Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.05.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-367
Haldusasi
JMV Real Estate s.r.o kaebus Maksu- ja Tolliameti keeldumise peale vabastada pangakonto arestist tagatise vastu Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja JMV Real Estate s.r.o, esindaja adv Karl Romet Pedajas Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Menetluse alus ringkonnakohtus
JMV Real Estate s.r.o apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta JMV Real Estate s.r.o apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulu nende endi kanda.
Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.06.2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) alustas 19.09.2023 korraldusega Tšehhi äriühingu JMV Real Estate s.r.o Eestis toimuva majandustegevuse tuvastamist püsiva tegevuskoha kaudu ning maksustamisperioodide detsember 2022 kuni aprill 2023 maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.11.2023 määrusega MTA taotluse anda luba sooritada täitmist tagavaid toiminguid ja seada arest kõikides Eesti krediidiasutustes avatud ja tulevikus avatavatele kaebaja pangakontodele 488 265,86 euro ulatuses. Kohus märkis, et MTA lõpetab täitetoimingud, kui kaebaja on esitanud tagatise, mis katab maksukohustuse ning võimalikud sundtäitmise kulud, valides tagatise liigi vastavalt maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §s 122 toodud loetelule.
3.JMV Real Estate s.r.o esitas 11.12.2023 MTA-le taotluse vabastada pangakontol arestitud raha tagatise vastu selliselt, et arest seatakse 6 sõidukile, mille väärtus on kokku 550 000 eurot. Taotleja võib kiiremas korras tuua Tšehhi registrist sõidukeid Eesti registrisse ja pakkuda neid MTA-le tagatiseks. Sõidukitele on taotleja valmis enda kuludega taotlema hindamisakti MTA poolt määratud hindaja juures. Taotleja on valmis MTA-ga läbi rääkima ka muid alternatiivseid lahendusi pangakontol oleva raha vabastamiseks. Kuna taotleja on deklareerinud perioodil 12.2022–10.2023 tööjõumakse 21 947,56 eurot, siis võiks pangakontol arestitud raha arvelt tasaarveldada deklareeritud tööjõumaksud.
4.Maksu- ja Tolliamet jättis 08.01.2024 otsusega nr 12.2-3/062232-9-5 kaebaja 11.12.2023 taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja aastaid Eesti territooriumil illegaalselt tegutsenud ning hoidnud kõrvale maksude tasumisest. Lisaks ei pea kaebaja kinni kokkulepetest ega esita MTA nõutud raamatupidamisdokumente. On alust arvata, et kaebaja varjab oma majandusnäitajaid ja ta on majanduslikes raskustes. Tagatiseks pakutavad sõidukid on MTA jaoks väga kõrge riskiga. Sõidukid on tundmatute kolmandate isikute aktiivses kasutuses ning nende hind võib pika maksumenetluse kestel oluliselt langeda. Ei ole kindel, et vaatamata registriandmetele on kaebaja sõidukite omanik ning sõidukitega pole juba tehtud tehinguid. MTA on ühe sõiduki (BMW iX3) puhul juba tuvastanud, et sõlmitud on kokkulepe selle väljaostuõiguse kohta. Kaebaja kliendid ei ole n-ö pangakõlblikud, kuid on huvitatud keskmisest kallima sõiduki omamisest. Tagatisena pakutakse sõidukeid, mida kasutavad aktiivselt tundmatud kolmandad isikud ja mis suure tõenäosusega ei ole keskkonnasäästlikud. Need ei ole turul enam atraktiivne kaup, mistõttu kujuneks sõidukite realiseerimise vajaduse tekkimisel müük pikaajaliseks ning kulukaks, kui mitte võimatuks. Kaebaja ei ole usaldusväärne ja ta mõjutab teisi isikuid MTA-le ütluste andmisel. MTA-l ei ole võimalik teha kaebaja deklareeritud töötasumaksude võlgnevuse tasaarveldamist arestitud raha arvelt.
5.JMV Real Estate s.r.o esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA 08.01.2024 otsus ja kohustada MTA-d vaatama kaebaja 11.12.2023 taotlus uuesti läbi.
