6.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. detsembril 2023. a (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
3-22-653 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav B.W esitas 25.02.2022 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise (registreeritud 02.03.2022 nr-ga 5-18/22/5333-1). Pöördumisele oli lisatud taotlus dokumendi saatmiseks tõlkesse ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on piisavalt rahalisi vahendeid.
2.Tallinna Vangla tagastas 08.03.2022 kirjaga nr 5-18/22/5333-2 B.W pöördumise tõlkimise korraldamiseks, sest 08.03.2022 seisuga puuduvad B.W-l vanglasisesel isikukontol vabad vahendid tõlke eest tasumiseks. B.W on korduvalt esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, mis näitavad, et ta oskab eesti keeles kirjutada. Lisaks on ta keeldunud riigikeele õppimisest. Võõrkeelsed pöördumised ei ole seotud B.W õiguskaitse- ega süüteomenetlusega, mistõttu on proportsionaalne nõuda, et ta tasub tõlketeenuse eest ise.
3.B.W esitas 09.03.2022 Tallinna Vangla 08.03.2022 kirjale vaide (registreeritud 22.03.2022 nr-ga 5-18/22/108-1). Vaidele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on raha.
4.Tallinna Vangla andis 01.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/108-2 B.W-le 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Isiku vanglasisesel kontol ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid, kuid pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud.
5.Tallinna Vangla 14.04.2022 otsusega nr 5-15/22/108-3 tagastati B.W vaie. Kuna kinnipeetava vabakasutuskontol rahalised vahendid puuduvad, ei ole tal võimalik tõlketeenuse eest tasuda. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud mitmeid B.W eestikeelseid pöördumisi. Kinnipeetava keeleoskus on vaide eesti keeles esitamiseks piisav. Vangistuse ajal on B.W-d korduvalt suunatud riigikeeleõppesse, et tema eesti keele oskust tugevdada, kuid ta ei ole olnud motiveeritud keelt õppima. Inspektor-kontaktisikule on B.W avaldanud, et ta oskab pöördumiste kirjutamiseks piisavalt eesti keelt. Kinnipeetavale on korduvalt selgitatud, et pöördumises ei ole vaja kirjutada pikki ja ebavajalikke selgitusi mitmel leheküljel ega keerulist õiguslikku teksti.
6.B.W esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt vangla kulul tõlgi teenuste eest tasumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on 58-aastane, ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4 järgi võib vangla kinnipeetavale pakkuda eesti keele õppimist ainult kinnipeetava enda soovil. Kaebajale pole pakutud eesti keele oskuse testi tegemist. B.W pole kunagi isiklikult pöördunud vangla poole eesti keeles. Kõik eestikeelsed pöördumised on kirjutanud vangla või teine kinnipeetav. Vastupidist pole vangla tõendanud.
7.Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse p-ga 1 tagastati kaebus põhjusel, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.06.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse resolutsiooni p 1 ning saatis 2(9)
3-22-653 asja tagasi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitas järgmist. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue, st nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja pöördumist. Ringkonnakohus selgitas 21.06.2022 määruse asjas nr 3-22-785 p-s 13, et võõrkeeles esitatud pöördumist tuleb käsitada puudustega taotlusena ning anda tähtaeg selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o tõlke esitamiseks või taotluse esitamiseks tõlkida pöördumine vangla kulul (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg-d 1 ja 2 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491). Puuduste kõrvaldamata jätmisel saab vangla põhjendatud juhul jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Samas määruses juhtis ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue kehtib ka juhul, kui vangla jätab isiku pöördumise menetlemata ning tagastab selle. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Puudub vaidlus, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid tõlke eest tasumiseks. Samuti ei ole veenvalt tõendatud kaebaja piisav eesti keele oskus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, 06.04.2022 vastuses nr 5-18/22/8085-1 märkis vangla, et võib järeldada, et kaebaja ei oska riigikeelt. Kuigi kaebaja on vangla väitel keeldunud riigikeele testimisest ning A1 õppele suunamisest ja ta on riigikeele õppe varem pooleli jätnud, ei ole ainuüksi need asjaolud piisavad, et keelduda vangla sisekorraeeskirja § 491 järgi võõrkeelse vaide tõlkimisest. Vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole praegusel juhul kohaldatav vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 5. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et mõista koostada vaiet. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel. Seetõttu ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks piisata ka sellest, kui ta koostab vaide n-ö lihtsama tekstina. Vangla sisekorraeeskirja §-s 49 1 ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Isik ei saa nõuda, et riik tõlgiks omal kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk – tõlkekulud oleksid sellisel juhul ebavajalikud –, kuid praegusel juhul ei saa esitatud vaide mahtu pidada selgelt ebamõistlikuks. Eelneva tõttu oli vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu ning VangS § 1 1 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus pöörduda kohustamisnõudega kohtusse.
