hinnata üldises korras, arvestades sealhulgas HMS §-ga 58 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 punktiga 1.
74.Ringkonnakohus leiab, et hindamisjuhendi p 2.4.1.1 tõlgendamisel tuleb kõigepealt arvesse võtta määruse nr 74 § 7 ja selle seletuskirja. Nii määruse § 7 lg 1 kui ka lg 2 kõnelevad ekspertiisi tegemisest. Kui lg 1 järgi võib hindamisnõukogu otsuste tegemiseks vajaliku ekspertiisi tegemiseks moodustada ekspertkomisjone, siis lg 2 järgi koosneb ekspertkomisjon vähemalt kolmest liikmest, kellel on varasem kogemus valdkonnas, milles nad ekspertiisi teevad. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruse nr 74 § 7 lg-te 1 ja 2 järgi on ekspert selles tähenduses ainult see, kes koostab ekspertiisi. Seejuures tuleb tähele panna, et valdkonda reguleerivad õigusaktid eristavad ekspertiisi ja hindamist. Viimane on TAKS § 121 lg 3 ja määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1 järgi hindamisnõukogu ainupädevuses. Õigusaktide süstemaatika osutab niisiis sellele, et eksperdi all tuleb mõista isikut, kes koostab ekspertiisi.
75.Eelnevat järeldust kinnitab termini „ekspert“ keeleline tähendus. Üldkeele valdkonnas kinnitab seda järeldust näiteks sõnaseletus Võõrsõnade leksikonis, mille kohaselt on ekspert
RKHKo 3-20-1198, 11.12.2020, p 14.
asjatundja, isik, keda vaieldavail või raskeil juhtumeil kutsutakse ekspertiisi tegema.10 Teisisõnu, ekspert on ainult see, kes teeb ekspertiisi. Teiselt poolt on jällegi sõnaveebi ühendsõnastiku uuem määratlus avaram, hõlmates mingi ala asjatundja, keda rakendatakse eriteadmisi nõudvate küsimuste lahendamiseks.11 Selle järgi ei näi ekspertiisi kui sellise koostamine olevat eksperdi definitsiooni vajalik tunnus. Erialakeele kasutust analüüsima asudes tuleb pöörata pilgud menetlusseaduste poole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku eksperdiarvamuse regulatsioon (TsMS §-d 293–305), mis kehtib vastavalt HKMS § 56 lg-le 2 ka halduskohtumenetluses, osutab sellele, et kohtumenetluses on ekspert see, kes esitab eksperdiarvamuse. Vastavalt TsMS §-le 295 on eksperdiks määratud isikul koguni kohustus teha ekspertiis, kui ta eksperdiks nimetatakse. Ka kriminaalmenetluse seadustiku § 95 lg 1 järgi on ekspert isik, kes rakendab seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Sellegi sätte kohaselt on ekspert isik, kes koostab ekspertiisi. Samuti on HMS § 38 lg 2 kohaselt üheks võimalikuks tõendiks haldusmenetluses eksperdi arvamus. Ringkonnakohus järeldab eelneva pinnalt, et ekspert on suhteline mõiste ja sõltub sellest, kas isik antud menetluses ekspertiisi teeb või mitte. Eksperdiks saab ühe menetluse raames pidada isikut siis, kui ta koostab selles menetluses ekspertiisi. Seevastu, kui ekspertiisi ei koostata, ei ole antud menetluse raames tegemist eksperdiga. Niisiis kõneleb semantiline argument kokkuvõttes kaebaja seisukoha kasuks.
