Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-653 26. veebruar 2025 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Siitam Gintas Burkauskase kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks tõlkida pöördumine Kaebaja Gintas Burkauskas Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a otsus Tallinna Vangla kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta Gintas Burkauskase kaebus rahuldamata.
3.Jätta Gintas Burkauskase tõlkekulud ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv riigi kanda. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Gintas Burkauskas esitas 25. veebruaril 2022 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise. Selles selgitas kaebaja, et pole kunagi eesti keelt rääkinud ega kavatse seda teha. Tal ei ole kohustust eesti keelt õppida. Ebaõiged on vangla väited tema eesti keele oskuse kohta. Pöördumisele oli lisatud taotlus dokumendi saatmiseks tõlkesse ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on piisavalt raha.
2.Tallinna Vangla tagastas 8. märtsi 2022. a kirjaga kaebaja pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Vangla selgitas, et raha puudumine kaebaja vanglasisesel isikukontol ei tingi pöördumise tõlkimist vangla kulul. Kaebaja on esitanud vanglale korduvalt eestikeelseid pöördumisi, mis näitavad tema eesti keele oskust. Vangistuse ajal on kaebajale korduvalt pakutud keeleõpet, et tema eesti keele oskust parandada, kuid ta ei ole olnud motiveeritud keelt õppima. Kuna kaebaja venekeelsed pöördumised ei ole seotud tema õiguskaitse- ega süüteomenetlusega, on proportsionaalne nõuda, et kaebaja tasub tõlketeenuste eest ise.
3.Kaebaja esitas 9. märtsil 2022 venekeelse vaide, millele oli samuti lisatud taotlus selle tõlkimiseks ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui kaebaja isikukontol on raha. Pärast täiendava tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks tagastas Tallinna Vangla 14. aprilli 2022. a otsusega kaebaja vaide. Vangla
3-22-653 märkis, et kaebaja isikukontol ei olnud raha tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja riigikeele oskus on siiski piisav, et pöörduda vangla poole eesti keeles.
4.G. Burkauskas esitas 18. märtsil 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada, et vangla keeldumine kaebaja pöördumise tõlkimisest on õigusvastane. Kaebuse kohaselt ei valda kaebaja eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4 järgi võib vangla kinnipeetavale pakkuda eesti keele õppimist ainult kinnipeetava enda soovil. Seega ei ole vanglal õigust keelduda kaebaja pöördumiste tõlkimisest justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 alusel seetõttu, et kaebaja pole soovinud eesti keelt õppida. Kaebajale ei ole pakutud eesti keele taseme testi tegemist. Kaebaja pole kunagi isiklikult pöördunud vangla poole eesti keeles ning kõik kaebaja eestikeelsed pöördumised on kirjutanud vanglaametnikud või teised kinnipeetavad.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 12. mai 2022. a määrusega kaebuse põhjusel, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28. juuni 2022. a määrusega halduskohtu 12. mai 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et vangla ei saanud keelduda vaide tõlkimisest. Kaebajal ei ole raha ning tema eesti keele oskus pole enda õiguste kaitseks piisav. Asjaolu, et kaebaja keeldub enda keeletaseme testimisest ning eesti keele õppimisest, ei anna alust keelduda kaebaja võõrkeelse vaide tõlkimisest. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
7.Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat tõlkima kaebaja pöördumine.
