Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-653
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla poolt vangla kulul tõlgi teenuste eest tasumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. mai 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12. mai 2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale menetlusse.
2.Lisada haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 6. aprilli 2022. a vastus nr 518/22/8085-1, mis on lisatud haldusasja nr 3-22-69 toimikusse.
3.Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 12. mai 2022. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2. Saata asi tagasi Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise ning menetlusabi taotluse lahendamise uueks otsustamiseks.
4.Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused vene keelde.
Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1, 2 ja 4 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas 25.02.2022 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise (registreeritud 02.03.2022 numbriga 5-18/22/5333-1). Pöördumisele oli lisatud taotlus dokumendi saatmiseks tõlkesse ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on piisavalt rahalisi vahendeid.
3-22-653
2.Tallinna Vangla tagastas 01.03.2022 kirjaga nr 5-18/22/5333-2 X 25.02.2022 pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Kirja põhjenduste kohaselt puuduvad K-raha andmetel 08.03.2022 seisuga X-l vabad vahendid tõlke eest tasumiseks. X on korduvalt esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, mis näitavad, et ta oskab eesti keeles kirjutada. Lisaks on ta keeldunud riigikeele õppimisest. Vangla on soovinud tema keeleoskust tõsta, kuid ta ise pole pidanud seda vajalikuks. Võõrkeelsed pöördumised ei ole seotud X õiguskaitse- ega süüteomenetlusega, mistõttu on proportsionaalne nõuda, et ta tasub ise tõlketeenuse eest.
3.X esitas 09.03.2022 Tallinna Vangla 01.03.2022 kirjale vaide (registreeritud 22.03.2022 numbriga 5-18/22/108-1). Vaidele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui taotleja isikukontol on raha.
4.Tallinna Vangla andis 01.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/108-2 X-le 10-päevase tähtaja vaide puuduste kõrvaldamiseks. Kirja põhjenduste kohaselt ei ole isiku vanglasisesel arvel piisavalt rahalisi vahendeid (seisuga 01.04.2022 on 3,17 eurot), kuid pöördumise tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud. X-le on vangistuse ajal korduvalt pakutud võimalust keeleõppes osalemiseks, kuid ta ei ole olnud motiveeritud eesti keelt õppima. Viimati suunati teda riigikeeleõppesse 2021. a sügisel, kuid vähese motiveerituse tõttu õpe katkestati. Vangiregistri andmetest nähtuvalt sooviti 25.09.2020 X riigikeele oskust testida, kuid isik keeldus sellest. X avaldas inspektor-kontaktisikule, et ei kavatse eesti keelt õppida. Vangiregistris on isiku suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel ning Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetest nähtub, et ta on varem esitanud pöördumisi ka eesti keeles.
5.Tallinna Vangla 14.04.2022 otsusega nr 5-15/22/108-3 tagastati X vaie. K-Raha väljavõttest nähtuvalt on X-l 13.04.2022 vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 0 eurot. Kuna kinnipeetava kasutuskontol vabad rahalised vahendid puuduvad, ei ole tal võimalik tõlketeenuse eest tasuda. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on kinnipeetava suhtluskeeltena märgitud eesti ja vene keel. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis Delta on registreeritud mitmeid X eestikeelseid pöördumisi. Seega on kinnipeetava keeleoskus vaide eesti keeles esitamiseks piisav. Vangistuse ajal on Xt korduvalt riigikeele õppesse suunatud, et tema eesti keele oskust tugevdada, kuid ta ei ole olnud motiveeritud keelt õppima. Inspektor-kontaktisikule on X avaldanud, et ta oskab piisavalt eesti keelt kirjutamiseks. Kinnipeetavale on korduvalt selgitatud, et pöördumises ei ole vaja kirjutada pikki ja ebavajalikke selgitusi mitmel leheküljel ega keerulist õiguslikku teksti. Samuti võib kasutada lihtsat keelt.
6.X esitas 18.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla poolt vangla kulul tõlgi teenuste eest tasumisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on 58-aastane, ei valda eesti keelt ega ole seda kunagi õppinud. Keeleõpe vanglas on vabatahtlik (vangistusseaduse (VangS) § 34 lg 4). Kaebajale pole pakutud eesti keele oskuse testi tegemist. X pole kunagi isiklikult pöördunud vangla poole eesti keeles. Kõik eestikeelsed pöördumised on kirjutanud vangla või teine kinnipeetav. Vastupidist pole vangla tõendanud.