76.Kolmas argument, mis kõneleb kaebaja seisukoha kasuks, on ETAG-i menetluses hinde kujunemise läbipaistmatus konkreetsel juhul. Hinde kujunemise läbipaistvuse nõude aluseks on määruse nr 74 § 7 lg 3 ja § 2 lg 3 koosmõjus viimases osundatud ja kaebaja granditaotluse hindamismenetluse ajal kehtinud Euroopa teaduseetikakoodeksi 2017. aasta versiooni aususe põhimõttega, mis nägi muu hulgas ette ka nõude, et teadustöö retsenseerimine peab toimuma läbipaistval moel. Läbipaistvus tähendab ringkonnakohtu hinnangul antud kontekstis seda, et hinde moodustumine peab olema kohtule mõistetav ning kui hinde moodustumine on mitme-etapiline, siis peavad mõistetavad olema nii kõigil etappidel antud hinded eraldi kui ka koondhinde kujunemine. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et läbipaistvuse nõudele hinde kujunemisel on tuginenud ka Tartu Halduskohus 30.10.2020. a otsuse nr 3-20-277 põhjalikus põhjenduses (p 20 ja 21).
77.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et antud juhtumil ei ole esialgse lõpphinnangu kujunemine piisavalt mõistetav. Olgugi, et hindamisjuhendi p 2.4.1.1 esimene lause näeb ette, et iga taotlust hindab vähemalt kolm eksperti, mis osutab sellele, et eksperthinnanguid peaks olema kolm või rohkem, on ETAG käesoleval juhul esitanud kaks eksperthinnangut ja ühe arvamuse, mis sarnaneb eksperthinnangule, kuid mis kujutab endast esialgset lõpphinnangut ehk kolme eksperthinnangu koondit. ETAG on väitnud, et kolmas ekspert mestis oma isikliku sõltumatu hinnangu ilma eraldi eksperthinnangut esitamata koheselt esialgsesse lõpphinnangusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline mitmefunktsionaalne hinnang mitme-etapilises hindamismenetluses ei vasta läbipaistvuse nõudele, sest kohtule ei ole arusaadav, milline osa sellest on kolmanda eksperdi isiklik sõltumatu hinnang ja milline osa on kolme eksperdi hinnangute põhjal moodustatud esialgne lõpphinnang. Kahe eksperthinnangu mestimine esialgseks koondhinnanguks, kuhu on ühtlasi integreeritud ka kolmanda eksperdi eksperthinnang, mis ei ole eraldi nähtav ega ligipääsetav, ei võimalda granditaotlejal vaielda kolmanda eksperdi seisukohtadega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles osas, et jälgitav ei ole, miks hindamiskriteeriumite 1 ja 2 puhul, kus mõlemal juhul andis ekspert 1 kummagi kriteeriumi eest kaebaja granditaotlusele hindeks 4,5, ekspert 2 aga 4 punkti, sai lõpphinnanguks 4 punkti ehk kahest antud hindest madalama. Just kuna on tegemist suurte summade jaotamisega, peab lõpphinde kujunemine olema piisavalt
jälgitav. Ringkonnakohus ei pea erinevalt ETAG-ist selles kontekstis piisavaks põhjendust, et „kui hinne on hea, ongi see põhjendus“ ega lihtsalt viidet hindamisjuhendis kehtestatud hinnete seletusele. Igale hindele peab olema lisatud arusaadav selgitus, kuidas see moodustus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et koondhinde moodustamine ekspertide poolt pandud hinnete aritmeetilise keskmisena võib olla üks, kuigi mitte ainus võimalus, kuidas selgitada koondhinde kujunemist piisavalt arusaadavalt ja muuta selle kujunemine läbipaistvaks. Ringkonnakohus lisab, et see, et kahest erinevast hindest moodustuvat koondhinnet tuleb eraldi põhjendada, tuleneb otse retsenseerimise läbipaistvuse nõudest, mistõttu ei ole vahet, kas see nõue on või ei ole hindamisjuhendis eraldi ette nähtud.