6.Tallinna Halduskohus jättis 07.06.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
2(7)
3-24-367 Maksuhaldur on lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning on põhjendatult jätnud kaebaja poolt pakutava tagatise aktsepteerimata, kuivõrd see ei olnud usaldusväärne. Maksuhalduri ekslik väide, et tegemist ei ole keskkonnasäästlike elektriautodega, ei ole taotluse rahuldamata jätmise kaalutlusi arvestades määrav. Maksuhaldur märkis, et Tšehhis registreeritud sõidukite puhul ei ole võimalik tutvuda sõiduki ajalooga, mis kajastaks sellega toimunud liiklusõnnetusi, hooldusi jne. Tegemist on asjakohase kaalutlusega, sest sõiduki ajalugu mõjutab selle väärtust. Kaebaja ei ole esitanud hindamisakte koos taotlusega ega ka kohtumenetluses. Asjaolu, et üks tagatiseks pakutud sõiduk võõrandati maksumenetluse kestel ja leidis tuvastamist, et tegemist ei olnud uue sõidukiga, nagu väitis kaebaja, ning kaks sõidukit olid antud kolmandate isikute kasutusse, on piisav alus, et tekitada maksuhalduris põhjendatud kahtlust selles, et ka kaebaja poolt maksuhaldurile pakutavad ülejäänud sõidukid ei pruugi olla uued ja kaebaja teeb sõidukitega ka edaspidi käsutustehinguid sõltumata sellest, et pakub neid MTA-le tagatiseks. Kolme sõiduki puhul ilmnes menetluse käigus, et kõikide sõidukite omanik on Coop Pank AS ja vastutav kasutaja JMV Motors OÜ. Seega pakkus kaebaja MTA-le tagatisena sõidukeid, mille omanikuks oli kolmas isik. Kuivõrd kaebaja ja JMV Motors OÜ puhul on tegemist seotud isikutega, siis pidi kaebaja teadma, et tegemist on kolmandale isikule kuuluvate sõidukitega. Maksuhaldurile ei saa ette heita, et olukorras, kus kaebaja esitatud andmed kokku juba seitsme tagatiseks pakutud sõiduki puhul osutusid ebaõigeteks, sh ei olnud kaebaja osade tagatiseks pakutud sõidukite omanik, ei pidanud MTA sõidukeid tagatisena piisavalt usaldusväärseks. MTA-l ei saanud olla kindlust, et ka nende kohta ei olnud sõlmitud kokkuleppeid, mis oleksid muutnud sõidukid tagatisena väärtusetuteks. Kanne registris ei taga, et tagatisena pakutud sõidukite kohta ei ole tehtud registri väliseid kokkuleppeid, mida kaebaja varjab maksuhalduri eest. Samuti on asjakohane maksuhalduri märkus, et kui kaebajal ei ole osutunud sõidukeid pikema aja jooksul võõrandada, on tõenäoline, et sõidukite realiseerimise riskid on suured. Sõidukitel võib olla puudusi, mida kaebaja ei ole maksuhaldurile avaldanud. Kaebaja ei ole vaidlustanud MTA seisukohta, et kaebaja eesmärgiks on omandatud sõidukid võõrandada või anda kolmandate isikute kasutusse, kasutades tehingute finantseerimisel liisinguteenust. MTA tuvastas, et kaebaja omas otsuse tegemise seisuga maksuvõlgnevust 21 946,56 eurot, millest 12 286,02 eurot puudutab kontrollitava perioodi maksukohustust. MTA on asjakohaselt selgitanud, et arestitud summa puudutab kontrollitava perioodi maksukohustust ja intressi. Selle raha arvel ei ole võimalik katta väljaspool kontrollitavat perioodi tekkivaid maksukohustusi.