7.Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määrusega tagastati X kaebus (p 1); jäeti taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (p 2) ning rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus osaliselt ja tõlgiti vene keelde määruse resolutsioon ja põhjendused (p 3). Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei ole lubatav, sest kaebaja õiguste kaitseks tõhusam nõue oleks kohustamisnõue kohustada Tallinna Vanglat tõlkima kaebaja pöördumisi 2(5)
3-22-653 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2). Halduskohus ei pidanud vajalikuks suunata kaebajat kaebuse nõuet muutma, sest kaebajal on selle osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Tallinna Vangla tagastas kaebaja vaide õigesti. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dest 6 ja 52, keeleseaduse (KeelS) § 10 lg-st 1 ja §-st 12 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 lg-st 1 tulenevalt on nii haldusmenetluse keel kui ka vangla asjaajamiskeel eesti keel. Seega tuleb kinnipeetaval üldjuhul pöörduda vangla poole eesti keeles ja vanglal ei ole kohustust lahendada võõrkeelseid pöördumisi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2019 määrus asjas nr 3-19-423, p 7). Riik peab tõlkimise võimaluse tagama üksnes juhul, kui kinnipeetava olulised õigused võiksid saada puudulikust riigikeele oskusest tingitult kahjustada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 määrus asjas nr 3-20-558, p 5). Tallinna Vangla 08.03.2022 ja 01.04.2022 vastuste kohaselt oli kaebaja isikukontol 08.03.2022 seisuga vabu vahendeid 3,8 eurot ning 01.04.2022 3,17 eurot, millest tulenevalt ei olnud tal võimalik tõlkekulude eest tasuda. Samas on vangla tuvastanud, et kaebaja suhtluskeeleks on vangiregistris märgitud nii eesti kui ka vene keel. Samuti on kaebaja varem esitanud eestikeelseid pöördumisi (vangla on seda tõendanud nt haldusasjas nr 3-21-888). Olukorras, kus kaebaja on korduvalt põhimõtteliselt keeldunud võimalusest eesti keele oskust keeleõppes parendada ning keeldunud keeleoskuse testimisest, ei saa ta eeldada, et tema tõlkekulud jäävad riigi kanda. Halduskohus on korduvalt hinnanud Tallinna Vangla tegevuse õiguspärasust kaebaja võõrkeelsete pöördumiste tagastamisel ning leidnud, et kaebaja pöördumiste tõlkimine riigi kulul ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid, mis lükkaks selle seisukoha ümber. Osaliselt tuleb rahuldada kaebaja menetlusabi taotlus ning vabastada ta kohtumääruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad haldusasjades nr 3-22-67, 3-22-155 ja 3-22-286). Kuna kaebus tagastatakse, jääb menetlusabi taotlus riigilõivu puudutavas osas läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X esitas 27.05.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 03.06.2022, 09.06.2022 ja 14.06.2022), milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Tallinna Vanglal on kohustus tõendada, et kaebaja valdab eesti keelt. Vangla pole teinud kaebajale teste eesti keele oskuse kindlaks määramiseks. Vanglal tuleb tõendada, et kaebaja keeldus testi tegemisest. Vangla kinnitas 06.04.2022 vastuses nr 5-18/22/8085-1, et tal pole täpset kinnitust kaebaja eesti keele oskuse osas ning talle on määratud tase A1. Kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja
3(5)
3-22-653 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Haldusasja materjalide juurde tuleb lisada Tallinna Vangla 06.04.2022 vastus nr 518/22/8085-1 (sisaldub haldusasja nr 3-22-69 materjalides). Vastustaja on haldusmenetluses olnud kogu aeg seisukohal, et kaebaja keeleoskus on piisav, et esitada eestikeelne pöördumine ja vaie. Nimetatud dokument sisaldab vangla hinnangut kaebaja eesti keele oskusele. Seega on tegemist olulise tõendiga. Tõendid, millele kohus asja lahendamisel tugineb, peavad sisalduma toimikus. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusosaliste seisukohtade küsimist enne tõendi lisamist. Samad menetlusosalised olid haldusasjas nr 3-22-69 kohtumenetluse poolteks. Lisaks esitas dokumendi kohtule kaebaja ning vangla on dokumendi koostajaks. Seetõttu on nad nimetatud dokumentidega tutvunud.
