Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2024. a otsuste ja 22. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks ning ameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, lepinguline esindaja Jana Kitter Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Livia Kask
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 3. aprilli 2024. a otsused nr P26-2024-64591 ja P26-2024-64592 ning 22. mai 2024. a vaideotsus nr 5.2-3/13481-2. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama Xi 8. veebruari 2024. a taotlus puude raskusastme tuvastamiseks uuesti läbi.
2.Mõista Sotsiaalkindlustusametilt Xi kasuks välja menetluskulud 2226 eurot ja 50 senti.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28. märtsil 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 8. veebruaril 2024 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse enda kui vanaduspensioniealisele inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.SKA ei tuvastanud 3. aprilli 2024. a otsusega nr P26-2024-64591 kaebajal puude raskusastet. Sama päeva otsusega nr P26-2024-64592 jättis SKA kaebajale määramata puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse.
2.1.Ekspertarst tutvus kaebaja raviarstide sissekannetega tervise infosüsteemis (TIS) ja leidis järgmist.
2.1.1.Kaebajal esineb tegutsemispiirang liikumisel. Selle põhjuseks on peaaju, muude närvisüsteemi struktuuride ja kopsude kahjustus. Kaebaja kõnnib aeglaselt. Tema kõnnimuster on kergelt muutunud, tasakaal on ebakindel. Pika vahemaa kõndimisel esineb raskusi üldise väsimustunde tekkimise tõttu. Kaebaja kõnd ja siirdumised on iseseisvad. Liikumisel ta abivahendit ei kasuta. Kaebaja suudab seista kandadel ja varvastel. Toolilt tõustes kasutab kaebaja käte abi.
2.1.2.Kaebajal esineb piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Selle põhjuseks on peaaju ja muude närvisüsteemi struktuuride kahjustus. Viimastel aastatel on kaebuseks olnud käte värisemine. Sellest on tingitud raskused esemete liigutamisel ja käte peenmotoorikat nõudvatel tegevustel. Esemete käest pillamist ei ole viimasel ajal esinenud.
2.1.3.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esinevad piirangud seoses teadvusel püsimise ja põietegevuse kontrollimisega. Piirangute põhjuseks on peaaju, eesnäärme ja kusepõie struktuuride kahjustus. Raviarsti TIS-i sissekande kohaselt on kaebajal varem teadvusekaotuse episoode põhjustanud haigus raviga ohjatud. Teadvusekaotuse episoode ei ole enam aastaid kirjeldatud. Kaebaja sooritab iseseisevalt kõiki enesehoolduse toiminguid.
2.1.4.Kaebajal on tegutsemispiirang vaimsete funktsioonide valdkonnas. Selle põhjuseks on peaajustruktuuri kahjustus. Piirang ei vasta siiski vähemalt keskmisele puude raskusastmele.
2.2.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest (PISTS) tulenevalt erineb puude raskusastme tuvastamine vanaduspensioniealistel ja tööealistel inimestel. Pensioniealise inimese puhul hinnatakse iseseisvat toimetulekut liikumisel, söömisel, riietumisel, hügieenitoimingutel ja suhtlemisel. Kaebajal esinevad piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Terviseandmete järgi on kaebaja seisund raviga kompenseeritud.
2.3.Kuna kaebajal ei tuvastatud keskmist, rasket või sügavat puuet, ei ole tal õigust puudega vanaduspensioniealise inimese toetusele (PISTS § 3 lg 1).
3.Kaebaja esitas vaide, milles palus hinnata uuesti oma terviseseisundit, arvestades kõiki tal diagnoositud haigusi. Kaebajal on raske puue, mis ei kadunud pensioniea saabumisega.
3.1.SKA ei hinnanud kaebaja tervislikku seisundit õigesti. Kaebaja terviseprobleemid said alguse 27. juunil 2007 saadud üliraskest vigastusest. SKA tuvastas kaebajal 3. aprilli 2019. a otsusega raske puude kehtivusega 29. maist 2019 kuni 20. aprillini 2024. Pole võimalik, et kaebaja oleks nüüdseks haigustest paranenud. Kaebaja haigustest ei olegi võimalik paraneda, need ainult progresseeruvad aja jooksul.
3.2.Kaebaja digiloo andmed on puudulikud. Kaebajat ravinud arstid on jätnud tema epikriisidesse viimastel aastatel tegemata olulised sissekanded tema haiguste kohta. 2(17)
3-24-1759 Seetõttu on kaebaja pidanud kahel korral kohtusse pöörduma. Ka kohus ei mõistnud, millist kahju teevad kaebajale puudulikud andmed tema digiloos. SKA jättis otsuse tegemisel läbi vaatamata dokumendid, mille kaebaja koos taotlusega esitas.
3.3.Kaebaja edastas AS-ile Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) loetelu oma tegelikest terviseprobleemidest ja vaevustest. Haiglat see ei huvitanud. Raviarstid jätsid kaebaja kaebused tähelepanuta. Tulemuseks on raskest puudest tervenemine ja puude määramata jätmine.
3.4.Kaebaja 8. veebruari 2024. a taotluse täitis E. N. Kaebaja üksnes allkirjastas selle. Seetõttu olid punktid 2.2, 2.3 ja 2.5 vähesisukad. Kaebaja peab paljude haiguste tõttu ostma pidevalt kalleid ravimeid ja abivahendeid (hügieenilised sidemed). Kaebaja peab tellima tasulist kodukoristusteenust.
3.5.SKA ei arvestanud vaidlustatud otsuses, et kaebajal on kaks rasket peaaju haigust: 5. juulist 2007 pärit raske kolju- ja ajutrauma ja peaaju glioos. Need haigused on eluaegsed. Epilepsiahoog võib toimuda igal ajal. Ka võib tekkida peaaju insult või mikroinsult. Kaebaja võib jalgade nõrkuse või tasakaaluprobleemide tõttu kukkuda. Arvestatud pole ka haigusi segatüüpi astma ja astma (diagnoositud 2009. a-l), prostatiit kesknärvisüsteemi töö häire tõttu (diagnoositud 30. juunil 2020) ja rasvunud maks (diagnoositud 22. detsembril 2022).
3.6.Kaebaja saab praegu töövõimetoetust 558 või 576 eurot kuus, kahjuhüvitist 391 eurot ja 25 senti või 398 eurot ja 68 senti kuus ja sotsiaaltoetust 49 eurot ja 9 senti kuus. Kokku saab kaebaja kuus 1005 eurot ja 78 senti või 1016 eurot ja 75 senti. SKA otsuse järel hakkab kaebaja saama vanaduspensioni 640 eurot ja 35 senti kuus.
3.7.Puude raskusastme tühistamise korral kaotab kaebaja õiguse kasutada soodsat eluruumi, mille ta sai raske puudega inimesena. Eluruumis on spetsiaalsed sidevahendid ning võimalus kutsuda kiirelt välja sotsiaaltöötaja või kiirabi. Praeguse eluaseme kulud on 113 eurot ja 5 senti kuus. Samaväärse korteri vabaturult üürimise korral oleks kulud vähemalt 340 eurot kuus. Pärast kulude tasumist jääks kaebajale kätte vähem kui elatusmiinimum 320 eurot. Lisaks tuleb kaebajal kasutada koristajate abi vähemalt 150 euro ees kuus.
3.8.Puude raskusastme tühistamise korral kaotab kaebaja soodustused ravimitele, abivahenditele ja vitamiinidele. Epilepsiaravimeid on kaebaja saanud 100%-lisa soodustusega, muid ravimeid 50%-lisega. Kaebaja kulutused ravimitele on 186 eurot kuus. Sellele lisanduvad tasulised arstivisiidid.
SKA jättis 22. mai 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/13481-2 vaide rahuldamata.