78.Eelnevast tuleneb, et hindamisjuhendi punkti 2.4.1.1 tuleb mõista nii, nagu kaebaja seda mõistis. Selle järgi võis ta hindamisjuhendi järgi eeldada, et tema granditaotluse kohta koostab ekspertiisi kolm sõltumatut eksperti ning alles seejärel koostatakse esialgne lõpphinnang, mis on kolmanda eksperdi hinnangust eraldiseisev. Kuna ETAG on kohtule esitanud ainult kaks eksperthinnangut ja esialgse lõpphinnangu, kuid ei ole esitanud kolmandat, esialgsest lõpphinnangust eraldiseisvat eksperthinnangut, nagu hindamisjuhendi p 2.4.1.1 põhjal eeldada võiks, siis on antud juhul tegemist formaalse veaga.
79.Et ETAG-i poolt kaebaja granditaotluse suhtes läbiviidud menetlus on formaalselt vigane, tuleb kohaldada HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 punkti 1. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Mõlema sätte järgi tuleb niisiis määravaks pidada, kas võib olla kindel, et kolmanda eksperthinnangu andmata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et selles ei saa kindel olla. Vahed hinnatud granditaotluste vahel olid väikesed. Kaebaja rahuldamata jäetud granditaotluse lõpphinnet lahutas viimase rahuldatud granditaotluse lõpphindest vaid üks punkt 23-st võimalikust. Kaebaja on õigesti osutanud sellele, et kui hindamiskriteeriumite 1 ja 2 puhul oleks lõpphindeks kujunenud 4 punkti asemel 4,5 punkti, mis oli kahest antud hindest kõrgem, siis oleks lõpphinnang kaebaja granditaotlusele olnud arvutuslikult 21,5 punkti, mis oleks võinud tähendada granditaotluse rahuldamist. Sellele tuginevalt ei saa kohus olla kindel selles, et formaalselt vigane menetlus ei võinud mõjutada antud juhul asja otsustamist.
80.Kaebaja ülejäänud etteheidete osas märgib ringkonnakohus järgnevat.
81.Kaebaja arvates on halduskohus järeldusi tehes tuginenud vastustaja poolt hilinenult 22.11.2023 esmakordsetelt esitatud asjaoludele (22.11.2023. a vastuse p 21), mis ei ole lubatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et antud juhul ei pruukinud ETAG-is läbi viidud menetlus olla ilma vastava kirjelduseta kõrvalseisjale piisavalt hästi jälgitav. Siiski on ETAG õigesti osutanud sellele, et tõendid, millest vaidlusaluses kirjelduses sisaldunud asjaolud lõppastmes tulenesid, olid kaebajale juba varasemas menetluse staadiumis kättesaadavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist menetluse õiguspärasuse, mitte hilinenult esitatud asjaolude küsimusega.
82.Kuigi ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles osas, et esitatud granditaotlusele mittekohane teadlaste erialane pädevus võib mõningate väga spetsiifiliste või uuenduslike taotluste puhul toetuse saamist raskendada, on kohus seisukohal, et antud juhul asjaolud seda ei kinnita. ETAG-i kinnitusel hindasid kaebaja granditaotlust teadlased, kelle uurimisaladeks on tõlkeuuringud ja teatriteadus (ekspert 1), võrdlev kirjandus ja postkoloniaalsed uuringud
(ekspert 2), kultuurimälu ja kogukonna suhted (ekspert 3) (vastus kaebusele, p 24). Kaebaja väitel ei võimaldanud taotlust hinnanud teadlaste erialased teadmised taotlust pädevalt hinnata. Halduskohus on leidnud, et küsimus ekspertide või eksperdikomisjoni pädevusest kuulub teadusliku diskussiooni valdkonda (otsuse p 16), mida kohus sisuliselt hinnata ei saa. Ringkonnakohus sellega ei nõustu, vaid leiab, et ekspertide valik on ETAG-i kaalutlusotsus, mis allub kaalutlusotsuse kontrollireeglitele. Viga valikukaalutluse teostamisel võib esineda iseäranis siis, kui granditaotlust hindavate ekspertide endi teaduslikud pädevusvaldkonnad ei hõlma granditaotluse metodoloogilist skoopi või ei kata seda täiel määral. Antud juhul ei nähtu, et ETAG oleks ekspertide valikul teinud kaalutlusvea. Kaebaja on enda väitel tegev narratiiviuuringute ja kognitiivse kirjandusteaduse valdkonnas. Narratiivuuringud ehk narratoloogia on interdistsiplinaarne uurimisvaldkond, kus põimuvad humanitaar-, kultuuri- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud ekspertide pädevuste kirjelduste, mille tõepärasuses ei ole kohtul põhjust kahelda, kohaselt olid eksperdikomisjonis esindatud kõigi kolme nimetatud teadusvaldkonna – nii humanitaarteaduste, kultuuriteaduste kui ka sotsiaalteaduste – metodoloogilised pädevused. See, mis puudu on, on kolmanda eksperdi ekspertiis. Kognitiivne, mille vasteks on peetud ka terminit „tunnetuslik“, kirjandusteooria on aga pigem eelnevalt nimetatud meetoditele toetuv teooria kui iseseisev ja eraldi hindamispädevust eeldav teadusvaldkond. Kokkuvõttes ei tuvastanud ringkonnakohus niisiis eelnevale tuginevalt kaalutlusviga ekspertide valikul.