11.Halduskohus selgitas õigesti, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on kohane mitte tuvastamis-, vaid kohustamisnõue, st nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja pöördumist. Ringkonnakohus selgitas 21.06.2022 määruse asjas nr 3-22-785 p-s 13, et võõrkeeles esitatud pöördumist tuleb käsitada puudustega taotlusena ning anda tähtaeg selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o tõlke esitamiseks või taotluse esitamiseks tõlkida pöördumine vangla kulul (HMS § 15 lg-d 1 ja 2 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491). Puuduste kõrvaldamata jätmisel saab vangla põhjendatud juhul jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Samas määruses juhtis ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue kehtib ka juhul, kui vangla jätab isiku pöördumise menetlemata ning tagastab selle. Ekslik on aga halduskohtu järeldus, et kaebajal on kohustamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
12.Kaebaja esitas vanglale 25.02.2022 kuupäeva kandva pöördumise (registreeritud 02.03.2022). Pöördumisele oli lisatud taotlus selle tõlkimiseks kaebaja kulul, kui tal on selleks rahalisi vahendeid. Tallinna Vangla tagastas 01.03.2022 kirjaga nr 5-18/22/5333-2 X 25.02.2022 pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Kaebaja esitas 09.03.2022 vaide Tallinna Vangla 01.03.2022 kirjale (registreeritud 22.03.2022). Vaidele oli lisatud taotlus selle tõlkesse saatmiseks ning nõusolek tõlke eest tasumiseks, kui kaebaja isikukontol on raha. Tallinna Vangla andis 01.04.2022 kirjaga nr 5-15/22/108-2 X-le 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja puudusi ei kõrvaldanud. Tallinna Vangla 14.04.2022 otsusega nr 5-15/22/108-3 tagastati X vaie, sest see oli venekeelne ning kaebaja ei esitanud nõutavat eestikeelset tõlget (ei kõrvaldanud vaides esinevaid puudusi).
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 järgi on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning see on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. 4(5)
3-22-653
14.HMS § 20 lg 1 ja KeeleS § 12 lg 1 järgi on riigiasutusel õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde ning tõlke esitamata jätmise korral võib asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). Vaide või taotluse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu peab olema sisuliselt põhjendatud. Puudus peab olema selline, mis takistas vaide või taotluse läbivaatamist. Tõlke esitamata jätmine on vaide sisulist lahendamist takistav puudus. VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. VSKE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata.
15.Puudub vaidlus selle üle, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et tõlke eest tasuda. Samuti ei ole veenvalt tõendatud X piisav eesti keele oskus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja valdab eesti keelt sellisel määral, et esitada vaideid või kahju hüvitamise taotlusi. Vastupidi, 06.04.2022 vastuses märkis vangla, et võib järeldada, et X ei oska riigikeelt. Kuigi kaebaja on vangla väitel keeldunud riigikeele testimisest ning A1 õppele suunamisest ja ta on riigikeele õppe varem pooleli jätnud, ei ole ainuüksi need asjaolud piisavad, et keelduda VSKE § 491 järgi võõrkeelse vaide tõlkimisest. Vangla ei ole veenvalt ära näidanud, et kaebaja valdab eesti keelt tema õiguste kaitseks vajalikul tasemel, mistõttu ei ole praegusel juhul kohaldatav VSKE § 491 lg 5. Isegi kui kaebaja on esitanud vanglale lihtsamaid eestikeelseid taotlusi või ta mõistab eesti keelt suhtlustasandil, ei pruugi see olla piisav, et mõista koostada vaiet. Ka ei ole välistatud, et kaebaja on varem palunud koostada eestikeelseid dokumente kaaskinnipeetavatel. Seetõttu ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks piisata ka sellest, kui ta koostab vaide n-ö lihtsama tekstina. VSKE §-s 491 ei ole sätestatud vangla kulul tõlkesse saadetava dokumendi maksimaalset mahtu. Isik ei saa nõuda, et riik tõlgiks oma kulul avalduse, mis on ebavajalikult pikk – tõlkekulud oleksid sellisel juhul ebavajalikud –, kuid praegusel juhul ei saa esitatud vaide mahtu pidada selgelt ebamõistlikuks.
16.Eelneva tõttu oli vaide tagastamine tõlke puudumise tõttu põhjendamatu ning VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt on kaebajal õigus pöörduda kohustamisnõudega kohtusse. Seega ei saanud halduskohus kaebust tagastada ebaõige nõude liigi valiku tõttu, vaid pidi kaebajale selgitama võimalust esitada kaebuse eesmärgi saavutamiseks efektiivsem nõue, s.o kohustamisnõue.
17.Halduskohtu 12.05.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb tühistada ja saata asi tagasi halduskohtusse kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohtul tuleb võtta uuesti seisukoht ka menetlusabi taotluse osas, mis puudutab kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamist.
18.Halduskohtu 12.05.2022 määruse resolutsiooni p-ga 3 rahuldati kaebaja menetlusabi taotlus osaliselt ja tõlgiti vene keelde määruse resolutsioon ja põhjendused. Samas nähtub 19.05.2022 tõlkest, et lisaks on vene keelde tõlgitud ka määruse sissejuhatav osa ning edasikaebamise kord. Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt (HKMS § 114 lg 2) tuleb menetlusabi andmist jätkata eelkirjeldatud ulatuses. Vene keelde tuleb tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.