1.Tartu Vangla kohaldas 21. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 2-25/1-2/58 alates 20. veebruarist 2025 justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12, Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 ja § 69 lg 2 p 5 alusel Deivis Kekiševi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning käeraudade kasutamist. Täiendavaid julgeolekuabinõud kehtivad kuni asjaolude äralangemiseni.
2.D. Kekišev esitas 26. veebruaril 2025 vaide nr 1-8/2-25/39-1, milles vaidlustas Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58.
3.D. Kekišev esitas 24. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada vaidemenetluse ajaks käskkiri nr 2-25/1-2/58 osas, millega otsustati kaebaja suhtes kohaldada käeraudu. Ühtlasi esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, taotluse koguda täiendavate tõenditena videokaamerate salvestised ja kuulata üle tunnistaja ning taotluse kohustada vanglat väljastama kaebajale tahvelarvuti.
4.Vastusena 26. veebruari 2025. a kohtumäärusele esitas Tartu Vangla 27. veebruaril 2025 seisukoha taotleja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Tartu Vangla on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Vangla põhjendas, et D. Kekiševi taotlusest ei nähtu ühtegi põhjendust selle kohta, millise pöördumatult kahjuliku tagajärje tõrjumiseks on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Selliste tagajärgede saabumise oht ei ole ka vangale äratuntav. Käeraudu kasutatakse üksnes D. Kekiševi saatmisel ning ametniku sisenemisel tema kambrisse. Seega kasutatakse käeraudu ohutuse tagamiseks üksnes lühiajaliselt. Muul ajal kambris või jalutuskäigul viibides on vahistatul võimalik olla ilma käeraudadeta. Seetõttu ei saa kohaldatud abinõu pidada ülemäära intensiivseks meetmeks. Käeraudade kasutamine kui täiendav julgeolekuabinõu on üks julgeoleku tagamise meede. Tegemist ei ole karistusliku meetmega. Kui vanglal tekib põhjendatud kahtlus, et isik võib kujutada endale, teistele või vangla julgeolekule ohtu, tuleb vanglal astuda samme selle ohu realiseerumise takistamiseks. Käskkirjast, millega kohaldati D. Kekiševi suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, nähtuvad selle kohaldamise põhjused ning ei ole alust pidada selliste meetmete kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuteks. Käesoleval juhul on julgeoleku ja teiste isikute õiguste kaitse kaalukam täiendavate julgeolekuabinõudega kaasnevad õiguste riivest. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt on avalik huvi, milleks on julgeoleku ja distsipliini tagamine vanglas. Kuigi käeraudade lühiajaline kasutamine vahistatu saatmisel või ametnike sisenemisel kambrisse D. Kekiševi õigusi, ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest selliseid kaalukaid põhjendusi, milliste avalikku huvi üles kaaluva pöördumatult kahjuliku tagajärje tõrjumiseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohtule arusaadavalt on D. Kekišev esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 kehtivuse peatamiseks osas, millega kaebaja suhtes kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna käeraudade kasutamist. Kohus rõhutab, et ei käsitle taotluses väljendatud soovi tahvelarvuti väljastamiseks kui esialgse õiguskaitse abinõud, kuivõrd D. Kekišev on vastavasisulise esialgse õiguskaitse taotluse esitanud haldusasjas nr 3-25-468. Ka ei ole tahvelarvuti väljastamise soovi võimalik käsitleda muu menetlusliku taotlusena.
6.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. D. Kekišev on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte D. Kekiševi vabakasutuskontost ajavahemiku 24. oktoober 2024 kuni 23. veebruar 2025. a kohta.
7.Kuna D. Kekiševi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 24. oktoober 2024 – 23. veebruar 2025) nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada D. Kekiševi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on D. Kekišev Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 peale esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas registreeritud 26. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/39-1 ning on veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
10.Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu 12. mai 2014. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
11.Kohus leiab, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 tühistamiseks, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piirangut olematuks.
12.Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
13.Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt ei ole ta kellelegi ohtlik ning ei ole soovinud kedagi rünnata, siis ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Siiski ei asu kohus praeguses menetlusetapis täpsemalt analüüsima Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla otsustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse raames.
14.Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist.
15.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine käeraudade kasutamise osas ei ole praegusel juhul põhjendatud. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
16.Tartu Vangla 21. veebruari 2025. a käskkirjast nr 2-25/1-2/58 ilmneb, et käeraudade kasutamine on vajalik selleks, et kaitsta ametnikke kaebaja füüsilise rünnaku eest. Seda, kas isik võib olla ametnikele ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et kaebaja oli avatud sektoris, kaebajal puuduvad ettekanded ning kaebaja ei ole väljendanud soovi kedagi rünnata. Käskkirjas välja toodud taotleja varasem käitumine seonduvalt vanglaametnike ründamisega ning ka taotleja 20. veebruari 2025. a agressiivne käitumine vangla vara lõhkumisel, mis taotleja sõnutsi oli kontaktisiku süü, viitab sellele, et taotleja käitumine võib olla ettearvamatu ning kujutada ohtu ametnikele. Kuivõrd käeraudu kasutamine on sobiv vahend kehaliste konfliktide ärahoidmiseks ning käeraudu kasutatakse üksnes D. Kekiševi saatmisel ja ametniku sisenemisel tema kambrisse, s.t lühiajaliselt, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D. Kekiševi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
18.Taotleja on muuhulgas esitanud taotluse, et kohus nõuaks vanglalt välja kaamerate salvestised ning kuulaks tunnistajana üle praktikandi. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine toimub kiiresti ja üldjuhul ka piiratud informatsiooni tingimustes, ning taotlejal on kohustus esialgse taotlust põhistada, mida taotleja on praegusel juhul ka teinud, puudub kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis vajadus koguda täiendavate tõenditena kaamerate salvestisi ja tunnistaja ütlusi, mistõttu jätab kohus taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.