83.Ülejäänud kaebaja etteheidetel, sealhulgas võimaliku erapoolikuse väidetel, väidetaval 12 minutil, mis arvutuslikult olevat olnud kolmanda eksperdi käsutuses esialgse lõpphinnangu koostamiseks, väidetavatel faktivigadel ETAG-i menetlusdokumentides ning hindamisnõukogu liikmete osalemisel eksperdikomisjonis ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi peatuda, kuna need vajaksid täiendavate tõendite kogumist, kuid ei mõjutaks lõppastmes antud lahendi lõpptulemust.
84.Ringkonnakohus osutab selles kontekstis järgnevale. ETAG on kirjeldanud ekspertide poolt läbi viidud hindamismenetlust, selgitades, et eksperdikomisjon arutas kõikide taotluste hinnangud koos läbi ja kinnitas ühiselt, võrreldes seejuures taotlusvooru esitatud taotluseid omavahel. Ringkonnakohus on seisukohal, et selline menetlus on võimalik, kuid selline hindamiskord peab tulenema hindamisjuhendist. Samuti tuleb sellise hindamiskorralduse puhul tagada, et sõltumatult koostatud üksikretsensioone tagantjärele kollegiaalse arutelu survel korrigeerida ei saa. Vastasel korral ei oleks enam tagatud hindamise sõltumatus. 2022. a taotlusvooru granditaotluste hindamise ajal kehtinud hindamisjuhendi p 2.4.1.1 teise lause järgi pidi vastutav ekspert koostama koostöös ekspertidega ja nende hinnangutele tuginedes igale taotlusele esialgse lõpphinnangu ning hindamisjuhendi p 2.4.1.2 järgi pidi eksperdikomisjon kinnitama esialgse lõpphinnangu ja koostab taotluste esialgse paremusjärjestuse. Nimetatud punktide koosmõju viitab pigem sellele, et esialgne lõpphinnang pidi valmima konkreetsele granditaotlusele antud hinnete põhjal ning paremusjärjestus tuli moodustada vastutava eksperdi koostatud esialgsete lõpphinnangute põhjal. Kui ETAG soovib teistsugust menetlust, siis tuleb see sõnaselgelt ette näha.