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 3. novembri 2022. a otsusega kaebuse ja kohustas Tallinna Vanglat uuesti otsustama kaebaja 25. veebruari 2022. a pöördumise tõlkimise üle. Otsuse põhjendused olid järgmised. 8.1 Tulenevalt keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg-test 1–3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 21 lg-test 1 ja 2 on seadusandja jätnud haldusorganile kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda võõrkeelse dokumendi puhul tõlget ning kui seda nõuda, siis kas nõuda tõlke eest tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise. Seejuures tuleb kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste puhul eriti hoolikalt kaaluda, kas tõlkekulude kandmise nõue on põhjendatud. Samas peab riik tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust eesti keele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu 8. septembri 2020. a määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Kuna kaebaja pöördumine ei ole kohtule arusaadavalt vaie ega kahju hüvitamise taotlus, ei ole selle tõlkimine vangla kulul VSKE § 491 lg 4 alusel võimalik. Sellegipoolest tuleb vanglal ka nende võõrkeelsete pöördumiste puhul, millele ei kohaldu VSKE § 491, kaaluda, kas pöördumise menetlemiseks on vajalik nõuda kinnipeetavalt tõlke eest tasumist. 8.2 Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud eesti keele õppimisest, pole iseenesest õigusvastane. Kaebajal ei ole eesti keele õppimise kohustust, kuid ka riigil ei ole piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul dokumente isikule, kes lihtsalt ei taha eesti keelt õppida. Sellisel juhul on tõlkimine põhjendatud vaid isiku õiguste intensiivse riive korral. Kaebajal ei olnud pöördumise esitamisel piisavalt raha, et tõlke eest ise tasuda. Samas on ringkonnakohus 28. juuni 2022. a määruses leidnud, et vangla on valesti lähtunud asjaolust, et kaebaja oskab VSKE § 491 lg 5 mõttes enda õiguste kaitseks piisaval tasemel eesti keelt. Tegemist on kaalutlusveaga, mis võis mõjutada lõplikku otsust.
2(6)
3-22-653
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. novembri 2023. a otsusega nii kaebaja (resolutsiooni punkt 3) kui ka Tallinna Vangla (resolutsiooni punkt 2) apellatsioonkaebuse rahuldamata.
9.1.Ringkonnakohus nõustus halduskohtu tõlgendusega KeeleS § 12 lg-te 1–3 ja HMS § 21 lg-te 1 ja 2 kohaldamise kohta. Vastustaja ei ole veenvalt tõendanud kaebaja piisavat eesti keele oskust ja on teinud kaalutlusvea. Kuna kohtul ei ole võimalik kaalutlusviga kõrvaldada, ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtis, et kaebaja pöördumist ei saa pidada kahju hüvitamise taotluseks, vaideks või avalduseks süüteomenetluses.
9.2.Kaebaja apellatsioonkaebuse kohta märkis ringkonnakohus, et selgitas 28. juuni 2022. a määruse p-s 11, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue. Asjaolu, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kajastu otsuse resolutsioonis ega kohtuasja nimetuses, ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Tallinna Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus tervikuna ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2 osas, millega ringkonnakohus jättis vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata, ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata.
10.1.Vanglal on aastatepikkune praktika, mille kohaselt vangla tutvub kinnipeetava võõrkeelse pöördumise sisuga, et hinnata, kas pöördumine liigitub vaideks, kahju hüvitamise taotluseks või distsiplinaarmenetluses antavaks selgituseks. Võõrkeelsed pöördumised, mis puudutavad kinnipeetava heaolu ja õigusi, võtab vangla tõlkimata menetlusse, vastates vajaduse korral eesti keeles. Üldisest tõlkimise korrast tehakse erandeid kinnipeetavate puhul: (1) kellel keeleoskus reaalselt puudub; (2) kellel ei ole tõlkimiseks raha; (3) kellele vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; (4) kelle esitatud pöördumise sisu detailne tõlkimine on oluline isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. Tingimuste üheaegsel esinemisel võtab vangla võõrkeelse pöördumise vastu ja menetleb seda võõrkeeles või tagab vajaliku tõlke olemasolu vangla kulul. Vangla hindas kaebaja venekeelse pöördumise tõlkimise vajadust KeeleS §-de 12 ja 9 kohaselt ning leidis, et pöördumine ei olnud seotud õiguskaitse- ega süüteomenetlusega. Kaebaja pöördumise riigi kulul tõlkimata jätmine ei kahjustanud tema olulisi õigusi.
10.2.Ringkonnakohus viitab ekslikult, et vangla ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral. Vangla esitas kaebuse vastuse lisadena kaebaja eestikeelsed pöördumised. Lisatõendeid ei ole kohtud menetluse käigus küsinud.
10.3.Halduskohus leidis vääralt, et rõhk kaalutlusotsuses oli kaebaja eesti keele oskusel. Vangla selgitas, et kaebaja venekeelsed pöördumised ei ole seotud tema õiguskaitse- ega süüteomenetlustega. VSKE § 491 ei laiene muudele pöördumistele, mida reguleerib KeeleS.