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna Vanglat kaebaja pöördumisi tõlkima.
9.Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Vangla on kaebajale korduvalt pakkunud riigikeele õpet, kuid kinnipeetav ei soovi õppes osaleda. Kaebaja eesti keele oskuse testimine oli planeeritud 17.06.2022, kuid kaebaja keeldus testimisest ja ei väljunud kambrist, kui valvur teda kutsus. Kuna kaebaja ei lase kindlaks teha oma keeleoskuse taset, siis tugineb vangla kaebaja poolt varem esitatule. Kaebaja on vanglale esitanud eestikeelseid pöördumisi. Kaebaja keeleoskusega seonduvat on Tallinna Vangla põhjalikult selgitanud 01.04.2022 haldusasjas nr 3-22-602 kohtunõudele vastamisel. Lisaks on erinevates kohtuasjades halduskohus korduvalt (haldusasjad nr 3-21334, nr 3-21-335, nr 3-21-375, nr 3-21-453, nr 3-21-625, nr 3-21-796, nr 3-21-782, nr 3-21878, nr 3-21-888, nr 3-21-1134, nr 3-21-1592, nr 3-21-2878, nr 3-21-2972, nr 3-22-67 ja nr 33(9)
3-22-653 22-602) hinnanud Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tagastamisel ning leidnud, et vangla on kaebaja võõrkeelsed pöördumised nende tõlkimise korraldamata jätmise tõttu õiguspäraselt tagastanud. Kaebaja individuaalsesse täitmiskavasse on märgitud eesti keele õpe taasühiskonnastava tegevusena. Eesti keel on riigikeel, eelduslikult Eesti Vabariigis elav välismaalane aja jooksul omandab ka arusaama riigikeelest, ükskõik kui väikesemahulise. Kaebaja väide, et vangla on koostanud tema poolt esitatud eestikeelsed pöördumised, on väär. Tallinna Vangla ametnikud ei koosta kinnipeetavate eest pöördumisi. Võõrkeelse pöördumise saamisel hindab vangla seda, kas isik on võimeline ise pöördumist riigikeelde tõlkima, kas tema isikuarvel on toimunud rahalisi liikumisi ning kas raha, mis tema isikuarvel liigub, võimaldab tal lisaks muude vajalike asjade soetamisele tasuda ka tõlke eest. Vangla sisekorraeeskiri ei täpsusta küll, kuidas vangla peaks rahaliste vahendite piisavust hindama, kuid vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 3 jätab vanglale selleks hindamisruumi. Vangla võtab arvesse tõlkevajaduse tekkimisele eelnevat kaebaja finantskäitumist. Kaebajal ei puudu rahalised sissetulekud. Kaebaja üritab näidata ennast maksejõuetuna. Vabanemisfondi piirsumma 2022. a-l on 1962 eurot, kaebaja hoiustatud vabanemistoetus on 2452,52 eurot. Kaebaja vabanemisefondi on raha juulikuus kantud üle piirsumma ning kinnipeetaval on võimalik taotleda piirsummat ületava osa tõstmist vabakasutuskontole ja seda kasutada. Kaebajal on võimalik korraldada tõlkimine omal kulul.