85.Ringkonnakohus osutab täiendavalt järgnevale. Kodukorra punktid 8.1–8.3 ja 8.5–8.7 nägid ette: „8.1. Hindamisnõukogu moodustab hindamisnõukogu liikmete ja teadusagentuuri ettepanekul uurimistoetuste taotluste (edaspidi taotlus) ja aruannete (edaspidi aruanne) hindamiseks eksperdikomisjonid. 8.2. Eksperdikomisjoni juhi määramiseks teeb ettepaneku hindamisnõukogu. Eksperdikomisjonide koosseisud, sh juhid, kinnitab teadusagentuuri juhatus käskkirjaga. 8.3. Eksperdikomisjoni (v.a teaduseetika ja andmehalduse eksperdikomisjoni) peab kuuluma vähemalt kaks hindamisnõukogu liiget. Hindamisnõukogu liige osaleb eksperdikomisjoni töös, ent ei oma hääleõigust. [...] 8.5. Eksperdikomisjoni tööd
korraldab teadusagentuuri poolt määratud uurimistoetuste koordinaator (edaspidi koordinaator). 8.6. Eksperdikomisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku koordinaator ja seda juhatab eksperdikomisjoni esimees, kes võib vajadusel koosoleku juhatamise õiguse anda koordinaatorile või mõnele teisele eksperdikomisjoni liikmele. 8.7. Taotluste valdkondlikku spetsiifikat arvestades on eksperdikomisjonil õigus korraldada arutelusid eksperdikomisjoni sisestes väiksemates rühmades või kaasata oma töösse teise eksperdikomisjoni liikmeid.“
86.Ringkonnakohus kahtleb, kas kodukorra p 8.2 teine lause on kooskõlas määruse nr 74 § 7 lg-ga 1, mille kohaselt võib ekspertkomisjone moodustada hindamisnõukogu, mitte ETAG juhatus. Juhul kui määruse nr 74 § 7 lg 1 näeb ette välispädevuse, siis on kodukorra p 8.2 teine lause HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine. Juhul aga kui määruse nr 74 § 7 lg 1 näeb ette sisepädevuse, on eksperdikomisjoni moodustamine sellest mööda minnes ETAG juhatuse otsusega formaalselt õigusvastane. Sellisel juhul tuleks igal üksikul juhul hinnata, kas nimetatud formaalne puudus võis mõjutada asja otsustamist (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3 p 1).
87.Samuti kahtleb ringkonnakohus, kas kodukorra punktid 8.1–8.3 ja 8.5–8.7 tervikuna on kooskõlas määruse nr 74 § 7 mõtte ja eesmärgiga. Praegusel juhtumil jääb mulje, et ETAG on moodustanud eksperdikomisjoni nime all hindamisnõukogu kõrvale veel ühe, väiksema hindamisnõukogu. Kui määruse nr 74 § 7 annab hindamisnõukogule, kelle ülesandeks on määruse nr 74 § 2 lg 1 p 1 järgi hinnata uurimistoetuse taotlusi, võimaluse moodustada ekspertkomisjon, siis tähendab see seda, et ekspertkomisjoni ülesandeks on koostada uurimistoetuse taotluste kohta teaduseetika nõuetele vastavad ekspertiisid ja esitada need hindamisnõukogule, kes võtab need lõpphinnangu kujundamisel aluseks. Ringkonnakohus möönab, et sellisel juhtumil ei oleks rahuldavalt korraldatud eelhinnangu koostamine ja granditaotluse esitaja ärakuulamine, mida peaks korraldama praeguse regulatsiooni mõtte ja eesmärgi järgi hindamisnõukogu. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et kui haridus- ja teadusminister näeb vajadust hindamise korralduse muutmiseks, siis tuleb määrust nr 74 vastavalt muuta. See, et määruse nr 74 §-s 7 on juttu ekspertkomisjonist ning ETAG kordades ja hindamisjuhendis eksperdikomisjonist, ei muuda ekspertide komisjoni olemust ega aseta seda väljaspoole määruse nr 74 reguleerimisala. III
88.Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega kohtule ETAG juhatuse 02.11.2023. a käskkirja nr 1.1-4/23/190 „PRG2174 vaide rahuldamata jätmise otsus“ ja palus selle vastu võtta kui olulise tõendi, mis väljendab seda, et hindamisjuhendi ja menetluskorra kohaselt peab olema taotlust hinnanud kolm eksperti, kes kõik kolm koostavad retsensiooni, panevad hinded ja nende alusel koostatakse esialgne lõpphinnang. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendiga ei saa tõendada seda, mida kaebaja soovib tõendada, ning samuti puudub tõendist nähtuvate asjaolude osas vaidlus. ETAG on ka ise välja toonud, et ta muutis enne 2023. a taotlusvooru hindamise korda. HKMS § 62 lg 2 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus esitatud lisa kaebajale. IV
89.Ringkonnakohus lahendab järgnevalt apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse.