4.1.SKA tugines vaiet lahendades vaidele, TIS-i andmetele, ekspertarsti Kaido Põlluste arvamusele ja dr Meris Tammiku selgitusele.
4.2.Vanaduspensioniealise inimese puude raskusaste tuvastatakse, lähtuvalt tema vajadusest kõrvalabi, juhendamise või järelevalve järele (PISTS § 2 lg 2 1). Puude raskusastmed on sügav, raske või keskmine. Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 5 järgi võtab SKA vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel aluseks arstiõppe läbinud inimese arvamuse ning vajaduse korral muud asjassepuutuvad andmed. Arst arvestab arvamust andes seda, kas inimene kasutab abivahendeid ja järgib talle määratud ravi.
3(17)
3-24-1759
4.3.Puude tuvastamine on dokumendipõhine. Arvestatakse taotluses kirjeldatud andmeid ja aktuaalseid terviseandmeid. Määrava tähendusega on raviarstide kinnitatud haigusseisundid.
4.4.Ekspertarst M. Tammik vaatas kaebaja terviseandmed üle. Ta leidis, et arvesse on võetud kõiki TIS-i kantud terviseandmeid ja tehtud on õige otsus. Uues ekspertiisis võeti lisaks arvesse neuroloog E. Raju 15. aprilli 2020. a sissekannet, milles kaebajal diagnoositi närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon. Sellega seondatakse süvenevat tasakaaluhäiret ja nõrkust.
4.5.Eksperdiarvamuse andmisel võetakse arvesse viimase viie aasta jooksul koostatud epikriise. Kaebajal on kaasaaitamiskohustus (vt sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21). Kaebaja ei olnud taotlusel enda raviarstina märkinud dr Raju. Kaebaja taotluse sisukuse eest vastutab tema ise, mitte SKA.
4.6.See, et kaebajale oli varem määratud raske puue, et loo talle õiguspärast ootust, et ka edaspidised otsused tulevad samasugused.
4.7.Puude raskusaste tuvastatakse valdkonnapõhiselt, mitte erinevate tervisehäirete kombineerimisel kergete funktsioonihäirete summana. See võib anda küll aluse kohaldada erijuhtumit (keskmine muu puue), kuid praegu polnud see põhjendatud.
4.8.Eksperdihinnangut ei saa halduskohtus vaidlustada. Ekspertarst on oma kaalutlustes vaba ning tugineb objektiivsetele terviseandmetele. Andmed, mis sisalduvad arsti sissekande rubriikides „haige kaebused“ või „anamnees“ on subjektiivsed ega anna alust puuet tuvastada. Taotleja enda kirjeldatud piiranguid tuleb arvestada niivõrd, kuivõrd neid kinnitavad raviarstide tehtud objektiivsed uuringud, sh füüsiline läbivaatus.
4.9.Puude raskusaste võib vanaduspensioni saabudes muutuda, kuna see ei tugine enam töövõime hindamise eksperdiarvamusele ja otsusele. Puude raskusastme tuvastamata jätmine ei tähenda haigusest tervenemist või piirangute puudumist. Kergete piirangute põhjal puuet ei tuvastata.
4.10.Puude tuvastamise aluseks pole mitte diagnoosid vaid haigustest tingitud takistused igapäevaste põhitegevuste sooritamisel. Progresseeruvaid haigusi ravitakse. Selleks vajalike arstivisiitide sagedusest või tarvitatavate ravimite hulgast puude raskusastme määramine ei sõltu.
4.11.Kaebaja etteheiteid raviarstidele ei võeta puude raskusastme määramisel arvesse. Kaebajal saab soovi korral pöörduda ravikvaliteedi komisjoni poole. SKA-l ei ole õigust määrata kaebajale puuet põhjusel, et ta saaks toetust või muid soodustusi. Puude saab tuvastada üksnes juhul, kui seda õigustavad inimese terviseandmed.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 12. juunil 2024 kaebuse SKA 3. aprilli 2024. a otsuste ja 22. mai 2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja palub kohustada SKA-d tegema tema tervisliku seisundi hindamiseks uue arstliku ekspertiisi ning tuvastama puude raskusastme.
5.1.Kaebaja pöördus 3. jaanuaril 2023 plaaniliselt AS Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) neuroloogi K. Brems-Neuhausi poole. Vastuvõtu kohta koostas arst 17. aprillil 2023 epikriisi. See epikriis on pealiskaudne ega sisalda olulisi andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Selles pole mainitud rasket traumat, mille kaebaja sai 27. juunil 2007 ega epilepsiat. Kaebaja esitas 9. mail 2023 epikriisi peale pretensiooni. 4(17)
3-24-1759
5.2.Kaebajal on püsiv epileptiline seisund, mille põhjuseks on ajuhematoom. Hematoomi suurust ja dünaamikat tuleks mõõta iga KT või MRT käigus. Seda tehti aga viimati 9. aprillil 2017. Epilepsiat põhjustab kaebajal ka aju glioos. Seda haigust iseloomustavad gliootilised kolded ajus. 1. veebruari 2018. a uuringu põhjal on tuvastatud, et kaebaja ajus on vanad gliootilised kolded. 23. novembri 2021. a uuringus muutusi ei sedastatud. See tähendab, et peaaju rasked kahjustused on endised. Glioos on ravimatu haigus.
5.3.ITK 31. juuli 2023. a vastuse järgi pole traumat vaja korduvalt kirjeldada. Tõdetud on, et kaebajal esineb krooniline epilepsia. Glioosiga seotud muutused kajastuvad digiloos. Kaebaja pöördus Harju Maakohtu poole, et kohustada ITK-d kandma kõiki tema haigusi digilukku. Tulu sellest polnud.
5.4.SKA pole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks ei ole kaebajal võimalik puuet tuvastada. Otsus on põhjendamispuudustega. Arusaamatuks jääb, kuidas oli kaebajal enne pensioniea saabumist raske puue, kuid pärast pensioniea saabumist puue kadus.
5.5.Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki olulisi poolt- ja vastuargumente (vt Riigikohtu 17. juuni 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-32-02, p 12). Kui TIS-is ei ole vajalikke andmeid või need on taotluses esitatud andmetega vastuolus, tuleb SKA-l andmeid täpsustada. Vajaduse korral tuleb pöörduda taotluses nimetatud arstide poole (määruse nr 18 § 4 lg 3). Arvesse tuleb võtta ka muid asjassepuutuvaid andmeid (samas, § 5 lg 1).
5.6.Kaebaja kõrvalabi ja järelevalve vajadust tuleb võrrelda tema eakaaslastega (vt Tartu Halduskohtu 11. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-19-1370). Kaebajal vajab eakaaslastega võrreldes oluliselt enam kõrvalabi ja järelevalvet.
5.7.SKA ei ole käsitlenud kaebaja ravitoiminguid. Vastustaja on viidanud PISTS § 2 lg 2 vanale redaktsioonile, milles pole viidatud kõrvalabi vajadusele ravitoimingute sooritamisel. Seadusemuudatuse tingis Riigikohtu halduskolleegiumi 18. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 3-20-130. Riigikohus leidis, et oluline on hinnata, kas vajadus kõrvalabi ja juhendamise järele on püsiv. Hinnata tuleb abi või juhendamise intensiivsust ning tagajärgi, samuti võivad tekkida kõrvalabi või juhendamise puudumisest. Lapse või vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel tuleb arvesse võtta kõiki kõrvalabi või juhendamise liike nende kogumis. PISTS muutmise seaduse seletuskirjast tuleneb, et ravitoimingute all tuleb mõista raviarsti ettekirjutatud tegevusi, mis on seisundist tulenevalt vältimatud ja mida tehakse tervisekahju ärahoidmiseks, terviseseisundi säilitamiseks või selle taastamiseks. Hinnatakse lapse või vanaduspensioniealise inimese tahet ja suutlikkust teha vajalikke ravitoiminguid omaalgatuslikult, õigel ajal ja iseseisvalt.