11.Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väited kaebaja keeleoskuse kohta ei vasta tõele. Kaebaja pole eesti keelt kunagi õppinud ega oska eesti keeles rääkida. Isegi kui kaebaja on esitanud kaebusi või avaldusi eesti keeles, siis kirjutas ta need teiste kinnipeetavate koostatud eestikeelsete näidiste järgi ümber. Vangla on 14. aprilli 2022. a kirjas ise märkinud, et kaebaja ei valda eesti keelt. Ka individuaalse täitmiskava programmis pani vangla kaebaja kirja A1-taseme eesti keele kursusele. Vangla kohaldas ebaõigesti VSKE § 491 lg-t 4.
3(6)
3-22-653 VSKE § 491 ei anna vanglale õigust keelduda kinnipeetava pöördumiste tõlkimisest juhul, kui kinnipeetav ei õpi eesti keelt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
I
12.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) preambula kohustab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. PS § 6 järgi on riigikeel eesti keel ja § 52 lg 1 kohaselt ka asjaajamise keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel ning võõrkeeli võib haldusmenetluses kasutada üksnes KeeleS-s sätestatud korras (HMS § 20 lg 2). HMS § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse. Sama sätte lõike 2 esimene lause sätestab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Ka KeeleS § 10 lg 1 rõhutab eesti keele tähtsust riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamises. KeeleS § 12 lg-st 1 tuleneb riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele kaalutlusõigus selleks, et nõuda neile esitatud võõrkeelse avalduse või muu dokumendi tõlget selle esitajalt.
13.Viidatud sätted kehtestavad menetluskorra, kus suhtlus haldusorganiga toimub reeglina eesti keeles. Isik ei saa eeldada, et tema võõrkeelne pöördumine haldusorgani kulul igal juhul tõlgitakse. Võõrkeelse pöördumise tõlkekulud tuleb üldjuhul kanda isikul endal. Suhtlus saab toimuda muus kui eesti keeles erandlikel juhtudel. Seetõttu võib haldusorgan ka menetlusosaliselt nõuda, et avaldused esitatakse eesti keeles, st haldusorganil ei ole üldjuhul kohustust korraldada nende tõlkimist, eriti veel asutuse kulul. Eesti keele kaitse ja kasutus on sätestatud põhiseadusliku eesmärgina ja riigivõim peab kindlustama selle eesmärgi saavutamise. Eesti keele kasutust tagavate sammude astumine on põhiseaduslikult õigustatud (vt ka RKPJKm 3-4-1-1-98, osa II). Samuti tuleneb PS §-st 6, et asutused ei pea tegema ilma tungiva vajaduseta kulutusi võõrkeelsele asjaajamisele.
14.Samas ei olnud seadusandja eesmärgiks täielikult välistada ametiasutuste poole pöördumine võõrkeeles. KeeleS § 12 lg 1 kohaldamisel tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2; RKHKm 3-20-1214/98, p 9). Esmajoones tuleb arvestada avalikku huvi, et asjaajamine ametiasutustes toimuks eesti keeles kui riigikeeles. Isiku huvi võõrkeelseks asjaajamiseks on seda väiksema kaaluga, mida vähem kõnealune haldusmenetlus tema subjektiivseid õigusi puudutab. Samuti on asjakohane arvestada kuludega, mis tekiksid haldusorganile, kui ta tõlgiks avalduse või dokumendi ise. Seejuures saab arvesse võtta ka seda, millise avaliku võimu kandjaga on tegemist ja kuidas selle eelarve kujuneb, st kelle kanda vastavad kulud kokkuvõttes jäävad (p 9). Võttes arvesse riigikeele nõude olulisust, pidas kolleegium viidatud asjas nr 3-20-1214/98 tõlkimisest keeldumisel mh piisavaks haldusorgani põhjendust, et pöördumine ei riiva isiku subjektiivseid õigusi (p 11).