90.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna ei saa välistada, et hindamisreeglite ebaõige kohaldamine mõjutas kaebaja lõpphinnet ja tema granditaotluse edukust, siis tuleb apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus, tühistada ETAG juhatuse 02.09.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/109 „Granditaotluste rahuldamine 2023. aastal“ osas, millega jäeti rahuldamata kaebaja granditaotlus PRG1938, ja ETAG juhatuse 08.11.2022. a käskkiri nr 1.1-4/22/138 „PRG1938 vaide rahuldamata jätmise otsus“ ning kohustada ETAG-i uuesti läbi vaatama granditaotlus PRG1938, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi.
91.Ringkonnakohus selgitab, et otsuse täitmiseks tuleb 2022. a taotlusvooru hindamiskorraldust arvestades korraldada kaebaja granditaotluse uus erapooletu hindamine vastava erialase pädevusega sõltumatu kolmanda eksperdi poolt. Kaebaja on küll väljendanud kahtlusi kõigi ekspertide pädevuse ja erapooletuse osas, kuid ekspertide 1 ja 2 osas ei leidnud need etteheited kohtumenetluses kinnitust. Ekspert 3 on juba ükskord granditaotluse hindamisega kokku puutunud, mistõttu ei pruugi tema poolt läbi viidav kordushindamine enam vastata erapooletuse nõuetele. Kui uus kolmas ekspert esitab oma ekspertiisi, tuleb kolme olemasoleva ekspertiisi põhjal koostada uus esialgne lõpphinnang ja kuulata kaebaja ära, näidates seejuures ühtlasi, kuidas esialgsed koondhinded on kujunenud. Ärakuulamise järel saab vajalikud otsused langetada hindamisnõukogu.
92.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
93.Kaebaja on tasunud nii kaebuse kui apellatsioonkaebuse esitamisel kummalgi korral riigilõivu 20 eurot (tl 77 ja 192), kokku seega 40 eurot, mis tuleb ETAG-ilt kaebaja kasuks välja mõista.
94.Kaebaja on esitanud halduskohtule 13.11.2023 (tl 160-168) ja ringkonnakohtule 17.01.2025 menetluskulude nimekirjad (tl 201-205). Kaebaja kohtuvälised kulud ja nende põhjendused on nende menetlusdokumentide järgi järgmised: Teenuse kuupäev 10.11.20
14.11.20
15.11.20
09.12.20
Teenuse sisu
Kestus
Tutvumine ETAG vaideotsusega. Seisukoht ja vastused küsimustele kliendile Vastused kliendi küsimustele, täiendava teabe analüüs. Seisukoht kaebuse osas Arutelu kliendiga kaebuse perspektiivsuse osas (05.12.2022). ETAG-i otsustele kaebuse
1.00 h
Arve kuupäev 06.12.20
Arve nr
Kokku
202227
3.00 h
31.12.20
202229
9.00 h
0.30 h
1.30 h 7.00 h
09.12.20
12.02.20
07.03.20
11.04.20
24.04.20
01.11.20
01.11.20
06.11.20
koostamine (05.12.09.12.2022). Kaebuse täiendused, selgitused kliendile, kaebuse halduskohtule esitamine ETAG otsusele kaebuse korrektuurid ja täiendused. Suhtlus kliendiga, korduvad täiendused Tutvumine kohtu kirjaga e-toimikus. Edastamine kliendile e-kirjaga Tutvumine e-toimiku seisuga. Kohtult kaebuse menetlusse võtmise seisu selgitamine Tutvumine kohtumäärusega, taotlus tõlgeteks edastus kliendile Taotlus kohtule menetlusliku käigu osas teabe saamiseks ja tähtaja määramiseks. Korrespondents kohtuga ja kliendiga Korrespondents kliendiga aprillis 2023 - vastused küsimustele ja selgitused Telefoni teel arutelu kliendiga 35 minutit Tutvumine ETAG vastusega [kaebaja] kaebusele. Vastuse ja selle lisade analüüs ETAG vastusega tutvumine, vastuse ja lisade analüüs. Menetluses esitatud dokumentide