10.Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsusega rahuldati B.W kaebus ja kohustati Tallinna Vanglat uuesti otsustama kaebaja 25.02.2022 pöördumise tõlkimist (resolutsiooni p 1), jäeti kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud riigi kanda ning muud poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 2). HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. HMS § 21 lg 1 järgi, kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 täpsustab, et tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Lisaks sätestab KeeleS § 12 lg 3 ka võimaluse võõrkeelse avalduse vastuvõtmiseks ja menetlemiseks seda tõlkimata, vastates sellele eesti keeles. Niisiis tuleb haldusmenetlus läbi viia eesti keeles, kuid seadusandja on haldusorganile jätnud ka kaalutlusruumi otsustamaks, kas nõuda tõlget ning kui seda nõuda, siis kas nõuda tõlke eest tasumist võõrkeelse pöördumise esitajalt või tasuda selle eest ise. Kinnipeetavad on karistuse kandmise tõttu allutatud vanglarežiimile ning seetõttu on nende potentsiaalne vajadus haldusmenetluses oma õigusi kaitsta oluliselt suurem kui vabaduses viibivatel isikutel. Seejuures ei ole eesti keelt mittevaldavatel kinnipeetavatel vabaduses viibivate isikutega võrreldavaid võimalusi haldusmenetluses eesti keeles osalemiseks, kuna nende kasutuses olevad ressursid on piiratumad. Seega tuleb kinnipeetavate võõrkeelsete pöördumiste puhul eriti hoolikalt kaaluda, kas kinnipeetavalt tõlke kulude kandmise nõudmine on põhjendatud. Siiski ei tähenda see seda, et kinnipeetavale tuleks alati ja piiramatult võimaldada kinnipidamisega seonduvates haldusmenetlustes riigi kulul tõlgi kasutamist. Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus nr 3-20-558, p 5). Seetõttu näevad ka vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-d 1, 4 ja 5 ette, et võõrkeelsed vaided ja kahju hüvitamise taotlused 4(9)
3-22-653 koos lisadega tõlgitakse vangla kulul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid ja kinnipeetav ei valda eesti keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Kuna kaebaja 25.02.2022 pöördumine ei ole kohtule arusaadavalt vaie ega kahju hüvitamise taotlus, ei ole selle tõlkimine vangla kulul vangla sisekorraeeskirja § 49 1 lg 4 alusel võimalik. Sellegipoolest tuleb vanglal ka võõrkeelsete pöördumiste, millele ei kohaldu vangla sisekorraeeskirja § 491, puhul kaaluda, kas pöördumise menetlemiseks on vajalik nõuda kinnipeetavalt tõlget ning kas on põhjendatud nõuda tõlke eest tasumist kinnipeetavalt. Kaalutlus, et kaebaja ei ole olnud huvitatud riigikeele õppimisest, pole iseenesest sellise pöördumise tõlkimiskulude kandmise otsustamisel õigusvastane. Kaebajal ei ole eesti keele õppimise kohustust, kuid samamoodi ei ole riigil piiramatut kohustust tõlkida riigi kulul isikule, kes lihtsalt ei taha riigikeelt õppida. Sellisel juhul on tõlkimine põhjendatud vaid isiku õiguste intensiivse riive korral. Kaebaja on viidanud, et õppimine on tema jaoks raske. See võib iseenesest olla asjaolu, mida vastustaja peaks vangla kulul tõlkimise vajaduse kaalutlemisel arvesse võtma, kuid praeguses asjas ei ole kaebaja seda väidet tõendanud. Puudub vaidlus selle üle, et vangla on õigesti arvesse võtnud asjaolu, et kaebajal ei olnud 08.03.2022 piisavalt rahalisi vahendeid, et tõlke eest ise tasuda. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 28.06.2022 määruses praeguses asjas leidnud, et Tallinna Vangla jättis õigusvastaselt kaebaja 09.03.2022 vaide tõlkimata, sest vangla on valesti lähtunud asjaolust, et kaebaja oskab vangla sisekorraeeskirja § 49 1 lg 5 mõttes enda õiguste kaitseks piisaval tasemel eesti keelt. Samast asjaolust on vastustaja 08.03.2022 muu hulgas lähtunud ka kaebaja 25.02.2022 pöördumise tagastamisel tõlkimise korraldamiseks. Kuna tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 määrusest on tegemist ebaõigest asjaolust lähtumisega, on ühtlasi tegemist ka kaalutlusveaga, mis võis mõjutada lõplikku otsust. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud kaebus rahuldada. HKMS § 41 lg 3 järgi võib kohus aga kohustamiskaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tegemist on otsusega, kus vastustajal on lai kaalutlusruum, mistõttu ei saa kohus kohustada vastustajalt kaebaja pöördumist tõlkima. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
11.Kaebaja palub 28.11.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada Tallinna Vangla tegevus õigusvastaseks. Kaebuses halduskohtule nõudis kaebaja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse põhinõue seisnes selles, et kohus tunnistaks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks. See nõue peab olema märgitud haldusasja nimetuses, samuti sisalduma kohtuotsuse resolutsioonis.