5.8.SKA tuvastas 2019. a-l kaebajal raske puude, sest tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kaebajal tuvastati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukas tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas. SKA on tõdenud, et puue pole haigus, vaid terviseseisundist tingitud takistus igapäevaste põhitegevuste sooritamisel. Põhjendamatu on SKA seisukoht, et kaebaja saab pärast vanaduspensionile jäämist hakkama ilma kõrvalise abita. Kaebaja vajab oma terviseprobleemide tõttu samamoodi abi, nagu enne pensionile jäämist.
5(17)
3-24-1759
5.9.Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 SE seletuskirjast tuleneb, et muutumatu või progresseeruva seisundi all tuleb mõista terviseandmetega kinnitatud ja tõestatud püsivat seisundit, mis tänapäevaste meditsiiniliste teadmiste ja ravivõimaluste juures ei muutu paremuse poole. Inimese tegevusvõime jääb alaliselt piiratuks, mistõttu ei saa ta iseseisvalt hakkama. Sellistel juhtudel on võimalik SKA ekspertarstil hinnata, kas olukord on paranemise prognoosita ja inimese tegevusvõime ei saa paraneda teadaolevate toetavate meetmetega. Üleminekul tööealisest vanaduspensioniealiseks võib puude raskusastme tuvastada pikemaks ajaks vaid erandjuhtudel, nt varem kinnitatud vaimse alaarengu diagnoosi korral. Kui SKA ekspertiisimeeskonnal on vaja veenduda muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi puhul vanaduspensioniealise inimese elukeskkonna piirangutes, on tal võimalik küsida inimese nõusolekut sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (STAR) juhtumiplaani, tegevuskava andmete ja muude dokumentide saamiseks. Muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral võib vanaduspensioniealine inimene vajada mitme valdkonna tuge, mistõttu tuleks selleks muu hulgas kasutada abivajaduse hindamise tulemusi või juhtumiplaani.
5.10.SKA tegevus on lubamatu ja võib seada ohtu kaebaja elu. Kaebajal pole võimalik osta vajalikke ravimeid soodushinnaga. Ka kaotaks kaebaja sotsiaalpinna, kus ta saab vajaduse korral ööpäevaringset meditsiinilist abi.
5.11.Kaebaja palub teha tema tervisliku seisundi hindamiseks uue arstliku ekspertiisi koos kõigi teda ravivate arstidega.
6.Pärast kaebuse menetlusse võtmist, 16. juulil 2024 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles palus teha tema terviseseisundi hindamiseks uue ekspertiisi, mis arvestaks tema haiguslugu alates 27. juunist 2007 ja varasemaid arstlikke ekspertiise. Kaebaja palub kohustada SKA- d tuginema otsuses PISTS § 2 lg 2 esimesele lausele kehtivas redaktsioonis. Kaebaja märgib, et varasemad ekspertiisid tegid tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstid. Praegusel juhul ekspertiisi teinud K. Põlluste on SKA ekspertarst. See on põhjustanud huvide konflikti. K. Põlluste pole õppinud neuroloogiat. M. Tammik on psühhiaater. Kaebaja terviseseisundi hindamiseks on selle valdkonna teadmiseks hädavajalikud.
29.juulil 2024 esitas kaebaja avalduse, mille järgi käis ta 25. juulil 2024 plaanilisel vastuvõtul. Kaebaja soovib, et vastustaja tutvuks kindlasti ka sellel vastuvõtul koostatud epikriisiga. Digiloo anamneesis on märgitud, et kaebaja tervis halveneb kiiresti. Ta komistab pidevalt, tasakaal on halb. Toidu ja ravimid toob talle tütar. Ta kasutab koristamisteenust. Kõnnikepist pole abi, patsiendi arvates aitab teda madal raam. Patsiendi sõnul oli tal eelmisel nädalal epilepsiahoog. Arst diagnoosis kaebajal muud kesknärvisüsteemi täpsustatud haigusseisundid, orgaanilise asteenia, sümptomaatilise epilepsia ja komplekssete osaliste hoogudega epileptilised sündroomid. Arsti kokkuvõttes ja soovitustes on märgitud, et kaebajal on sotsmajas olemas igakülgne kõrvaline abi.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
8.1.Kaebaja esitas puude raskusastme tuvastamise taotluse 8. veebruaril 2024. Kuna SKA kasutusel olev infosüsteem võimaldab sisestada taotlusi üksnes teatud ajal enne vanaduspensioniea saabumist (kaebaja puhul 21. aprillil 2024), märkis süsteem
6(17)
3-24-1759 taotluse esitamise ajaks 20. veebruari 2024. Kuna kaebaja andis 8. veebruaril 2024 taotlust tuues teada, et läheb veel 1. märtsil 2024 arstile, jäi vastustaja ootama ka selle käigu kohta TIS-i kantavat infot.
8.2.Tartu Ringkonnakohus selgitas 22. oktoobri 2013. a otsuses asjas nr 3-12-981, et kohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema inimese puude raskusaste. Kohus saab hinnata vaid seda, kas taotluse läbivaatamisel on peetud kinni asjakohastest normidest ja arvestatud kõiki asjaolusid (p 9).
8.3.Dr M. Tammiku vaidemenetluses esitatud arvamuse põhjal otsustas vastustaja uut arstlikku ekspertiisi mitte teha. Ka pole vaja tuua esile lisaviiteid kaebaja terviseandmetele. Ekspertarst K. Põlluste koostatud arvamus on korrektne ja põhjalik. Selle alusel koostatud SKA otsust pole vaja muuta.
8.4.Puude raskusastme tuvastamine pole mitte kaalutlus- vaid hindamisotsus. Ekspertarst on andnud enda meditsiinilistele eriteadmistele ja raviarstide epikriisidele tuginedes hinnangu, et kaebaja terviseandmete alusel ei saa puuet tuvastada. Vastustaja ei või sellest kõrvale kalduda ja asuda kaebaja terviseandmeid ise hindama või analüüsima.
8.5.Haldusakti põhjenduste pikkuse ja täpsuse kohta pole nõudeid sätestatud. Inimene peab haldusaktist aru saama, miks talle puuet ei määratud. Vastustaja on puude tuvastamata jätmist põhjendanud. Otsuses on kajastatud ekspertarsti tuvastatud piirangud. Selgitatud on, et kaebaja piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid vähemalt keskmisele puude raskusastmele.
8.6.Vaideotsuses on kaebajale selgitatud, et vanaduspensioniea saabudes võibki puude raskusaste muutuda, sest puude tuvastamine ei tugine enam töövõime hindamise eksperdiarvamusele ja otsusele. Tööealisel inimesel tuvastatakse puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemisja ühiskonnaelus osalemise piirangutest, vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest (vt PISTS § 2 lg 1 1 ja 21).
8.7.Tervishoiuteenuste osutajatel on kohustus kanda patsiendi raviga seotud tegevused TIS-i. See, milliseid andmeid ja millises mahus arst peab vajalikuks TIS-i kanda, on tema otsustada. Oma andmetega saab igaüks tutvuda terviseportaalis. Kui andmed on puudulikud, saab patsient sellele arsti tähelepanu juhtida. Võimalik vaidlus patsiendi ja raviarsti vahel dokumenteerimiskohustuse täitmise üle on tsiviilõiguslik. Ainuüksi sellest, et ekspertarst ei ole teinud päringuid perearstile ja raviarstidele, ei saa järeldada, et tema arvamus pole õige (Tallinna Ringkonnakohtu 5. mai 2022. a otsus asjas nr 3-20-1141).