2.00 h
0.15 h
02.03.20
202305
0.45 h
0.15 h
04.04.20
202308
0.15 h
0.20 h
01.06.20
202314
0.35 h
13.11.20
202331
18.00 h
0.30 h
0.15 h
0.30 h 1.30 h
6.00 h
07.11.20
09.11.20
13.11.20
13.11.20
18.12.20
22.12.20
27.12.20
läbivaatus. Seisukoha koostamiseks ettevalmistused, seisukoha koostamine ETAG vastusele Seisukoht ETAG vastusele. Vastuväide kohtu tegevusele. Menetlusdokumendi koostamine, kooskõlastamine kliendiga Seisukoht kohtule täiendused kliendilt saadetu lisadokumentide alusel. Korrespondents kliendiga. Menetluskulude nimekirja koostamine Kaebaja seisukoht ja vastuväited kohtu tegevusele muudatused ja korrektuurid kaebaja ettepanekutest lähtuvalt. Menetlusdokumendi edastus kohtusse koos lisadega e-toimiku kaudu Kohtuotsuse analüüs, kommentaarid võimalikuks apellatsioonkaebusek s Apellatsioonkaebuse projekti koostamine, edastus kliendile koos selgitustega. Kirjavahetus kliendiga Apellatsioonkaebuse koostamine -
4.15 h
3.30 h
0.30 h 1.45 h
2.30 h
5.00 h
2.30 h
31.12.20
202335
13.30 h
01.01.20
15.07.20
17.01.20
täiendused, korrespondents kliendiga, selgitused Apellatsioonkaebuse täiendused ja muudatused. Korrespondents kliendiga Suhtlus kliendiga telefonikõned. Vastulause läbi vaatamine Tutvumine kohtumäärusega. Menetluskulude nimekirja koostamine
3.30 h
1.00 h
01.08.20
202419
1.00 h
0.30 h
17.01.20
202500
0.30 h
Kokku: 46.35 h
95.Kaebaja enda arvutuste järgi soovib ta halduskohtus kantud kohtuväliste kulude hüvitamist 7277 euro ulatuses (tl 160) ja ringkonnakohtus kantud kohtuväliste kulude hüvitamist 3211 euro ulatuses (tl 201), kokku seega 10488 eurot.
96.ETAG on halduskohtus kaebaja esitatud menetluskulude nimekirja kohta märkinud (tl 171), et on põhjendamata, miks on novembris kulunud õigusabile rohkem tunde, kui esialgse kaebuse koostamiseks ja materjalide kokkupanekuks vajalik oli. ETAG leiab, et menetluskulude jaotuse dokumendis on mitmed novembri kulud korduvad. Kõigepealt tutvumine vastusega ja selle analüüs 1 tund 30 minutit. Pärast seda seisukoha koostamine vastusele, menetlusdokumendi koostamine ja kooskõlastamine kliendiga 4 tundi ja 15 minutit. Seejärel uuesti vastusega tutvumine ja analüüs, ettevalmistused seisukoha koostamiseks ja siis seisukoha koostamine 6 tundi. Jääb arusaamatuks, et kui vastusega juba tutvuti ning menetlusdokument koostati, miks peab uuesti sellega tutvuma, ja alustama ettevalmistustega seisukoha koostamiseks, tehes seda veel ka peaaegu samas mahus. Lisaks märgib ETAG, et esineb arvutusviga: kulude nimekirjas on õigusabi kulusid välja toodud 31 tunni ja 35 minuti eest, aga kaebaja menetluskulude nimekirja punktis 3 on kogusummaks saadud 31 tundi ja 55 minutit.