12.Tallinna Vangla palub jätta kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-te 1 ja 4 täitmata jätmise osas. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaebuse esemeks olev pöördumine nr 518/22/5333-1 ei ole vaie ega kahjunõue ja sellele ei kohaldu vangla sisekorraeeskirja §-s 49 1 toodud menetluskord. Vastavalt KeeleS § 12 lg-le 1, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud 5(9)
3-22-653 juhul. HMS § 20 lg 1 ja § 21 lg 1 järgi on haldusmenetluse keel eesti keel ning kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 järgi katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vangla on hinnanud tõlkimise vajadust ning leidnud, et kaebaja pöördumine ei olnud seotud õiguskaitse- ega süüteomenetlusega ning pöördumise riigi kulul tõlkimata jätmine ei kahjustanud kaebaja olulisi õigusi. 19.12.2022 vastuses kohtunõudele on kaebaja täpsustanud taaskord, et kaebuse eesmärgiks on, et Tallinna Vangla täidaks vangla sisekorraeeskirja § 49 1 lg 4 nõudeid. 23.02.2023 avalduses on kaebaja selgitanud lisaks, et tema kaebus seisneb selles, et ta esitas oma kaebused vangla direktorile vene keeles, millele lisab blanketi, et vangla tõlgiks need kaebused vene keelest eesti keelde enda kulul vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 49 1 lg 4 nõuetele, kuna tal ei ole isikukontol raha. Kaebaja 23.02.2023 avalduse esitamise päeval oli tal vabakasutuskontol vahendeid 3709,43 eurot. 14.03.2023 seisuga on kaebaja hoiustatud vabanemistoetust 22 000,04 eurot, mistõttu väide, et tal isikukontol raha ei ole, on väär. Kinnipeetaval on piisavalt vahendeid pöördumiste tõlkimiseks. Kaebaja pöördumiste vaidena pealkirjastamine või vaideks arvamine ei muuda pöördumisi sisuliselt vaieteks. Kaebaja esitab põhistamata üldsõnalisi väiteid Tallinna Vangla ametnike tegevuse kohta. Võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata jätmine ei ole lubatud õiguskaitsemenetluses, süüteomenetluses ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamise menetluses teostatava ärakuulamise raames. Eristamaks, kas pöördumine, lähtuvalt selle sisust, liigitub vaideks, kahju hüvitamise taotluseks või distsiplinaarmenetluses antavaks selgituseks, tutvub vangla esitatud võõrkeelse pöördumise sisuga. Vastasel juhul osutub võimatuks pöördumise sisu seostamine menetluskorraga, millele seadus vastava sisuga pöördumise menetlemise allutab. Ka need võõrkeelsed pöördumised, mis puudutavad kinnipeetava heaolu ja õigusi, võtab vangla vastavalt KeeleS § 12 lg-le 3 menetlusse tõlkimata, vajadusel vastates eesti keeles. Sellisteks pöördumisteks on näiteks kinnipeetavate võõrkeelsed pöördumised tervishoiuteenuse saamiseks või kinnipeetava heaolu puudutavad taotlused ja märgukirjad. Üldisest tõlkimise korrast tehakse erandeid kinni peetavate isikute jaoks, kelle osas esinevad järgmised tingimused üheaegselt: keeleoskus puudub; puuduvad rahalised vahendid tõlkimiseks; vangla ei ole võimaldanud eesti keele õpet; esitatud pöördumise sisu detailne tõlkimine on oluline isiku õiguste ja vabaduste kaitseks. Kaebaja võõrkeelne pöördumine ei ole seotud tema õiguskaitse- ega süüteomenetlustega. Tallinna Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja pöördumise nr 5-18/22/5333-1. Kohus ei saa teha lahendit, mis saaks kohustada vanglat kõiki kinnipeetava pöördumisi tõlkima, ignoreerides menetluskorda ja ajas muutuvaid asjaolusid. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Praegusel juhul seda ei nähtu.