8.8.Ekspertarst ei saa teha raviarstile järelepärimisi, kuna ta ei tea, millised andmed võivad puudu olla. Ekspertarst täpsustab andmeid pere- või raviarstiga üksnes juhul, kui tal tekkib hinnangut andes TIS-i andmete osas põhjendatud kahtlus. Eelkõige võib see nii olla juhul, kui TIS-i andmed on vastuolulised. Praegusel juhul TIS-i andmetes vastuolusid polnud.
8.9.Muud teavet arvestatakse puude raskusastme tuvastamisel juhul, kui see on olemas. Näiteks kui taotlejale on koostatud rehabilitatsiooniplaan. Samuti kui ta on pöördunud abi saamiseks kohaliku omavalitsuse (KOV) poole ja esitab KOV-i koostatud juhtumiplaani. Kaebaja ei ole taotlenud rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenuseid.
7(17)
3-24-1759
8.10.Vastustaja järgis vaidlustatud otsuse tegemisel PISTS-i, mitte ei jätnud seda kohaldamata. Puude tuvastamata jätmine ei sea ohtu kaebaja elu. Esmane vastutus sotsiaalsete riskide maandamisel on kaebajal endal ja tema perekonnal (SÜS §-d 5 ja 11). Ravimite soodustus ei ole seotud puude raskusastmega. Kui inimesel on rahalised raskused, mistõttu ta ei saa osta vajalikke ravimeid, on tal võimalik pöörduda abi saamiseks KOV-i poole. Ka sotsiaalpinna eraldamise otsustab KOV vastustajale teadaolevalt inimese abivajaduse, mitte puude raskusastme põhjal. Vastustaja ei saa määrata puuet üksnes selleks, et kaebaja saaks KOV-ilt teenuseid.
8.11.Vaidlustatud otsusest on tõepoolest välja jäänud viide abivajadusele seoses ravitoimingute tegemisega. See ei tähenda, et SKA oleks tuginenud seaduse vanale redaktsioonile. Kaebaja ei pea tegema keerukaid ravitoiminguid, milles ta vajaks kõrvalabi. Kaebaja tuleb toime talle vajaliku tabletiraviga ja inhalaatoriga, mida ta kasutab 2008. a-st saadik.
8.12.2024. a jaanuaris on kaebaja oma raviarstile avaldanud, et tuleb igapäevaselt iseseisvalt toime. Viis aastat tagasi tehtud ekspertiisi ajal olid kaebaja terviseandmed teistsugused. Kaebaja vigastas end toona sagedaste kukkumistega, mille tagajärjel murdis luid. 2017. ja 2018. a vahetusel viibis kaebaja haiglaravil, sest ei saanud enam kõndida. Arsti sissekannete järgi ei suutnud kaebaja toona seista ega käia. Toona tarvitas kaebaja alkoholi, arst soovitas sellest loobuda. 2024. a andmete järgi kaebaja alkoholi ei tarvita. Mitmed varasemad probleemid on leevenenud.
8.13.SKA ekspertarstil ei ole huvide konflikti. Ekspertarst lähtub oma töös arstieetikast ja on oma hinnangutes vaba. Oluline pole see, et ekspertarstid pole neuroloogiharidusega. Ekspertarstid ei hinda taotleja tervist, vaid tuginevad eriarsti antud hinnangule. Ekspertarstidel on teadmised ja oskused puude raskusastme tuvastamiseks.
8.14.Kui kohus rahuldab kaebuse, korraldab vastustaja uue ekspertiisi. Siiski ei saa ekspertarst arvestada kaebaja haiguslugu alates 2007. a-st. Üldjuhul võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse viimase viie aasta andmeid (sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrus nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“, § 2 lg 2 ja 3).
8.15.Vastustaja ei saa arvestada pärast ekspertarsti hinnangu ja puude määramise otsuse tegemist TIS-i kantud andmeid, sh kaebuse täienduses viidatud digiloo haigusjuhtumit nr A83430. Terviseseisundi halvenemise või uute andmete olemasolu korral on kaebajal võimalik taotleda puude raskusastme uut hindamist.
Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2025 seisukoha.
9.1.Kaebaja selgitas, et esitas SKA-le 8. veebruaril 2024 taotluse blanketil „Puude raskusastme tuvastamise taotlus vanaduspensioniealisele inimesele“, mille leidis SKA veebilehelt. 8. ja 20. veebruari 2024 a taotlused on erinevatel blankettidel. 20. veebruari 2024.a. taotlust „Ekspertiisitaotlus lapsele ja vanaduspensioniealisele inimesele“ SKA kodulehel ei ole.
9.2.8. veebruari 2024. a taotluse täitis kaebaja ise, allkirjastas käsitsi ja saatis epostida SKA-le. Viimases otsuses, millega määrati kaebajale puue, on märgitud, et kordusekspertiisi tuleb taotleda alates 12. veebruarist 2024, aga mitte hiljem kui 20.
8(17)
3-24-1759 aprillil 2024. Kaebaja esitas korduva taotluse puude tuvastamiseks, mis peab olema esitatud vähemalt 50 päeva enne eelmise otsuse lõpukuupäeva. Kaebaja puhul pidi olema uus taotlus esitatud 1. märtsil 2024. SKA infosüsteem ei saanud kuidagi muuta avalduse kuupäevaks 20. veebruari 2024.
9.3.Ekspertarst K. Põlluste luges kaebaja 8. veebruari 2024. a taotlust ega olnud selle sisuga rahul. SKA-l oli kaebaja meelest ülesanne võtta kaebajalt puue ära. Ekspert võttis teise avalduse vormi, kirjutas sinna kuupäeva 20. veebruar 2024 ja lisas selle ülejäänud materjalidele, hoolimata sellest, et avaldusel polnud kaebaja allkirja. Kui ekspert oleks süsteemi kontrollinud, oleks ta näinud kaebaja 8. veebruari 2024. a avaldust.
9.4.Eksperdil ei ole õigust vaadata esitatud avaldusi läbi valikuliselt, kasutades üksnes andmeid, mis sobivad selleks, et jätta puue määramata. Ekspert ei võinud tugineda avaldusele, mida kaebaja pole täitnud ega allkirjastanud.
9.5.Kaebaja vajab kõrvalabi vähemalt 12 korda kalendrikuus (vähemalt kolmel päeval nädalas). Kaebaja vajab abi poes ja apteegis käimisega, pesemisega ja koristamisega. Allergia tõttu on kaebaja eluaset vaja põhjalikult koristada vähemalt ühel korral nädalas. Kaebaja ei tule ise koristamisega toime. Kaebaja vajab järelevalvet vanniskäimise ajal, kuna võib jalgade nõrkuse tõttu kukkuda või saada epilepsiahoo.
9.6.Kaebaja edastas SKA-le lisadokumente 20. veebruaril 2024 ja 1. aprillil 2024. Dokumendid kinnitavad, et kaebaja põeb kroonilist kesknärvisüsteemi haigust (epilepsia ja ajuglioos). Epilepsiahooga ei kaasne iga kord teadvusekaotus. Nendest haigustest ei ole võimalik paraneda. Vaevused on pidevad.
9.7.Liikumise abivahendeid kasutab kaebaja harva, kuna ei välju peaaegu kunagi oma kodust. Vajalikud arstivisiidid või riigiasutuste külastused teeb kaebaja taksoga. Liikumise abivahendeid soovitab kaebajale pidevalt perearst, kui näeb, kui vaevaliselt kaebaja liigub.