15.Isiku õiguste kaitse seisukohalt väheoluliste pöördumiste puhul võib puududa vajadus tõlkeks ka juhul, kui isik ei oska eesti keelt või see on vähene või isikul ei ole rahalisi vahendeid, et tõlke eest tasuda. Silmas tuleb pidada vajadust hoida kokku riigi kulusid (nt RKÜKo 3-4-1-1-14, p 114). Üksnes kulude kokkuhoiu argumendiga ei saa siiski jätta võõrkeelset pöördumist tõlkimata olukorras, kus see on isiku õiguste kaitse seisukohalt oluline või kui selle tingivad muud kaalukad asjaolud. Eelnev ei tähenda, et haldusorgan ei võiks tõlkevajaduse hindamisel võtta arvesse täiendavaid asjaolusid. Nendeks kaalutlusteks võivad olla näiteks isiku taust ning side Eestiga, varasem võimalus keelt omandada või majanduslik võimekus tasuda tõlkekulude eest. 4(6)
3-22-653
16.VSKE sätestab kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste tõlkimisele erisätted üksnes võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ning vaiete osas (VSKE § 491). Seejuures saab normis nimetatud pöördumiste korral vangla keelduda nende tõlkimisest üksnes juhul, kui kinnipeetaval on endal tõlke korraldamiseks piisavalt raha, kuid ta keeldub selle kasutamisest, ning kinnipeetava keeletase ei võimalda vangla poole pöörduda eesti keeles (VSKE § 491 lg 5). Säte seab seega nende pöördumiste tõlkimisele rangemad nõuded.
17.Muudel juhtudel kohalduvad kinnipeetavate pöördumistele eespool kirjeldatud HMS ja KeeleS sätted (VangS § 11 lg 1). Vanglas kinni peetavate isikute pöördumiste tõlkevajaduse üle otsustamisel tuleb lisaks eelkirjeldatud kaalutlustele (vt p 15) täiendavalt arvestada sellega, et vanglas viibimise kestel tuleb isikul kõigis tema kinnipidamist puudutavates küsimustes pöörduda esmajärjekorras kirjalikult vangla poole (VangS § 11 lg 4). Kinnipeetava suhtlemisel vanglaga võib tema pöördumistel olla õiguste riivele teistsugune mõju kui väljaspool kinnipidamisrežiimi. Lisaks võivad kinnipeetava võimalused enda võõrkeelsete avalduste tõlkimiseks olla piiratud. Nii näiteks ei ole kinnipeetavatel võimalik kasutada internetis vabalt kättesaadavaid tõlkeprogramme. Iga kinnipeetava mistahes pöördumine ei pruugi olla õiguste teostamise seisukohast olulise kaaluga. Näiteks ei riiva eelduslikult isiku õigusi võrdväärselt üheltpoolt võimalus esitada võõrkeeles märgukiri ja teisalt taotlus VangS-s kinnipeetavatele ette nähtud soodustuse või hüve kasutamiseks. II
18.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja 25. veebruari 2022. a pöördumine pole käsitatav kahju hüvitamise taotluse ega vaidena. Seega ei saanud vangla kohaldada pöördumise tõlkimise üle otsustamisel VSKE § 491. Kohtud märkisid niisiis õigesti, et vanglal tuli võõrkeelse pöördumise tõlkimise üle otsustamisel lähtuda HMS ja KeeleS sätetest.
19.Vastusest kaebaja võõrkeelsele pöördumisele nähtub, et vangla võttis selle tagastamisel arvesse, et kaebaja on varem eesti keeles vangla poole pöördunud, kaebaja on korduvalt keeldunud riigikeele õppimisest ning vaidlusalune pöördumine polnud kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtud leidsid, et vangla tegi kaalutlusvea, kui leidis, et kaebaja keeleoskus oli piisav, et pöörduda vangla poole eesti keeles.
20.Vangla ei selgitanud välja kaebaja riigikeeleoskuse tegelikku taset, vaid viitas eestikeelsetele pöördumistele, mida kaebaja on varem esitanud. Isiku keeleoskus võib selle tasemest sõltuvalt võimaldada erineva tähtsusega pöördumiste esitamist. Kinnipeetava üksikud eestikeelsed pöördumised ei pruugi veenvalt kinnitada tema piisavat eesti keele oskuse taset keerukate, õiguskaitse seisukohast oluliste avalduste esitamiseks. Teisalt võivad need viidata kinnipeetava piisavale keeleoskusele lihtsamate või väheoluliste pöördumiste esitamiseks. Pole välistatud, et riigikeeleoskus madalamal tasemel võimaldab kinnipeetaval esitada lihtsamaid pöördumisi, nt märgukirju. Neid asjaolusid pole vangla lähemalt analüüsinud. Vangla järeldus, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt, oli ennatlik, kuid see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Kui kohtule on kahtlusteta selge, et kaalutlusviga ei saanud kaasa tuua teistsugust tulemust, võib kohus jätta hoolimata kaalutlusveast haldusakti tühistamata (vt ka RKHKo 3-15-2221/33, p 13).
