Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
15. august 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-724
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla vastu kahju summas 500 eurot hüvitamiseks (kuus kuud isolatsioonis hoidmine seoses COVID-19 viiruse levikuga)
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-22-724.
Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2022. a määrus haldusasjas nr 3-22-724. Saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ning menetlusabi andmise uueks otsustamiseks.
Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused vene keelde.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1).
3-22-724 pöördumise tõlkimine vangla kulul põhjendatud. Taotlejale on pakutud korduvalt võimalust keeleõppes osalemiseks, kuid ta ei ole seda soovinud. Vangiregistrist nähtuvalt sooviti 25.09.2020 taotleja riigikeele oskust testida, millest ta keeldus. 30.09.2020 vestluses avaldas taotleja inspektor-kontaktisikule, et oskab eesti keelt piisavalt kirjutamiseks ega hakka eesti keelt õppima. Seega on taotleja ise enda eesti keele oskust kirjutamiseks piisavaks hinnanud ja takistust kahjunõude eesti keeles esitamiseks ei esine. Taotleja on erinevate vangistuste ajal esitanud vanglale mitmeid eestikeelseid pöördumisi, mis on arusaadavalt ja suhteliselt ladusas eesti keeles kirjutatud. Kahjunõudes ei ole vaja esitada keerulist juriidilist teksti, vaid lihtsat sõnavara kasutades end konkreetselt ja lühidalt väljendada.
3-22-724 kaebaja ei soovi eesti keelt õppida ja vangla takistab igal sammul kaebaja keeleõpet (vt kaebus haldusasjas nr 3-21-2972, kaebaja 28.12.2021 avaldus haldusasjas nr 3-21-2743, määruskaebus haldusasjas nr 3-21-455). Kontaktisikule on ta 2017. a-l avaldanud, et on keeleõppeks liiga vana ja 2020. a sügisel avaldanud, et oskab eesti keelt kirjutamiseks piisavalt (vt Tallinna Vangla 01.06.2021 vastuse lisa 5 haldusasjas nr 3-21-888). Kaebaja on ka keeldunud oma keeletaseme testimisest (vt vangla 06.04.2022 vastus nr 5-18/22/8085-1 kaebaja päringule (haldusasi nr 322-69, dtl 359)), kuigi see aitaks tal tõendada oma tegelikku keeleoskuse taset. Keeleõppest ja keeletaseme testimisest keeldumine ei tõenda keeleoskust, aga ka mitte selle puudumist. Kaebaja väide, et vangla takistab keeleõpet, ei ole tõsi. Kaebajale on keeleõpet pakutud, kuid ta on sellest kas keeldunud või on õpe motivatsioonipuudusel katkestatud. Kaebaja on varasemalt esitanud nii kohtutele kui ka vanglale eestikeelseid pöördumisi. Tallinna Vangla on mitmetes haldusasjades esitanud kohtule kaebaja eestikeelseid pöördumisi (nt haldusasjad nr 3-21-625 ja 3-21-602). Asja juurde võetud eestikeelsetest pöördumistest nähtub, et kaebaja on varasemalt esitanud mitte väga lihtsa sisuga eestikeelseid pöördumisi, alates 2019. a-st on avalduste sisu lühenenud. Arvestades ka kaebaja enda väidet, et ta oskab kirjutamiseks piisavalt eesti keelt, ning piisavat eesti keelest arusaamisoskust, et kohtusse sisulisi kaebuseid esitada, ei ole tema keeleoskuse vähenemine sellise tasemeni, et kaebajal ei ole enam oskust esitada ka lihtsaid avaldusi, eluliselt usutav. Kaebaja on viibinud pikka aega vanglakeskkonnas – aastatel 2011‒2018 ning seejärel alates 2019. a-st tänaseni. Vanglas viibides on kaebaja igapäevane suhtlus vanglaametnikega esmajärjekorras riigikeelne, mistõttu ei saa kaebaja eesti keele oskus olla ka ajaga halvenenud. Pigem tuleb eeldada selle parenemist, s.o pikka aega eesti keele mõjuruumis olles pareneb ka vangla igapäevaelu kohta kasutuses olev sõnavara. Kohus leiab, sh kaebaja enda avalduste alusel, et seetõttu tuleb eeldada ka vähemalt lihtsamas ulatuses aktiivset keeleoskust, s.o oskust eesti keeles kirjutada. Usutav ei ole kaebaja väide, et tema eestikeelsed pöördumised on kirjutatud teiste kinnipeetavate poolt ja selle kohta on pöördumistele ka kaebaja alati märke/teate lisanud (vt kaebused haldusasjades nr 3-21-2743 ja 3-21-2878). Enamikel kaebaja eestikeelsetel avaldustel olev käekiri sarnaneb tema kaebustel oleva käekirjaga. Kohtutele esitatud kaebaja eestikeelsetel