9.8.Vastustaja viidatud dr E. Raju 15. aprilli 2020. a epikriisi kaebajale teadaolevalt olemas ei ole. Kui see on olemas, tuleb see kohtule esitada täielikuna. Epikriis kajastub TIS-is, kui pole millegagi tõendatud. Närvisüsteemi alkoholdegenratsiooni diagnoosi panemiseks tuleb patsiendile teha vereanalüüs, mis kinnitab alkoholi tarbimist. Lisaks võib olla vajalik gastroenteroloogi kinnitus, et patsient on tarvitanud alkoholi. Ilma nende andmeteta pole diagnoos usaldusväärne. Kaebaja tasakaaluhäired ja nõrkus jalgades on tegelikult tingitud peaajutraumast. Dr Raju on koostanud epikriisid ka 2. juuni 2020, 11. detsembril 2020 ja 25. märtsil 2021. Nendes epikriisides närvisüsteemi alkoholdegeneratsiooni diagnoosi pole, ka pole mingit viidet sellele, et kaebaja tarvitaks alkoholi. Dr Raju 15. aprilli 2020. a epikriis on vastuoluline. Sellegipoolest ei tekkinud ekspertarstil mingeid kahtlusi, mille põhjal kaebaja raviarstilt lisainfot küsida.
9.9.Vastustaja selgitused on vastuolulised. Ühelt poolt leiab ta, et andmed, mis sisalduvad arsti sissekande rubriikides „haige kaebused“ või „anamnees“ on subjektiivsed ega ole puude tuvastamise aluseks. Teiselt on vastustaja selgitanud, et eksperdiarvamuse andmisel võetakse arvesse kõiki vähemalt viimase viie aasta jooksul TIS-i kantud epikriise. Vastustajal tuleb arusaadavalt selgitada, mida ekspertiisi tegemisel tegelikult arvestatakse.
9(17)
3-24-1759
9.10.Vastustaja on märkinud, et puude raskusaste tuvastatakse valdkonnapõhiselt. Vastustajal tuleb selgitada, millised on puude tuvastamise aluseks olevad valdkonnad vanaduspensioniealise inimese puhul. Tegelikult määratakse puue vanusegruppide kaupa, nagu vastustaja on ise selgitanud. Vastustaja näeb ja loeb ainult seda, mis on talle majanduslikult kasulik.
9.11.Invaliidsuse olemasolu korral saab patsient ravimeid ostes varasemates avaldustes selgitatud allahindlust. Seda kinnitab terviseportaal. Ka sotsiaaleluruumi saamise eelduseks on invaliidsus.
9.12.Vastustaja viitas dr E. Kõusaare 11. jaanuari 2024. a epikriisile. Selles epikriisis pole, vastupidiselt vastustaja väidetule, vähimatki viidet alkoholile. Epikriisis on märgitud, et kaebaja saab igapäevaste toimetustega iseseisvalt hakkama. Seejuures on kirjeldatud toiminguid, mida silmas on peetud. Epikriisi järgi tõmbab kaebaja ise tolmuimejaga tolmu. Tegelikult soovitas arst kaebajal ise tolmu tõmmata, sest see asendab füsioteraapiat, kuhu kaebaja arsti sõnul minna ei saa. Epikriisi järgi oli kaebajal viimane epilepsiahoog eelmisel aastal. Ära on märgitud ka vana peaaju infarkt ja glioosi tekkekohad ajus.
9.13.Vastustaja viitab sellele, et kaebaja oli 2017. ja 2018. a vahetusel haiglaravil, seejuures olnud viimane alkoholitarbimine neli päeva tagasi. Kaebaja selgitab, et haiglasse viis ta kiirabi, kes alkoholi tarvitamist ei tuvastanud. Arsti sissekanded epikriisi peavad olema analüüsidega kinnitatud.
9.14.K. Põlluste ja M. Tammik ei ole sõltumatud eksperdid. Nad esindavad SKA huve. Kaebajale on teada mitmeid juhtumeid, kus SKA võtab inimeselt invaliidsuse ära, hoolimata sellest, et tal puudub jalg või käsi. K. Põlluste eksperdiarvamusel pole allkirja ega kuupäeva. Seega pole teada, kes ja millal selle koostas ning kes vastutab selle õigsuse eest. Arvamuses on arvestatud üksnes neid epikriise, mis kinnitavad eksperdi järeldust. Ekspert oleks pidanud läbi vaatama kõik neuroloogide poolt viimase viie aasta jooksul koostatud epikriisid. M. Tammik pole aru saanud, et epilepsia ja peaaju glioosi diagnoosidest piisab invaliidsuse määramiseks.
9.15.M. Tammikul tuleb kohtule selgitada, mis asjaoludel vabaneb raske puudega invaliid pensioniea saabudes invaliidsusest ja millise dokumendi põhjal tegelikult otsustati, et kaebajal pole enam puuet. Vastustajal tuleb kohtule esitada kõik neuroloogide pandud diagnoosid.
9.16.Kaebaja pöördus arsti poole 5. ja 11. detsembril 2024 seoses südamekahjustusega hüpertooniatõvega. Kaebaja kaebas tasakaaluhäireid ja sagedast kukkumist. 22. novembril 2024 oli kaebaja EMO-s seoses alajäseme tursega.
12.veebruaril 2025 esitas kaebaja seisukoha, kus lisas järgmist.
10.1.Kaebaja elab alates 2. septembrist 2021 sotsiaalmajas. Sotsiaaltöötajad, kes majas töötavad, osutavad kaebajale kõiki hädavajalikke sotsiaalteenuseid. 28. augustil 2024 esitas kaebaja avalduse erinevate sotsiaalteenuste saamiseks. 3. septembril 2024 sõlmis kaebaja Lasnamäe Sotsiaalkeskusega koduteenuste osutamise lepingu, mis kehtib kolm aastat. Lepingu p-i 6.2.2 järgi võib teenuseosutaja lepingu üles öelda, kui kliendi olukord on paranenud määral, mis võimaldab tal ilma koduteenuseta toime tulla. Enne lepingu sõlmimist selgitas sotsiaaltöötaja vestluse käigus välja, milliseid teenuseid ja kui sageli kaebaja vajab.
10(17)
3-24-1759
10.2.Kaebaja ei tule ilma koduteenuseta toime. Kaebajale on eriti oluline ööpäevaringse meditsiinilise abi kättesaadavus. SKA kuulutas kaebaja aga täiesti terveks vanaduspensionäriks. SKA sellisest otsusest lähtub ka Lasnamäe Sotsiaalkeskus.
10.3.16. oktoobril 2024 sõlmisid kaebaja ja Lasnamäe Sotsiaalkeskus lepingu muutmise kokkuleppe, kuna kaebaja terviseseisund oli halvenenud. Kui varem toimus kaebaja eluruumi põhjalik koristus üks kord kuus, siis nüüd toimub see kaks korda kuus. Kaebaja hingamisteede allergia on ägenenud. Varasema 4,5 tunni koristusteenuse asemel saab kaebaja koristusteenust seitse tundi.
10.4.Terviseabi korraldamine toimub jätkuvalt vastavalt vajadusele. Liikumisel kaebaja abi ei soovi, kuna liigub peamiselt enda elukohas. Pesemisel vajab kaebaja abi üks kord nädalas. Toiduained, majapidamistarbed ja apteegikaubad tellib kaebaja kulleriga koju. Hinnale lisandub kulleritasu. Riideid peseb kaebaja pesumasina abil ise.
Vastustaja esitas 12. veebruaril 2025 seisukoha.
11.1.Õigusaktides (PISTS § 2 lg 11, määruse nr 18 § 5 lg 1 1) ei ole reguleeritud milline peab olema eksperdiarvamus laste ja vanaduspensioniealiste puude hindamisel. Õigusaktid ei näe ette, et ekspert peaks hindama valdkonnapõhiseid tegevuspiiranguid. See metoodika on aga ette nähtud tööealiste inimeste puhul. Vastustaja eksperdid kasutavad sama metoodikat ka laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puude raskusastme tuvastamisel. See aitab neil tuvastada valdkondade võtmetegevuste kaupa anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotuse või kõrvalekalde, millest tingituna võib inimene vajada nimetatud valdkondades kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet.