97.Ringkonnakohtus esitatud menetluskulude nimekirja osas on ETAG välja toonud (tl 199), et kaebaja on menetluskulude arvutamisel teinud vea käibemaksu arvestamisega. Menetluskulude nimekirja kohaselt on 2024. aastal, mil jõustus käibemaksumäär 22 %, kaebajale teenuseid osutatud 5 tundi, sellest 3 tundi 30 minutit jaanuaris 2024. Samas on arvelt nr 2023352 näha, et arve selle teenuse eest on koostatud detsembris ja käibemaksumäärana on arvestatud 20 %. Ühtki muud sobivat arvet jaanuarist 2024 menetluskulude nimekirjale lisatud pole. Teiseks jääb arusaamatuks 1 tund tekkinud kulu juulis 2024. Ei nähtu, kuidas see kohtumenetluse seisukohast vajalik oli, kuna selle nõustamise pinnalt ei tehtud menetlustoiminguid.
98.Ringkonnakohus nõustub ETAG-iga selles osas, et kaebaja menetluskulude nimekirjas on mitmeid ebakõlasid. Esiteks on kaebaja esitanud menetluskulude taotlused, jättes need arvetel olevate konkreetsete kuluridadega seostamata. Kui arvetel on õigusteenuse osutamise kuupäevad välja toodud, siis kaebaja poolt halduskohtule esitatud menetluskulude taotluses
on arvutuse aluseks olnud kulud konkreetsete kuupäevadega seostamata, mis raskendab esitatud menetluskulude taotluse põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimist. Ringkonnakohus osutab sellele, et 2023. aasta veebruari osas on taotluse arvutuses märgitud kulurida „Tutvumine e-toimiku seisuga. Kohtult kaebuse menetlusse võtmise seisu selgitamine – 0.30“, mis sellisel kujul viidatud arvel nr 2023052 ega ühelgi muul esitatud arvel ei kajastu. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui kaebajale vastavasisulist arvet esitatud ei ole, siis järelikult ei saa see ajakulu olla vajalik ega põhjendatud.
99.Samuti nõustub ringkonnakohus ETAG-iga selles osas, et novembri 2023 kohta esitatud ajaarvestus on ülepaisutatud. Iseäranis on kaebaja esindaja ETAG vastusega tutvutud kaks korda, vastuväidet kohtu tegevusele on koostatud kaks korda ning seisukohta kohtule on koostamiseks ettevalmistatud, siis koostatud, täiendatud, muudetud ja korrigeeritud. Kokku väidab kaebaja, et novembris 2023 osutati talle õigusteenust 18 tundi. Ringkonnakohus leiab eelneva valguses, et vajalikuks ja põhjendatuks saab pidada poolt sellest ehk 9 tundi.
100.Ringkonnakohtule kaebaja poolt esitatud menetluskulude arvestuse osas nõustub kohus ETAG-iga, et juulis 2024 kulutatud 1 tund ei seostu ühegi menetlustoiminguga ega ole seetõttu põhjendatud ja vajalik kulu.
101.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebaja põhjendatud ja vajalik aja- ja kohtuväline menetluskulu on järgmine: Arve nr
Põhjendat ud ja vajalik menetlusk ulu 684,00 2052,00 57,00 57,00 133,00 2052,00 3078,00 115,90 8228,90
102.Eelnevast tulenevalt on ETAG niisiis kohustatud hüvitama kaebajale 8228,90 ≈ 8229 eurot kohtuvälist menetluskulu ja 40 eurot kaebaja tasutud riigilõivude eest, kokku seega 8269 eurot. Kokkuvõttes mõistab ringkonnakohus seega ETAG-ilt kaebaja kasuks välja 8269 eurot menetluskulu. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.