pöördumistel ei ole kaebaja väidetud märkusi või selgitusi, justkui oleksid need kirjutatud teiste kinnipeetavate abil. Kaebaja üldine vastuoluline käitumine ning faktide moonutamine ja esitamine ainult temale kasuliku tulemuse kindlustamiseks ei tekita kohtus usaldust, et kaebaja on oma keeleoskuse osas aus ja kaebaja tegelikult eesti keelt ei oska. Seega tuleb kaebaja selgitused keeleoskuse puudumise kohta kõrvale jätta. Vangla kulul vaiete ja kahjunõuete tõlkimise võimaluse eesmärk ei ole tõlkida riigi kulul nende pikaajalistest Eesti elanikest kinnipeetavate pöördumisi, kes varjavad oma tegelikku riigikeeleoskust ning oma isikliku äranägemise ja veendumuste tõttu keelduvad eesti keeles avaldusi esitamast. Järjepidevalt samasisuliste võõrkeelsete pöördumiste esitamine võib olla käsitatav ka menetlusõiguste kuritarvitamisena. Kuivõrd kaebaja on alusetult keeldunud kahjunõude tõlkimisest või lihtsas, oma võimete piires eestikeelse kahjunõude esitamisest, on vangla kahjunõude õigesti tagastanud ja kaebajal on kohtueelne menetlus läbimata. Kuivõrd kohus tagastas kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kaebuse, tuleb menetlusabi taotlus kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu jätta rahuldamata (HKMS § 111 lg 1).
3-22-724 Halduskohtu määrus kirjeldab kaebaja oletatavat eesti keele oskust ning lähtub vangla paljasõnalistest ja vasturääkivatest järeldustest. Kaebaja juhib tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrusele nr 3-22-602, 03.06.2022 määrusele nr 3-22-69 ja 07.06.2022 määrusele nr 3-22-711, milles ringkonnakohus on avaldanud oma seisukoha kaebaja eesti keele oskuse, õppimise jne kohta. Kaebaja ei valda eesti keelt, pole seda kunagi õppinud ja ei oska eesti keeles rääkida ega kirjutada. Kõik vanglaametnikud teavad seda ja seepärast peab kaebaja eesti keele testi ebavajalikuks ega pole kohustatud seda tegema. Kaebaja läbis kohtueelse menetluse õigeaegselt. Kui kaebaja ka on kunagi esitanud vanglale või kohtule eestikeelseid pöördumisi, siis on need ilmselt kirjutatud näidiste/šabloonide järgi, mida kaebaja kasutab eestikeelsete avalduste esitamiseks või on siis kaebaja avalduse või kaebuse oma käega ümber kirjutanud. Kaebaja ei ole kunagi öelnud vanglaametnikele, et ta ei hakka eesti keelt õppima seepärast, et ta seda oskab. Vangla on ise 06.04.2022 vastuses nr 5-18/22/8085-1 öelnud, et vanglale pole teada, milline eesti keele oskuse kategooria kaebajal on. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 2011. a-st ja ta suhtleb vanglaametnikega vene keeles.
3-22-724 varem sellist abi kasutanud). Ka asjaolu, et kinnipeetavale on võimaldatud riigikeele õpet, mille ta on pooleli jätnud, ei ole võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimisest keeldumise aluseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.05.2022 määrus nr 3-22-602, p 14; 03.06.2022 määrus nr 3-22-69, p 19; 07.06.2022 määrus nr 3-22-711, p 17; 17.06.2022 määrus nr 3-22-753, p 14; 28.06.2022 määrus nr 3-22-653, p 15; 14.07.2022 määrus nr 3-22-764, p 5). Haldusasjas nr 3-22-711 toimiku materjalide juurde lisatud 06.04.2022 vastuses märkis ka vangla, et võib järeldada, et X ei oska riigikeelt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2022 määrus nr 3-22-711, p 17). Tallinna Vangla ei ole seega veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel. Ka praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, millest saaks järeldada, et kaebaja eesti keele oskus on tema õiguste kaitseks piisav, mistõttu ei saanud vaide tõlkimisest keeldumist õigustada VSKE § 491 lg 5. Kuna kaebaja vanglasisesel isikuarvel puudusid tõlketeenuse eest tasumiseks piisavad rahalised vahendid (kaebaja isikukonto jääk oli 22.02.2022 kahjunõude esitamisel 7,26 eurot) ning väljavõttest ei saa järeldada, et kaebaja oleks muutnud ennast teadlikult varatuks, samuti ei olnud kaebaja pöördumine ebamõistlikult mahukas, siis tulnuks vanglal see VSKE § 491 lg 4 järgi edastada tõlkijale, mitte tagastada kaebajale tõlkimise korraldamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.