13.Tallinna Vangla esitas 05.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus on jätnud Tallinna Vangla selgitused põhjalikult analüüsimata. Võõrkeelse pöördumise läbi vaatamata jätmine ei ole lubatud õiguskaitsemenetluses, süüteomenetluses ega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamise menetluses teostatava ärakuulamise raames. Vangla on hinnanud tõlkimise vajadust ning leidnud, et kaebaja 6(9)
3-22-653 pöördumine ei olnud seotud õiguskaitse- ega süüteomenetlusega ning pöördumise riigi kulul tõlkimata jätmine ei kahjustanud kaebaja olulisi õigusi. Vangla viitas korrektselt ja asjakohaselt võõrkeelse taotluse tagastamisel ja eestikeelse tõlke nõudmisel PS §-le 6 ja §-le 52, KeeleS §-le 12 ning HMS § 20 lg-le 1. Tallinna Vangla tutvus kaebaja 02.03.2022 pöördumise registreerimisel selle sisuga ning olenemata lahkarvamusest, mis puudutab kaebaja eesti keele oskust, on Tallinna Vangla 03.08.2022 vastuses välja toonud, et kaebaja võõrkeelsed pöördumised ei ole seotud tema õiguskaitse- ega süüteomenetlustega. Neile põhjendustele tuginedes on vangla seisukohal, et ta tagastas kaebaja pöördumise tõlkimiseks õiguspäraselt. Vangla sisekorraeeskirja § 491 reguleerib konkreetseid juhtumeid ning ei laiene muudele pöördumistele, mida reguleerib KeeleS.
14.Kaebaja palub jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja ei valda eesti keelt ning esitab oma kaebused vangla direktorile vene keeles, millele lisab blanketi, et vangla tõlgiks kaebused vangla kulul, sest kaebajal ei ole isikukontol raha. Tallinna Vangla ei täida vangla sisekorraeeskirja § 49 1 lg-t 4 ega saada kaebusi tõlkimiseks ning takistab kaebajal kohtueelse menetluse läbimist. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tegevuse peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vangla või Justiitsministeerium on kaebuse tagastanud, rahuldanud selle osaliselt või jätnud rahuldamata. VangS § 1 1 lg 41 kohaselt vaatab vanglateenistus läbi vangla töötaja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. 28.02.2022 vaidega soovis kaebaja kaitsta enda õigusi, mis on sätestatud VangS-s § 4 1, § 34 lg-s 4, Euroopa vanglareeglistiku p-des 72.1, 72.2, 72.4, 75 ja 77, samuti vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-s 4 ning PS §-des 9, 11, 12, 13, 14, 15, 17.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
15.HKMS § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Tallinna Vangla esitas koos apellatsioonkaebusega kaebaja vanglasisese konto väljavõtte ajavahemiku 14.09.2022–14.03.2023 kohta. Tõendiga soovib vastustaja tõendada, et kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid pöördumiste tõlkimiseks omal kulul. Kuigi kaebaja oli väitnud, et ta puuduvad kontol rahalised vahendid, oli 23.02.2023 avalduse esitamise päeval kaebaja vabakasutuskontol 3709,43 eurot ja 14.03.2023 seisuga oli vabanemistoetust hoiustatud 22 000,04 eurot. Ringkonnakohus tagastab vastustaja esitatud tõendi. Vaidlus puudutab kaebaja 25.02.2022 esitatud venekeelset pöördumist. Aasta hilisem kaebaja kontoseis ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Tõendil ei ole tähtsust ka seetõttu, et vastustaja ei keeldunud kaebaja pöördumise tõlkimisest põhjendusel, et kaebajal on piisavalt raha tõlkimise korraldamiseks, vaid põhjendusel, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt. 7(9)
3-22-653 II
16.Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohalikule omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (KeeleS § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). KeeleS § 12 lg 3 lubab vastata ka võõrkeelsele pöördumisele, nähes ette, et riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele dokumendile eesti keeles, välja arvatud KeeleS §-s 9 sätestatud juhul. Dokumendi saaja ja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles. Asjakohane oli halduskohtu viide ka HMS § 21 lg 2 esimesele lausele, mille järgi katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Seega oli vanglal kaalutlusruum otsustamisel, kas kaebaja venekeelne pöördumine tagastada, tõlkida see riigi kulul või vastata pöördumisele seda tõlkimata.