11.2.Valdkonnapõhise hindamise üheks põhjuseks on osalusja tegutsemispiirangute hindamise elukaareülene käsitlus. Valdkonniti hindamise aluseks (sarnaselt töövõime hindamisega) on rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikaatori (RFK, WHO) liigendus põhifunktsioonidest, mis võivad sooritusvõimet mõjutada. Eri vanusegruppides on hinnatavate võtmetegevuste loend erinev, näiteks ei ole põhjust hinnata kuni kaheaastaste laste võimekust iseseisvalt väljaspool kodu liikuda. Ekspert arvestab kõigi nende asjaoludega.
11.3.Vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme hindamine ei erine oluliselt tööealiste inimeste puude raskusastme hindamise loogikast. Sama metoodika kasutamine on seetõttu õigustatud. Õigustatud on lähtuda ka valdkonnaüleselt võtmetegevuste aritmeetilise keskmise arvutamise metoodikast. Ükski kehtiv õigusakt ei keela seda teha. Ühtse hindamismetoodika kasutamine annab ka laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme hindamiseks selgemad alused. See omakorda tagab, et eksperdiarvamused lähtuvad samadest kriteeriumitest.
11.4.Kõrvalabi- või järelevalve vajaduse hindamine toimub inimese kohta TIS-is olemasolevate andmete põhjal. Seadusandja on näinud ette, et puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine. Koduvisiite, inimese visiidipõhist hindamist, pikaajalist jälgimist erinevates elulistes situatsioonides (sh kodustes tingimustes) jms pole ette nähtud.
11.5.Probleemiks on ka see, et TIS-i andmed ei kirjelda tavaliselt inimese kõrvalabivõi järelevalve vajadust. Tervishoius kehtiv dokumenteerimiskohustus ei näe ette
11(17)
3-24-1759 sellise info kajastamist haigusjuhu kokkuvõttes. Kui selline info TIS-is kajastub, teeb vastustaja ekspertiis selgelt vahet, kas tegemist on inimese enesehinnanguga (mis on anamneesina epikriiside üks kohustuslikke osi) või objektiviseerivate uuringute tulemuste põhjal antud kliinilise hinnanguga. Nagu märgitud, pole aga nõutav, et raviarst selgitaks kliiniliste uuringute põhjal tehtavas kliinilises hinnangus lisaks ravivajadusele ka kõrvalabi- või järelevalve vajadust. Hinnata võidakse abivahendite vajadust.
11.6.Kõrvalabi- või järelevalve vajadust saab ekspert hinnata lähtuvalt ekspertiisi käigus tuvastatud tegutsemise ja osaluse piirangutest. Iga erivajadus ei pruugi põhjustada puude raskusastet (nt õpiraskused koolis). Tuvastatud puude korral võib aga eeldada ka erivajaduste esinemist ning sellest lähtuvalt kõrvalabi või järelevalve vajadust. Näiteks vajab ratastoolis inimene abi pesemisel. Sügava vaimupuudega inimene vajab järelevalvet, et tagada iseenda või teiste inimeste ohutus.
11.7.Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et puude raskusastme tuvastamise aluseks oleks kõrvalabi- või järelevalve vajaduse kirjeldamine kliinilises süsteemis raviarstide poolt. See ei pea kokku langema ning enamasti ei saagi kokku langeda puude raskusastme tuvastamise kontseptsioonist tuleneva käsitlusega, mille puhul hinnatakse objektiviseeritud osalus- ja soorituspiirangute esinemist igapäevaste põhitoimingute tegemisel.
11.8.Järelevalve osas lähtub SKA psühhiaatrilise abi seadusest (§ 4 lg 2). Kui terviseandmetes puudub info, et inimene oleks ohtlik endale või teistele, siis ekspert täisealise inimese puhul järelevalve vajadust ei hinda. Inimese selles kontekstis analüüsimine oleks põhjendamatu. See võib riivata tema põhiseadusega tagatud enesemääramisõigust ja tegutsemisvabadust.
11.9.Ainuüksi kõrvalabi oletatav (inimese enesehinnangust lähtuv) või faktiline (objektiviseeritud terviseandmetele tuginev) vajadus väljaspool inimese elukohta vähemalt üks kord nädalas ei iseloomusta kõrvalabi vajaduse intensiivsust. Enamikel juhtudest, arvestades terviseandmeid, ei kirjelda see ka piisavalt, millistes elulistes situatsioonides (igapäevastel põhitegevustel) inimene kõrvalabi võib vajada. Näiteks kui raviarsti on haigusjuhu kokkuvõttes leidnud, et inimesel on liikumine raskendatud, ei seondu see ühegi puude liigiga ekspertiisi vaates (võib olla tingitud nii luulihaskonnast, perifeersete närvide kahjustusest, nägemishäirest jne). Ka ei kirjelda selline raviarsti hinnang piirangu raskusastet.
11.10.TIS-i andmete alusel ei nähtu, et kaebaja vajaks kõrvalabi või järelevalvet ulatuses, mis vastaks keskmisele puude raskusastmele. Kaebaja taotluses märgitud enesehinnanguga arvestab vastustaja siis, kui see leiab kinnitust kaebaja TIS-i andmete põhjal. Seni kaebaja kohta antud eksperdihinnangud peegeldavad seda, mida on võimalik TIS-i andmetest välja lugeda. Eksperdiarvamuse koosseisu ei kuulu hindamine vahetult, otseselt ja ainult mittemõõdetavate parameetrite järgi nagu seda on kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, jättes kõrvale objektiviseeritud terviseandmed.
11.11.Vastustaja kinnitab, et kaebaja kohta otsuseid tehes hinnati ka kõrvalabi- ja järelevalve vajadust, vaatamata sellele, et selle kohta pole otsuses põhjendusi. Põhjenduse puudumine otsuses ei mõjutanud otsuse tegemist. Kuna kaebaja TIS-i andmed ei viita tema kõrvalabi- ja järelevalve vajadusele vähemalt keskmise puude raskusastme ulatuses, siis jõuaks vastustaja samale otsusele isegi siis, kui kohus leiab, et põhjendamispuuduste tõttu tuleks vaidlustatud otsused tühistada. 12(17)
3-24-1759
11.12.Oluline ei ole ainuüksi kõrvalabi ja järelevalve vajadus, vaid ka selle sagedus ja intensiivsus. Ekspertiisi tegemisel ei saa eeldada, et inimene käib vannis iga päev ja vajab seetõttu epilepsia diagnoosi tõttu iga päev kõrvalabi. See, et jalgade nõrkuse tõttu tuleb eakamat inimest vanni või vannist välja aidata, ei samastu mingil määral puude raskusastmega. See on inimese lähedaste kohustus. Kui kaebajal ei ole lähedasi või neil ei ole võimalust kaebajat pesemise või muude koduste toimetustega abistada, on tal õigus pöörduda abi saamiseks oma elukohajärgse KOV üksuse poole.
11.13.Puude raskusastme tuvastamise otsus on hindamisotsus, mille aluseks on eksperdihinnang. Eksperdiarvamus on tõend (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 22). Vastustaja ei ole küll eksperdiarvamusega seotud, kuid puude raskusastme tuvastamise otsus on tervikuna siiski eksperdiarvamusega seotud. Haldusakti koostaval menetlejal, kes ei ole arstiõpet läbinud, ei ole õigust eksperdihinnangust kõrvale kalduda. Kui menetlejal tekib mingil põhjusel kahtlus eksperdihinnangus osas (menetleja vaade saab olla sotsiaalne, mitte meditsiiniline), on tal võimalus võtta enne otsuse tegemist ka teise eksperdi arvamus. Nii toimiti ka praegu. Vaideotsuse koostamisel kaasas vastustaja teise eksperdi M. Tammiku.