7.JMV Real Estate s.r.o palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. MTA ei täitnud uurimiskohustust. Kaebaja esitas MTA-le konto aresti alt vabastamise tagatise kohta oma arusaama ning oli valmis läbi rääkima ka alternatiivide üle. MTA tegi kohe valedele eeldustele rajaneva otsuse ega pöördunud kaebaja poole. Alles pärast halduskohtule kaebuse esitamist asus MTA uurima sõidukite sobivust tagatiseks. Sõidukite omadusi ja ajalugu oleks olnud võimalik kontrollida sõidukitele hindamisakti koostamise käigus. Kaebaja tegi MTA-le ettepaneku tellida hindamisakt MTA aktsepteeritavalt hindajalt. MTA ei saanud otsustada, kas tagatis on kõrge riskiga, sest kohtumäärus nägi ette pangakonto aresti lõpetamise, kui esitatakse MKS § 122 loetelus olev tagatis. Kaebaja ei pidanud tegema
3(7)
3-24-367 hindamisakti saamiseks kulutusi olukorras, kus MTA keeldus tagatise asendamisest. MTA saab hinnata vara väärtust ka ise. Maksuhaldur eksis, leides, et tegu ei ole keskkonnasäästlike elektriautodega. Halduskohus pidanuks hindama eksimuse olulisust koosmõjus teiste asjaoludega, mis selgelt väljendavad MTA soovi keelduda iga hinna eest kaebaja taotluse rahuldamisest. Haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel ei oma tähtsust hilisem asjaolu, et kaebaja ei täitnud maksumenetluses teabe nõudmise korraldust. Kaebaja andis sõidukid rentnike kasutusse ja võõrandas Coop Pank ASle pärast maksuhalduri keelduva otsuse tegemist. Kaebaja tegevus pärast keelduvat otsust ei oma siinses asjas tähtsust. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid selle kohta, et pakutud sõidukid on uued. Läbisõit 4748 km on väga väike ja sellist sõidukit peetakse uueks. Kaebaja tegi kõik võimaliku tagatise aktsepteerimiseks. Sellises olukorras oli haldusorganil kohustus selgitada, mis nõuetele peab tagatise taotluses märgitud vara vastama ning mis toimingud tuleb taotlejal teha. MTA-l puudus igasugune soov koostööks. Kaebaja oli valmis andma sõidukid MTA valdusesse. Kaebaja ei takista maksumenetlust, vaid kaitseb selles menetluses oma õigusi.
8.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MTA täitis nõuetekohaselt uurimiskohustuse. Kaebaja esitatud andmeid kontrollides selgus, et MTA-l ei saa olla kindlust selles, et pakutud sõidukite kohta ei ole sõlmitud või ei sõlmita kokkuleppeid, mis muudaksid sõidukid tagatisena väärtusetuks. MTA ei olnud veendunud, et tagatis on usaldusväärne (MKS § 125 lg 3). MTA ei pidanud esitama kaebajale täiendavaid küsimusi. MTA-l on küll pädevus anda hinnangut vara turuväärtusele, kuid ta ei saa seda teha vara puhul, mille tehniline seisukord on teadmata. Puudus vajadus paluda kaebajal esitada hindamisaktid, kuna pakutud tagatis osutus ebausaldusväärseks muude asjaolude koosmõjus. MTA kasutab hindamiseks eksperte. Määravat tähtsust ei oma asjaolu, et MTA leidis ekslikult, et tegemist ei ole keskkonnasäästlike elektriautodega. Jätkuvas maksumenetluses tuvastatud asjaolud on asjakohased ka tagatise usaldusväärsusele hinnangu andmisel. Kaebaja ei esitanud kõiki tõendeid, mis kinnitaks tema väidet, et tagatisena pakutud 5 sõidukit on kaebaja valduses. Maksuhalduri teabe nõudmise korralduse täitmata jätmine kinnitab kaebaja ja tema pakutatud tagatise ebausaldusväärsust. Sõidukite kohta sõlmitud kokkulepped ei pruugi kajastuda Tšehhi registris. Kaebaja väide, et ta on teinud enda poolt kõik võimaliku tagatise aktsepteerimiseks, ei muuda tagatist usaldusväärsemaks. Halduskohus tuvastas õigesti, et üks tagatiseks pakutav sõiduk oli menetluse kestel võõrandatud ja erinevalt kaebaja väidetust ei olnud tegemist uue sõidukiga. Halduskohus tuvastas õigesti ka selle, et kuna kaebaja ja JMV Motors OÜ on seotud isikud, siis pidi kaebaja teadma, et tegemist on kolmandale isikule kuuluvate sõidukitega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata.