21.Kolleegiumi hinnangul on vangla otsus õigustatud sõltumata kaebaja keeleoskusest. Vangla tegi tõlkevajaduse tuvastamisel õigustatult kindlaks, et tegemist ei olnud pöördumisega, mille tõlkimine oli vältimatult vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kaebaja märgukiri sisaldas üldisi arvamusavaldusi vangla asjaajamiskeele küsimuses. Pöördumisel polnud ulatuslikku mõju ka kaebajale kinnipidamisrežiimist tulenevate õiguste teostamisele. Lisaks lähtus vangla õiguspäraselt ka sellest, 5(6)
3-22-653 et kaebaja on järjepidevalt keeldunud riigikeele õppimisest. VangS § 34 kohaselt pole keeleõpe kinnipeetavale kohustuslik, kuid sellest alusetul keeldumisel ei saa kinnipeetav eeldada, et vangla tõlgib iga tema võõrkeelse pöördumise. Kui vangla on kinnipeetavale taganud võimaluse riigikeele õppeks, võtab kinnipeetav sellest põhjendamatult keeldudes riski, et kõiki tema vanglale esitatud (väheolulisi) pöördumisi ei tõlgita. Need kaalutlused koostoimes viitavad, et kaebaja võõrkeelne pöördumine tuli jätta vangla kulul tõlkimata.
22.Vastustaja selgituste kohaselt on vanglal kujunenud aastatepikkune praktika, et asutuse kulul saadetakse tõlkesse kõik need võõrkeelsed pöördumised, mis seostuvad isiku süüteo- või õiguskaitsemenetlusega, samuti need võõrkeelsed pöördumised, mis puudutavad kinnipeetava heaolu ja õigusi. Seega pole alust arvata, et mõni kinnipeetava oluline pöördumine jääb tõlkimata. Kolleegium märgib siiski, et praktikas kujundatud kriteeriumid ei pea esinema üheaegselt, et tõlkida kinnipeetava pöördumine. Nagu kolleegium selgitas, tuleb vanglal neid asjaolusid kaaluda omavahelises koostoimes. III
23.Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium Tallinna Vangla kassatsioonkaebuse ja tühistab ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punkti 2 ning halduskohtu otsuse tervikuna. Kolleegium teeb uue otsuse, millega jätab kaebaja kaebuse rahuldamata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 5).
24.Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja on menetlusabi korras vabastatud tõlkekulude kandmise kohustusest. Halduskohus andis kaebajale ka menetlusabi riigilõivu tasumiseks kaebuse esitamisel. Kuivõrd kaebajal ei ole nende kulude hüvitamise kohustust, jäävad need kaebaja menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kassatsiooniastmes pole kaebaja menetluskulude kandmist väitnud. Ka vastustaja pole kohtumenetluses menetluskulude kandmist väitnud (HKMS § 109 lg 1). Seetõttu jäävad need võimalikud kulud menetlusosaliste endi kanda.
25.Ringkonnakohus võttis 28. juuni 2022. a määruse resolutsiooni punktiga 2 käesoleva asja materjalide juurde tõendina Tallinna Vangla 6. aprilli 2022. a vastuse nr 5-18/22/8085-1 haldusasja nr 3-22-69 toimikust. Dokument sisaldab vangla hinnangut kaebaja keeleoskuse kohta ning on seega asja lahendamise seisukohalt oluline. Ringkonnakohus tugines sellele tõendile asja lahendamisel, kuid tõend on jäänud toimiku materjalide juurde lisamata. Kolleegium kõrvaldab selle vea ning lisab tõendi asja materjalidele. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.