11.14.SKA uurimiskohustus ei tähenda, ta peaks kontrollima eksperdiarvamust tervikuna. Kontrollida tuleb vaid neid hinnanguid, mille kohta taotleja esitab vastuväite. Kontrollikohustus on ka juhul, kui ekspert on hinnanud taotleja piirangu raskusastme väiksemaks, kui taotleja. Samuti juhul, kui SKA näeb või peab ilmselgelt nägema täiendava uurimise vajadust (viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 17).
11.15.Haldusakti põhjendus peab olema selge ja arusaadav. Inimene peaks selle põhjal aru saama, miks talle puuet ei määratud. Kaebajal on alati võimalik pöörduda ka vastustaja poole lisaselgituste saamiseks.
11.16.Kui kaebaja kasutab KOV-i koduteenuseid, saab nende mõju lugeda piiranguid kompenseerivaks. Tegu ei ole asjaoluga, mis piiranguid kinnitaks. Terviseandmetest ei selgu, kes ja millise sagedusega aitab kaebajat pesemisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, suurus ning määramise ja maksmise kord on sätestatud PISTS-is. PISTS § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab inimesel teistega ühiskonnaelus võrdsetel alustel osaleda.
13.PISTS § 2 lg 11 p-de 1–3 järgi eristatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest keskmist, rasket ning sügavat puude raskusastet. Keskmise puude puhul vajab inimene regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. Rasket ja sügavat puude raskusastet eristatakse selle järgi, kas inimene vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (raske puue) või ööpäevaringselt (sügav puue).
14.Kõrvalabi või juhendamist tuleb mõista abi osutamisena inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on aga ohutuse tagamine inimese puhul, kes oma tegevuse või
13(17)
3-24-1759 tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2).
15.Vastavalt PISTS § 22 lg-le 1 esitatakse puude raskusastme tuvastamiseks taotlus SKA-le. Taotlusele tuleb kanda muu hulgas andmed selle kohta, milline on inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb vaatamata abivahendi kasutamisele. Lisada tuleb taotleja perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti andmed ja nende spetsialistide andmed, kes lisaks arstidele saavad anda infot inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta (sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ § 2 p-d 4, 6 ja 7).
16.PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kes kaasab vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. PISTS § 23 lg 6 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse inimese: 1) terviseseisundit; 2) tegevusvõimet; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkonda ning 6) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi.
17.Määruse nr 18 § 5 lg 1 järgi võtab SKA vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjassepuutuvad andmed. Ekspert annab SKA-le talle edastatud andmete põhjal arvamuse inimese puude raskusastme kohta, arvestades arvamuse andmisel isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi ning täpsustades vajaduse korral andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 2–4).
18.Eeltoodu põhjal tuvastatakse puue vanaduspensioniealisel inimesel, kellel on tema eakaaslastega võrreldes suurem kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus. Puude raskusastme tuvastamisel on keskse tähendusega TIS-i andmed inimese terviseseisundi kohta. Tegu pole siiski ainsa võimaliku sisendiga taotluse lahendamisel. Vastustaja on põhjendatult esile toonud, et TIS-i andmetest ei pruugi selguda inimese kõrvalabi vajaduse ulatus, kuna arstid ei pea inimest ravides sellist infot TIS-i kandma. Kõrvalabi vajadus peab olema põhjendatud inimese objektiivsete terviseandmetega, kuid see ei tähenda, et kõrvalabi vajadus ise peaks inimese objektiivsetes terviseandmetes kajastuma. Hinnangu eakohasest suurema abivajaduse olemasolule ja ulatusele annab SKA. Inimese abivajaduse kohta saavad seejuures vajaduse korral anda infot ka teised spetsialistid, praegusel juhul näiteks kaebajaga tegelenud linna sotsiaaltöötajad. Selline info ei pea kajastuma ega saagi kajastuda TIS-is.
19.Kohus märgib, et inimese kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamiseks ei ole tingimata vaja meditsiinilisi eriteadmisi. Eriteadmised on eeskätt vajalikud TIS-i alusel selle tuvastamiseks, millised on inimese objektiivsetest terviseandmetest nähtuvad tegutsemispiirangud. Piirangutest tingitud abivajaduse hindamine sarnaneb aga otsustega, mida SKA ja KOV-ide ametnikud peavad tegema ka näiteks sotsiaalhoolekandelise abi andmist otsustades.
14(17)
3-24-1759
20.Kaebaja tugineb asjaolule, et kuni pensioniea saabumiseni oli tal tuvastatud raske puue. Kohus selgitab, et see ei tähenda, et kaebajal ka pensioniealisena tingimata puue tuleks tuvastada. Samuti ei tähenda puude tuvastamata jätmine seda, et inimese terviseseisund on varasemaga võrreldes paranenud. Vastustaja selgitas õigesti, et puuet ei tuvastata inimesele pandud diagnooside põhjal. Tööealisel inimesel tuvastatakse puue vastavalt sellele, millised on tal ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist takistavad piirangud. Pensioniealisel inimesel tuvastatakse puue lähtuvalt eakaaslastest suurema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. Kuna puude tuvastamise alused tööealise ja vanaduspensioniealise inimese puhul erinevad, võib juhtuda, et pensioniea saabudes inimesel enam puuet ei tuvastata.
21.Vastustaja eksib, kui leiab, et KOV-i koduteenuse raames osutatavat abi tuleb arvestada piiranguid kompenseeriva tegurina.
21.1.Viidatud normidest nähtub, et piiranguid kompenseeriva asjaoluna saab arvestada tehnilisi abivahendeid. Sellest, kui inimene saab abi oma lähedastelt või KOV-ist, ei saa aga järeldada, et tal PISTS tähenduses kõrvalabi vajadust pole ja et puude raskusastet pole alust tuvastada.
21.2.Arvestada saab inimese elukeskkonnaga. Kohtu hinnangul tähendab see füüsilist keskkonda, näiteks seda, kui inimese kodu on kohandatud tema erivajadustele vastavalt. See võib inimese iseseisvat hakkamasaamist parandada ja kõrvalabi vajadust seega vähendada. See ei hõlma aga sotsiaalset keskkonda, näiteks seda, kas inimene elab üksi või koos lähedastega, kes teda igapäevaselt abistada saavad.
21.3.Vastustaja seisukohast lähtudes saaks puude tuvastada eeskätt inimeste puhul, kes on jäänud või jäetud vajaliku abita. Seda lähenemist ei saa pidada põhjendatuks. Puude tuvastamine iseenesest ei taga veel inimesele kõrvalabi, mida ta oma terviseseisundi tõttu vajab. Puudega inimesele makstakse toetust, mis aitab kanda puudest tingitud lisakulutusi, sh näiteks kulutusi KOV-i koduteenusele või kullerite teenustele (vt PISTS § 3 lg 1 ja § 4 p 3).
22.Kohus leiab, et kaebaja puhul koostatud eksperdiarvamus ja vaidlustatud SKA otsused ei vasta normidele, mille alusel pensioniealise inimese puuet tuvastatakse.
22.1.Ekspertarst on andnud hinnangu kaebaja tegutsemispiirangutele valdkondade kaupa. Vastustaja on selgitanud, et valdkonnapõhine hindamine võimaldab hinnata piiranguid süstemaatiliselt ja laiapõhjaliselt. Sellega saab nõustuda. Seejärel on ekspert aga arvutanud piirangutele antud arvväärtuste keskmise summa ja järeldanud sellest, et puuet pole põhjust tuvastada. Piirangute aritmeetilise keskmise arvutamine on ette nähtud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamisel (määruse nr 18 § 6 lg 3). See meetod ei ole aga kohane vanaduspensioniealise inimese puude tuvastamisel. Kui inimesel TIS-i andmetel erinevates eluvaldkondades esinevad piirangud on välja selgitatud ning nende ulatust hinnatud, tuleks järgmiseks selgitada seda, milline on piirangutest tingitud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus ja kas see ületab inimese eakaaslaste oma. Piirangute aritmeetilise keskmise arvutamine ei võimalda selle kohta järeldusi teha.