10.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt 1 Maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, Riigikogu XI koosseisu 377 SE. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2be8e823-f14b-0825-6721412ab4c76cc4/maksukorralduse-seaduse-ariseadustiku-ja-nendega-seonduvate-teisteseadustemuutmise-seadus/
4(7)
3-24-367 raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt tuleb halduskohtule esitatavas taotluses märkida muu hulgas andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. MKS § 1361 lg 3 esimesest lausest tuleneb, et kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, siis lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
11.MKS § 1361 lg 3 esimeses lauses ette nähtud tagatisele tuleb kohaldada MKS 12. peatüki sätteid. Normistiku kehtestanud seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et maksukohustuslasel on võimalik lõpetada täitetoimingud, kui ta esitab MKS 12. peatükis sätestatud tagatise ning see rahuldab maksuhaldurit1. Võlaõigusseaduse § 98 lg 1 teise lause kohaselt peab tagatis piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha. Samad põhimõtted tulenevad MKS §-dest 121–125. MKS § 121 kohaselt maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada ning ta lähtub tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Pandi puhul kohaldub MKS § 124 lg 3, mille kohaselt on maksuhalduril õigus jätta tagatiseks esitatav pant aktsepteerimata, kui pandi eseme väärtus ei ole maksuhalduri arvates võla tagamiseks piisav või pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav või toob kaasa üleliigseid halduskulusid. MKS § 124 lg 4 sätestab, et kui pandi eseme väärtuse vähenemise tagajärjel sellest nõude tagamiseks enam ei piisa, on maksukohustuslane kohustatud esitama täiendava tagatise. MKS § 125 lgtest 3 ja 4 järeldub, et tagatis peab olema võla tagamiseks piisav ning usaldusväärne.
12.Kui maksukohustuslane taotleb täitmist tagava toimingu tagatise vastu lõpetamist, on tal põhjendamis- ja tõendamiskoormus, et pakutav tagatis on piisav ja usaldusväärne. Maksuhaldur peab langetama kaalutlusotsuse ja keeldumise korral selgitama, miks ei ole isiku pakutav tagatis aktsepteeritav. Kuid maksuhalduril ei ole kohustust asuda ise maksukohustuslase asemel välja selgitama, milline tagatis pakutu asemel oleks asjas õige esitada. Tegemist ei ole isikult tagatise nõudmisega maksuhalduri algatusel, mille puhul on maksuhalduril kõrgem põhjendamis- ja tõendamiskoormus. Seepärast on põhjendamatu apellandi etteheide, et maksuhaldur ei asunud kaebaja taotluse peale aktiivselt otsima võimalust leida sobiv tagatis.
13.MKS § 12 sätestab, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Ringkonnakohus leiab alltoodud põhjustel, et MTA ei ole vaidlustatud 08.01.2024 otsuses tagatise piisavuse ja usaldusväärsuse hindamisel tuvastanud fakte vääralt ja on kaalutlusotsuse tegemisel järginud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid ega ole teinud ka muid vigu, mis annaks alust haldusakti tühistada.
14.Tagatisena pandi aktsepteerimine on riskantne, kui asja tegelikku väärtust on keeruline välja selgitada või see sõltub asjaoludest, mille kontrollimine tagatise saaja poolt on raskendatud või võimatu. Erinevalt hüpoteegist on sõidukile kui vallasasjale registerpandi seadmise korral risk tagatise saajale kõrge. Esiteks on liiklusregistri andmed sõiduki omaniku kohta informatiivsed. Kui tagatist hakatakse hiljem rahaks tegema, võib ilmneda,
5(7)
3-24-367 et tagatise pakkunud isik ei ole sõiduki omanik või on sõiduk koormatud õigustega kolmandate isikute kasuks. See võib muuta tagatise maksuhalduri jaoks väärtusetuks. Teiseks seisneb risk selles, et sõiduk on kolmandate isikute aktiivses kasutuses ja selle (iseäranis n-ö luksusauto) turuväärtus väheneb igapäevase kasutusega tunduvalt. Kuigi sõiduki hetkeväärtuse võib hindaja kindlaks määrata, jääb tagatise saajale kõrge risk, et tagatise realiseerimisel ei laeku müügist piisavalt maksuvõla katmiseks. Järelikult ei ole sõidukile registerpandi seadmine maksuhalduri riskide aspektist üldjuhul võrdväärne täitmist tagava toiminguga (pangakonto arestiga) ning maksuhaldur ei pidanud seda tagatisena aktsepteerima. Siinses asjas ei ole võimalik avada vaidlust selle üle, kas pangakonto arest oli täitmist tagava abinõuna proportsionaalne ning kas maksuhaldur võinuks piirduda sõidukite arestimisega. Selles osas on olemas jõustunud maksuhalduri otsustus ja halduskohtu luba. On maksukohustuslase ülesanne pakkuda tagatis, mis on vähemalt sama tõhus abinõu kui pangakonto arestimine.
