Rent Man Personal OÜ hagi Terko Jakobsoni vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2357,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Rent Man Personal OÜ (rk 11096829; asukoht Laki 16-301, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja: Alik Karajev (e-post [email protected]) kostja: Terko Jakobson (ik XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXX)
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks:
2.1.2098,39 eurot (põhivõlg 2004,61 eurot ja viivis 93,78 eurot);
2.2.viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
6.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskuludest 4% hageja enda kanda ja 96% kostja kanda. Jätta kostja menetluskulud kostja kanda.
8.Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks menetluskulu 518,40 eurot.
9.Välja mõista Terko Jakobsonilt Rent Man Personal OÜ kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 0,02% päevas, alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
10.Terko Jakobsonil tasuda hüvitamisele kuuluvad menetluskulud Rent Man Personal OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-15436. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on Terko Jakobsonile (kostja) kätte toimetatud TsMS § 325 alusel 02.11.2016 – kostja keeldus dokumentide vastuvõtmisest ning dokumendid jäeti postkasti. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
2/4
Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
13.oktoobri 2016 hagiavalduse ja 14. oktoobri 2016 puuduste kõrvaldamise avalduse järgi omandas Rent Man Personal OÜ (hageja) täitemenetluses kostjale kuuluva Riia mnt XX Tartus (hagiavalduses ekslikult XXX) asuva korteriomandi, vastav kanne tehti kinnistusraamatuse 2. märtsil 2016. Täitemenetluses kinnisaja enampakkumise teates ei olnud märgitud, et kostjal on täitmata kohustusi KÜ Riia 8 ees. Hageja ei olnud täitmata rahalistest kohustustest korteriomandi omandamisel teadlik. Hageja on tasunud korteriühistule kostja täitmata kohustuste katteks 2098,39 eurot (viivis 29.02.2016 seisuga 93,78 eurot; võlg 2016 veebruari eest 139,69 eurot; võlast 29.02.2016 seisuga 1864,92 eurot). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 2098,39 eurot, 13. märtsist 2016 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise 98,86 eurot ja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest 8% aastas.
4.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 näeb ette, et korteriomandi võõrandamisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 3 alusel tekib omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. KÜS § 7 lg-s 3 sätestatud võlgade ülemineku regulatsioon kehtib ka korteriomandi müümisel täitemenetluses toimunud enampakkumisel (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-16, p-d 14, 15). Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 2 järgi üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kohus leiab, et korteriomandi võõrandamisel jääb solidaarvõlgnike sisesuhtes võlasuhte olemusest tulenevalt enne võõrandamist tekkinud kohustuste eest täies ulatuses vastutama varasem omanik. Hageja poolt kohustuse täitmist ning KÜS § 7 lg-t 3, VÕS § 69 lg-t 2 arvestades on seega põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 2098,39 eurot. KÜS § 7 lg 31 sätestab, et kui korteriomand müüakse täitemenetluses ja KÜS § 7 lg-s 3 nimetatud nõue on ostjale teatavaks tehtud, puudub korteriomandi omandajal tagasinõue eelmise omaniku vastu. Hagiavalduse järgi ei olnud hagejale KÜS § 7 lg-s 3 nimetatud nõue teatavaks tehtud, seega ei ole tema tagasinõue kostja vastu välistatud.
5.Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet aja eest korteriomandi omandamisest kuni korteriühistule võla tasumiseni ei pea kohus põhjendatuks. Hageja leiab, et tema nõuded kostja vastu on muutunud sissenõutavaks alates korteriomandi omandiõiguse üleminekust 2. märtsil 2016 ning kostja oli kohustuse täitmisega viivituses perioodil 3. märts kuni 13. oktoober 2016. Arvestades, et hageja on tasunud korteriühistule võla alles
14.oktoobril 2016, puudus tal enne seda kostja vastu tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel ning VÕS § 113 lg 1 järgi ka õigus nõuda kostjalt viivist. Hageja viivisenõue summas 98,86 eurot tuleb jätta rahuldamata.
6.VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni. Nõude rahuldamisel arvestab kohus seda, et hageja on hagiavalduse resolutsioonis piiranud viivisemäära 8%-ga.
7.TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb jätta 17. oktoobri 2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
3/4
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades jaotab kohus menetluskulud järgmiselt: hageja menetluskuludest tuleb jätta 4% hageja enda ja 96% kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
9.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskuluks riigilõivu 300 eurot (hagilt 250 eurot, tagamise taotluselt 50 eurot) ja õigusabikulu 320 eurot (4 h, 80 eurot/h); taotluses ei sisaldu käibemaks. Kostja ei ole hageja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Hageja tasus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagilt õigesti riigilõivu 250 eurot. Samuti on hageja tasunud hagi tagamise taotluselt RLS § 59 lg 17 alusel õigesti riigilõivu 50 eurot. Arvestades TsMS § 175 lg-t 1, peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks 4 h asemel 3 h ulatuses; tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas ega materjalide poolest mahukas. Hageja esindaja tunnitasu on põhjendatud ja vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Seega on hageja õigusabikulu vajalik ja põhjendatud 240 euro (3 h * 80 eurot) ulatuses. Hageja menetluskulud kokku on seega 540 eurot (250 + 50 + 240). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulust 518,40 eurot.
10.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid arvestades hageja taotlust, mitte rohkem kui 0,02% päevas, alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.