22.2.Kaebaja on selgitanud, et liikumisraskuste tõttu vajab ta abi poes ja apteegis käimisega ning koristamisega. Epilepsia ja jalgade nõrkuse tõttu vajab ta järelevalvet vannis käies (kaebaja taotlus, dtl 19). Nii liikumisraskusi kui ka epilepsiadiagnoosi kinnitavad kaebaja terviseandmed. Ekspertarst on tõdenud, et kaebajal esinevad TIS-i andmete põhjal mh mõõdukad piirangud teadvusel püsimisel, erinevate liikumise valdkonna tegevuste sooritamisel (liikumine eri tasapindadel, ohutul ja takistusteta
15(17)
3-24-1759 ringiliikumisel), väljaskäimisel, tegevuste alustamisel ja lõpetamisel, samuti asjade ülestõstmisel ja liigutamisel ning käteosavuses (SKA ekspertarsti K. Põlluste 4. aprilli 2024. a arvamus, dtl 92).
22.3.Vastustaja 3. aprilli 2024. a otsuse põhjendused koosnevad põhiosas eksperdi selgitustest kaebajal erinevates tegutsemisvaldkondades esinevate piirangute kohta. Ekspertarst ja vastustaja on lakooniliselt märkinud, et kaebaja piirangud ei ole nii ulatuslikud, et vastaksid vanaduspensioniealise inimese vähemalt keskmisele puude raskusastmele. Puuduvad põhjendused selle kohta, miks kaebajal ei ole taotluses kirjeldatud vajadust kõrvalabi järele. Asjaolu, et KOV on leidnud, et kaebaja vajab koduteenust, võib praegusel juhul kaebaja abivajadust kinnitada (vt kaebaja hoolduskava, dtl 216, ja 16. oktoobri 2024. a muutmiskokkulepe, dtl 215).
22.4.Vaidlustatud otsuses on vastustaja märkinud, et teadvusekaotuse episoode ei ole kaebajal enam aastaid kirjeldatud. Kaebaja on selgitanud, et iga epilepsiahooga ei kaasne teadvusekaotus. Dr E. Kõusaare 10. jaanuari 2024. a epikriisi järgi oli kaebajal viimane epilepsiahoog eelneval aastal. Vastustaja võib seega olla alahinnanud kaebaja abi- või järelevalve vajadust seoses epilepsiahoogudega (näiteks pesemise ajal).
23.Kohus tühistab vaidlustatud otsuse metoodiliste vigade ja põhjendamispuudujääkide tõttu. Otsuse põhjendamispuudusi seoses kaebaja kõrvalabi vajaduse hindamisega on möönnud ka vastustaja ise. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendada, selgitades tema terviseseisundist tulenevat kõrvalabi vajadust. Kohus tühistab ka kaebajale toetuse määramata jätmise otsuse ja vaideotsuse.
24.Kuna kohus vaidlustatud otsused tühistab, pole tarvis põhjalikult käsitleda kõiki kaebaja väiteid. Vastuseks kaebajale märgib kohus siiski lühidalt järgmist.
24.1.Põhjendatud pole kaebaja mure, et puude tuvastamata jätmise korral ei ole tal enam õigust KOV-i sotsiaaleluruumile. KOV tohib puude raskusastet inimese abivajaduse kindlaksmääramisel kasutada ning teenuse saamise tingimuseks seada üksnes siis, kui seadus selge sõnaga sellise võimaluse ette näeb (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-18-7, p 197). Ei sotsiaaleluruumi tagamine ega koduteenuse osutamine ole seaduse järgi seatud sõltuvusse sellest, kas abi taotleval inimesel on tuvastatud puude raskusaste (vt sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-d 17–19, 41 ja 43). Ka kaebaja esitatud tõendid ei kinnita tema muret: hoolimata sellest, et SKA jättis kaebajale puude määramata, on KOV võimaldanud kaebajal jätkuvalt sotsiaaleluruumis elada ja määranud kaebajale koduteenuse. Küll aga võib puude tuvastamisest sõltuda näiteks see, kas KOV-il on kohustus abistada inimest eluruumi kohandamisel (vt SHS § 42).
24.2.Kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seega ei saa kohus arvestada kaebaja väiteid ja tõendeid selle kohta, et tema terviseseisund on pärast vaidlustatud otsuste tegemist halvenenud. SKA saab uusi andmeid vajaduse korral arvesse võtta kaebaja taotlust uuesti läbi vaadates.
24.3.Vastustaja on õigesti tõdenud, et kaebaja pole selgitanud, milles seisnes tema meelest vastustaja viga kaebaja abivajaduse hindamisel seoses ravitoimingutega. Kaebaja pole väitnud, et ta vajaks ravitoimingute sooritamisel kõrvalabi. Sellist vajadust ei kinnita ka tema terviseandmed.
16(17)
3-24-1759
24.4.Eespool viidatud sätetest tuleneb, et SKA-l tuleb kaasata puude raskusastme määramisse arstiõppe läbinud inimene ehk ekspert. Ekspert võib, aga ei pruugi olla SKA enda töötaja. Sellest, kui ekspert on SKA töötaja, ei ole põhjust järeldada huvide konflikti. SKA peab lahendama inimese taotluse õigusaktide pinnalt. SKA-l ega tema töötajatel ei ole menetluse tulemuse vastu kaebaja õiguslike ja õigustatud huvidega konflikti minevat huvi.
24.5.Ekspertarst ei pea olema selle valdkonna eriarst, milles taotlejal on terviseprobleemid. Ekspertarst ei hinda taotleja terviseseisundit. Seda teevad inimese perearst ja raviarstid. Ekspertarst lähtub nende arstide hinnangutest. Ekspertarsti ülesanne on selgitada välja taotleja terviseseisundist tulenevad piirangud ja hinnata nendest lähtuvat kõrvalabi-, juhendamise või järelevalve vajadust.
24.6.Vastustaja on selgitanud, millistel tehnilistel põhjustel tekkis kaebaja taotluse menetluse juurde infosüsteemi loodud 20. veebruari 2024. a taotlus (dtl 175). Puude tuvastamise menetluse aluseks on siiski kaebaja enda koostatud ja allkirjastatud 8. veebruari 2024. a taotlus ning seal ja hilisemates pöördumistes avaldatud andmed.
24.7.Vastustaja möönis kaebusele esitatud vastuses, et värskemate andmete alusel kaebaja alkoholi ei tarvita. Seega pole asjakohased vaideotsuse aluseks olnud M. Tammiku eksperdiarvamuses (dtl 189) tehtud vihjed sellele, nagu võiksid kaebaja terviseprobleemid olla tingitud alkoholi liigtarvitamisest, samuti nagu oleks kaebaja püüdnud taotlust esitades varjata infot, mis sellele viitab.
25.Kohus rahuldab kaebuse. SKA-l tuleb kaebaja taotluse kohta uus otsus teha. Jääb SKA otsustada, kas uue otsuse tegemiseks on tarvis küsida uus eksperdiarvamus.
26.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja kantud õigusabikulud 2806 eurot. Taotletud kuludest tuleb maha arvata kulud, mis ei seondu kohtumenetlusega. Vaidemenetluses kantud õigusabikulusid kohus vastustajalt välja mõista ei saa. Seega tuleb taotletud kuludest maha arvata 9. veebruaril 2024 ja 11. aprillil 2024 osutatud õigusteenuste (juriidilise konsultatsiooni) tasu 30 eurot 50 senti (arve nr 02-326) ja 549 eurot (arve nr 04-715). Põhjendatud õigusabikulud on seega 2226 eurot 50 senti. See summa tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
27.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg-d 3 ja 4).
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.