15.Vaidlustatud haldusaktis on esile toodud põhjendused, miks maksuhaldur ei pea pakutud tagatist piisavaks ja usaldusväärseks. Ülaltoodud põhjustel leidis halduskohus õigesti, et need põhjendused on õiged ja seaduslikud. Maksuhaldur ei tuginenud seejuures ainult abstraktsele arutluskäigule, vaid viitas ühe sõiduki puhul ka konkreetselt, et kolmanda isikuga on sõlmitud kokkulepe selle väljaostuõiguse kohta. Maksuhalduril ei olnud sellises olukorras kohustust uurida iga sõiduki puhul välja üksikasju nende väärtuse ja kolmandate isikute kasuks õigustega koormamise kohta, vaid sellest näitest piisas sedastamaks, et risk pole üksnes teoreetiline, vaid konkreetne. MTA viide sellele, et sõidukid ei ole keskkonnasäästlikud, oli asjaolusid arvestades ilmselgelt kõrvaline, mitte keskne kaalutlus, lisaks ei haldusaktis seda asjaolu kindla faktina tuvastatud, vaid viidatud, et see on tõenäoline. Viga pole oluline ega sisuline. Seepärast ei too see kaasa kaalutlusotsuse tühistamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2025 otsus asjas nr 3-22-653, p 20).
16.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi hinnangut, et maksuhalduri tegevusest nähtub, et eesmärgiks oli iga hinna eest keelduda tagatise aktsepteerimisest. Kuna tegemist on riskide hindamisel põhineva kaalutlusotsusega, peab maksuhaldur seega sisuliselt prognoosima tulevikus tekkivaid asjaolusid, mis on paljuski seotud tagatise ja selle andja usaldusväärsusega. Maksukohustuse täitmine on seotud kaaluka avaliku huviga ning maksuhaldur ei saa lähtuda ainuüksi isiku kinnitustest ja lubadustest, vaid peab prognooside tegemisel aluseks võtma talle selleks hetkeks ilmnenud asjaolud ja tõendid. Apellandi suhtes pooleli olnud maksumenetluses oli tekkinud kahtlus ulatusliku skeemi kohaldamises ja vaidlustatud haldusaktis on tuvastatud, et isik ei tee maksuhalduriga heas usus koostööd ning on isegi sekkunud kolmandate isikute poolt maksuhaldurile teabe andmisse. Praeguses asjas ei ole võimalik lahendada küsimust, kas maksuhalduri kahtlus oli põhjendatud ning kas kaebajal oli üldse käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus. Asjas piisab sellest, et halduskohus on andnud MTA-le loa sooritada täitmist tagavaid toiminguid, mille eelduseks on piisav kahtlus, et maksukohustuslane võib hakata tulevase võimaliku maksukohustuse täitmisest kõrvale hoidma.
17.Ringkonnakohus märgib, et nii halduskohtu otsuse põhjendustes kui ka apellatsiooniastmes esitatud poolte seisukohtades on käsitletud mitmeid asjaolusid, mis toimusid pärast vaidlustatud haldusakti andmist. Tulenevalt HKMS § 158 lg 2 teisest lausest ja lg-st 3 ei ole need asjaolud asjakohased siinses asjas vaidlustatud kaalutlusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Haldusakti õiguspärasus tuleb kindlaks teha nende asjaolude ja maksuhalduri teadmise pinnalt, mis olid olemas haldusakti andmise ajal. Seetõttu neid
6(7)
3-24-367 asjaolusid ringkonnakohus ei analüüsi ja muudab asjaomases osas halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 200 p 4).
18.Eeltoodu alusel tuleb jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta selle põhjendusi. 19. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks tehakse kohtuotsus (HKMS § 108 lg 1). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad pooled oma menetluskulu ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.