17.Vastustaja viited varasematele kaebajaga seotud kohtuvaidlustele pöördumiste tõlkimiseks ei ole praeguse asja lahendamisel asjakohased, sest nendes vaidlustes oli kaebaja ennast enne vanglale pöördumise esitamist varatuks teinud ning vangla keeldus pöördumiste tõlkimisest sel põhjusel. Kohtud leidsid viidatud asjades, et kaebaja oli võimeline vähemalt osaliselt tõlke eest ise maksma. Praeguses vaidluses on vastustaja jätnud aga kaebaja 25.02.2022 pöördumise vangla kulul tõlkimata, sest on veendumusel, et kaebaja oskab eesti keelt. Ringkonnakohus on jätkuvalt seisukohal (vt 28.06.2022 määruse p-i 15), et vastustaja ei ole veenvalt tõendanud kaebajal piisava eesti keele oskust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt piisaval määral, et esitada märgukirju, selgitustaotlusi või avaldusi vanglale eesti keeles. Ringkonnakohus on juba varem olnud seisukohal, et pigem tõendab vangla 06.04.2022 kiri kaebajal riigikeele oskuse puudumist, mida on möönnud viidatud kirjas ka vastustaja. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustaja lähtus 25.02.2022 pöördumise tagastamisel muu hulgas asjaolust, et kaebaja oskab piisavalt eesti keelt. Kuna vangla 06.04.2022 kiri võimaldab järeldada vastupidist, on vastustaja teinud 25.02.2022 pöördumise tagastamisel kaalutlusvea. Halduskohus leidis seetõttu õigesti, et vastustajal tuleb kaebaja pöördumise tagastamine, tõlkimine või sellele vastamine otsustada uuesti. Kaalutlusvea kõrvaldamine kohtu poolt ei ole võimalik. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel ka tähtis, et kaebaja 25.02.2022 pöördumist ei saa pidada kahju hüvitamise taotluseks, vaideks või avalduseks süüteomenetluses.
18.Seetõttu jääb Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Rahuldamata jääb ka kaebaja apellatsioonkaebus.
20.Kaebaja toob enda apellatsioonkaebuses välja, et kaebuses halduskohtule nõudis ta Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ning soovib, et see sisalduks kohtuotsuse sissejuhatuses ja resolutsioonis.
21.Kaebaja esitas algselt halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tegevuse (pöördumiste tõlkimata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. HKMS § 45 lg 2 seab kaebeõigusele piirangu, mille järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustus 28.06.2022 määruse p-s 11, et 8(9)
3-22-653 kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole kohane mitte tuvastamisnõue, vaid kohustamisnõue, st nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja pöördumist. Tallinna Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 võeti kaebus menetluse nõudes kohustada Tallinna Vanglat kaebaja pöördumisi tõlkima. Vaidlustatud kohtuotsusega rahuldas halduskohus kaebuse ja kohustas vastustajat uuesti otsustama kaebaja 25.02.2022 pöördumise tõlkimist. Nõue kohustada vastustajat tõlkima mistahes kaebaja pöördumisi Tallinna Vangla poole sõltumata pöördumise sisust ei saanud halduskohus rahuldada, sest tõlkimise otsustamine, nagu halduskohus õigesti selgitas, toimub mitmel juhul kaalutlusõiguse alusel. Kohus ei saa kohustada haldusorganit kaalumise asemel iga kord kaebaja pöördumisi tõlkima. Kohtuotsusega vastustaja kohustamine iga kord otsustama kaebaja venekeelsete pöördumiste tõlkimise üle ei ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks aga kohane ning kaebajal ei oleks sellise abstraktse nõude esitamiseks ka kaebeõigust, sest kohustamisnõude esitamine peab seonduma haldusorgani keeldumisega taotletud haldusakti anda või toimingut teha. Konkreetse 25.02.2022 pöördumise tõlkimise uueks otsustamiseks kohustamist sai kaebaja kohtus nõuda ja selles nõudes kaebus ka rahuldati. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi. Kohustamisnõude lahendamisel hindas halduskohus ka vangla tegevust, leides, et see oli õigusvastane. Asjaolu, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kajastu otsuse resolutsioonis ega kohtuasja nimetuses, ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.
22.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohtu hinnangul Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebused tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
23.Apellantide apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajale antud menetlusabiga seotud menetluskulud jäävad riigi kanda.
24.Halduskohtu 18.07.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 anti kaebajale menetlusabi tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Menetlusabi on jätkatud apellatsioonimenetluses. Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu otsuse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused.
25.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 26.02.2025 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ja Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta B.W kaebus rahuldamata.
3.Jätta B.W tõlkekulud ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv riigi kanda. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.